Atalǵan máselege bailanysty saiasattanýshy Aidos Sarym keńirek toqtalyp, óz oiyn bildirdi:
«- Búgingi til, memleket, bilim máselesi ainalyp kelgende jer zańynan da mańyzdy. Osynyń uǵyńyzdar. Til degenimiz – ulttyń jany, ekzistentsialdy uiasy. Ult degenimiz aldymen tilden bastalady. Adam jaratylysynan solai. Men de kóptegen elde boldym. Sol elderdiń kóptegen muǵalimi, oqýshylary úsh tildi biledi dep aita almaimyn. Búgingi jaǵdaiǵa qatysty mende daiyn jaýap joq, tek kúdikterimdi aitaiyn. Birinshi másele, úshtildilik degen neden týyndady?
Ol mynadan týyndady: búgingi kúni orys tildi bilik óziniń dáýreni ótip bara jatqanyn jaqsy sezindi. Osyny saqtap qalý úshin «úshtildilik» degen qoiyrtpaqty oilap tapty. Ondaǵy basty mindet – qazaq rýhty memleketti bolǵyzbaý. Eger osyny moiyndamasa, qalǵanynyń bári bos sóz. Ekinshi máselege kósheiik. Mektep deimiz, senim, jaýapkershilik deimiz. Al, jaraidy úshtildilik máselesi durys bolsyn. Qazaqstanda 3 myń mektep bar delik. Sonyń 3 myń direktory, orynbasarlarymen jaýapqa tartylý kerek. 25 jylda matematikany úiretti, himiiadan, fizikadan olimpiada ótkizdi, al 11 jylda qazaqsha úirete almasa, onda jaýap berýi tiis. Sizder ótirik aityp otyrsyzdar. Munyń bári orys tilin úiretý úshin jasalyp jatyr dep aitady maǵan keibir jigitter. Men senbeimin. Mysaly, jerdi jalǵa bersek investitsiia keledi deidi. Bul da sol sekildi jalǵan argýment.
Meniń Izrail jaqqa ketken bir tanys aǵam bar. Ol kisi «Men qazaq memleketiniń, biliginiń balalardy ásirese, orysty, káristi, basqany qazaq tiline úiretýge nieti bar ekenine senbeimin» deidi. Eger shyn máninde sondai oiy bolsa, Izraildiń úlgisinde jasaýymyz kerek. Olarda balabaqshanyń bári tek evrei tilinde. Biz de solai jasap kóreiik.
Qazaqstanda tek qazaq balabaqshasy bolsyn, orys, káris degender múlde bolmasyn. Izrail eliniń ustanǵan saiasaty boiynsha, ana tilińdi eshkim shektemeidi, úiińde sóiles, kýrsqa ber, óziń bilesiń. Balabaqsha – kishkentai náresteni memlekettendirý quraly. Iaǵni, memleketke boiusyndyrý, eldiń tarihyn, mádenietin úiretýdiń alǵysharty. Balabaqshadan tili synǵan bala keiin qandai mektepke barsa da, az da bolsa til úirenip shyǵady. Biz erteń komissiia quraiyq ta, qaladaǵy kez kelgen orys tildi mektepke baraiyq. Diktant jazǵyzaiyq, júzbe-júz sóilesip kóreiik. Eger bul synaqtardan jaqsy ótse, basymdy iemin.
Úshinshi másele. Osy jyly mektepke barǵan 400 myń balanyń 81%-y qazaq. Nazarbaev mektebi ashyldy ma? Ony aýdanǵa deiin jitkizeiik. Qazaq-túrik litseileriniń sanyn kóbeiteiik. Dál búgin úshtildilikti engizbesek, kóshten qalamyz, qirap qalamyz degenge óz basym senbeimin. Ras, qazirgi jastarda aǵylshyn tiline degen suranys bar, májbúrlilik bar. Al, bizdiń elde qazaq tiline suranys bar ma ózi?! Sheneýnikterdiń jartysynan kóbi qazaq tilin bilmeidi. Mektep direktorlary men rektorlardyń biraz bóligi qazaqshaǵa shorqaq. Aldymen jaman molda bolmaiyq. Úsh-tórt aida, tipti bir jylda aǵylshyn tilinen beretin muǵalim daiyndap beredi degenge senbeimin. Taýdan bastalǵan kishkentai aǵysty bógei bersek, sońyna jete almai qalady. Jasaityn is kóp.
Alty ai boiy ailyǵyn ala almai otyrǵan ǵalymdarymyz bar. Ministrliktiń qaramaǵyndaǵy ǵylymi mekemelerdiń sanyn kóbeitip, sarapshylarymyzdy arttyraiyq. Túiinin tappaǵan másele kóp. Sonyń bárin júielep alǵannan keiin, úsh tilge ne bes tilge kóshý sharýasyn oilastyrarmyz. Aldymen ulttyń, memlekettiń máselesin sheship alaiyq. Til degenimiz – ólim men ómirdiń máselesi. Kezinde men suraǵanymda «qazaqstandyq ult» definitsasy úshin ólimge bas tiger adam bolmady. Men bilsem, dál qazir de úshtildilik úshin janyn qiiatyn adam joq.
Men qazir nege myna másele úshin jantalasa sóilep jatyrmyn? Jerdi 5 jyldan keiin, Úkimet ózgergennen keiin «natsionalizatsiia» dep, basqa dep qaitaryp alýǵa bolady.
Al arada máńgúrt bir urpaq paida bolsa, máńgi baqi dertke ainalady. Ol adam ekinshi, úshinshi máńgúrtti jalǵastyrady. «Bolashaqpen» oqyp kelgen jastarymyz shet eldegi bilimin Qazaqstanda júzege asyra almaidy. Ol júie, ol bilim múlde basqa el úshin arnalǵan. Úshtildilik máselesin sonsha asyqtyrýdyń eshqandai reti joq».
Aita ketsek, jiynda qoǵam belsendileri úshtildilik reformasynyń ultty joiýǵa baǵyttalǵanyn ashyq aityp, óz qarsylyqtaryn bildirdi. Sondai-aq, Bilim ministrliginiń ókilderine qoǵam belsendisi Rýza Beisenbekteginiń 4 jarym myńnan astam adamnyń qoly jinalǵan ashyq hatyn tapsyrdy.
Derekkóz: Ult portaly
