Almatydaǵy «Astana» qonaq úıinde «Qazaqtyń tili men tarıhy – ulttyń altyn qazyǵy» degen taqyrypta qoǵamdyq talqylaý ótti.

Atalǵan máselege baılanysty saıasattanýshy Aıdos Sarym keńirek toqtalyp, óz oıyn bildirdi:

«-  Búgingi til, memleket, bilim máselesi aınalyp kelgende jer zańynan da mańyzdy. Osynyń uǵyńyzdar. Til degenimiz – ulttyń jany, ekzıstensıaldy uıasy. Ult degenimiz aldymen tilden bastalady. Adam jaratylysynan solaı. Men de kóptegen elde boldym. Sol elderdiń kóptegen muǵalimi, oqýshylary úsh tildi biledi dep aıta almaımyn. Búgingi jaǵdaıǵa qatysty mende daıyn jaýap joq, tek kúdikterimdi aıtaıyn. Birinshi másele, úshtildilik degen neden týyndady?

Ol mynadan týyndady: búgingi kúni orys tildi bılik óziniń dáýreni ótip bara jatqanyn jaqsy sezindi. Osyny saqtap qalý úshin «úshtildilik» degen qoıyrtpaqty oılap tapty. Ondaǵy basty mindet – qazaq rýhty memleketti bolǵyzbaý. Eger osyny moıyndamasa, qalǵanynyń bári bos sóz. Ekinshi máselege kósheıik. Mektep deımiz, senim, jaýapkershilik deımiz. Al, jaraıdy úshtildilik máselesi durys bolsyn. Qazaqstanda 3 myń mektep bar delik. Sonyń 3 myń dırektory, orynbasarlarymen jaýapqa tartylý kerek. 25 jylda matematıkany úıretti, hımıadan, fızıkadan olımpıada ótkizdi, al 11 jylda qazaqsha úırete almasa, onda jaýap berýi tıis. Sizder ótirik aıtyp otyrsyzdar. Munyń bári orys tilin úıretý úshin jasalyp jatyr dep aıtady maǵan keıbir jigitter. Men senbeımin. Mysaly, jerdi jalǵa bersek ınvestısıa keledi deıdi. Bul da sol sekildi jalǵan argýment.

Meniń Izraıl jaqqa ketken bir tanys aǵam bar. Ol kisi «Men qazaq memleketiniń, bıliginiń balalardy ásirese, orysty, káristi, basqany qazaq tiline úıretýge nıeti bar ekenine senbeımin» deıdi. Eger shyn máninde sondaı oıy bolsa, Izraıldiń úlgisinde jasaýymyz kerek. Olarda balabaqshanyń bári tek evreı tilinde. Biz de solaı jasap kóreıik.

Qazaqstanda tek qazaq balabaqshasy bolsyn, orys, káris degender múlde bolmasyn. Izraıl eliniń ustanǵan saıasaty boıynsha, ana tilińdi eshkim shektemeıdi, úıińde sóıles, kýrsqa ber, óziń bilesiń. Balabaqsha – kishkentaı náresteni memlekettendirý quraly. Iaǵnı, memleketke boıusyndyrý, eldiń tarıhyn, mádenıetin úıretýdiń alǵysharty. Balabaqshadan tili synǵan bala keıin qandaı mektepke barsa da, az da bolsa til úırenip shyǵady. Biz erteń komısıa quraıyq ta, qaladaǵy kez kelgen orys tildi mektepke baraıyq. Dıktant jazǵyzaıyq, júzbe-júz sóılesip kóreıik. Eger bul synaqtardan jaqsy ótse, basymdy ıemin.

Úshinshi másele. Osy jyly mektepke barǵan 400 myń balanyń 81%-y qazaq. Nazarbaev mektebi ashyldy ma? Ony aýdanǵa deıin jitkizeıik. Qazaq-túrik lıseıleriniń sanyn kóbeıteıik. Dál búgin úshtildilikti engizbesek, kóshten qalamyz, qırap qalamyz degenge óz basym senbeımin. Ras, qazirgi jastarda aǵylshyn tiline degen suranys bar, májbúrlilik bar. Al, bizdiń elde qazaq tiline suranys bar ma ózi?! Sheneýnikterdiń jartysynan kóbi qazaq tilin bilmeıdi. Mektep dırektorlary men rektorlardyń biraz bóligi qazaqshaǵa shorqaq. Aldymen jaman molda bolmaıyq. Úsh-tórt aıda, tipti bir jylda aǵylshyn tilinen beretin muǵalim daıyndap beredi degenge senbeımin. Taýdan bastalǵan kishkentaı aǵysty bógeı bersek, sońyna jete almaı qalady. Jasaıtyn is kóp.

Alty aı boıy aılyǵyn ala almaı otyrǵan ǵalymdarymyz bar. Mınıstrliktiń qaramaǵyndaǵy ǵylymı mekemelerdiń sanyn kóbeıtip, sarapshylarymyzdy arttyraıyq. Túıinin tappaǵan másele kóp. Sonyń bárin júıelep alǵannan keıin, úsh tilge ne bes tilge kóshý sharýasyn oılastyrarmyz. Aldymen ulttyń, memlekettiń máselesin sheship alaıyq. Til degenimiz – ólim men ómirdiń máselesi. Kezinde men suraǵanymda «qazaqstandyq ult» defınısasy úshin ólimge bas tiger adam bolmady. Men bilsem, dál qazir de úshtildilik úshin janyn qıatyn adam joq.

Men qazir nege myna másele úshin jantalasa sóılep jatyrmyn? Jerdi 5 jyldan keıin, Úkimet ózgergennen keıin «nasıonalızasıa» dep, basqa dep qaıtaryp alýǵa bolady.

Al arada máńgúrt bir urpaq paıda bolsa, máńgi baqı dertke aınalady. Ol adam ekinshi, úshinshi máńgúrtti jalǵastyrady. «Bolashaqpen» oqyp kelgen jastarymyz shet eldegi bilimin Qazaqstanda júzege asyra almaıdy. Ol júıe, ol bilim múlde basqa el úshin arnalǵan. Úshtildilik máselesin sonsha asyqtyrýdyń eshqandaı reti joq».