Qazirgideı damyǵan zamanda aqparattyq keńistik qatyp qalǵan qasan ólshemder aıasynda kún kórmesi anyq. Jyldar men mezgilder, dáýirler men zamanalar shoǵyrynda gúldenip-kórkeıip nemese ózgerip, tolysyp turaratyn qasıetke ıe.
Eldiń nazarynan, memlekettiń meıir men peıilinen tys qalǵan aqparattyq keńistik jabaıy órkenıettin keıpindegi kúldibadam jaǵdaıda kún keshetini anyq. Sonydqtan rýhanıat ustynyn bekem eter salanyń biri – BAQ. Árqandaı basylym, gazet-jýrnal, radıo-telearnalar el rýhanıatynyń oń baǵytta, kósheli kerýende bolýyn qamtamasyz eter negizgi tirek bolýǵa tıis. Taldap-tarazylap, súbelisin, tatymdysyn, nanymdysyn elge usyný, eń ozyq úlgilerin dáripteý basty mindettin biri.
Ádebıet, kıno, mýzyka, teatr álemi – mádenı oshaqtardyn qaınar bulaǵyn laılandyrmaıtyn tumsa kólder. Eger bulardan qýat ketse, onda eldin ishin dańǵazalyq kezedi. Táýelsizdik jyldary elimizdegi qazaq gazetteri óziniń tarıhynda barynsha tanymdyq, zerttermendik sıpattaǵy materıaldardy óz ýaqytynda usynýǵa kúsh saldy.
30 jyldyq tarıh – qysqa ýaqyt. Deı-turǵanmen, osy jyldar ishindegi rýhanı ómirdegi qubylystardyń kez-kelgeni gazettiń sarǵaıǵan betterinde tańbalandy.
Saıası naýqandar men bitpeıtin reformalar, jyl saıyn urandardyń arasynda qazaq gazetteri rýhanı-mádenı salaǵa barynsha kóńil bólýden tanǵan joq. Sebebi, oqyrman kóńili qaı ýaqytta bolsa da aldymen mádenı jańalyqtarǵa ańsarly bolady. Gazet betinen óziniń rýhı álemin nurlandyrar, shýaqtandyrar taǵylymdy dúnıelerdi izdeý oqyrmandyq peıildin eń araıly dıdaryna aınaldy.
Táýelsizdik jyldary qazaq gazetteri eldiń irgesin bekitip, etek-jeńin jıýyna septesip qoımaı, rýhanı sergektikti qalyptastyrýǵa ózindik úlesin qosty dep nyq senimmen aıtýǵa bolady. Buǵan oqyrmandardyń suranysy men izdenisi kýá. Oqyrmannyń sózi – eń aıaýly sóz. Olardyń shyǵarmashylyq izdenisin, túleýin qadaǵalap, oıyna oı qosar qanatqaqty aıdarlar da gazet betinen oryn tapty.
Qazaq basylymdary kıno álemindegi aıtys-tartystar men syn pikirlerdi de der ýaqytynda usynyp, árbir jańa týyndynyń bary men joǵyn túgendegen taldaýlar, qadamyna sáttilik tileıtin aqjarma lebizder ýaqtyly usyndy.
Árıne, bárine ýaqyt tóreshi, biraq solaı dep qol qýsyryp otyrsaq, tanym men tanýdyń arajiginen órip shyǵatyn zerdelilik qurdymǵa ketýi múmkin. Ár gazettiń óz oqyrmany, óz aýdıtorıasy bar. Ár oqyrmannyń óz gazeti, óz oılaý formasy bar. Sonyń bárine ortaq qundylyqty ekshep, tarazylap usyný – ár basylym ujymynyń eń basty mindeti.
Kezinde «Qazaq» gazetin shyǵarǵan Alashtyń aǵartýshylary salǵan soqpaq – rýhanı temirqazyqty myǵym etý bolsa, búgingi basylymdardyń da qolyndaǵy shyraǵdany sol baǵyt bolýy tıis.
Jahandaný dáýirinen úrke qaraǵan saıyn, ol óz óktemdigin bildire tústi. Al oǵan qazaqy boıaý bere otyryp, ozyǵyn alyp, ózimizdikine aınaldyryp, ózimizdikin kemeldendire alsaq, onda tókken terdiń ótelgeni.
Bir kezderi hat tanýdy saýattylyq kórgen ult, bul ýaqytta óziniń tól tarıhynan, mádenıetinen maqurym, deıturǵanmen arǵy-berginiń tilinen, rýhynan sýsyndaǵan urpaqty óz tanymyna júgindire almaı áýrege túsýde.
Bir kezderi ózge tildi bilý bilimdilik pen parasattylyq sanalsa, búginde ózge tildi bilgenimen, óz tilin bilmeıtin býyndy beri qarata almaı áýre.
Ózin-ózi qomsynatyn, bastysy rýhanı baılyǵy men kemeldigin tanymaıtyn, tanyǵysy da kelmeıtin bir shoǵyrǵa jibekteı jumsaq minezimen, keıde arlandyq asaý tabıǵatymen ún qatý kerek-ti. Ony oryndaı aldyq pa, joq álde dittegenimizge jete almadyq pa, tarazylap kórmedik.
Biraq, qandaı sátter bolsa da qazaq gazetteri kez-kelgen dúnıeden tys qalmaýǵa, qalys qalmaýǵa umtyldy. Bul anyq dúnıe.
Erjan QAMALBEKOV
