Qazirgidei damyǵan zamanda aqparattyq keńistik qatyp qalǵan qasan ólshemder aiasynda kún kórmesi anyq. Jyldar men mezgilder, dáýirler men zamanalar shoǵyrynda gúldenip-kórkeiip nemese ózgerip, tolysyp turaratyn qasietke ie.
Eldiń nazarynan, memlekettiń meiir men peiilinen tys qalǵan aqparattyq keńistik jabaiy órkeniettin keipindegi kúldibadam jaǵdaida kún keshetini anyq. Sonydqtan rýhaniiat ustynyn bekem eter salanyń biri – BAQ. Árqandai basylym, gazet-jýrnal, radio-telearnalar el rýhaniiatynyń oń baǵytta, kósheli kerýende bolýyn qamtamasyz eter negizgi tirek bolýǵa tiis. Taldap-tarazylap, súbelisin, tatymdysyn, nanymdysyn elge usyný, eń ozyq úlgilerin dáripteý basty mindettin biri.
Ádebiet, kino, mýzyka, teatr álemi – mádeni oshaqtardyn qainar bulaǵyn lailandyrmaityn tumsa kólder. Eger bulardan qýat ketse, onda eldin ishin dańǵazalyq kezedi. Táýelsizdik jyldary elimizdegi qazaq gazetteri óziniń tarihynda barynsha tanymdyq, zerttermendik sipattaǵy materialdardy óz ýaqytynda usynýǵa kúsh saldy.
30 jyldyq tarih – qysqa ýaqyt. Dei-turǵanmen, osy jyldar ishindegi rýhani ómirdegi qubylystardyń kez-kelgeni gazettiń sarǵaiǵan betterinde tańbalandy.
Saiasi naýqandar men bitpeitin reformalar, jyl saiyn urandardyń arasynda qazaq gazetteri rýhani-mádeni salaǵa barynsha kóńil bólýden tanǵan joq. Sebebi, oqyrman kóńili qai ýaqytta bolsa da aldymen mádeni jańalyqtarǵa ańsarly bolady. Gazet betinen óziniń rýhi álemin nurlandyrar, shýaqtandyrar taǵylymdy dúnielerdi izdeý oqyrmandyq peiildin eń araily didaryna ainaldy.
Táýelsizdik jyldary qazaq gazetteri eldiń irgesin bekitip, etek-jeńin jiiýyna septesip qoimai, rýhani sergektikti qalyptastyrýǵa ózindik úlesin qosty dep nyq senimmen aitýǵa bolady. Buǵan oqyrmandardyń suranysy men izdenisi kýá. Oqyrmannyń sózi – eń aiaýly sóz. Olardyń shyǵarmashylyq izdenisin, túleýin qadaǵalap, oiyna oi qosar qanatqaqty aidarlar da gazet betinen oryn tapty.
Qazaq basylymdary kino álemindegi aitys-tartystar men syn pikirlerdi de der ýaqytynda usynyp, árbir jańa týyndynyń bary men joǵyn túgendegen taldaýlar, qadamyna sáttilik tileitin aqjarma lebizder ýaqtyly usyndy.
Árine, bárine ýaqyt tóreshi, biraq solai dep qol qýsyryp otyrsaq, tanym men tanýdyń arajiginen órip shyǵatyn zerdelilik qurdymǵa ketýi múmkin. Ár gazettiń óz oqyrmany, óz aýditoriiasy bar. Ár oqyrmannyń óz gazeti, óz oilaý formasy bar. Sonyń bárine ortaq qundylyqty ekshep, tarazylap usyný – ár basylym ujymynyń eń basty mindeti.
Kezinde «Qazaq» gazetin shyǵarǵan Alashtyń aǵartýshylary salǵan soqpaq – rýhani temirqazyqty myǵym etý bolsa, búgingi basylymdardyń da qolyndaǵy shyraǵdany sol baǵyt bolýy tiis.
Jahandaný dáýirinen úrke qaraǵan saiyn, ol óz óktemdigin bildire tústi. Al oǵan qazaqy boiaý bere otyryp, ozyǵyn alyp, ózimizdikine ainaldyryp, ózimizdikin kemeldendire alsaq, onda tókken terdiń ótelgeni.
Bir kezderi hat tanýdy saýattylyq kórgen ult, bul ýaqytta óziniń tól tarihynan, mádenietinen maqurym, deiturǵanmen arǵy-berginiń tilinen, rýhynan sýsyndaǵan urpaqty óz tanymyna júgindire almai áýrege túsýde.
Bir kezderi ózge tildi bilý bilimdilik pen parasattylyq sanalsa, búginde ózge tildi bilgenimen, óz tilin bilmeitin býyndy beri qarata almai áýre.
Ózin-ózi qomsynatyn, bastysy rýhani bailyǵy men kemeldigin tanymaityn, tanyǵysy da kelmeitin bir shoǵyrǵa jibektei jumsaq minezimen, keide arlandyq asaý tabiǵatymen ún qatý kerek-ti. Ony oryndai aldyq pa, joq álde dittegenimizge jete almadyq pa, tarazylap kórmedik.
Biraq, qandai sátter bolsa da qazaq gazetteri kez-kelgen dúnieden tys qalmaýǵa, qalys qalmaýǵa umtyldy. Bul anyq dúnie.
Erjan QAMALBEKOV
