Qazaqstan Respýblıkasy óz bıligin qolyna alyp, Táýelsizdik jarıalaǵaly beri 25 jyldyń ishinde elimizge alys-jaqyn shetelderden 1 mıllıonǵa jýyq qandasymyz oraldy. Olardyń ishinde elge kelgen soń talantymen aıryqsha tanylyp, qazaq óneriniń kókjıegin keńeıtkender kóp.
Óztúrik
Kózi tiri bolsa bıyl Mustafa Óztúrik 62 jasqa tolar edi. 1990 jyly kóktemde Mustafa Óztúrik Qazaqstannyń bılik ókilderiniń shaqyrtýymen tarıhı atajurtyna keledi.
Estelikterinde: «Ushaqqa otyrǵanda qazaqsha sóılegen adamdardy kórdim, ushaqta qazaq kúıin estidim. Ondaı tolqyǵan sátti sezinbep edim», – dep eske aldy ol elge kelgen sátin.
Mustafa Óztúrik – 1954 jyly Stambulda týǵan. Mustafa Óztúrik – qazaq jáne túrik taekvondosynyń negizin qalaýshylardyń biri bolyp sanalady. Ol – 1930 jyldary atalary qıyn-qystaý kezde Qytaıdyń Altaıyna ketip, ol jerden Úndistan men Pákistan arqyly Túrkıaǵa ótken qazaq dıasporasynyń ókili.
Al 1990 jyly kúzde Óztúrik qazaq jastaryn taekvondoǵa baýlý úshin Qazaqstanǵa birjola ornyǵyp, 1991 jyly Qazaqstan taekvondo federasıasyn qurady. 1992 jyly Qazaqstan Halyqaralyq taekvondo federasıasynyń (WTA) múshesi bolady.
Onyń shyn esimi – Mustafa Kábenuly Ábdirahman. Bilmegen bolsańyz, Óztúriktiń negizgi mamandyǵy – jýrnalıs. Ol 6 tildi jetik meńgerip, erkin sóılegen. Álemdik deńgeıdegi birneshe fılmge túsip, akterlik sheberligin de baıqatqan. Bul dúnıemen qoshtasqanda jasy bar-joǵy 40-ta edi...
Marqumnyń denesi Stambul qalasynda, ákesiniń janynda jerlengen. Qazir onyń jesiri Núrılá, uly Názirbek, eki qyzy Nesli men Asly Múnhende turady.
[caption id="attachment_19616" align="alignright" width="500"]
Ǵalym Ken Álibek[/caption]
Oqymysty
Onyń shyn aty – Qanatjan Baızaquly. AQSH-ta Ken Álibek nemese Kennet Álibek degen atpen tanymal bolǵan dáriger, ǵalym, ımmýnologıa jáne ınfeksıalyq aýrýlar mamany.
Ol Qurama Shtattar ótinishimen bıologıalyq qarýǵa qarsy tura alatyndaı medısınalyq preparatty izdestirý jónindegi ǵylymı jumysymen shuǵyldanady. Sóıtip, tabysty eńbegi úshin AQSH-tyń úkimettik marapatyna ıe bolady.
Ken Álibek – 2000-2006 jyldar aralyǵynda BBC-dyń sheshimi boıynsha eń uly tarıhı tulǵalar tizimine endi. Amerıkadaǵy Djordj Meıson Ýnıversıtetiniń profesory, AQSH Bıologıalyq qaýipsizdigi ulttyq ortalyǵynyń basqarýshysy boldy.
Álemdegi bıologıalyq soǵys pen terorızm qaýpin azaıtqany úshin AQSH kongresiniń «Álem jetistigine aýqymdy úlesi úshin» medalimen marappataldy.
Mine, sol Ken Álibek jıyrma jyl AQSH-ta turyp 2010 jyly elge qaıta oraldy. Alaıda, mundaı sheshim qabyldaý oǵan ońaı bolmaǵan sıaqty. Elbasy 2000 jyldardyń basynda Kanatjandy elge shaqyrǵan kórinedi. Biraq sheteldegi jaıly turmysyn qımaı, Elbasynyń usynysynan áýelde bas tartqan eken. Keıin Nazarbaev ýnıversıteti ashylady degende baryp, Qazaqstanǵa kelýge bel baılaǵan. Qazir «Nazarbaev ýnıversıteti» AQ prezıdentiniń keńesshisi bolyp jumys isteıdi.
«Ǵalymdardyń syrtqa ketýinen qorqýdyń qajeti joq, ketken adam qaıtyp oralatyny zańdylyq. Men Qazaqstannan ketkenimmen, óz otanymdy eshqashan umytqan emespin. Meniń áıelim amerıkandyq bolǵanymen, men óz túp tamyrymnyń Qazaqstanda ekenin jaqsy bilemin», – deıdi ol.
Búginde 110 ǵylymı maqala men 11 ǵylymı kitaptyń avtory sanalatyn Qanatjan Álibekov jaıly shytyrman oqıǵaly roman jazýǵa bolar edi.
[caption id="attachment_19617" align="alignright" width="218"]
Tarıhshy Z. Qınaıatuly[/caption]
Elge oralǵan ǵalymdar
Táýelsizdik jyldary elimizge shetelden kelgen qandastardyń ishinde ár salanyń ǵalymdary jeterlik.
Solardyń ishinde tarıhshy Zardyhan Qınaıatuly, tarıhshy, qytaıtanýshy Nábıjan Muhamethanuly, qytaıtanýshy Dúken Másimhanuly, japonıada uzaq jyl ǵylymmen aınalysqan, medısına salasy boıynsha doktorlyq qorǵaǵan Ýatqan Sáıpiluly, dintanýshy Murtaza Bulutaı, tarıhshy Tursynhan Zákenuly, odan ózge jaratylystyq ǵylymdar salasynda doktorlyǵyn Eýropa, AQSH, Qytaı elderinde qorǵaǵan kóptegen ǵalymdar bar.
Aıtalyq, belgili saıasatker, qoǵam qaıratkeri, tarıhshy Z. Qınaıatuly Mońǵolıa eline óte syıly tulǵalardyń biri.
Mońǵolıa Premer-mınıstriniń orynbasary qyzmetin atqarǵan ol sol jyldary osy eldiń jańa Ata zańyn jasaýshylardyń biri bolyp qyzmet etken. Elge kelgen soń uzaq jyl Á.Marǵulan atyndaǵy tarıh ınstıtýtynda ǵylymı jumyspen aınalysyp keledi.
«Kók týdyń jelbiregeni»
Táýelsizdiktiń eleń-alańynda elge oralǵandardyń ishinde belgili ánshi, kompozıtor, akter, aqyn-jazýshy Ermurat Zeıiphan bar bolatyn.
E. Zeıiphan 1966 jyly dúnıege kelgen biregeı talant ıesi sol jaqta orta mektepti, Óner ınstıtýtyn bitirip, 1991 jyly arnaıy oqý baǵdarlamasymen atamekenge oralǵan. 1993 jyly ótken respýblıkalyq «Úkili úmit» baıqaýynda İİ oryn ıelenedi. Onyń juldyzdy sáti sol kezden bastalady. Qytaı men Qazaqstannyń arnaıy oqý baǵdarlamasymen kelgen jastardyń deni keri qaıtqanda, Ermurat bastaǵan birneshe talant atamekende qalýǵa nıet bildiredi. «Eger Qytaıǵa keri oralsa, onda atamekenge qaıta kelýleri qıyn edi», – deıdi zamandastary.
Ol osy kezde búkil qazaq jatqa aıtatyn «Kók týdyń jelbiregeni» ánin jazady.
Ermurat Zeıiphan – 1966 jyly Qytaıdyń İle aımaǵy Kúnes aýdanynda dúnıege kelgen. 1991 jyly kúzde Almatyǵa kelip, T. Júrgenov atyndaǵy Óner akademıasynan bilim alady. Ol M.Áýezov atyndaǵy akademıalyq drama teatrynda, Abaı atyndaǵy Opera jáne balet teatrynda, Qorǵanys mınıstrliginiń ansamblinde qyzmet etti. «Sybyzǵy saryny» atty prozalyq jınaǵy, «Ózińe arnadym», «Bu dúnıe», «Úshbýryl» sekildi poezıalyq jınaqtary jaryq kórgen. Ártúrli án, óner baıqaýlarynyń jeńimpazy. QR Mádenıet qaıratkeri.
Ermurat Zeıiphan – «Kók týdyń jelbiregeninen» bólek 100-ge jýyq ánniń avtory. Onyń «Kúnes-aı», «Jaılaýym – ánim», «Dúnıeǵapyl», «Adýynger», «Eki dúnıede jalǵyzym», «Aıtúrik-arý», «Janar qyz» sekildi ánderi kúlli qazaqqa tanymal.
Óziniń ónerimen de, bolmysymen de jurtshylyqty tánti etip, elge erte tanylǵan Ermurat Zeıiphanuly 2011 jyly beımezet baqılyq boldy.
Álemge tanylǵan ánshi
Maıra Muhamedqyzynyń esimi atalsa, tanymaıtyn qazaq joq. Ol – qazaq án ónerin álemge tanytqan sanaýly ánshilerdiń biri. Opera ánshisi, daýsy keń dıapazondy, biregeı tenor ıesin Eýropa jurtshylyǵy Fransıanyń álemge áıgili «Grand Opera» sahnasynda shyrqaǵan ánderimen tanydy.
Maıra Muhamedqyzy – 1965 jyly Qytaı İle aımaǵy Qulja qalasynda dúnıege kelgen. Qazaqtyń álemge tanymal opera ánshisi. Parıjdegi «Grand Operada» Qazaqstannyń atynan óner kórsetken tuńǵysh ári ázirge jalǵyz opera juldyzy. Maıra Muhamedqyzy Beıjiń Ulttar ýnıversıtetiniń Mýzyka fakýltetin (Djoý Ben Chın synyby) jáne Pekın Konservatorıasyn (Go Shý Djen synyby) bitirgen. 1994 jyly Qazaqstanǵa birjolata oralǵan. Almatyda Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorıasynda (profesor N.A. Sharıpovtiń synyby) stajırovkadan ótken.
Abaı atyndaǵy Opera jáne balet teatrynda ánshi retinde kóptegen rólderdi somdaǵan.
Maıranyń teatrdaǵy repertýarynda Brýsılovskııdiń operasyndaǵy Jibek, Jubanov pen Hamıdıdiń «Abaı» operasyndaǵy Ajar, Verdıdiń «Travıatasyndaǵy» Vıoletta, «Rıgolettodaǵy» Djılda, Bızeniń «Karmen» operasyndaǵy Mıkaela, Donısettıdiń «Lúchıa dı Lammermýrdegi» Lúchıa, Gýnonyń «Faýstyndaǵy» Margarıta, Pýchchınıdiń «Týrandot» operasyndaǵy Lıý jáne basqa da partıalary bar.
«Meniń baǵym – Qazaq eliniń táýelsizdigi, – deıdi ánshi. – Eger Qazaqstan Táýelsizdigi bolmasa, meniń mundaı bıikke kóterilýim neǵaıbyl edi. Bul úshin birinshi Allaǵa, sodan keıin Táýelsiz otanyma alǵys aıtamyn!».
Myń buralǵan Shuǵyla
Qazaq bı óneri dese, aýzymyzǵa eń aldymen ilinetin – Shara Jıenqulova. Ol ańyz edi. Onyń ómiri «Qazaqta bı bolmaǵan, ónerdi biz úırettik» deıtin óktem saıasatty joqqa shyǵardy. Keń saharanyń tósin án men kúıge, jyr men bıge uıytqan daryndar shoǵyry ǵasyrlardan ǵasyrlarǵa jalǵasyp keledi.
Sh. Saparǵalıqyzy – 1971 jyly Qytaı Halyq Respýblıkasy İle-qazaq avtonomıaly oblysynyń ortalyǵy Qulja qalasynda dúnıege kelgen. Besinshi synypta Beıjiń qalasyna horeografıalyq mektepke qabyldanady.
Ol 1991 jyly Beıjińde Qytaı Qarýly saqshy bólimi án-bı ansambline qabyldanyp, Koreıa, Italıa memleketteri men Gonkong aýdandarynda óner kórsetedi. 1992 – 1995 jyldary Qytaı Ortalyq Ulttar ýnıversıtetiniń halyq bıi fakúltetinde bilim alady. 2000 jyly Qazaqstan Prezıdentiniń «Ónerli qandastarymyz Qazaqstanǵa da kerek!» – degeninen keıin elge oralyp, Kúlásh Baıseıitova atyndaǵy Ulttyq opera jáne balet teatrynyń baletmeısteri, «Ulan» prezıdenttik orkestriniń bıshisi atanady.
Shuǵylanyń ózi bolsa árdaıym óner úshin qaǵilezdik, izdenimpazdyq kerek ekenin aıtady. «Men ónerdi ózimniń ómirim dep bildim. Ómirimdegi túrli qıynshylyqtar meniń ónerge mahabbatymdy bosańsyta alǵan joq, kerisinshe, qasqaıyp qarsy turýǵa umtyldym. Qaıda júrsem de qımyl men jarasymdylyq izdeımin. Kúlli dúnıe rıtmdi, retti, mýzykaǵa toly qozǵalystardan quralatynyna ımandaı senemin», – deıdi.
Ol qazir óziniń jeke óner ordasyn ashyp, shákirtter tárbıelep júr. Ónertanýshylar Shuǵyla qazaq bıiniń jańa bederin qalyptastyrdy dep baǵalaıdy. Onyń bı álemindegi orny men úlesi ólsheýsiz deıtinderdiń qarasy mol. Ol týraly birneshe derekti fılm túsirilgen.
«Erke-Nur»
Qazaq ulttyq kıimderi men saýǵa syılaryn ázirleýmen aty shyqqan «Erke-Nur» kompanıasy elimizge ǵana emes, shetelge de tanymal. Onyń ónimderin qazaqstandyq kádesyı retinde shetelge áketetin qonaqtar az emes. Osy kompanıanyń negizin qalaýshy, kásipker, Almaty qalasy máslıhatynyń depýtaty – Farıda Merhamıtqyzy. «Erke-Nurdyń» ulttyq kıimderin sheteldik meımandarǵa arnaıy kıgizip, qazaq halqynyń tarıhı kıimderiniń sán men saltanatyn pash etip júrgenimizge birtalaı jyl boldy.
Farıda Merhamıtqyzy – 1966 jyly Qytaıdyń Sháýeshek qalasynda dúnıege kelgen. 1994 jyly otbasymen birge atamekeni – Qazaqstanǵa oralyp, kásipkerlikpen aınalysty. 2004 jyly «Erke-Nur» sán teatryn ashty.
Farıda hanym óz kompanıasynan bólek, qoǵamdyq jumystarmen jıi aınalysady.
Jalpy, Qytaı, Ózbekstan, Reseı, Mońǵolıa, Túrkıa elderinen kelip, óz kásipterin ashyp, el ekonomıkasyn kóterýge úles qosyp júrgen kásipkerler jeterlik.
«Qazaq»
Álemge tanymal boksshy Qanat Islamnyń laqap aty – «qazaq». Beıjiń olımpıadasyna Qytaı quramasynyń atynan qatysyp, qola júldege ıe bolǵan Qanat Islam kóp ótpeı elge oralǵan.
Osydan 3 jyl buryn AQSH-qa kásipqoı boks uıymdastyratyn kompanıalardyń birimen kelisimge kelip, alysqa attanǵan boksshynyń jetistikteri az emes. Qazir kásipqoı bokstan birneshe serıa boıynsha jeńimpazdar qatarynda. 20-ǵa jýyq kezdesý ótkizip, bárinde jeńiske jetken onyń juldyzdy shaǵy alda degen boljam jasaıdy sport mamandary.
Qanat Islam – 1984 jyly Qytaıdyń İle-qazaq avtonomıaly oblysy Altaı aımaǵynda dúnıege kelgen. Qazaqtyń dańqty boksshysy, WBA FedeCaribe tujyrymynyń chempıony. Iaǵnı, Qanat Islam – ortasha jeńil salmaq boıynsha Karıb aımaǵynyń úzdigi. Áýesqoı boksshy retinde Qytaı Halyq Respýblıkasy Ulttyq qurama komandasynyń quramynda Beıjiń Olımpıadasynyń qola júldegeri, Chıkagoda ótken Álem chempıonatynyń (2007) jáne Azıa oıyndarynyń (2006) qola júldegeri. Qytaıdyń 10 dúrkin chempıony.
«Meniń armanym, – deıdi Qanat, – sportpen aqsha tabý emes, qazaqtyń atyn álemge tanytý. Men Qazaqstannan ózge elde ómir súre almaımyn. Ózimdi tek Otanymda ǵana erkin sezinemin. Shetelge ketken saıyn osy baıtaq dalamdy saǵynamyn».
P.S. Elge oralǵandardyń ishinde nebir talantty, ádebıette, ónerde, ǵylymda, qoǵamnyń san-salasynda eńbektenip júrgender jeterlik. Biz solardyń ishinen Táýelsizdik tusynda aıryqsha jarqyraı kóringenderin ǵana iriktep aldyq.
A. Kúntýǵan
Sýretter ınternetten jáne tanymal fotograf Nurǵısa Eleýbekovtiń arhıvinen alyndy.
