Óner jáne mádenıet fakúltetiniń muryndyq bolýymen alǵash ret ótkizilip otyrǵan óner dodasynyń maqsaty – elimizdegi ulttar men ulystardyń bılerine degen qyzyǵýshylyq pen qurmetti arttyrý jáne halyqtardyń salt-dástúri men rýhanı mádenıetin nasıhattaý. Sonymen qatar, Jambyl oblysyndaǵy talantty jastardy anyqtaý, olardy bekzat ónerge baýlý arqyly shyǵarmashylyq qarym-qabiletin damytý, estetıkalyq talǵamdaryn qalyptastyrý.
Saıystyń saltanatty ashylý rásiminde TarMPI rektory Darıa Qojamjarova sharanyń máni men mańyzyna toqtalyp, qatysýshylarǵa sáttilik tiledi.
– Bı óneri – babadan balaǵa mura bolyp kele jatqan, bıshiniń qozǵalysy men dene qımyly arqyly kórkem obrazdy beıneleıtin ulttyq sahna óneri. Halyqtyq bı óneri erte zamannan qalyptasyp, onyń asa baı aýyz ádebıetimen, án-kúılerimen, dástúrli turmys saltymen bite qaınasqan asyl mura. Ulttyń ulylyǵyn ulyqtaıtyn qundylyǵy, baǵa jetpes baılyǵy. Halyqtardyń kórkemdik oıynyń bir kórinisi retindegi bekzat óner bolmysynda barsha adamzattyń jalpy dúnıetanymyna saı arman-murattaryn beıneleıtin qımyldar júıesin qalyptastyrǵan. Máselen, qazaq halqy da ejelgi bı óneriniń dástúri men órnegin saqtap, óziniń rýhanı qazynasymen ushtastyra otyryp, ǵasyrlar boıy damytqan. Qazaq bıi – keshegi kóshpendilerdiń turmys-tirshiligin tabıǵatpen astastyryp, ulttyq tanym-talǵamǵa saı kórkem beınelegen óner. Qazaq bıi – ulttyq ıdeıanyń negizi, tarıhı muralarymyzdyń biregeıi. Qarasha qaýym «Qazaq bı óneriniń hanshaıymy» dep at qoıyp, aıdar taqqan Shara Jıenqulovanyń búgingi izbasarlary baıqaýda baqtary men baptaryn synamaq. Talaptaryńa nur jaýsyn degim keledi. Óner jolyndaǵy alǵashqy qadamdaryńa sáttilik tileımin! – dedi D. Qojamjarova.
Baıqaýda Merki, Jýaly, Turar Rysqulov, Talas, Baızaq, Jambyl aýdandary men Taraz qalasyndaǵy jalpy bilim beretin mektep, lıseı, gımnazıalardyń 21 oqýshysy baǵy men babyn synady. Óner dodasy eki kezeń boıynsha júrgizildi. Alǵashqy týrda qatysýshylar qazaq halqynyń, ekinshi kezeńde ózge ulttyń bılerin oryndap, ózara synǵa tústi.
Saıysqa belgili óner maıtalmandary qazylyq jasady. Konkýrs barysynda qatysýshylar oryndaýshylyq sheberligi, sahnalyq beıneni somdaýy, kompozısıalyq sheshimi, mýzykalyq súıemeldeýdiń utymdy tańdalýy, ártistik qabileti jáne syrtqy pishinniń bı mánerine sáıkes kelýi syndy talaptar boıynsha baǵalandy.
– Baıqaýda baǵyn synaýshylardyń daıyndyqtary joǵary deńgeıde ekenin atap ótken abzal. Saıys kezeńderinde qarym-qabiletterin múmkindiginshe kórsetýge tyrysty. Osy oraıda aıta ketken jón, bul joba jastarǵa úlken múmkindik syılaıdy. Olar óz boıyndaǵy ónerin ǵana kórsetip qoımaıdy, sondaı-aq joǵary oqý orynynyń maman horeograftarymen de jumys istep, dáris alady. Bul keleshekte kásibı bıshi retinde shyńdala túsýine sep bolmaq. Sonymen qatar, bundaı baıqaý óńirimizde alǵash ret uıymdastyrylyp otyrǵandyǵyn da aıta ketkimiz keledi, – deıdi qazylar alqasynyń músheleri.
Uıymdastyrýshylardyń aıtýynsha, bıshilerdiń qaı ulttyń bıin oryndaıtyndyǵy mańyzdy emes. Bastysy – olar óz óneri arqyly bıdiń ómirindegi alar oryny men áserin sheber kórsete bilýi tıis.
Baıqaý qorytyndysy boıynsha Ksenıa Rýdakova «júzden – júırik, myńnan – tulpar shyǵyp», bas júldege ıe boldy. Oǵan ınstıtýt rektory Darıa Qojamjarova taǵaıyndaǵan TarMPI-da «Horeografıa» mamandyǵy boıynsha bilim alýǵa 100 paıyzdyq jeńildik beriletini týraly sertıfıkat tabystaldy.
Al, 1-oryn ıegeri Tatána Dýma 75 paıyzdyq, 2-oryn ıegeri Adıa Bekmýrzaeva 50 paıyzdyq jáne 3-oryn ıegeri Merýert Abıkýl 30 paıyzdyq oqý jeńildigine qol jetkizdi. Sondaı-aq, oqýshylardy baıqaýǵa daıyndaǵan ustazdary «Úzdik baletmeısterlik jumys», «Horeografıalyq shyǵarmashylyq jáne biregeı ıdeıalar» atalymdary boıynsha arnaıy dıplomdarmen marapattaldy.
– Túsine bilgen adamǵa bı – ómirdiń ózi. Túrli dene qımyldary arqyly oıyńdy, kóńil-kúıińdi jetkizýge bolady. Osyndaı baıqaýdy ótkizýge uıytqy bolǵan ınstıtýt basshylyǵyna alǵysym sheksiz. Endi bolashaqta bilim ordasynda «Horeografıa» mamandyǵy boıynsha dáris alyp, bı óneriniń qyr-syryn meńgeretin bolamyn, – deıdi óner saıysynyń jeńimpazy Ksenıa Rýdakova.
Jambyl oblys ákiminiń baspasóz qyzmeti
