Aldymen oblys ákimi Besaǵash aýylyndaǵy Qazaqstan, Jeltoqsan, Beıbitshilik kóshelerindegi jasalǵan jóndeý jumystaryn kórip, turǵyndarmen kezdesti. Joldardy jóndeýge 27,3 mln teńge bólingen. Sáýir-mamyr aılarynda atqarylǵan aǵymdaǵy jóndeý jumystarynyń nátıjesinde 1,6 shaqyrym jolǵa asfált qabaty tóselgen. Jalpy, bul aýdanda jergilikti mańyzdaǵy joldardyń qurylysyna bıyl 596 mln teńge bólinip, sonyń 100 mln teńgesi kúrdeli jóndeýge, 95,5 mln teńgesi ortasha jóndeýge, al qalǵan soma aǵymdaǵy jóndeýge qarastyrylǵan. Al aýdan arqyly ótetin oblystyq mańyzdaǵy joldardyń jańǵyrtý, kúrdeli, ortasha jáne aǵymdaǵy jóndeý jumystary men kútip ustaýyna respýblıkalyq jáne oblystyq búdjetten qarjylandyrý kólemi 4,6 mlrd teńgeni qurap otyr.
Osy arada aýdan ákimi R.Satbaev aýdandaǵy jol jóndeý jumystary týraly qysqasha baıandap berdi. Ol óz sózinde ózge aýyldyq okrýgterdegi jumys josparlaryn aıta kele, Besaǵash aýylyndaǵy Belbulaq, Lomonosov, Moldaǵulova, Qurmanǵazy kóshelerine ortasha jóndeý jumystaryn júrgizý jáne Moldaǵulova kóshesi aıaǵyndaǵy kópirdi jóndeý ózekti máselelerdiń qatarynda ekenin tilge tıek etti. Búgingi kúni bul jobalardyń jobalyq-smetalyq qujattaryna 3,7 mln teńge qarajat bólindi. Aldaǵy ýaqytta jol jóndeý jumystaryna 60,5 mln teńge qarajat qajet. Kóshe turǵyndarymen tildesken Amandyq Batalov jyl saıyn oblystyń ózine tıesili joldaryn jóndeýge jergilikti búdjetten 16 mlrd teńgeden 20 mlrd teńgege deıin qarjy bólinip otyrǵanyn jetkizdi. Sonyń ishinde bıylǵy jyly Besaǵash aýylynyń atalǵan tórt kóshesin jóndeýge qarjy bóletinin aıtty. Óz kezeginde turǵyndar óz ótinishterin aıaqsyz qaldyrmaı, jol tósep bergen aýdan ákimdigine, qarjylaı qoldaý kórsetken oblys basshylyǵyna rızashylyqtaryn jetkizip, aqsaqaldar bata berdi. Jańbyr jaýǵan kezderde asfálti joq jolda, ásirese balalarǵa batpaq keshý qıyn bolatyn. Endigi jerde turǵyndar kúrmeýi qıyn máseleniń sheshimin tapqanyna qýanyshty.
Oblys ákimine turǵyndardan kelip túsetin ótinishterde Talǵar aýdanynyń birqatar aýyldaryndaǵy aýyzsý máselesi kóterilgen bolatyn. Atalmysh máselelerdiń sheshilý barysy da nazardan tys qalǵan joq. Máselen, qazir Óstemir, Keńdala, Nura, Erkin, Tereńqara aýyldaryna sý qubyryn júrgizý jumystary atqarylyp jatyr. Olarǵa respýblıkalyq jáne oblystyq búdjetten jalpy kólemi 2,5 mlrd teńgege jýyq qarjy bólinip, sý qubyrlary tóselýde.
Munan soń Amandyq Batalov Talǵar qalasyndaǵy qurylysy aıaqtalǵan 60 páterli nesıelik turǵyn úıge atbasyn burdy. Úıdiń qurylysyn júrgizgen merdiger kompanıa – «SKB Konstrakshns» JSHS. Jobanyń quny – 605,9 mln teńge. Qazirgi kezde «Turǵynúıqurylysjınaqbanki» AQ páterlerdi bólýde, sonyń ishinde 14 páter kezekte turǵandarǵa beriledi.
Talǵarda budan bólek 60 páterli jaldamaly 2 turǵyn úı salynyp jatyr. Bul nysandarda oblys ákimi qurylystyń sapasy men jumys kestesiniń merzimine nazar aýdarýdy tapsyrdy. Qos úıdiń de qurylysyna jaýapty «Gýnnstroıservıs» JSHS mekemesi. Bıyl kóktemde bastalǵan turǵyn úılerdiń qurylys jumystary kelesi jyldyń aqpanynda aıaqtalýy tıis. Alaıda oblys ákimi qalǵan qarjysyn jyldamdatyp sheship, qurylysty qarashaǵa deıin aıaqtaýdy tapsyrdy. Sóıtip, kúzdiń sońyna qaraı kezekte turǵan 120 azamat, sonyń ishinde kópbalaly, az qamtylǵan otbasylar men búdjet qyzmetkerleri baspanaly bolmaq.
Sonymen birge aýdan ákimi R.Satbaev birqatar turǵyn úı keshenderiniń qurylys jobalarymen tanystyrdy. Máselen, «Jańa Talgar City», «Alma Taý», «Nýrıa», «Dostar», «Aspan sıtı» TK-larynyń qurylystary qarqyndy júrip jatyr. Olarda jalpy kólemi 850 myń sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berilse, sonyń teń jartysyna jýyǵy «7-20-25» baǵdarlamasymen usynylmaq. Osy jerde Qarasaı aýdany aýmaǵynda salynatyn «Qarlyǵash», «Granıt» TK týraly da baıandaldy. Oblys ákimi eń aldymen qurylystyń sapasyna nazar aýdarý kerektigin basa aıtty. Sondaı-aq turǵyn úı keshenderiniń ınfraqurylymyn damytýǵa qoldaý kórsetiletinin jetkizdi. Eń bastysy qajetti mektep, balabaqsha, tirek pýnkti, dárigerlik ambýlatorıa sıaqty áleýmettik nysandardy jobalaýdy, beınebaqylaýmen qamtýdy umytpaý kerektigin eskertti.
Atap ótsek, Talǵar aýdanynda búgingi kúni 3012 astam adam turǵyn úı kezeginde tur. Sonyń 547-si kópbalaly, 700-i – áleýmettik áljýaz toptan, 900-i – búdjettik sala qyzmetkerleri.
Sapar qorytyndysynda jýrnalıserge suhbat bergen oblys ákimi Amandyq Batalov:
– Elbasy bılik ókilderine «Halyq bizge emes, biz halyqqa barýymyz kerek», dep talap qoıǵan. Qazirgi Prezıdentimiz de osy baǵytty baǵdar etýdi mindetteıdi. Sondyqtan Talǵar aýdanyna kelip, jol, sý, turǵyn úı máseleleriniń problemalarymen, ony sheshý joldarymen tanystym.
Qazirgi kezde Almaty oblysynda 10 myń shaqyrym jol bolsa, sonyń 7,5 myń shaqyrymy – jergilikti joldar. Biz aýylishilik joldarǵa erekshe nazar aýdaryp, qomaqty qarjy bólip, sapaly deńgeıde jasap jatyrmyz. Búgin Besaǵash aýylyndaǵy jol sonyń jarqyn mysaly bola alady.
Talǵar aýdanynyń eń kúrdeli máselesiniń biri – baspanamen qamtý. Almaty oblysynda 145 myńnan astam adam kezekte tur. Elbasynyń «Nurly jol», «Nurly jer», «7-20-25» memlekettik baǵdarlamalary jáne kópbalaly otbasylarǵa arnap úıler salý mindeti turǵyndardy baspanamen qamtýda kóp múmkindikter beredi. Bıznesti birlese jumys isteýge tartýdyń nátıjesinde bir ǵana Talǵar aýdanynyń ózinde 850 myń sharshy metr turǵyn úıdiń qurylysy bastaldy. Osy páterler birte-birte qoldanysqa berilgende kezek te jyljıdy, suranys ta azaıady. Turǵyn úı keshenderinde halyqtyń qolaıly ómir súrýine barlyq jaǵdaı jasalýy tıis. Sondyqtan áleýmettik nysandarmen, beınebaqylaýmen qamtý oılastyrylýy kerek. Turǵyndarǵa qolaısyzdyqtar týǵyzbaý úshin az aýmaqqa kóp úı salýdy boldyrmaýdy eskerttim, – dedi oblys ákimi. Budan keıin ol:
– Qazir oblysta aýyzsýmen qamtý kórsetkishi 89 % bolsa, Talǵar aýdanynda 95 % jetken. Qazir turǵyndardyń ótinishi boıynsha mundaǵy Óstemir, Keńdala, Nura, Erkin, Tereńqara – osy bes aýylǵa sý qubyryn júrgizý atqarylyp jatyr. Oblys boıynsha aýyzsýmen qamtý kórsetkishin 100 %-ke 2023 jyly jetemiz dep mejelep otyrmyz. Óńirlerdegi mekenderdi áleýmettik jaǵynan, ınfraqurylymmen qamtý turǵysynan, jalpy jan-jaqty damytý árqashan bizdiń basty nazarymyzda, – dep oblys kóleminde atqarylǵan jumystar jaıynda da áńgimeledi.
