– Takır Ospanuly, qazirgi pandemıa kezinde onlaın oqý joǵary oqý oryndary úshin de mańyzdy bolyp turǵany belgili. Jalpy, ózińiz basqaryp otyrǵan oqý orny onlaın bilim berý isine qanshalyqty daıyn? Onlaın oqýdy jetildirýde qandaı sharalar qabyldap jatyrsyzdar?
– Bizdiń ýnıversıtette qashyqtan oqytý júıesin burynnan iske asyryp keledi. Biraq ol kezde stýdentterdiń belgili toptaryna ǵana qashyqtan oqytý júıesin qoldandyq. Osy turǵydan alǵanda bizdiń oqý orny qashyqtan oqytýǵa birshama daıyn boldy. Al pandemıa kezinde osy mashyǵymyzdy damytyp, stýdentterge qashyqtan sapaly bilim berýge bar kúsh-jigerimizdi jumsadyq. Ótken jylǵy oqý aıaǵynda stýdentterimiz ben magıstranttarymyz qashyqtan oqydy. Ras, ýnıversıtet qabyrǵasynda bilim alyp júrgen shákirtterdi jappaı qashyqtan bilim berý júıesine kóshirý biz úshin de, bilim alýshylar úshin de úlken jańalyq, is-tájirıbe bolǵany anyq. Qashyqtan oqytýǵa qatysty birqatar suraqtar da týyndady.
Jalpy, bizdiń qashyqtan oqytýǵa daıyndyǵymyz jaqsy bolatyn. Óıtkeni bizdiń oqý ornynda «Ýnıver», «Modýl» degen aqparattyq júıeler birneshe jyldan beri jumys istep kelgen-di. Biraq o basta atalǵan aqparattyq júıelerdegi stýdentterge qajetti oqý materıaldary, tapsyrmalar men qajetti vıdeo materıaldar jetkiliksiz boldy. Osy aqparattyq júıelerdi der kezinde toltyryp, kem-ketikterdi retteýdiń sáti tústi. Osylaısha, pandemıa kezinde stýdentterge qashyqtan bilim berý júıesin abyroımen atqardyq.
Desek te, osy rette eki máselege nazar aýdara ketkendi jón sanap otyrmyn. Birinshiden, osy qashyqtan oqýǵa ustazdar men stýdentter qanshalyqty daıyn boldy degen suraq týyndaıdy. Moıyndaýmyz kerek, onlaın sabaqtar ótkizýde is-tájirıbesi bolmaǵan ustazdar qaýymy alǵashqyda birshama qınaldy. Bul kemshilikti joıý úshin ustazdar arasynda jedel vebınarlar uıymdastyryp, onlaın oqytýdyń qyry men syryn qysqa merzim ishinde úıretýge týra keldi. Vebınarlardan keıin ustazdarymyz sabaqty berýge de, stýdentterdiń alǵan bilimin tekserýge de daıyn boldy. Osylaısha, onlaın bilim berýge múmkindigimizdi keńeıttik.
Ekinshi qıyndyq stýdentterge baılanysty boldy. Jalpy, jańalyq pen jańa tehnologıany ıgerýde jastar belsendi ǵoı. Bul jerde bar másele tehnıkalyq qamtamasyz etý men ınternettiń jaǵdaıyna baılanysty týyndady.
Ózderińiz de bilesizder, qazirgi tańda keıbir aýyldarda ınternet durys jumys istemeıdi. Desek te, jastarymyz qoldaryndaǵy uıaly telefondarymen ınternet jaqsy ustaıtyn kórshi aýyldarǵa, jergilikti jerdegi mektepterge baryp, sabaqtaryna onlaın rejımde qatysyp, bilim alýǵa úlken jaýapkershilikpen qaraıtynyn kórsetti.
– Pandemıa kóktemgi sesıa kezine týra keldi. Jastardy jyl boıy alǵan bilimin synaý barysynda qıyndyqtar týyndamady ma?
– Iá, biz úshin sesıa óte mańyzdy. Jyl boıy alǵan biliminiń nátıjesin anyqtaýdyń mańyzy erekshe. Ustazdar qaýymy onlaın sabaqtardy ótkizip, stýdentterdiń test suraqtaryna jaýap berdi. Bul prosesti baqylaý, jalpy synaqtardyń qalaı ótkenin anyqtaý úshin «Prokterent» júıesin engizdik. Qazirgi tańda bul baǵyttaǵy jumystardy jetildirip jatqan jaıymyz bar. «Prokterent» júıesi arqyly oqý bitirgen túlekterimizdiń memlekettik synaqtardy qalaı tapsyrǵanyn, dıplomdyq jumystaryn qorǵaýyn onlaın rejımde baqylap ustazdar óz baǵalaryn berdi. Osylaısha, ýnıversıtettegi sıfrlandyrý jumystary pandemıa kezinde bizge aıryqsha kómegin tıgizgenin maqtanyshpen aıta alamyn. Árıne, aldaǵy ýaqytta osy jumystarymyzdy ary qaraı jalǵastyryp, aqparattyq júıelerimizdi damyta túsýge kúsh salamyz.
Daıyndyǵymyzdy ushtaı túsý úshin «Sıfrly pedagog» degen jobamyzdy damytyp jatqan jaıymyz bar. Vıdeodárister men vebınarlardy qalaı daıyndaýdyń jón-jobasyn ustazdarǵa úıretip, kórsetýdemiz.
Akademıalyq kúntizbemizdi de qashyqtan oqytýǵa yńǵaılap daıyndadyq.
– Jalpy, oqý oryn ustazdary men stýdentter qashyqtan oqytýdyń ereksheligin sezindi me?
– Álbette, ustazdarymyz da, stýdentterimiz de qashyqtan oqytýdyń mán-mańyzyn túsinip, sezindi dep nyq senimmen aıta alamyn. Qashyqtan oqytýdyń basty ereksheligi kúndizgi oqý sekildi stýdentterdi kúnde oqytyp, kúnde tapsyrma beretin múmkindik joq. Sondyqtan bárimiz keńese otyryp, qansha ýaqyt dáris oqyp, semınar ótkizdik, balalarmen qalaı talqylaý ótkizýdiń kestesin daıyndadyq. Tamyz aıynyń sońǵy aptasynda ýnıversıtet tabaldyryǵyn attaıyn dep otyrǵan stýdentterdi qashyqtan oqý júıesine daıyndaıtyn bolamyz.
– Ustazdar qaýymy mundaı ózgeristerdi tez qabyldap, tez beıimdeletinin bilemiz. Al osy qashyqtan oqý júıesin stýdent jastar qalaı qabyldady. Psıhologıalyq turǵydan qandaı da bir kedergiler bolmady ma?
– Pandemıa tutas eldiń basyna túsken qıynshylyq bolǵannan keıin ustazdar da, stýdentter de qashyqtan oqýdyń mańyzyn birden túsinip, bul júıeni birden qabyldady. Eshqandaı qarsylyq bolǵan joq. Qashyqtan oqý júıesine bir aı ótkennen keıin birneshe ret stýdenttermen onlaın kezdesý ótkizdim. Sol kezde olardyń kópshiligi ýnıversıtettiń qabyrǵasynda bilim alǵannan yńǵaıly ekenin aıtty. Olar onlaın oqý barysynda ýaqyttaryn tıimdi paıdalanyp, oqýǵa degen jaýapkershiligi artqandaryn alǵa tartty. Buryndary kóp ishinde jýsannan alasa, betegeden bıik bolyp júrgen stýdentter oqý oqyp, ózin-ózi kórsetken. Osylaısha, onlaın oqý árbir stýdenttiń oqý oqyp, bilim alýǵa degen jaýapkershiligin arttyrdy.
Al onlaın oqýdyń unamaǵan jaqtary retinde stýdentter «Kúndelikti oqýǵa baryp, dostarymyzben aralasyp, ustazdarymyzben aqyldasyp turýshy edik. Biz onlaın oqý kezinde osyndaı adamı qatynastardyń mańyzdy ekenin túsindik» dep óz oılaryn jasyrmaı aıtty. Biraq jastar qashyqtan oqytý elimizdiń amandyǵy úshin qajetti shara ekenin túsinip otyr.
– Jaqynda ǵana mektep bitirýshi túlekter UBT tapsyryp, joǵary oqý oryndaryna túsýge talpynys jasady. Bıyl Abaı atyndaǵy QazUPÝ qansha bilim grantyna ıe boldy? Ie bolǵan granttaryńyz qoǵamnyń suranysymen úılese me?
– Memlekettik grantty jeńip alǵan bala qaı oqý ornynda bilim alatynyn ózi tańdaıdy. Sondyqtan oqý oryndaryna arnaıy grant bólinbeıdi.
Abaı atyndaǵy QazUPÝ elimizdegi pedagogıkalyq mamandardy daıarlaıtyn kóshbasshy oqý oryny bolǵandyqtan, ustaz bolýdy armandaǵan jastar bizdiń ýnıversıtette bilim alǵandy jón sanaıdy.
Bıyl respýblıka boıynsha jalpy 53 800 memlekettik grant bólinse, sonyń 7 700-in pedagogıkalyq mamandyqtardy qurap otyr. Osylaısha, memleketimiz bolashaq pedagog mamandar daıarlaý isine aıryqsha kóńil bólýde. Abaı atyndaǵy QazUPÝ-di qansha grant ıeleri tańdaıtynyn konkýrs ótkennen keıin anyqtalady. Desek te, jyl saıyn memlekettik grantty utqan 1500 jas bizdiń oqý ornyn tańdaıtynyn bilemiz. Bıyl da osy deńgeıde grant utqan jastardy qabyldaımyz dep josparlaýdamyz.
– Aldaǵy ýaqytta pedagogıkalyq mamandyqtar boıynsha oqýǵa túsetin talapkerlerdi muǵalimdik talantyna qaraı irikteý júıesi engiziledi degendi qulaǵymyz shalyp qalyp edi. Bul irikteý qalaı júrgiziledi?
– Osydan birneshe jyl buryn qoǵamda pedagogıkalyq mamandyqtardy tańdaǵan balalardyń bolashaqta ustaz bolýǵa degen erki, beıimi bar ma degen suraq týyndaǵan bolatyn. Bilim zańyna ózgeris engennen keıin pedagogıkalyq mamandyqty tańdaǵan talapkerlerdiń bári arnaıy synaq tapsyrýdy bastaǵan bolatyn.
Mine, sodan beri bizdiń ýnıversıtet sol synaqty jylda uıymdastyryp keledi. Synaq barysynda talapkerlerdiń bolashaqta ustaz bolýǵa psıhologıalyq turǵydan beıimin, pedagogıkany qanshalyqty túsinedi jáne pedagogıkalyq sheshimderdi qabyldaýǵa beıimi bar ma degen suraqtar tóńiregindegi suraqtarǵa jaýap beredi.
Bıyl jaǵdaı ózderińizge málim. Jastardyń basyn jınap, ondaı synaq ótkizýge bolmaıdy. Biraq olardyń osy synaqty onlaın rejımde tapsyrýyna múmkindik berip otyrmyz. Kúni búginge deıin pedagogıkalyq mamandyqty tańdaǵan 10 myńnan astam talapker osy synaqty tapsyryp úlgergen.
– Takır Ospanuly, sózińizdi bóleıin. Bul synaqty Abaı atyndaǵy QazUPÝ-di tańdaǵan túlekter ǵana tapsyra ma álde jalpy pedagog mamandar daıyndaıyn oqý oryndarynda osyndaı synaq bola ma?
– Bul synaq bilim zańynda atap kórsetilgendikten, barlyq pedagogıkalyq oqý oryndarynda uıymdastyrylady.
Osy rette myna bir máseleni aıta ketý kerek. Áńgime arasynda bizdiń ýnıversıtetke pedagogıkalyq beıimdiligin anyqtaý boıynsha 10 myńnan astam bala synaq tapsyrǵanyn aıttym ǵoı. Synaqty jaqsy tapsyrǵan balalardyń bári bizdiń oqý orynǵa túspeıdi. Olardyń arasynda basqa oqý oryndaryn da tańdaıtyn talapkerler bar. Bizdiń ýnıversıtet olarǵa osy synaqty onlaın tapsyrýǵa múmkindik týǵyzǵan soń, olar osy múmkindikti paıdalandy.
– Aıtpaqshy, stýdentterge bólinetin memlekettik grant 2011 jyldan beri áli bir tıynǵa óspegenin estip edik. Sol ras pa? Búgingideı ınflásıa jaǵdaıynda árbir shákirtke 448 myń teńge bólý az emes pe?
– Bul másele birneshe jyldan beri joǵary bilim berý salasyndaǵy ózekti máselelerdiń birine aınalǵan edi. Jalpy, muny durys baıqaǵansyz. Biraq bıyldan bastap memlekettik granttyń qarjysy ósti. Aıtalyq, osyǵan deıin jaı ýnıversıtettegi granttardyń kólemi 448 myń teńge bolsa, ulttyq statýsy bar biz sıaqty ýnıversıtetterdegi granttyń mólsheri 635 myń teńge boldy. Bıyl osy másele oń sheshimin taýyp, 448 teńgeniń granttary 901 myń teńgege, al ulttyq ýnıversıtetterdegi granttyń quny 1 082 000 teńgege deıin ulǵaıdy.
– Osy memlekettik granttyń qarjysy qandaı shyǵyndarǵa jumsalatynyn tarqatyp aıtyp berseńiz?
– Memlekettik granttyń qarjysy oqytýshylardyń jalaqysyna, oqý barysyn uıymdastyrý isine, oqý oryn ǵımaraty men jataqhanalardy ustaýǵa jáne oqý isine qajetti jabdyqtar men jańa tehnologıalar alýǵa jumsalady. Osy rette aıta ketýimiz kerek, jataqhanaǵa tek eksplýatasıasy úshin ǵana bólinedi. Al qalǵan jataqhananyń jaryǵy, jylýyna stýdentterdiń jambaspulynan túsken qarjy jumsalady. Bizde jataqhananyń jambaspuly arzan, jylyna 30 myń teńgeniń kóleminde.
– Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń bastamasymen «Bilim berý Alánsy» konsorsıýmy qurylyp, onyń quramyna oblystar men Astana, Almaty, Shymkent qalalarynyń bilim berý basqarmalary kirgen bolatyn. Bul konsorsıýmnyń qandaı jumyspen aınalysatynyn tarqatyp aıtyp berseńiz?
– 2018 jyly oblystyq bilim bólimi basqarmalarymen birlesip «Bilim berý Alánsy» konsorsıýmyn qurýdaǵy negizgi maqsatymyz mektep bitirýshi túlekterge kásibı baǵdar berip, júrek qalaýymen pedagogıkalyq mamandyqty tańdaýyna kómek kórsetý bolatyn. Osy konsorsıýmnyń arqasynda kóptegen jastar ózderi suranystaǵy mamandyqtary jaıynda mol aqparat alyp, durys tańdaý jasaýyna múmkindik aldy.
Búginde konsorsıýmnyń jumys aýqymy keńeıe tústi. Qazirgi tańda uıym aıasynda oblystyq bilim basqarmalary ózderine qajetti pedagogıkalyq mamandyqtar jaıynda bizge suranys túsiretin boldy. Bizder osy usynastardy paıdalanyp, oqý bitirgen jastarymyzdy jumyspen qamtyp otyrǵan jaıymyz bar. Osylaısha, az ǵana ýaqyttyń ishinde konsorsıým jastarǵa kásibı baǵdar beretin jáne oqý bitirgen jas mamandarǵa jumys taýyp beretin paıdaly uıymǵa aınaldy.
Bıyldyń ózinde Nur-Sultan men Almaty qalasynan jáne Almaty, Jambyl oblystarynan 4 myń jas mamanǵa suranys jasalyndy. Osy suranysty qanaǵattandyrý úshin ózge de oqý oryndarynyń túlekterin tartyp, jastardyń jumysqa qabyldaýyna jaǵdaı jasaǵanymyzdy maqtanyshpen aıta alamyz.
Aldaǵy ýaqytta «Bilim berý Alánsy» konsorsıýmy aıasynda stýdent jastardyń mektepterde óndiristik tájirıbeden ótip, odan keıin aradaǵy baılanystaryn jandandyra túsý máselesin de sheshýdi oılastyryp otyrmyz.
Sonymen qatar keleshekte elimizdegi pedagogıkalyq oqý oryndardyń basyn osy konsorsıým aıasynda biriktirip, ortaq máselelerimizdi birlesip sheshpek oıymyz da bar.
– QR «Pedagog mártebesi týraly» Zańy qabyldanǵanyn bilemiz, bilim berý salasynda uzaq jyl jumys istegen tájirıbeli maman retinde osy zań jobasyna qatystyńyz ba? Jalpy, bul zań ustazdar mártebesin qanshalyqty kóteredi?
– Kezinde Elbasy Nursultan Nazarbaev osy ustazdar mártebesine qatysty zań jobasyn daıyndaý týraly usynys tastaǵanda bizder qatty qýandyq. Óıtkeni qoǵamdaǵy ustazdar qaýymynyń oryny jaıynda kóp aıtylǵan edi. Bizdiń oqý orynnyń ǵalymdary bul zańnyń máni men mazmunyn jete túsinip, óz usynystaryn tolyqtaı qaǵazǵa túsirip, pedagog mamandardyń mártebesi týraly zańnyń alǵashqy nusqasyn QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligine joldady. Osylaısha, ýnıversıtet mamandary bul másele kóterilgen kúnnen bastap jańa zańdy daıyndaýǵa belsendi túrde aralasty.
Osy zańǵa qatysty eki máseleni aıta ketýdi jón sanap otyrmyn. Birinshiden, QR «Pedagog mártebesi týraly» Zańynyń qabyldanýy bizdiń qoǵam úshin úlken oqıǵa dep baǵalaımyn. Óıtkeni bizder osy zańdy qabyldap, elimizde ustazdardyń eńbegin qalaı baǵalaıtynymyzdy kórsetip berdik. Mundaı arnaıy zań kóptegen elderde joq. Bizder bul zań arqyly elimizde bilim berý isiniń basym baǵyttarynyń biri ekenin qolmen qoıǵandaı kórsetip berdik.
Ekinshiden, zań arqyly ustazdardyń quqyqtary men mindetterin ashyq kórsetilgendikten, jańa zań Qazaqstannyń muǵalimderine úlken jeńildik ákeldi dep nyq senimmen aıta alamyn.
Zańda ustazdardy bóten jumysqa aralastyrýǵa tyıym salynatyny taıǵa tańba basqandaı anyq kórsetildi. Ótken jyly Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasyna sáıkes aldaǵy tórt jylda elimizdegi ustazdardyń aılyǵy eki ese kóbeıetin boldy. Budan basqa qazir pedagogıkalyq oqý oryndarynda bilim alyp jatqan stýdentterdiń stıpendıasyn 1,5 esege kóterý – qoǵamda pedagog mamandardyń mártebesin kóterýge baǵyttalǵan mańyzdy shara dep esepteımin.
Aldaǵy birneshe jylda jańa zań ustazdardyń kásibı deńgeıi men áleýmettik jaǵdaıynyń joǵarylaýyna keshendi túrde áser etetine senimdimin.
– Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev oqýlyqtardy sıfrly formatqa kóshirýdi tezdetýdi tapsyrǵanyn bilemiz. Bul baǵyttaǵy jumystar QazUPÝ-da qalaı iske asyp jatyr?
– Elimizdegi joǵary oqý oryndary oqýlyqtardy sıfrly formatqa kóshirý máselesimen aınalysyp jatyr. Bul baǵyttaǵy jumystarǵa daıynbyz, ári júzege asyrýdamyz. Joǵary oqý oryndarynda elektrondy oqýlyqtardy paıdalaný mekteptermen salystyrǵanda birshama jeńil. Stýdentter elektrondy oqýlyqtardy qalaýynsha paıdalanýda. Mundaı oqýlyqtar bizde bar.
Eger mektep oqýlyqtaryn tolyqtaı elektrondy formatqa kóshiretin bolsaq, budan keıin sol oqýlyqtardy paıdalanatyn planshet sekildi ózge de qurylǵylarmen oqýshylardy qamtamasyz etýimizge týra keledi. Desek te, oqýlyqtardy sıfrly formatqa kóshirýdiń mańyzy zor ekenine pandemıa kezinde kózimiz anyq jete tústi.
Búginde bizdiń ýnıversıtetterdiń biraz ǵalymdary orta bilim salasyna arnap oqýlyq jazady. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta sıfrly oqýlyqtardyń bolýy kerek ekenin qoldaımyz. Mundaı oqýlyqtar memlekettiń qyrýar qarajatyn únemdeıdi. Sondyqtan bul baǵyttaǵy jumystar aldaǵy ýaqytta jalǵasyn taba beredi.
Suhbattasqan Nurlan JUMAHAN.
