Tórtinshi jyl qatarynan ótkizilip keletin eske alý sharasynyń bıylǵy formaty ómirde, ónerde izi qalǵan jetisýdyń segiz birdeı tarlanynyń ómir joly týrasynda órbidi. Taǵylymdy keshti aqyn Jumataı Ospanuly júrgizdi.
Eske alý sharasynyń shymyldyǵy bala jasynan jetimdiktiń shekpenin kıip, alty jasynda sheshek aýrýy zardabyn tartyp, zaǵıp bolǵan, ǵalamat dúnıeni kózimen kórmese de júregimen sezinip ósken, 14 jasynda qazaqtyń qara dombyrasyn qolyna alyp, ótkir tildi aıtysker atanǵan, tókpe jyrdyń qudiretti ıesi Temirǵalı Rústembekovtyń bala kezinde áke-sheshesin saǵynyp jazǵan óleńimen ashyldy. Ary qaraı halyq aqynynyń ómir joly týraly oblystyq «Jetisý» telearnasy daıyndaǵan beınesújet kórsetildi. Tókpe jyrdyń qudiretti ıesi týraly túsirilgen beınebaıannan soń ortaǵa tulpardyń tuıaǵy, Temesh atamyzdyń qyzy, oblysymyzdyń ardager jýrnalısi Kúnsaıa Ospanova shyǵyp, ákesi týraly oramdy oılaryn ortaǵa saldy.
Mádenıet saraıyndaǵy óleńmen órnektelgen, áýezdi ánmen terbelgen, kesek sózben áspettelgen shara lırık aqyn, birneshe dramalyq shyǵarmalar men dastandardyń avtory Qudash Muqashtyń ómirimen órildi. Kıeli sahna tórine taldyqorǵandyq Arshyn Aıdynbekuly men Gúlnur Turarova shyǵyp, aqyn men onyń jary Aqjoltaı apanyń jas kezindegi obrazyn somdaǵan shaǵyn kórinis kórsetti.
Ótken kúnde belgi bar demekshi, ǵalymnyń hatyndaı ómirsheń mura qaldyrǵan aqynnyń qoltańbasy búgin ótkeninen syr sherte saırap tur. Osy tusta aqyn ómirin búginnen tereń, keshedeı qanyq tanı túsýde arnaıy beınesújet te tamashalandy.
Aqynyn eske alǵan shara barysynda Aqsý aýdandyq halyq teatry kvınteti «Aqsýdan ushqan aqqýlar» ánin oryndap, keshti odan ári jandandyra tústi.
Adam urpaǵymen baqytty degen emes pe?! Taǵylymdy sharaǵa arnaıy shaqyrtylǵan aqynnyń qyzy Kemen Qudaıbergenqyzy sahna tórine shyǵyp, osyndaı keshti ótkizýge uıytqy bolǵan Til basqarmasy ujymyna jáne jobanyń negizgi avtory aqyn Ahmetbek Kendirbekulyna alǵysyn bildirdi.
Jetisýlyq tarlandarǵa arnalǵan keshte qazaq jýrnalısıkasynyń qos tarlany Baqyt Álimov pen Rafat Ábdiǵulovtyń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly da tamasha estelikter aıtyldy. Osy tusta júrgizýshi, aqyn Jumataı Ámireev qonaqtardyń árqaısysyna keıipkerdiń bolmysyn asha túsetin saýaldaryn qoıdy. Sahna tórine shyqqan Baqyt Álimovtyń jary Jahan apamyz ben Rafat Ábdiǵulovtyń inisi Qaırat aǵamyz ótken kúnderden estelik aıtyp, osyndaı keshti uıymdastyrǵan jandarǵa alǵys aıtty.
Dástúrli ótip keletin «Taǵzym» sharasynyń bıylǵy keıipkerleri týraly daıyndalǵan beınesújet te árkimniń júregin terbedi, kóńil pernesin qozǵady, janarǵa eriksiz jas úıirdi.
Estelikter jyrtylmaıtyn kitaptaı,
Synbaıtuǵyn butaqtaı.
Esteliktiń gúli qýrap solmaıdy,
Boıaýy da ońbaıdy, - dep aqyn jyrlaǵandaı, bul kesh bar ómirin telearna salasyna arnaǵan jetisýdyń úsh birdeı tarlany Edil Tókenov, Natalá Borsenko jáne Tursynbek Ybyraıymbekulynyń júrip ótken parasatty ǵumyry týraly tamasha esteliktermen órildi. Shara barysynda tarlandardyń týystary sahna tórine shyǵyp, lebizderin arnady.
Osydan keıin tekti ónerdiń tóresin boıyna sińirip ósken, sahnanyń teńdesi joq sheberi Asan Isaev týraly tamasha beınesújet kórsetildi. Akterdiń jary Qarlyǵash Isaeva júrek tebirenterlik oılarymen bólisti.
Taǵylymdy sharada Almaty oblysynyń tilderdi damytý jónindegi basqarmasynyń basshysy Aıdar Bashbaev sóz aldy.
«Ultymyzdyń rýhanı, mádenı murasy – sóz óneriniń asyl qazynasyna ólsheýsiz úles qosqan Jetisý ólkesiniń mádenıet jáne ádebıet salasynyń qaıratkerlerine qurmet kórsetý – bizdiń paryz. Osydan tórt jyl buryn aqyn aǵamyz Ahmetbek Kendirbekulynyń bastamasymen qolǵa alynǵan «Taǵzym» sharasy dástúrge aınalyp, búginge deıin jalǵasyn taýyp keledi. Jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt, nury tasysyn» demekshi, joba avtoryna sheksiz rızashylyǵymyzdy bildiremiz», - deı kele, máńgilikke baǵyt ustanǵan qazaq eli barda arystaı azamattardyń esimi el esinde saqtalatynyn aıtty.
Shara barysynda Til basqarmasy atynan «taý tulǵanyń jarqyn beınesi tórińizde tursyn» degen nıetpen keıipkerlerdiń qylqalammen salynǵan sýreti týystaryna tartý etildi.
Osy ýaqytqa deıin «Taǵzym» sharasynyń shymyldyq jabar óz ánurany bolǵan. Bıylǵy sharada arnaıy jazylǵan «Taǵzym» atty ánniń tusaýy kesildi. Keshte Danagúl Berekettiń sózine, kompozıtor Gúlnur Nurasylovanyń áýenine jazylǵan án avtordyń óz oryndaýynda shyrqaldy.
