Álemniń ataqty jazýshylarynan bir adamdaı habarym bar degen senim bolatyn, ásirese ózin-ózi óltirgenderdiń. Aqyn, jazýshy erikkennen ózin-ózi óltirmeıdi, ne jyndy, ne genıı nemese soǵan jaqyndaý bolý kerek. Jyndy bolý úshin de talant pen aqyl kerek. Beıtanys Áıeldi izdep júrip taýyp aldym, bir aı torydym. Internet toraby sıqyrly qumyradan shyqqan jyn sekildi ǵoı, qalaǵanymnyń bárin aldyma jaıyp berdi. Qysqasha tanystyrsam: aǵylshynnyń qyzy, arıstokrat. Bıograftardyń ol jaıly shyǵarmashylyǵynan bólek rahattana qozǵaıtyn taqyryby kóp-aq. Sol kezde beleń alǵan Freıd pen Iýngtyń psıhologıalyq tóńkerisi shyǵarmashyldardyń ómiri men ónerine taptyrmas jańalyq pen materıal boldy. Áıeldiń basynan ótken «psıhologıalyq shok», «jynystyq orıentasıa», «depressıa» jaıly qozǵamaı-aq qoısa da bolar edi, biraq mundaı «ıntımdi tásil» keıde jazýshy shyǵarmashylyǵyn túsinikti qabyldaýǵa áser etetini bar. Sonymen, Áıel óz kezeńindegi ádebıettiń beleń alý kerek jańa baǵytynyń baǵdaryn tez arada baıqaı qoıady da, sonyń izine túsedi. Áıel tamyrsyz emes edi, ol aǵylshyn arıstokratıalyq óneriniń nárin alǵan. Postmodernızm oǵan eksperıment bolǵan joq, jazý – onyń ómiri boldy.
Biraq jazýshy úshin bir mańyzdy jaıt bar, ol – sezim. Sezim – janyńnyń, mıyńnyń, oıyńnyń túkpir-túkpirinen, qaltarys-qaltarysynan taýyp alyp, tyrashtana, syǵyp alǵan shyǵarmańdy jazyp bitkennen keıingi lázzat. Quddy qurbandyǵyn qınap óltirgennen lázzat alatyn manák sıaqty. Áıelde ondaı sezim bolmady. Taǵy da jazdy. Jaza tústi. Dym, eshqandaı lázzat joq. Kerisinshe, ony maqtaǵan saıyn, baǵalaǵan saıyn keri Áıel qaraı quldyraı bastaıdy. Shynyn aıtqanda, aqyly aýysa bastaıdy. Tikeleı maǵynada. Kúıeýine tilimdeı ǵana hat qaldyrady da, qaltasyna tas toltyryp alyp, ózenge batyp óledi.
[caption id="attachment_14379" align="alignright" width="257"]
Vırdjınıa Výlf[/caption]
Bul – . Áńgime, esseleri teńizdeı romanǵa bastaıtyn móldir bulaq qana sıaqty. Romandary postmodernıstik baǵytqa «sananyń tolqyny» uǵymynyń bultartpas úlgisimen qazyq qaqty. Ony qabyldaýǵa qıyn, tym ıntellektýaldy jazýshy sanaýy múmkin. Olaı emes. Túsiný úshin bar bolǵany kúndelikti árekettiń áleminen qutylyp, oıdyń álemine súńgı bilseń bolǵany. Vırdjınıa Výlf qandaı formada jazsa da onyń oıy da, jany da ıilgish, qyzyqty, jeńil ekeni sezilip turdy. Onyń jazýshy retinde erekshe qasıeti – jazarda jaı ǵana oqyrmannyń kózimen-aq ádebıetti tereń de qarapaıym qaraı alyp, túsindire alatynynda.
Bul Áıeldi túsiný úshin ýaqytty aıaǵannyń ókinishi basym. Ómirin qoıshy, kimniń ómiri jetisken deısiń. Nege áıel bola tura osyndaı romandar jazýǵa dáti bardy eken degen birinshi suraq týdy. Bárin bitiretin bir ólim, biraq oǵan jetýge deıingi kúsh-jigerdi qaıdan aldy eken dep taǵy oılaısyń.
Ras, ádebıetti jynysqa bólý aqymaqtyq, aqyl búkil adamzattyń ıeligindegi nárse ekeni anyq. Biraq keıde baǵdardy anyǵyraq kórý úshin jik-jikke bólip qaraýǵa týra keledi. Keıbir suraqtardyń jaýabyn sol kezde tabýǵa bolady, qorytyndy da shyǵady. İzdegen túptiń túbinde tabady ǵoı, men de taptym. Meniki Qudaıdy, ne aqıqatty izdeý sıaqty kúrdeli nárse emes qoı, jaı ǵana shaı ústinde aıtylatyn shashy uzyndar men shashy qysqalardyń aqylyn salystyrǵan sıaqty qarapaıym suraqtar. Árıne, kúlkilileý. Óıtkeni bul suraqqa eshkim salmaqty qaramaıtynymen turmaı, ezýde kekesin men keıbireýlerde yza sezimine ǵana oıaý salýy múmkin.
Iá, áıelder shyǵarmashylyǵy jaıly... Ádebıettiń jańa ǵasyrynyń tabaldyryǵynda turyp, sol qazanda qaınap júrgen kúnniń ózinde Vırdjınıa bul taqyrypqa salmaqty túrde moıyn burady.
Áıel qanshalyqty daryndy bolǵanymen ádebıette, ónerde múmkindigi az bolǵanyn, óz zamanynda oqyp, bilim almaq túgili tek tórt qabyrǵada qamalyp, tyǵylyp otyrýǵa májbúr bolǵanyn, al, ataqty jazýshy erkekter ol kezde ómirdi qonyshynan basyp, búkil tájirıbelerden ótip otyrǵanyn, solarmen salystyrǵanda áıelder qaýymynyń shyǵarmalary tek qıalymen saıahattaýdyń nátıjesinde ǵana paıda bolǵanyn, óneri damyǵan elderde uzaq ǵasyrlar boıy «kók shulyqtylar» («sınıe chýlkı») mejeli múmkindikke jetip, joldy taptap, ashyp bergenin jazdy.
Sonymen qatar, Vırdjınıa áıel adamynyń shyǵarmashylyq jetistikke jetý jolyndaǵy mynadaı qarapaıym formýlany usyndy. Eń aldymen «Úı Otynyń Genııin» óltirý. «Úı Otynyń Genııiniń» pikiri men tilegi bolmaıdy, ol tek baǵynýdy biledi. Ol «genııden» qutylý qıyn emes, ádette kúndelikti úı tirligine ıkemsiz áıel ózinen-ózi sytylyp shyǵa beredi.
Ekinshisi, «Elesti» óltirý. «Eles» – «uǵymǵa» jaqyn. Ádette «Elesti» óltirý adamǵa qıyndyq týdyrady. «Elestiń» qyryqtan da astam jany bolýy múmkin. Ol «Eles» adamnyń ózinen de «aqyldyraq», adamnyń ózinen de «basym». Óıtkeni «uǵym» degen nárse adamnan buryn paıda bolǵan ba dersiń?! Al, uǵym degenimiz – «Eles», uǵym degenimiz – «Áıel».
«Elesti» óltirgennen keıin baryp, «ózińniń shyndyǵyń» shyǵady. Sodan keıin «tánińniń shyndyǵy» boı kóteredi.
Bul qarapaıym formýlanyń mejesi erkindik: oqý, jazý, oılaý erkindigi. Bul erkindikter materıaldy nárselerge táýeldi ekenin umytpaǵan jón.
Vırdjınıa jazýshy úshin eń basty detaldy ataıdy, ol onyń jynystyq «orıentasıasyna» degen kúmándi seıiltetini anyq. Adam sanasynda eki jynys – áıel men erkek qatar ómir súredi. Jáne bul sózdiń klasıkalyq úlgisi – «Men Bovarı hanymnyń ózimin» dep keýdesin urǵylaıtyn G.Flober ǵoı.
Qazirgi zamannyń áıelin «shekteýli» deý áste ábestik bolar edi, shyǵarmashylyq erkindiktiń belgili bir baspaldaǵynda. Bir jaǵynan áıel qaýymynyń ádebıetine salǵyrt qarap, kúmán men mysqylǵa oryn berip, bolashaǵynan úrkýdiń ózi Haýanyń Adamnyń jary ekendigine kúmán keltirýmen birdeı bolar edi. Qanshalyqty talas týdyratyn qaıshylyqty kózqaras bolsa da, bir nárse aıqyn. Áıel týý úshin jaralǵan. Kimdi týsyn, neni týsyn, qalaı týsyn, bul erekshe qudiret pen qasıettiń arqasynda.
Ár adamnyń ómirinde Áıel bolady. Onyń qamqorshy, jebeýshi, mýzasy, ana, qaryndasy ma, kim bilsin?! Nemese buryn kishi árippen jazylyp turatyn Áıel úlken áripterge aınalyp shyǵa kelgende bári burynǵydaı bolmasy anyq. Ol qaıta týylýmen tepe-teń nárse.
Báribir de Áıel degen ádemi ǵoı.
Maıra FAZYL, jazýshy
