Táýelsizdik almasaq tarihi-mádeni eskertkishterdi joǵaltyp alar edik, qudai biledi. Joiylýdyń az aldynda turǵan tarihi jádigerler qyzyl imperiiaǵa túkke de qajeti joq edi. Solai. Egemendik alǵasyn bul baǵyttaǵy jumystar airyqsha qarqynmen júrgizildi. Qiraǵan, qulaǵan tarihi jádigerler qalpyna keldi.
Ózbekáliniń óreli isteri
Ózbekáli Jánibekov osy olqylyqtyń ornyn toltyrdy.
Aitpaqshy ilgeride aitqanda Iasaýi kesenesi men Tarazdyń irgesindegi Aisha bibi kesenesi IýNESKO-nyń tizimine engizgen osy – Ózbekáli Jánibekov.
Ózaǵa Qazaqstanda tarihi-mádeni eskertkishterge restavratsiia jasaityn mekemeniń qajet ekenin túsinip, «Qazqaitajańǵyrtý» mekemesin qurǵan bolatyn. Bul mekeme bolmaǵan kezde el aýmaǵyndaǵy tarihi-mádeni eskertkishterge kúrdeli jóndeý jumystaryn júrgizý úshin Máskeý men Ózbekstannyń restavrator mamandaryna júgingenbiz.
Bilmegen bolsańyz, Qazaqstan TMD-da tarihi-mádeni eskertkishi kóp 5 eldiń qatarynan oiyp turyp oryn alatyn el. Qazaq jerindegi sáýlet-qurylys eskertkishterdiń basym bóligi orta ǵasyrlarǵa tán. Sondyqtan olardy jańǵyrtý ózekti máselelerdiń biri bolǵan.
1993 jyldary «Qazqaitajańǵyrtý» mekemesiniń 19 oblysta jáne Túrkistan men Jarkent qalasynda arnaiy bólimsheleri jumys istedi. Sol kezeńde respýblikalyq jáne oblystyq deńgeidegi 300-den astam tarihi-mádeni eskertkishterdi qaita jańǵyrtyp, qalypqa keltirildi. Mine, táýelsizdikke ie bolǵan alǵashqy jyldary tarihi-mádeni eskertkishterdi jańǵyrtý jolynda kóptegen jumystar atqaryldy.
Iassaýi kesenesin saqtap qalǵan kim?
Elimizdegi kóptegen tarihi-mádeni eskertkishterdiń jańarýyna ólsheýsiz úles qosqan jandardyń biri – Baian Tuiaqbaev. Al alyp keshenniń tarihi túr kelbetin joǵaltpaýyna elimizdegi belgili etnodizainer Amanjol Naimanbaev ta erekshe eńbek sińirdi.
Bilikti mamandar kóneden kele jatqan tarihi keseneniń qurylysyn jan-jaqty zerttegen.
Qoja Ahmet Iassaýi kesenesindegi qalpyna keltirý jumystarynyń qarqyn alýy elimizdiń táýelsizdik alýymen tikelei bailanysty. Kommýnistik júie qasietti ǵimarattyń qundylyǵyn baǵalaǵan joq. Kesenege sáýlet óneriniń úzdik týyndysy retinde mán berilgenimen, onyń tarihi, rýhani sipatyn qalpyna keltirý ekinshi kezekke ysyryldy.
Táýelsizdik alǵasyn umyt qalǵan qundylyqtar qaita tirildi. 1992 jyldyń 29-mamyrynda QR Joǵarǵy Keńesiniń «Tarih jáne mádeniet eskertkishterin saqtaý týraly» qaýlysy qabyldanyp, qyzý jumys bastaldy.
Qalpyna keltirý degenimiz ne?
Belgili restavrator Amanjol Júsipovtiń aitýynsha, qalpyna keltirý degenińiz bir-eki jylda bite salatyn sharýa emes. Bul jerde ǵylymi-zertteý jumysy men qaita qalpyna keltirý jumysy qatar júredi.
Óitkeni, qaita qalpyna keltirý kezinde keseneler men basqa da tarihi nysandardy jańǵyrtý kezinde basqa da qosymsha jumystar paida bolady eken. Sonyń áserinen bir jylda aiaqtalady degen keibir jumys bes jylǵa deiin sozylǵan kezderi bolypty.
Nege? Sebebi, tarihi-eskertkishterdi qalypqa keltirýde kóp jumys qolmen atqarylady. Kóne qurylys zattaryn zerttep daiyndaýdyń ózi bir úlken sharýa.
Bul jaiynda Amanjol Júsipov bylai deidi: «Jańa qurylysta aldymen joba, sosyn qurylys bolsa, bizde kerisinshe. Bildińiz be? Mysalǵa alsam, Bókei ordasyndaǵy Jáńgir hannyń ordasyn qalpyna keltirý 9 jylǵa, VIII ǵasyrdyń birinshi jartysynda irgesi qalanyp, áli qupiiasy ashylmaǵan, Aqyrtas arheologiialyq keshenin qalpyna keltirý 6 jylǵa sozyldy. Onyń ózinde jumystyń tórtten biri ǵana bitip, ashyq aspan astyndaǵy mýzeige ainaldyryp, týrizm qurylymynyń qaramaǵyna berdik. Aisha bibi kesenesin qaita keltirýge 14 jyl ýaqytymyz sarp etildi. 1991 jyly bastalǵan jumysty 2005 jyly 24 sáýir kúni Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń ózi kelip ashty», – dedi.
Mamannyń aitýynsha, elimizde kóne qurylys zattardy qaita qalpyna keltirýdiń ǵylymi júiesi qalyptasqan. Jas restavratorlar kúidirilgen saman qyshtar men ártúrli tastardy ázirleýdiń joldaryn meńgeripti.
– Qolǵa alǵan jumysymyzdy eki-úsh jyl boiy taldap, ár zattyń qupiiasyna tereń úńilemiz. Sodan keiin ǵana zattardy óndiriske engizemiz. Máselen, Aisha bibi kesenesin jańǵyrtý kezinde 35 sheber 70-ke jýyq qysh túrin daiyndap, 70 myń qaptama qyshty qolmen quidy. Bir qyshty daiyndaýǵa 7-8 kún ýaqyt ketedi. Qysh tabiǵi túrde kebedi, sosyn elektrli peshte kúidirip, eń sońynda qaitadan aǵash shoǵyna kúidiremiz. Oǵan da anaý-mynaý aǵashtar emes, alma, tut, qaraǵash, arsha sekildi qatty aǵashtar ǵana jaraidy. Olardyń ózin jergilikti jerdegi aýylsharýashylyq basqarmalarymen kelise otyryp, arnaiy aldyramyz, – deidi bilikti maman.
Osy bir jaittan-aq kóne tarihi-mádeni eskertkishterdi jańǵyrtý qanshalyqty beinetti qajet etetin jumys ekenin baiqaýǵa bolady.
Kóne Taraz...
«Taraz qalasynyń jasy 2000 jyl!» degen osy – Karl Baipaqov. Ol óziniń oi-paiymdaryn arheologiialyq qazba jumystarymen dáleldep te júr. Kóne qala jaiynda arheolog:
– Qazaqstan men qazaqtardyń tarihynda bul qalanyń orny bólek. Shahar áý bastan Uly Jibek joly boiyndaǵy iri ekonomikalyq, saiasi hám mádeni ortalyq bolǵan. Jai ǵana ortalyq emes, kóne zamandaǵy túrkeshter, qarluqtar syndy birqatar túrki memleketteri úshin Astana mártebesin iemdengen. Bul degenińiz VIII-IX ǵasyrlar, tipti, sál erterek te bolar. Tarazda túrkeshter ústemdik etken ýaqyt, arabtarmen jáne qytailyqtarmen kúres kezeńi. Taraz únemi halyqaralyq asa mańyzdy saiasi oqiǵalardyń qazanynda qainaǵan, – deidi.
Karl Baipaqovtyń aitýynsha, qala ishindegi negizgi qamaldyń aýmaǵy 5 gektar jerdi alyp jatyr. Qamaldyń ishine sarai kesheni ornalasqan. Al ony jan-jaǵynan shahristan, iaǵni qala qaýmalai qorshaǵan. Onda, qolónershiler, kópester men dáýletti adamdar, jai turǵyndar men sheneýnikter turǵan.
Al shahardyń ózi 40 gektar jerge ornalasqan. Osydan-aq, kóne Taraz jerinde qanshalyqty aýqymdy qalanyń bolǵanyn baǵamdaýǵa bolady. Al Karl Baipaqov bolsa qazylǵan nysandardy mýzeilendirip, Tarazdy elimizdiń týristik ortalyqtarynyń birine ainaldyrýǵa atsalysýda.
Damask qalasyndaǵy babalar kesenesine qaýip tónip turǵan joq pa?
Bul baǵyttaǵy jumystardyń qalai júzege asqanyn «Qazqaitajańǵyrtý» mekemesin uzaq jyl basqarǵan bilikti maman Qanat Tuiaqbaev áńgimelep berdi:
– 2003 jyly Elbasy Nursultan Nazarbaev óziniń Siriia men Mysyr memleketine jasaǵan sapary barysynda Ábý Nasyr ál-Farabi men Sultan Beibarys babamyzdyń kesenesi men olarǵa qatysy bar tarihi-mádeni eskertkishterge kúrdeli jóndeý jumystaryn júrgizý máselesin kótergen. Máselen, HIII ǵasyrda Beibarys sultan Kair qalasynda úlken meshit saldyrǵanyn tarihtan bilemiz. Sodan beri júzdegen jyldar ótip, meshit biraz búlingen bolatyn. Sondai-aq, Siriia astanasy Damask qalasynda ál-Farabi men Beibarys sultannyń kesenesin jańǵyrtý da kezek kúttirmeitin mańyzdy máselelerdiń biri edi.
Elbasy qos eldiń basshylarymen kezdesýinde jańǵyrtý jumystaryn júrgizý máselesin kóterdi. Osylaisha qazaq jerinen shyqqan ǵulamalardyń kesenesin jańǵyrtý máselesin qolǵa aldyq, – dedi.
1260-1277 jyldary Siriia, Livan, Iordaniia, Mysyr elderin bilegen Beibarys sultannyń kózi tirisinde soqqyzǵan meshit, kitaphana, medrese, kitap qorlary ornalasqan keshen Qazaqstan biliginiń tabandylyǵynyń arqasynda qaita jóndeýden ótti.
Beibarys sultannyń kesenesin jańǵyrtý úshin eki jarym jyl ýaqyt ketken. Budan keiin keshendi eki el arasyndaǵy Memlekettik komissiianyń sheshimimen Siriia memleketiniń Arab tilderi akademiiasynyń qaraýyna berilgen.
Al Ábý Nasyr ál-Farabidiń kesenesi qalai jańartyldy? Bul jaiynda maman bylai deidi:
–Ábý Nasyr ál-Farabi babamyz Damask qalasyndaǵy Taqliia-ál-beit qorymynyń eń shetinde jerlengen. Uly ǵalymnyń kesenesin qalpyna keltirý úshin Nursultan Nazarbaev Siriia prezidenti Bashar Asadpen kelisim jasaǵany belgili.
Sol kezde Qazaqstan Úkimetin basqarǵan Danial Ahmetov sol mańda ornalasqan 48 úidiń ielerine Siriianyń basqa jerlerinen páter alyp berip, jalpy kólemi 20 myń sharshy metr bolatyn etno-mádeni ortalyqtyń qurylysyn bastaýǵa pármen bergen.
Nátijesinde «Qazqaitajańǵyrtý» keseneni tolyqtai qalpyna keltirip, 4 ekspozitsiialyq zaly bar úlken etno-mádeni ortalyq saldy. Ekspozitsiia zaldarynan táýelsiz elimizdiń jetken jetistikteri men ál-Farabi ómiri men eńbekterine, elimizdiń bas qalasy Astana qalasynyń tarihyna arnalǵan buiymdar qoiylǵan.
Búginde Siriia jerinde Bashar Asad áskeri men Islam memleketi jasaqtary qiian-keski urys júrgizip jatqanyn bilemiz. Sodyrlar basyp alǵan jerdegi tarihi-mádeni eskertkishterdi talqandap, qiratyp jatqanyn kúndelikti jańalyqtardan estitin boldyq.
Osy rette «Damask qalasyndaǵy ál-Farabi kesenesi men Beibarys sultannyń kesenesine qaýip tónip turǵan joq pa?» degen saýaldy Qanat Tuiaqbaevqa qoidyq.
– Sodyrlar buǵan deiin de Damask qalasynyń aýmaǵyna birneshe ret enip ketkeni belgili. Óz basym olar ospadar áreketke barady dep oilamaimyn. Bizder 2010 jyly Beibarys sultan tarihi-mádeni kesheniniń qaita jańǵyrtý jumystaryn tolyq aiaqtaǵannan keiin Arab tilderi akademiiasynyń qaraýyna tapsyrdyq. Bul qoǵamdyq uiymdy Bashar Asadtyń zaiyby basqaratyny belgili. Sondyqtan Siriia biligi Damask qalasyndaǵy qos eskertkishtiń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge basa mán beredi.
Onyń ústine ál-Farabi babamyzdyń basyndaǵy etno-mádeni ortalyq Siriia astanasyndaǵy eń sáýletti eskertkishterdiń biri bolyp sanalady. Onyń ústinen etno-mádeni ortalyq oryn tepken jer Damask qalasynyń 6 myńjyldyq tarihy bar kóne bóligi.
Ortalyqtyń bir qaptalynda Muhammed paiǵambardyń (s.a.ý.) urpaqtary jerlengen qorym ornalassa, ekinshi qaptalynda sheitterdiń betkeustar adamdary jerlengen qorym bar. Sondyqtan osy bir kieli jerde eshqashan atys-shabys, jarylys bolǵan emes.
Bir sózben aitsaq, ál-Farabi babamyzdyń kesenesi men Qazaqstannyń etno-mádeni ortalyǵy ornalasqan jer – Damask qalasynyń eń qaýipsiz aýdandarynyń biri.
Daiyndaǵan, Nurlan JUMAHAN
