Táýelsizdik almasaq tarıhı-mádenı eskertkishterdi joǵaltyp alar edik, qudaı biledi. Joıylýdyń az aldynda turǵan tarıhı jádigerler qyzyl ımperıaǵa túkke de qajeti joq edi. Solaı. Egemendik alǵasyn bul baǵyttaǵy jumystar aıryqsha qarqynmen júrgizildi. Qıraǵan, qulaǵan tarıhı jádigerler qalpyna keldi.
Ózbekáliniń óreli isteri
Qazaqstandaǵy tarıhı-mádenı eskertkishterdi qaıta jańǵyrtý týraly áńgime qozǵaǵanda Ózbekáli Jánibekovtiń eńbegin eske almasqa bolmaıdy. Keńes ókimeti kezinde Qazaqstanda tek tórt tarıhı-mádenı eskertkish memlekettik tizimde bolǵan. Olar: Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi, Almatydaǵy kafedralnyı sobory, Jarkenttegi uıǵyr meshiti jáne Aısha bıbi kesenesi.
Ózbekáli Jánibekov osy olqylyqtyń ornyn toltyrdy.
Aıtpaqshy ilgeride aıtqanda Iasaýı kesenesi men Tarazdyń irgesindegi Aısha bıbi kesenesi IýNESKO-nyń tizimine engizgen osy – Ózbekáli Jánibekov.
Ózaǵa Qazaqstanda tarıhı-mádenı eskertkishterge restavrasıa jasaıtyn mekemeniń qajet ekenin túsinip, «Qazqaıtajańǵyrtý» mekemesin qurǵan bolatyn. Bul mekeme bolmaǵan kezde el aýmaǵyndaǵy tarıhı-mádenı eskertkishterge kúrdeli jóndeý jumystaryn júrgizý úshin Máskeý men Ózbekstannyń restavrator mamandaryna júgingenbiz.
Bilmegen bolsańyz, Qazaqstan TMD-da tarıhı-mádenı eskertkishi kóp 5 eldiń qatarynan oıyp turyp oryn alatyn el. Qazaq jerindegi sáýlet-qurylys eskertkishterdiń basym bóligi orta ǵasyrlarǵa tán. Sondyqtan olardy jańǵyrtý ózekti máselelerdiń biri bolǵan.
1993 jyldary «Qazqaıtajańǵyrtý» mekemesiniń 19 oblysta jáne Túrkistan men Jarkent qalasynda arnaıy bólimsheleri jumys istedi. Sol kezeńde respýblıkalyq jáne oblystyq deńgeıdegi 300-den astam tarıhı-mádenı eskertkishterdi qaıta jańǵyrtyp, qalypqa keltirildi. Mine, táýelsizdikke ıe bolǵan alǵashqy jyldary tarıhı-mádenı eskertkishterdi jańǵyrtý jolynda kóptegen jumystar atqaryldy.
Iassaýı kesenesin saqtap qalǵan kim?
Elimizdegi kóptegen tarıhı-mádenı eskertkishterdiń jańarýyna ólsheýsiz úles qosqan jandardyń biri – Baıan Tuıaqbaev. Al alyp keshenniń tarıhı túr kelbetin joǵaltpaýyna elimizdegi belgili etnodızaıner Amanjol Naımanbaev ta erekshe eńbek sińirdi.
Bilikti mamandar kóneden kele jatqan tarıhı keseneniń qurylysyn jan-jaqty zerttegen.
Qoja Ahmet Iassaýı kesenesindegi qalpyna keltirý jumystarynyń qarqyn alýy elimizdiń táýelsizdik alýymen tikeleı baılanysty. Komýnıstik júıe qasıetti ǵımarattyń qundylyǵyn baǵalaǵan joq. Kesenege sáýlet óneriniń úzdik týyndysy retinde mán berilgenimen, onyń tarıhı, rýhanı sıpatyn qalpyna keltirý ekinshi kezekke ysyryldy.
Táýelsizdik alǵasyn umyt qalǵan qundylyqtar qaıta tirildi. 1992 jyldyń 29-mamyrynda QR Joǵarǵy Keńesiniń «Tarıh jáne mádenıet eskertkishterin saqtaý týraly» qaýlysy qabyldanyp, qyzý jumys bastaldy.
Qalpyna keltirý degenimiz ne?
Belgili restavrator Amanjol Júsipovtiń aıtýynsha, qalpyna keltirý degenińiz bir-eki jylda bite salatyn sharýa emes. Bul jerde ǵylymı-zertteý jumysy men qaıta qalpyna keltirý jumysy qatar júredi.
Óıtkeni, qaıta qalpyna keltirý kezinde keseneler men basqa da tarıhı nysandardy jańǵyrtý kezinde basqa da qosymsha jumystar paıda bolady eken. Sonyń áserinen bir jylda aıaqtalady degen keıbir jumys bes jylǵa deıin sozylǵan kezderi bolypty.
Nege? Sebebi, tarıhı-eskertkishterdi qalypqa keltirýde kóp jumys qolmen atqarylady. Kóne qurylys zattaryn zerttep daıyndaýdyń ózi bir úlken sharýa.
Bul jaıynda Amanjol Júsipov bylaı deıdi: «Jańa qurylysta aldymen joba, sosyn qurylys bolsa, bizde kerisinshe. Bildińiz be? Mysalǵa alsam, Bókeı ordasyndaǵy Jáńgir hannyń ordasyn qalpyna keltirý 9 jylǵa, VIII ǵasyrdyń birinshi jartysynda irgesi qalanyp, áli qupıasy ashylmaǵan, Aqyrtas arheologıalyq keshenin qalpyna keltirý 6 jylǵa sozyldy. Onyń ózinde jumystyń tórtten biri ǵana bitip, ashyq aspan astyndaǵy mýzeıge aınaldyryp, týrızm qurylymynyń qaramaǵyna berdik. Aısha bıbi kesenesin qaıta keltirýge 14 jyl ýaqytymyz sarp etildi. 1991 jyly bastalǵan jumysty 2005 jyly 24 sáýir kúni Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń ózi kelip ashty», – dedi.
Mamannyń aıtýynsha, elimizde kóne qurylys zattardy qaıta qalpyna keltirýdiń ǵylymı júıesi qalyptasqan. Jas restavratorlar kúıdirilgen saman qyshtar men ártúrli tastardy ázirleýdiń joldaryn meńgeripti.
– Qolǵa alǵan jumysymyzdy eki-úsh jyl boıy taldap, ár zattyń qupıasyna tereń úńilemiz. Sodan keıin ǵana zattardy óndiriske engizemiz. Máselen, Aısha bıbi kesenesin jańǵyrtý kezinde 35 sheber 70-ke jýyq qysh túrin daıyndap, 70 myń qaptama qyshty qolmen quıdy. Bir qyshty daıyndaýǵa 7-8 kún ýaqyt ketedi. Qysh tabıǵı túrde kebedi, sosyn elektrli peshte kúıdirip, eń sońynda qaıtadan aǵash shoǵyna kúıdiremiz. Oǵan da anaý-mynaý aǵashtar emes, alma, tut, qaraǵash, arsha sekildi qatty aǵashtar ǵana jaraıdy. Olardyń ózin jergilikti jerdegi aýylsharýashylyq basqarmalarymen kelise otyryp, arnaıy aldyramyz, – deıdi bilikti maman.
Osy bir jaıttan-aq kóne tarıhı-mádenı eskertkishterdi jańǵyrtý qanshalyqty beınetti qajet etetin jumys ekenin baıqaýǵa bolady.
Kóne Taraz...
El aýmaǵyndaǵy kóne qalalardy taýyp, olardy tarıhı jádigerlerdiń qataryna qosýda arheolog mamandar da kóp eńbek sińirdi. Aıtalyq, kóne Taraz aýmaǵyndaǵy eski qalany ashyq aspan astyndaǵy murajaıǵa aınaldyrýda tynymsyz eńbek etken belgili arheolog – Karl Baıpaqovty aıtpaı ketýge bolmaıdy.
«Taraz qalasynyń jasy 2000 jyl!» degen osy – Karl Baıpaqov. Ol óziniń oı-paıymdaryn arheologıalyq qazba jumystarymen dáleldep te júr. Kóne qala jaıynda arheolog:
– Qazaqstan men qazaqtardyń tarıhynda bul qalanyń orny bólek. Shahar áý bastan Uly Jibek joly boıyndaǵy iri ekonomıkalyq, saıası hám mádenı ortalyq bolǵan. Jaı ǵana ortalyq emes, kóne zamandaǵy túrkeshter, qarluqtar syndy birqatar túrki memleketteri úshin Astana mártebesin ıemdengen. Bul degenińiz VIII-IX ǵasyrlar, tipti, sál erterek te bolar. Tarazda túrkeshter ústemdik etken ýaqyt, arabtarmen jáne qytaılyqtarmen kúres kezeńi. Taraz únemi halyqaralyq asa mańyzdy saıası oqıǵalardyń qazanynda qaınaǵan, – deıdi.
Karl Baıpaqovtyń aıtýynsha, qala ishindegi negizgi qamaldyń aýmaǵy 5 gektar jerdi alyp jatyr. Qamaldyń ishine saraı kesheni ornalasqan. Al ony jan-jaǵynan shahrıstan, ıaǵnı qala qaýmalaı qorshaǵan. Onda, qolónershiler, kópester men dáýletti adamdar, jaı turǵyndar men sheneýnikter turǵan.
Al shahardyń ózi 40 gektar jerge ornalasqan. Osydan-aq, kóne Taraz jerinde qanshalyqty aýqymdy qalanyń bolǵanyn baǵamdaýǵa bolady. Al Karl Baıpaqov bolsa qazylǵan nysandardy mýzeılendirip, Tarazdy elimizdiń týrısik ortalyqtarynyń birine aınaldyrýǵa atsalysýda.
Damask qalasyndaǵy babalar kesenesine qaýip tónip turǵan joq pa?
Kóne Otyrar jerinde kindik qany tamǵan ǵulama ál-Farabı men kóne túrkilerdiń jaýyngerlik rýhyn jarty álemge pash etken sultan Baıbarysty bilesiz árıne. Elimiz táýelsizdik alǵasyn Nursultan Nazarbaevtyń tikeleı tapsyrmasymen Sırıa men Mysyrdaǵy babalarymyzdyń basyna salynǵan kóne tarıhı eskertkishterge kúrdeli jóndeý jumystary júrgizildi.
Bul baǵyttaǵy jumystardyń qalaı júzege asqanyn «Qazqaıtajańǵyrtý» mekemesin uzaq jyl basqarǵan bilikti maman Qanat Tuıaqbaev áńgimelep berdi:
– 2003 jyly Elbasy Nursultan Nazarbaev óziniń Sırıa men Mysyr memleketine jasaǵan sapary barysynda Ábý Nasyr ál-Farabı men Sultan Beıbarys babamyzdyń kesenesi men olarǵa qatysy bar tarıhı-mádenı eskertkishterge kúrdeli jóndeý jumystaryn júrgizý máselesin kótergen. Máselen, Hİİİ ǵasyrda Beıbarys sultan Kaır qalasynda úlken meshit saldyrǵanyn tarıhtan bilemiz. Sodan beri júzdegen jyldar ótip, meshit biraz búlingen bolatyn. Sondaı-aq, Sırıa astanasy Damask qalasynda ál-Farabı men Beıbarys sultannyń kesenesin jańǵyrtý da kezek kúttirmeıtin mańyzdy máselelerdiń biri edi.
Elbasy qos eldiń basshylarymen kezdesýinde jańǵyrtý jumystaryn júrgizý máselesin kóterdi. Osylaısha qazaq jerinen shyqqan ǵulamalardyń kesenesin jańǵyrtý máselesin qolǵa aldyq, – dedi.
1260-1277 jyldary Sırıa, Lıvan, Iordanıa, Mysyr elderin bılegen Beıbarys sultannyń kózi tirisinde soqqyzǵan meshit, kitaphana, medrese, kitap qorlary ornalasqan keshen Qazaqstan bıliginiń tabandylyǵynyń arqasynda qaıta jóndeýden ótti.
Beıbarys sultannyń kesenesin jańǵyrtý úshin eki jarym jyl ýaqyt ketken. Budan keıin keshendi eki el arasyndaǵy Memlekettik komısıanyń sheshimimen Sırıa memleketiniń Arab tilderi akademıasynyń qaraýyna berilgen.
Al Ábý Nasyr ál-Farabıdiń kesenesi qalaı jańartyldy? Bul jaıynda maman bylaı deıdi:
–Ábý Nasyr ál-Farabı babamyz Damask qalasyndaǵy Taqlıa-ál-beıt qorymynyń eń shetinde jerlengen. Uly ǵalymnyń kesenesin qalpyna keltirý úshin Nursultan Nazarbaev Sırıa prezıdenti Bashar Asadpen kelisim jasaǵany belgili.
Sol kezde Qazaqstan Úkimetin basqarǵan Danıal Ahmetov sol mańda ornalasqan 48 úıdiń ıelerine Sırıanyń basqa jerlerinen páter alyp berip, jalpy kólemi 20 myń sharshy metr bolatyn etno-mádenı ortalyqtyń qurylysyn bastaýǵa pármen bergen.
Nátıjesinde «Qazqaıtajańǵyrtý» keseneni tolyqtaı qalpyna keltirip, 4 ekspozısıalyq zaly bar úlken etno-mádenı ortalyq saldy. Ekspozısıa zaldarynan táýelsiz elimizdiń jetken jetistikteri men ál-Farabı ómiri men eńbekterine, elimizdiń bas qalasy Astana qalasynyń tarıhyna arnalǵan buıymdar qoıylǵan.
Búginde Sırıa jerinde Bashar Asad áskeri men Islam memleketi jasaqtary qıan-keski urys júrgizip jatqanyn bilemiz. Sodyrlar basyp alǵan jerdegi tarıhı-mádenı eskertkishterdi talqandap, qıratyp jatqanyn kúndelikti jańalyqtardan estıtin boldyq.
Osy rette «Damask qalasyndaǵy ál-Farabı kesenesi men Beıbarys sultannyń kesenesine qaýip tónip turǵan joq pa?» degen saýaldy Qanat Tuıaqbaevqa qoıdyq.
– Sodyrlar buǵan deıin de Damask qalasynyń aýmaǵyna birneshe ret enip ketkeni belgili. Óz basym olar ospadar áreketke barady dep oılamaımyn. Bizder 2010 jyly Beıbarys sultan tarıhı-mádenı kesheniniń qaıta jańǵyrtý jumystaryn tolyq aıaqtaǵannan keıin Arab tilderi akademıasynyń qaraýyna tapsyrdyq. Bul qoǵamdyq uıymdy Bashar Asadtyń zaıyby basqaratyny belgili. Sondyqtan Sırıa bıligi Damask qalasyndaǵy qos eskertkishtiń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge basa mán beredi.
Onyń ústine ál-Farabı babamyzdyń basyndaǵy etno-mádenı ortalyq Sırıa astanasyndaǵy eń sáýletti eskertkishterdiń biri bolyp sanalady. Onyń ústinen etno-mádenı ortalyq oryn tepken jer Damask qalasynyń 6 myńjyldyq tarıhy bar kóne bóligi.
Ortalyqtyń bir qaptalynda Muhammed paıǵambardyń (s.a.ý.) urpaqtary jerlengen qorym ornalassa, ekinshi qaptalynda sheıtterdiń betkeustar adamdary jerlengen qorym bar. Sondyqtan osy bir kıeli jerde eshqashan atys-shabys, jarylys bolǵan emes.
Bir sózben aıtsaq, ál-Farabı babamyzdyń kesenesi men Qazaqstannyń etno-mádenı ortalyǵy ornalasqan jer – Damask qalasynyń eń qaýipsiz aýdandarynyń biri.
Daıyndaǵan, Nurlan JUMAHAN
