«Sıfrly Qazaqstan» baǵdarlamasy engizilgeli beri elimizdiń barlyq salasynyń damýdyń jańa kezeńine ótkeni anyq baıqaldy. Óıtkeni sala jumysy jeńildep, halyqqa qyzmet kórsetý sapasy artty, tipti keıbir salalarda jemqorlyqtyń joly kesilip, ashyqtyq pen jarıalylyqqa jol ashyldy. Ózgeristiń oń baǵytta órbýi sıfrlyq júıeniń durys qadam ekenin ańǵartady.
O basta atalmysh baǵdarlamany engizý kezinde «Biz sıfrly tehnologıany qoldaný arqyly qurylatyn jańa ındýstrıalardy órkendetemiz. Bul – mańyzdy keshendi mindet. Sıfrlandyrý degenimiz – Qazaqstannyń ozyq el ataný jo¬lyndaǵy maqsaty emes, quraly. Básekege qabiletti bolý, ósim¬di ónim óndirýdi arttyrý, mine, osy – maqsat» delingen bolatyn. Osy maqsatqa jetkendeımiz. Óıtkeni ýaqyt suranysynan týyndaǵan sıfrlyq júıe zaman kóshinen qalmaýdyń da bir joly bolatyn. Osy oraıda júıeniń bastapqy mejesine de toqtala ketsek, turǵyndardyń ómir súrý sapasyn jaqsarta otyryp, barlyq salany sıfrlandyrý arqyly 2020 jylǵa deıin ınter¬net qoldanýshylardyń sanyn 80 paıyzǵa deıin kóterý edi maqsaty bar bolatyn. Qazirgi tańda elimizdiń barlyq óńiri derlik ǵalamtordyń rahatyn sezinýde. Ǵalamtor arqyly hat alysyp, habar alysyp qana qoımaı, bank qyzmetteri arqyly aqsha aýdaryp, sot qyzmeti arqyly onlaın sot otyrysyna qatysyp, tipti nekege turyp, qujattaryn da rásimdeýde.
«Sıfrly Qazaqstannyń» taǵy bir maqsaty turǵyndardyń 95 paıyzyn sıfrly xabar taratýmen qamtyp, saýattylyǵyn arttyrý kózdelgen bolatyn. Qazirgi tańda sıfrly habar taratyp qana qoımaı, elimizdiń barlyq mektepteri 100 paıyz kompútermen jabdyqtalyp qana qoımaı, joǵary jyldamdyqty ǵalamtor jelisimen, tegin Wi-Fi qyzmetimen qamtyldy. Qazir ata analar úıde otyryp aq mekteptegi balasynyń alǵan baǵasyn kóre alady. Úı tapsyrmasymen de tanysyp, tipti, jańa týǵan balasyn balabaqshaǵa kezekke qoıa alady. Iaǵnı bul qyzmetterdiń barlyǵy avtomattandyrylyp, retke keltirildi. Bárin anyq ǵalamtor arqyly jarıaly túrde kórinip turǵandyqtan, burynǵydaı balasyn «barmaq basty kóz qystymen» balabaqshaǵa ornalastyrý sekildi las áreketterdiń de joly kesildi. Halyqtyń únemi balabaqshadaǵy orynǵa talasy tolyq sheshilmese de, halyqtyń tıisti quzyrly oryndarǵa degen kúmáni seıildi. Iaǵnı saladaǵy jemqorlyq áreketteri birshama azaıdy.
Bilim salasy ǵana emes, densaýlyq saqtaý salasy da sıfrlandyrý arqyly jetile tústi. Kez kelgen naýqas úıde otyryp dáriger qaraýyna jazylyp, ýaqytyn únemdedi. Dárigerdi úıge shaqyrý qyzmetteri onlaın túrde «Damý med» mobıldik qosymshasy arqyly júzege asty, portal alý qyzmetin de burynǵydaı sandalmaı úıde otyryp rásimdeı alady. Tipti jergilikti jerden ala almaǵan medısınalyq qyzmetin ózi qalaǵan elimizdiń kez kelgen qalasynan alýyna múmkindik ashyldy. Mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý qory júıesi arqyly saqtandyrý qoryndaǵy aqshasyn ózi qalaǵan medısınalyq ortalyǵynan kómek alýyna bolady. Iaǵnı sıfrlandyrý qyzmetine elimizdegi júıeler de beıimdelip, ońtaıly jumys isteı bastady.
Sıfrly tehnologıalardyń arqasynda qazirgi tańda medısına, qarjy, qurylys, komýnıkasıa, bank jáne saıası qoǵamdyq salalarǵa jasandy ıntellektige negizdelgen júıeler de jappaı kirikti. Qazirgi tańda jasandy ıntellektige qoǵamnyń suranysy men qyzyǵýshylyǵy da joǵary bolyp otyr. Máselen ótken 2023 jyly ınternettegi Google aqparattyq izdeý júıesinde «jasandy ıntellekti» uǵymy qoldanýshylar tarapynan eń kóp suralǵan taqyryp bolýy osynyń aıǵaǵy. Memleket basshysy da qazirgi tańda ýaqyt suranysyna saı bolý jolynda jasandy ıntellekt, sıfrlyq damý bastamalaryn tolyq qoldaıtynyn bildirip otyr.
Máselen Prezıtent Qasym-Jomart Toqaev «Ádiletti Qazaqstannyń ekonomıkalyq baǵdary» atty Qazaqstan halqyna joldaýynda elimizdegi joǵary oqý oryndarynda jasandy ıntellektige negizdelgen tehnologıalardy oqytatyn fakúltetter ashý qajettigin, jaqyn bolashaqta atalǵan tehnologıanyń mańyzy artatynyn atap ótken bolatyn. Iaǵnı jetken mejemen toqtap qalmaı áli de damý jolynda mamandarymyz da saı bolý kerek. Ol úshin suranysqa saı maman daıyndap úlgerý de paryz. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta maman suranysyn qanaǵattandyrý maqsatynda arnaıy fakúltetter ashý da maqsat etilip otyr. Demek bul baǵyttaǵy jumystar aldaǵy ýaqytta jetildirile bermek. Osy oraıda qoǵamda jasandy ıntelektke qatysty ekiudaı pikir de qalyptasqan. «Jasandy ıntellekt qanshalyqty mamandardy almastyra alady, tipti keıbir mamandyqtardyń joıylýyna da yqpal etýi múmkin degen úreı bar». Taqyrypqa oraı IT maman Almas Amangeldi pikirin de bilgen edik.
Ol «Ras, ózgeris qashan da qoǵamǵa aldymen úreı ákeledi. Onyń ústine ǵalymdar tarapynan jasandy ıntellekt talaı qyzmetkerlerdiń ornyn «tartyp alady» degen úreı bar. Bul taqyrypqa zertteý de jasap jatqandar bar. Goldman Sachs ınvestısıalyq bankiniń baıandamasynda: «Jasandy ıntellekt 300 mıllıon jumys ornyn almastyra alady, sonymen birge jańa jumys oryndaryn qurýǵa jáne ónimdilikti arttyrýǵa múmkindik beredi» delingen. Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forýmnyń málimetteri boıynsha, 2025 jylǵa qaraı jasandy ıntellekt 85 mıllıon jumys ornyn joıyp, ornyna 97 mıllıon jańa jumys ornyn ashady degen boljam bar. Iaǵnı der kezinde beıimdele bilsek, talaı jumys orny joıylǵanymen, ornyna odan birneshe ese kóp mamandyq ashylmaq. Qazirdiń ózinde sıfrlandyrýdyń talaı ıgiligin sezinip otyrmyz. Aldaǵy ýaqytta bul múmkindikter arta túspek. Memleket basshysynyń meńzep otyrǵany da osy. Jasandy ıntellekti engizýmen qatar talaı mamandyq qajettiligi artady.
Sondyqtan sol ózgeriske beıimdelip úlgerýimiz kerek. Sonymen qatar eskeretin mańyzdy jaıt, jasandy ıntellektige negizdelgen tehnologıalar tek aqparattyq taldaý, ǵylymı-zertteý salasyna ǵana emes, sonymen qatar áskerı, qaýipsizdik, medısına, qarjy salalaryna da belsendi túrde kirigýde. Jasandy ıntellekttiń rólin bylaı túsindirýge bolady. Jasandy ıntellektige negizdelgen tehnologıalar sizdiń jumysyńyzdy tartyp almaýy múmkin, biraq sońǵy tehnologıany jetik meńgergen kelesi bir maman jumys ornyńyzdy tartyp alýy ábden múmkin.
Sondyqtan, eshqashan jańa tehnologıany meńgerý kesh emes. Qaı maman ıesi bolsańyz da ýaqyt suranysyna beıimdelip úlgerý kerek. Jalpy ýaqyt suranysynan týyndap jatqan bul ózgeristerden shoshymaýymyz kerek. Qazirgi býyn Z urpaq dep sanalady. Eresekterdiń árip tanysa da uıaly telefondy ıgerýiniń ózi qıyndaý bolsa aqparattyq-kommýnıkatıvtik tehnologıa órisinde sentenıaldy tolqynnyń kez kelgen nárseni qabyldaý qabileti óte joǵary.
Týa sala uıaly telefondy qolyna ustap alyp, qalaǵan nársesin shuqylap taýyp alatyn bul urpaqtyń bul ózgeristerge de tez beıimdeletini anyq. Kez kelgen aqparatty súzgiden ótkizip qabyldaýǵa qushtar urpaq burynǵydaı 90 mınýttyq dáris tyńdaýǵa yqylasty emes. Bul urpaq bárin ustap, kózben kórýdi durys kóredi. Qysqa ýaqytta, tez arada túsinýge tyrysady. Bylaısha aıtqanda buryn 10 mınýtta keńinen qamtyp aýqymdy túsindiretin dúnıeni bular 1 mınýtta aıtyp jetkizýdi talap etedi. Sol sebepti de jasandy ıntellekt salasynda oqý úderisi de aıtarlyqtaı ózgerdi. Oqý zalynda úsh saǵat dáris oqyp túsindirgennen góri tájirıbe retinde zaýyttardy, keńseler men zerthanalardy aralap, óndiris barysynda úıretken áldeqaıda aqylǵa qonymdy. Biz osyny túsinýimiz kerek. Zaman damaýy osylaı ózgeredi. Máselen shot qaǵyp otyrǵannan kálkýlátorǵa qalaı tez úırensek, sıfrly ózgeris te dál solaı ómirimizdi jeńildetedi. Osy oraıda atap óter jaıt, sońǵy birneshe jyl kóleminde elimizdegi ózgerister keıbir damyǵan elderde jolǵa qoıylmaǵan. Bir qujat úshin birneshe kúnin joǵaltatyn elder áli bar. Bul baǵytta elimizdiń ózgerisi kóńil qýantady» deıdi.
«Sıfrly Qazaqstan» baǵdarlamasynyń túpki maqsaty – halyqtyń ómir súrý deńgeıin joǵary satyǵa kóterý bolatyn. Bul maqsatymyz qazirgi tańda oryndalý ústinde. Sondyqtan halyq ıgiligi úshin jasalyp jatqan jumystar el úmitin aqtap jatyr dep aıta alamyz.
