«Tsifrly Qazaqstan» baǵdarlamasy engizilgeli beri elimizdiń barlyq salasynyń damýdyń jańa kezeńine ótkeni anyq baiqaldy. Óitkeni sala jumysy jeńildep, halyqqa qyzmet kórsetý sapasy artty, tipti keibir salalarda jemqorlyqtyń joly kesilip, ashyqtyq pen jariialylyqqa jol ashyldy. Ózgeristiń oń baǵytta órbýi tsifrlyq júieniń durys qadam ekenin ańǵartady.
O basta atalmysh baǵdarlamany engizý kezinde «Biz tsifrly tehnologiiany qoldaný arqyly qurylatyn jańa indýstriialardy órkendetemiz. Bul – mańyzdy keshendi mindet. Tsifrlandyrý degenimiz – Qazaqstannyń ozyq el ataný jo¬lyndaǵy maqsaty emes, quraly. Básekege qabiletti bolý, ósim¬di ónim óndirýdi arttyrý, mine, osy – maqsat» delingen bolatyn. Osy maqsatqa jetkendeimiz. Óitkeni ýaqyt suranysynan týyndaǵan tsifrlyq júie zaman kóshinen qalmaýdyń da bir joly bolatyn. Osy oraida júieniń bastapqy mejesine de toqtala ketsek, turǵyndardyń ómir súrý sapasyn jaqsarta otyryp, barlyq salany tsifrlandyrý arqyly 2020 jylǵa deiin inter¬net qoldanýshylardyń sanyn 80 paiyzǵa deiin kóterý edi maqsaty bar bolatyn. Qazirgi tańda elimizdiń barlyq óńiri derlik ǵalamtordyń rahatyn sezinýde. Ǵalamtor arqyly hat alysyp, habar alysyp qana qoimai, bank qyzmetteri arqyly aqsha aýdaryp, sot qyzmeti arqyly onlain sot otyrysyna qatysyp, tipti nekege turyp, qujattaryn da rásimdeýde.
«Tsifrly Qazaqstannyń» taǵy bir maqsaty turǵyndardyń 95 paiyzyn tsifrly xabar taratýmen qamtyp, saýattylyǵyn arttyrý kózdelgen bolatyn. Qazirgi tańda tsifrly habar taratyp qana qoimai, elimizdiń barlyq mektepteri 100 paiyz kompiýtermen jabdyqtalyp qana qoimai, joǵary jyldamdyqty ǵalamtor jelisimen, tegin Wi-Fi qyzmetimen qamtyldy. Qazir ata analar úide otyryp aq mekteptegi balasynyń alǵan baǵasyn kóre alady. Úi tapsyrmasymen de tanysyp, tipti, jańa týǵan balasyn balabaqshaǵa kezekke qoia alady. Iaǵni bul qyzmetterdiń barlyǵy avtomattandyrylyp, retke keltirildi. Bárin anyq ǵalamtor arqyly jariialy túrde kórinip turǵandyqtan, burynǵydai balasyn «barmaq basty kóz qystymen» balabaqshaǵa ornalastyrý sekildi las áreketterdiń de joly kesildi. Halyqtyń únemi balabaqshadaǵy orynǵa talasy tolyq sheshilmese de, halyqtyń tiisti quzyrly oryndarǵa degen kúmáni seiildi. Iaǵni saladaǵy jemqorlyq áreketteri birshama azaidy.
Bilim salasy ǵana emes, densaýlyq saqtaý salasy da tsifrlandyrý arqyly jetile tústi. Kez kelgen naýqas úide otyryp dáriger qaraýyna jazylyp, ýaqytyn únemdedi. Dárigerdi úige shaqyrý qyzmetteri onlain túrde «Damý med» mobildik qosymshasy arqyly júzege asty, portal alý qyzmetin de burynǵydai sandalmai úide otyryp rásimdei alady. Tipti jergilikti jerden ala almaǵan meditsinalyq qyzmetin ózi qalaǵan elimizdiń kez kelgen qalasynan alýyna múmkindik ashyldy. Mindetti áleýmettik meditsinalyq saqtandyrý qory júiesi arqyly saqtandyrý qoryndaǵy aqshasyn ózi qalaǵan meditsinalyq ortalyǵynan kómek alýyna bolady. Iaǵni tsifrlandyrý qyzmetine elimizdegi júieler de beiimdelip, ońtaily jumys istei bastady.
Tsifrly tehnologiialardyń arqasynda qazirgi tańda meditsina, qarjy, qurylys, kommýnikatsiia, bank jáne saiasi qoǵamdyq salalarǵa jasandy intellektige negizdelgen júieler de jappai kirikti. Qazirgi tańda jasandy intellektige qoǵamnyń suranysy men qyzyǵýshylyǵy da joǵary bolyp otyr. Máselen ótken 2023 jyly internettegi Google aqparattyq izdeý júiesinde «jasandy intellekti» uǵymy qoldanýshylar tarapynan eń kóp suralǵan taqyryp bolýy osynyń aiǵaǵy. Memleket basshysy da qazirgi tańda ýaqyt suranysyna sai bolý jolynda jasandy intellekt, tsifrlyq damý bastamalaryn tolyq qoldaitynyn bildirip otyr.
Máselen Prezitent Qasym-Jomart Toqaev «Ádiletti Qazaqstannyń ekonomikalyq baǵdary» atty Qazaqstan halqyna joldaýynda elimizdegi joǵary oqý oryndarynda jasandy intellektige negizdelgen tehnologiialardy oqytatyn fakýltetter ashý qajettigin, jaqyn bolashaqta atalǵan tehnologiianyń mańyzy artatynyn atap ótken bolatyn. Iaǵni jetken mejemen toqtap qalmai áli de damý jolynda mamandarymyz da sai bolý kerek. Ol úshin suranysqa sai maman daiyndap úlgerý de paryz. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta maman suranysyn qanaǵattandyrý maqsatynda arnaiy fakýltetter ashý da maqsat etilip otyr. Demek bul baǵyttaǵy jumystar aldaǵy ýaqytta jetildirile bermek. Osy oraida qoǵamda jasandy intelektke qatysty ekiudai pikir de qalyptasqan. «Jasandy intellekt qanshalyqty mamandardy almastyra alady, tipti keibir mamandyqtardyń joiylýyna da yqpal etýi múmkin degen úrei bar». Taqyrypqa orai IT maman Almas Amangeldi pikirin de bilgen edik.
Ol «Ras, ózgeris qashan da qoǵamǵa aldymen úrei ákeledi. Onyń ústine ǵalymdar tarapynan jasandy intellekt talai qyzmetkerlerdiń ornyn «tartyp alady» degen úrei bar. Bul taqyrypqa zertteý de jasap jatqandar bar. Goldman Sachs investitsiialyq bankiniń baiandamasynda: «Jasandy intellekt 300 million jumys ornyn almastyra alady, sonymen birge jańa jumys oryndaryn qurýǵa jáne ónimdilikti arttyrýǵa múmkindik beredi» delingen. Dúniejúzilik ekonomikalyq forýmnyń málimetteri boiynsha, 2025 jylǵa qarai jasandy intellekt 85 million jumys ornyn joiyp, ornyna 97 million jańa jumys ornyn ashady degen boljam bar. Iaǵni der kezinde beiimdele bilsek, talai jumys orny joiylǵanymen, ornyna odan birneshe ese kóp mamandyq ashylmaq. Qazirdiń ózinde tsifrlandyrýdyń talai igiligin sezinip otyrmyz. Aldaǵy ýaqytta bul múmkindikter arta túspek. Memleket basshysynyń meńzep otyrǵany da osy. Jasandy intellekti engizýmen qatar talai mamandyq qajettiligi artady.
Sondyqtan sol ózgeriske beiimdelip úlgerýimiz kerek. Sonymen qatar eskeretin mańyzdy jait, jasandy intellektige negizdelgen tehnologiialar tek aqparattyq taldaý, ǵylymi-zertteý salasyna ǵana emes, sonymen qatar áskeri, qaýipsizdik, meditsina, qarjy salalaryna da belsendi túrde kirigýde. Jasandy intellekttiń rólin bylai túsindirýge bolady. Jasandy intellektige negizdelgen tehnologiialar sizdiń jumysyńyzdy tartyp almaýy múmkin, biraq sońǵy tehnologiiany jetik meńgergen kelesi bir maman jumys ornyńyzdy tartyp alýy ábden múmkin.
Sondyqtan, eshqashan jańa tehnologiiany meńgerý kesh emes. Qai maman iesi bolsańyz da ýaqyt suranysyna beiimdelip úlgerý kerek. Jalpy ýaqyt suranysynan týyndap jatqan bul ózgeristerden shoshymaýymyz kerek. Qazirgi býyn Z urpaq dep sanalady. Eresekterdiń árip tanysa da uialy telefondy igerýiniń ózi qiyndaý bolsa aqparattyq-kommýnikativtik tehnologiia órisinde tsentenialdy tolqynnyń kez kelgen nárseni qabyldaý qabileti óte joǵary.
Týa sala uialy telefondy qolyna ustap alyp, qalaǵan nársesin shuqylap taýyp alatyn bul urpaqtyń bul ózgeristerge de tez beiimdeletini anyq. Kez kelgen aqparatty súzgiden ótkizip qabyldaýǵa qushtar urpaq burynǵydai 90 minýttyq dáris tyńdaýǵa yqylasty emes. Bul urpaq bárin ustap, kózben kórýdi durys kóredi. Qysqa ýaqytta, tez arada túsinýge tyrysady. Bylaisha aitqanda buryn 10 minýtta keńinen qamtyp aýqymdy túsindiretin dúnieni bular 1 minýtta aityp jetkizýdi talap etedi. Sol sebepti de jasandy intellekt salasynda oqý úderisi de aitarlyqtai ózgerdi. Oqý zalynda úsh saǵat dáris oqyp túsindirgennen góri tájiribe retinde zaýyttardy, keńseler men zerthanalardy aralap, óndiris barysynda úiretken áldeqaida aqylǵa qonymdy. Biz osyny túsinýimiz kerek. Zaman damaýy osylai ózgeredi. Máselen shot qaǵyp otyrǵannan kalkýliatorǵa qalai tez úirensek, tsifrly ózgeris te dál solai ómirimizdi jeńildetedi. Osy oraida atap óter jait, sońǵy birneshe jyl kóleminde elimizdegi ózgerister keibir damyǵan elderde jolǵa qoiylmaǵan. Bir qujat úshin birneshe kúnin joǵaltatyn elder áli bar. Bul baǵytta elimizdiń ózgerisi kóńil qýantady» deidi.
«Tsifrly Qazaqstan» baǵdarlamasynyń túpki maqsaty – halyqtyń ómir súrý deńgeiin joǵary satyǵa kóterý bolatyn. Bul maqsatymyz qazirgi tańda oryndalý ústinde. Sondyqtan halyq igiligi úshin jasalyp jatqan jumystar el úmitin aqtap jatyr dep aita alamyz.
