Kez kelgen elde áleýmettik saiasat sheshýshi ról atqarady – memlekettiń, oblystyń, qalanyń tabysty damýy qoǵam men bilik arasyndaǵy ózara is-qimylǵa, qoldaýǵa, túsinistikke bailanysty. Bul erejeni halyqty áleýmettik qorǵaý joǵary deńgeide damyǵan elderdiń tájiribesinen baiqaýǵa bolady. Qazaqstan – áleýmettik baǵdarlanǵan memleket, onyń basty mindeti – qoǵamnyń barlyq qabattaryn áleýmettik qorǵaýǵa jumyldyrý. Zańnamalyq jáne is júzinde bizdiń respýblika tiimdi áleýmettik saiasat pen memlekettiń ekonomikasynyń strategiiasyn ázirleýge umtylýda.
Ótken jyldyń 1 shildesinde Qazaqstanda buryn qoldanysta bolǵan áleýmettik saladaǵy on zańdy bir júiege biriktirgen Áleýmettik kodeks kúshine endi. Sodan keiin «Qazaqstan Respýblikasynda zeinetaqymen qamsyzdandyrý týraly» jáne «Mindetti áleýmettik saqtandyrý týraly» zańdar kúshin joidy. Bul biriktirý jáne jańa erejelerdi engizý azamattarǵa neǵurlym tiimdi jáne maqsatty memlekettik qoldaý kórsetýdi kózdeidi.
Onyń qabyldanýymen memlekettiń áleýmettik saiasaty belsendi formatqa ótip, azamattardyń ómir súrý sapasy jaqsarady degen úlken úmit bar. Óitkeni, shyn máninde, Áleýmettik kodeks – Qazaqstan azamattarynyń týǵannan bastap kárilikke deiingi negizgi áleýmettik quqyqtaryn aiqyndaityn mańyzdy qujattardyń biri.
Onda birneshe baǵytty bólip kórsetýge bolady. Mańyzdy baǵyttardyń qatarynda halyqty jumyspen qamtýdy retteý jáne joǵary bilikti, ónimdi eńbekti yntalandyrý, sonyń nátijesinde ulttyq tabysty arttyrý, qoǵamda erekshe qajettilikteri bar adamdarǵa degen qurmet pen iltipatty qalyptastyrý, bala kútimi boiynsha tólemder merzimin bir jyldan bir jarym jylǵa deiin ulǵaitý, zeinetkerlik jastaǵy milliondaǵan azamattardy zeinetaqymen qamtamasyz etýdi arttyrý jáne basqa máseleler bar.
Mysaly, Áleýmettik kodekske sáikes, júrip-turýy qiyn birinshi toptaǵy múgedekke qoldaý kórsetetin 30 myńǵa jýyq jeke kómekshi mindetti áleýmettik saqtandyrýǵa jatady. Iaǵni, jeke kómekshi qajet bolǵan jaǵdaida Áleýmettik saqtandyrý qorynan tólemder alýǵa quqyly bolady, Áleýmettik meditsinalyq saqtandyrý qorynyń sheńberinde meditsinalyq kómekpen qamtamasyz etiledi jáne zeinetkerlik jasqa jetkende eńbek ótili bolady. Aitalyq, Aqmola oblysynda barlyǵy 29 myńnan astam múmkindigi shekteýli jan turady.
Jaýapty mamandardyń sózinshe, onda jyl saiyn ońaltý quraldarymen qamtamasyz etýge biýdjetten bólinetin qarajat kóbeiip keledi. Sońǵy bes jylda qarjylandyrý eki esege ulǵaiyp, 1,5 milliard teńgege deiin ósken.
Rasynda, elimizde kedergisiz qoljetimdilikti qamtamasyz etý úshin kóptegen jumystar atqarylýda. Búgingi kúni sol Aqmola oblysynda 343 áleýmettik mańyzy bar nysan beiimdelgen. Aldaǵy úsh jyl ishinde taǵy 1300-ge jýyǵyn beiimdeý josparlanýda. «Shekarasyz kompiýter» jobasyn júzege asyrýǵa, áleýmettik-quqyqtyq jáne psihologiialyq kómek kórsetý kabinetin qurýǵa jáne tirek-qimyl apparaty zaqymdanǵan adamdardyń demalys ortalyǵyn uiymdastyrýǵa baǵyttalǵan sharalar da kópshiliktiń kóńilinen shyǵyp jatyr.
Erekshe qajettilikteri bar balalardyń laiyqty orta bilim alyp, múmkindiginshe oqýyn kolledjder men joǵary oqý oryndarynda jalǵastyrýy úshin tiisti jaǵdai jasaý qajet. Bul oraila, Kókshetaýda sóileý qabileti buzylǵan balalar men júrip-turý múmkindigi shekteýli jandarǵa arnalǵan eki balabaqsha salynyp jatyr. «Qamqorlyq» bastamasy aiasynda erekshe qajettilikteri bar 600 bala kómek alady. Sondai-aq, jyl basynan beri 300-ge jýyq múmkindigi shekteýli jan jumysqa ornalasty. Jumyspen qamtýǵa «On qoǵam» ortalyǵy kómektesýde. 1700-den astam múmkindigi shekteýli jan sportpen shuǵyldanady.
Elimizdegi úlken áleýmettik másele – múmkindigi shekteýli jannyń jumysqa ornalasýy. Qazirgi óndiris tapshylyǵy jaǵdaiynda bul óte qiyn. Qazaqstanda 700 myńǵa jýyq múmkindigi shekteýli adam turady, onyń ishinde 400 myńnan astamy eńbekke qabiletti jastaǵy adamdar (60 paiyzy) jáne olardyń 30 paiyzdan aspaityny eńbek naryǵyna qatysady.
Jalpy qoǵam, ásirese kásiporyn basshylary múgedekterdiń máseleleri, olardyń jumys izdeý jáne tańdaý kezindegi erekshelikteri men múmkindikteri týraly, biliktiligin arttyrýǵa, óndiristik tájiribege, oqýǵa nemese aýystyrýǵa kómektesý týraly kóp bile bermeidi. Jumyspen qamtý zańnamasynyń jetildirilmegen tustary da bar, kóptegen memlekettik baǵdarlamalarda múgedekterdiń jumysqa ornalasý qajettilikteri men múmkindikteri eskerilmeidi, múgedekterdiń jumysyn saqtap qalýǵa kómektespeidi.
Osy sebepti Aqmola oblysynda byltyr iske qosylǵan múmkindigi shekteýli jandardy jumysqa ornalastyrýǵa baǵyttalǵan pilottyq joba ózge óńirlerge úlgi bolarlyq. Bul, negizi eýropalyq tájiribe – Eýropada jumysqa ornalastyrýdyń qatań normalary men erejeleri bar, múgedekterdiń máseleleri múgedekterdiń múddelerin qorǵaityn ÚEU arqyly sheshiledi. Bul kásipkerlerge múmkindigi shekteýli adamdy jumysqa alyp, oǵan kómektesip, sodan keiin óz betimen alǵa jyljýǵa múmkindik beretin óte jaqsy úlgi. Onyń qatysýshylary múgedekterge oqý protsesinde ǵana emes, jumysqa ornalasý múmkindikterin de qarastyrady. Osy maqsatta pilottyq joba aiasynda aldaǵy ýaqytta nysanaly máselelerdi, usynystardy jáne normativtik quqyqtyq aktilerge túzetýlerdi talqylaý úshin kásiporyndar men kásipkerlik sýbektilerimen kezdesýler ótkizý josparlanýda.
Memlekettiń mindeti – áleýmettik kómekke muqtaj jandardy anyqtaý. Bul rette sarapshylar ataýly áleýmettik qoldaýdyń naqty memlekettik kómekke muqtaj halyqtyń sanattary úshin qajet ekenin aitady. Osyndai ataýly sharalardyń biri – ataýly áleýmettik kómek. Sondai-aq arnaiy tólemder men járdemaqylar esebinen ómir súrgisi keletinderdi anyqtaý úshin – memleket olarmen biraz jumys isteýi kerek. Óitkeni, belgili ereje bar - adamdar memleketke sirek júginýi, ózderi jumys izdeýi, «balyq aýlaityn qarmaq» bolýy úshin óz isin ashýǵa jaǵdai jasaý, jumys oryndaryn qurý, jańa óndirister ashý, sonyń arqasynda adamdar aqsha tabýǵa, ómir súrý jaǵdailaryn jaqsartýǵa múmkindik alady. Tiimdi ekonomikasy bar elde járdemaqyǵa otyrǵannan góri jumys istegen paidalyraq.
