Kez kelgen elde áleýmettik saıasat sheshýshi ról atqarady – memlekettiń, oblystyń, qalanyń tabysty damýy qoǵam men bılik arasyndaǵy ózara is-qımylǵa, qoldaýǵa, túsinistikke baılanysty. Bul erejeni halyqty áleýmettik qorǵaý joǵary deńgeıde damyǵan elderdiń tájirıbesinen baıqaýǵa bolady. Qazaqstan – áleýmettik baǵdarlanǵan memleket, onyń basty mindeti – qoǵamnyń barlyq qabattaryn áleýmettik qorǵaýǵa jumyldyrý. Zańnamalyq jáne is júzinde bizdiń respýblıka tıimdi áleýmettik saıasat pen memlekettiń ekonomıkasynyń strategıasyn ázirleýge umtylýda.
Ótken jyldyń 1 shildesinde Qazaqstanda buryn qoldanysta bolǵan áleýmettik saladaǵy on zańdy bir júıege biriktirgen Áleýmettik kodeks kúshine endi. Sodan keıin «Qazaqstan Respýblıkasynda zeınetaqymen qamsyzdandyrý týraly» jáne «Mindetti áleýmettik saqtandyrý týraly» zańdar kúshin joıdy. Bul biriktirý jáne jańa erejelerdi engizý azamattarǵa neǵurlym tıimdi jáne maqsatty memlekettik qoldaý kórsetýdi kózdeıdi.
Onyń qabyldanýymen memlekettiń áleýmettik saıasaty belsendi formatqa ótip, azamattardyń ómir súrý sapasy jaqsarady degen úlken úmit bar. Óıtkeni, shyn máninde, Áleýmettik kodeks – Qazaqstan azamattarynyń týǵannan bastap kárilikke deıingi negizgi áleýmettik quqyqtaryn aıqyndaıtyn mańyzdy qujattardyń biri.
Onda birneshe baǵytty bólip kórsetýge bolady. Mańyzdy baǵyttardyń qatarynda halyqty jumyspen qamtýdy retteý jáne joǵary bilikti, ónimdi eńbekti yntalandyrý, sonyń nátıjesinde ulttyq tabysty arttyrý, qoǵamda erekshe qajettilikteri bar adamdarǵa degen qurmet pen iltıpatty qalyptastyrý, bala kútimi boıynsha tólemder merzimin bir jyldan bir jarym jylǵa deıin ulǵaıtý, zeınetkerlik jastaǵy mıllıondaǵan azamattardy zeınetaqymen qamtamasyz etýdi arttyrý jáne basqa máseleler bar.
Mysaly, Áleýmettik kodekske sáıkes, júrip-turýy qıyn birinshi toptaǵy múgedekke qoldaý kórsetetin 30 myńǵa jýyq jeke kómekshi mindetti áleýmettik saqtandyrýǵa jatady. Iaǵnı, jeke kómekshi qajet bolǵan jaǵdaıda Áleýmettik saqtandyrý qorynan tólemder alýǵa quqyly bolady, Áleýmettik medısınalyq saqtandyrý qorynyń sheńberinde medısınalyq kómekpen qamtamasyz etiledi jáne zeınetkerlik jasqa jetkende eńbek ótili bolady. Aıtalyq, Aqmola oblysynda barlyǵy 29 myńnan astam múmkindigi shekteýli jan turady.
Jaýapty mamandardyń sózinshe, onda jyl saıyn ońaltý quraldarymen qamtamasyz etýge búdjetten bólinetin qarajat kóbeıip keledi. Sońǵy bes jylda qarjylandyrý eki esege ulǵaıyp, 1,5 mıllıard teńgege deıin ósken.
Rasynda, elimizde kedergisiz qoljetimdilikti qamtamasyz etý úshin kóptegen jumystar atqarylýda. Búgingi kúni sol Aqmola oblysynda 343 áleýmettik mańyzy bar nysan beıimdelgen. Aldaǵy úsh jyl ishinde taǵy 1300-ge jýyǵyn beıimdeý josparlanýda. «Shekarasyz kompúter» jobasyn júzege asyrýǵa, áleýmettik-quqyqtyq jáne psıhologıalyq kómek kórsetý kabınetin qurýǵa jáne tirek-qımyl apparaty zaqymdanǵan adamdardyń demalys ortalyǵyn uıymdastyrýǵa baǵyttalǵan sharalar da kópshiliktiń kóńilinen shyǵyp jatyr.
Erekshe qajettilikteri bar balalardyń laıyqty orta bilim alyp, múmkindiginshe oqýyn kolejder men joǵary oqý oryndarynda jalǵastyrýy úshin tıisti jaǵdaı jasaý qajet. Bul oraıla, Kókshetaýda sóıleý qabileti buzylǵan balalar men júrip-turý múmkindigi shekteýli jandarǵa arnalǵan eki balabaqsha salynyp jatyr. «Qamqorlyq» bastamasy aıasynda erekshe qajettilikteri bar 600 bala kómek alady. Sondaı-aq, jyl basynan beri 300-ge jýyq múmkindigi shekteýli jan jumysqa ornalasty. Jumyspen qamtýǵa «On qoǵam» ortalyǵy kómektesýde. 1700-den astam múmkindigi shekteýli jan sportpen shuǵyldanady.
Elimizdegi úlken áleýmettik másele – múmkindigi shekteýli jannyń jumysqa ornalasýy. Qazirgi óndiris tapshylyǵy jaǵdaıynda bul óte qıyn. Qazaqstanda 700 myńǵa jýyq múmkindigi shekteýli adam turady, onyń ishinde 400 myńnan astamy eńbekke qabiletti jastaǵy adamdar (60 paıyzy) jáne olardyń 30 paıyzdan aspaıtyny eńbek naryǵyna qatysady.
Jalpy qoǵam, ásirese kásiporyn basshylary múgedekterdiń máseleleri, olardyń jumys izdeý jáne tańdaý kezindegi erekshelikteri men múmkindikteri týraly, biliktiligin arttyrýǵa, óndiristik tájirıbege, oqýǵa nemese aýystyrýǵa kómektesý týraly kóp bile bermeıdi. Jumyspen qamtý zańnamasynyń jetildirilmegen tustary da bar, kóptegen memlekettik baǵdarlamalarda múgedekterdiń jumysqa ornalasý qajettilikteri men múmkindikteri eskerilmeıdi, múgedekterdiń jumysyn saqtap qalýǵa kómektespeıdi.
Osy sebepti Aqmola oblysynda byltyr iske qosylǵan múmkindigi shekteýli jandardy jumysqa ornalastyrýǵa baǵyttalǵan pılottyq joba ózge óńirlerge úlgi bolarlyq. Bul, negizi eýropalyq tájirıbe – Eýropada jumysqa ornalastyrýdyń qatań normalary men erejeleri bar, múgedekterdiń máseleleri múgedekterdiń múddelerin qorǵaıtyn ÚEU arqyly sheshiledi. Bul kásipkerlerge múmkindigi shekteýli adamdy jumysqa alyp, oǵan kómektesip, sodan keıin óz betimen alǵa jyljýǵa múmkindik beretin óte jaqsy úlgi. Onyń qatysýshylary múgedekterge oqý prosesinde ǵana emes, jumysqa ornalasý múmkindikterin de qarastyrady. Osy maqsatta pılottyq joba aıasynda aldaǵy ýaqytta nysanaly máselelerdi, usynystardy jáne normatıvtik quqyqtyq aktilerge túzetýlerdi talqylaý úshin kásiporyndar men kásipkerlik sýbektilerimen kezdesýler ótkizý josparlanýda.
Memlekettiń mindeti – áleýmettik kómekke muqtaj jandardy anyqtaý. Bul rette sarapshylar ataýly áleýmettik qoldaýdyń naqty memlekettik kómekke muqtaj halyqtyń sanattary úshin qajet ekenin aıtady. Osyndaı ataýly sharalardyń biri – ataýly áleýmettik kómek. Sondaı-aq arnaıy tólemder men járdemaqylar esebinen ómir súrgisi keletinderdi anyqtaý úshin – memleket olarmen biraz jumys isteýi kerek. Óıtkeni, belgili ereje bar - adamdar memleketke sırek júginýi, ózderi jumys izdeýi, «balyq aýlaıtyn qarmaq» bolýy úshin óz isin ashýǵa jaǵdaı jasaý, jumys oryndaryn qurý, jańa óndirister ashý, sonyń arqasynda adamdar aqsha tabýǵa, ómir súrý jaǵdaılaryn jaqsartýǵa múmkindik alady. Tıimdi ekonomıkasy bar elde járdemaqyǵa otyrǵannan góri jumys istegen paıdalyraq.
