Ejelgi kóshpeli ómir saltymyz tabıǵatta bolyp jatqan qubylystarǵa muqıat baqylaý jasap, ol týraly durys ǵylymı oı-pikirler, túıindi tujyrymdar jasap otyrady. «Túz taǵysy tabıǵatpen tildes» degen naqyl bosqa aıtylmaǵan.
Biz bul maqalamyzda ejelgi kezderi keń baıtaq dalamyzdyń ózen-kólderiniń kórki bolǵan jabaıy sý janýary – qundyz týraly ana tilimizde ǵasyrlar boıy saqtalǵan ulttyq uǵymdarǵa taldaý jasaýdy jón kórdik. Qundyz – sútqorekti janýarlardyń kemirýshiler tobyna jatady. Olardyń kemirýshiler dep atalýy negizgi qoregin (tal, terek, qaıyń, kókterek) aǵashtardyń qabyqtaryn kemirip qorektenetindigine baılanysty aıtylǵan.
Qundyz – negizinen ózen-kólderde tirshilik etetin sý janýary. «Qulan – qyrda, qundyz – sýda» degen mátel qundyz tirshiliginiń sýmen tyǵyz baılanysty ekendigine naqty dálel bolady. «Sý perisi qundyzdaı», «Júzgendeı sylańdaǵan sýda qundyz», «Aı janynda týady jaryq juldyz, aıdyn kólde túnde oınar qara qundyz», «Sý erkesi qunandaı qundyz tapqan», «aspandaǵy jarqyraǵan juldyzdaı, sýda júzgen qundyzdaı» degen sóz tirkesteri qundyzdyń tirshiligi tikeleı ózen-kóldermen baılanysty ekendigin ańǵartady.
Qundyzdyń dúnıejúzinde eki túri taralǵan. Onyń biri – Ońtústik Amerıkada taralǵan kanada qundyzy bolsa, ekinshi túri – Eýrazıa qurlyǵynyń ózen-kólderinde meken etetin ózen qundyzy.
Ertede bul ań qazaq dalasynda kóp bolǵandyǵy elimizdegi ózen-kólderdiń «qundyz» sózimen atalýy qundyzdyń keńinen taralǵandyǵyn aıǵaqtaı túsedi. S.Muqanovtyń kitabynda ertede kúıeý bala qalyńdyq úıine alǵash barǵan kezde kıiz úıdiń kireberis qaptalyna ilý retinde qundyz terisin iletindigi týraly da derekter keltirilgen. Munyń ózi qundyz terisiniń qundylyǵyn naqtylaı túsedi.
Qundyzdyń kúshigin ana tilimizde «qunaı» dep atalatyndyǵy týraly da teńeý sózder jıi kezdesedi. Oǵan «Sý erkesi qunaıdaı qundyz tapqan» degen Isa Baızaqovtyń jyr joly sony naqtylaı túsedi. Halqymyzdyń abyz aqyny ári halqymyzdyń eski sózderin jınaqtaýshy Muzafar Álimbaı atamyz:
Qunaıdaı tikken ishigin,
Ákeldi Áljan Qyrymnan...
Qundyzdyń jas kúshigin –
Qunaı depti burynnan, –
dep, jyryna arqaý etken.
Qundyz – asa sheber qurylysshy. Qundyzdar ózderi tirshilik etetin ózen-kólderdiń qalypty deńgeıi tómendese nemese joǵarylasa sol ózen-kólderge aǵash butalarynan qıýlastyryp jasandy toǵan jasap qalpyna keltirip turady. Qundyzdar toptanyp, eresekteri, 1-2 jylǵy qunaılary birigip aǵash butaqtarynan birneshe shaǵyn qýystar jasap, kúmbezdengen pishindi etip salady ári úıshigin únemi taza ustaıdy.
Unatpaımyn nasyńdy,
Jalqaý men nasyńdy.
Ózi eńbekqor qundyzǵa
Iemin men basymdy, – degen jyr shýmaǵynda kórnekti aqyn Qadyr Myrza Áli qundyzdyń eńbekqorlyǵy kimge bolsa úlgi bolarlyq ekendigin ańǵartady.
Qundyzdyń quıryq tusyndaǵy arnaıy bezinen óte qymbat baǵaly jupar ıisti suıyq bólinedi. Ony qazaqtar «qundyz qaıyr» dep ataǵan. Qundyz qaıyry ulpanynan 3-4 ese qymbat baǵalanǵan.
Qundyzdyń qyz uzatý týraly erteden saqtalǵan ańyz-áńgimeniń qundyz tirshiligi týraly ǵylymı shyndyqqa sáıkes keletindigi naqty baıqalady. Halqymyzdyń tabıǵatta bolatyn qubylystardy jiti baqylap, odan durys tujyrymdar jasap otyrýy ulttyq uǵymdardyń da qundy ǵylymı derekter qataryn tolyqtyra túsetin aıqyn dálel ekendigin erekshe atap ótken jón.
Qoryta aıtqanda, ana tilimizde qundyz jaıly saqtalǵan ulttyq uǵymdardyń qundyz jaıly ǵylymı derektermen sáıkes keletindigi eshbir kúmán keltirmeıdi.
Rysbaı SÁTİMBEKOV, Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń Qurmetti profesory, Ardagerler keńesiniń tóraǵasy
