Sozaq aýdanynda erekshe murajai bar
Shaǵyn ǵana mýzeide qazirdiń ózinde 1700-den astam jádiger bar. Baba ata aýylyndaǵy bul eksponattardy kórýge sheteldikter de yntyq.
Bul shaǵyn murajaida kóneniń kózi bolǵan túrli zattardy kezdestirýge bolady. Tipti 10-12 ǵasyrǵa tán diirmen tastar da osynda. Syry ketse de syny ketpegen asyl qazynalardy mektep shákirtteri sabaq barysynda da paidalanady.
Mahajan Ospanov Mánshúk Mámetova atyndaǵy jalpy orta mektebinde tarih páninen sabaq beredi. Ustaz «murajaidy shákirtterim úshin ashtym», – deidi.
Sebebi tarihta kezdesetin jádigerlerdi oqýshylar kózben kórip, qolmen ustap bilýi tiis. Sonda ǵana sabaq mazmundy ári qyzyqty ótedi.
«Balalardyń da pánge degen qyzyǵýshylyǵy artady», – deidi muǵalim.
Mahajan Ospanov, ólketaný murajaiynyń jetekshisi: - Turǵan jerimiz – tarihi jer. Biz muny bilýimiz kerek. Jerimizdi, elimizdi, sýymyzdy bilýimiz kerek. Sol úshin jinalǵan nárse. Jádigerler bar, degenmen áli túgel jinalǵan joq.
Shaǵyn murajaida 1700-den astam eksponat qoiylǵan. Barlyq zattardy oqýshylar ózderi úiinen alyp kelip tartý etken. «Keibir qundy jádigerlerdi satyp alýǵa da týra keldi», – deidi bilim uiasynyń basshylyǵy.
Endigi jerde mýzeidi Baba ata aýylynyń ortalyǵynan keń etip ashý oida bar.
Tek buǵan qajetti ǵimaratty aýdan basshylary sheship berse bolǵany.
Qarabek Parmanqulov, M.Mámetova atyndaǵy orta mekteptiń direktory: - Maqsatymyz – murajaiǵa dúnieni jinaqtap qoiý ǵana emes, bul murajaidy ary qarai damytý. Budan da úlken, memlekettik deńgeide kórsetetindei qundy dúnielerdi jinaqtaýymyz kerek.
Syrly Sozaq óńiri – rýhani qundylyqtarǵa bai ólke. Murajai tipti bir kezderi sheteldik meimandardy da qyzyqtyrypty. Munda kelýshilerdiń sany jyldan-jylǵa artpasa, kemigen emes.
