Shaǵyn ǵana mýzeıde qazirdiń ózinde 1700-den astam jádiger bar. Baba ata aýylyndaǵy bul eksponattardy kórýge sheteldikter de yntyq.
Bul shaǵyn murajaıda kóneniń kózi bolǵan túrli zattardy kezdestirýge bolady. Tipti 10-12 ǵasyrǵa tán dıirmen tastar da osynda. Syry ketse de syny ketpegen asyl qazynalardy mektep shákirtteri sabaq barysynda da paıdalanady.
Mahajan Ospanov Mánshúk Mámetova atyndaǵy jalpy orta mektebinde tarıh páninen sabaq beredi. Ustaz «murajaıdy shákirtterim úshin ashtym», – deıdi.
Sebebi tarıhta kezdesetin jádigerlerdi oqýshylar kózben kórip, qolmen ustap bilýi tıis. Sonda ǵana sabaq mazmundy ári qyzyqty ótedi.
«Balalardyń da pánge degen qyzyǵýshylyǵy artady», – deıdi muǵalim.
Mahajan Ospanov, ólketaný murajaıynyń jetekshisi: - Turǵan jerimiz – tarıhı jer. Biz muny bilýimiz kerek. Jerimizdi, elimizdi, sýymyzdy bilýimiz kerek. Sol úshin jınalǵan nárse. Jádigerler bar, degenmen áli túgel jınalǵan joq.
Shaǵyn murajaıda 1700-den astam eksponat qoıylǵan. Barlyq zattardy oqýshylar ózderi úıinen alyp kelip tartý etken. «Keıbir qundy jádigerlerdi satyp alýǵa da týra keldi», – deıdi bilim uıasynyń basshylyǵy.
Endigi jerde mýzeıdi Baba ata aýylynyń ortalyǵynan keń etip ashý oıda bar.
Tek buǵan qajetti ǵımaratty aýdan basshylary sheship berse bolǵany.
Qarabek Parmanqulov, M.Mámetova atyndaǵy orta mekteptiń dırektory: - Maqsatymyz – murajaıǵa dúnıeni jınaqtap qoıý ǵana emes, bul murajaıdy ary qaraı damytý. Budan da úlken, memlekettik deńgeıde kórsetetindeı qundy dúnıelerdi jınaqtaýymyz kerek.
Syrly Sozaq óńiri – rýhanı qundylyqtarǵa baı ólke. Murajaı tipti bir kezderi sheteldik meımandardy da qyzyqtyrypty. Munda kelýshilerdiń sany jyldan-jylǵa artpasa, kemigen emes.
