Bul aýdandardaǵy 124 myńnan asa gektar jerdi alyp jatqan esirtki alqabynyń 85 myń gektary Merki, 24 400 gektary Shý, 12 500 gektary T.Rysqulov, 2 myń gektary Qordaı jáne qalǵan 1000 gektary Moıynqum aýdanyna tıesili kórinedi. Aımaqtaǵy kóleńkeli kásippen kúresetin bul bólimde qazir 22 adam qyzmet etedi eken. Nashaqorlyq dertine shaldyqqandardyń arqasynda tirligin dóńgeletken qylmystyq toptar qaltalary ortaıyp qalmas úshin nashaqorlar sanynyń arta túsýine múddeli ekeni belgili. Al, olardyń aldyn alý boıynsha polısıa departamentiniń esirtki bıznesine qarsy kúres basqarmasy, onyń ishinde joǵaryda aty atalǵan «Delta-dolına» aýdanaralyq esirtki bıznesine qarsy kúres bólimi búgingi kúnge deıin birneshe is-sharany qolǵa alyp, júıeli jumystar júrgizip keledi. Atalmysh bólimniń bergen málimetine súıener bolsaq, jyl basynan bergi úsh aıdyń qorytyndysyna sáıkes, Shý aýdany boıynsha dál osy baǵytta 10 qylmys tirkelgen. Onyń 4-i narkologıalyq quqyq buzýshylyq bolsa, esirtki saqtaý boıynsha 5 jáne esirtkini satý boıynsha 1 oqıǵa oryn alǵan. Jalpy, atalǵan zańsyz esirtki aınalymy boıynsha bıyl 50 keliden asa túrli esirtki zattary tárkilenip otyr. Olardyń 47 kelisi marıhýana bolsa, 754,53 gramy gashısh. Dese de, ótken jylmen salystyrǵanda bıylǵy kórsetkishterdiń edáýir azaıǵanyn baıqaýǵa bolady. Dálirek aıtsaq, ótken jyldyń esepti kezeńinde 136 keliden asa esirtki zaty tárkilense, onyń 129 kelisi marıhýana, 6 kelisi gashısh bolǵan. Bul óz kezeginde quqyq qorǵaý qyzmetkerleriniń júıeli jumysynyń jemisi bolsa kerek-ti. «Delta-dolına» aýdanaralyq esirtki bıznesine qarsy kúres bóliminiń jedel ýákili Baýyrjan Kúnshashovtyń aıtýynsha, kúni keshe esirtki zatyn zańsyz saqtaǵan aýdan turǵyny quryqtalypty.
– Jýyrda «Dopıng» jedel-profılaktıkalyq is-sharasyn júrgizý barysynda aýdan aýmaǵynda R. esimdi azamatsha esirtki zatyn zańsyz saqtaǵany jóninde aqparat kelip tústi. Osyǵan baılanysty, jedel tergeý tobymen birlese tintý-tergeý amaldaryn júrgizip, nátıjesinde atalmysh turǵynnyń úıinen 1 keli, 220 gram marıhýana jáne 350 gram gashısh tárkilendi. Aıta ketý kerek, bul azamatsha buǵan deıin sotty bolmaǵan. Alaıda, esirtki zatyn qoldanǵany úshin esepke alynǵan bolatyn. Qazirgi kezde sotqa deıingi tergeý amaldary júrgizilýde. Qylmysy dáleldengen jaǵdaıda ol 3 jyl kóleminde bas bostandyǵynan aıyrylatyn bolady, - deıdi Baýyrjan Bolatuly.
Al, «Delta-dolına» aýdanaralyq esirtki bıznesine qarsy kúres bóliminiń jedel izdestirý bólimshesiniń bastyǵy, polısıa maıory Arman Baımuhanbetovtyń aıtýyna qaraǵanda bes birdeı aýdanǵa jaýapty bul bólimge 22 shtattyq birlik azdyq etedi eken. «Ústimizdegi jyldyń 26-shy aqpanynan 1-shi naýryzǵa deıin «KANAL-SENTR» keń aýqymdy jedel izdestirý sharalary ótken bolatyn. Atalǵan shara aıasynda bizdiń bólim qyzmetkerleri 4 qylmyskerdi quryqtady. Sonymen qatar, aǵymdaǵy aıdyń 11-15 kúnderi aralyǵynda «Dopıng» jedel-izdestirý sharalary júrgizilýde. Jalpy bólimde 22 adam jumys isteıtin bolsa, onyń 15-i jedel ýákil jáne qalǵan 7-i kishi jedel ýákilder. Oǵan qosa, Merki men Qordaı aýdanynda eki adamnan quralǵan jeke quram jumys isteıdi. Materıaldyq jaǵyna kelsek, qıyn joldarǵa arnalǵan birneshe tehnıkamyz jáne qumdy aımaqtarǵa arnalǵan jyljymaly beketter de bar. Qalaı desek te, oblys aýmaǵynyń basym bóligin alyp jatqan Moıynqum aýdanyndaǵy qumdy aımaqtar men Shý jáne Merki aýdandaryndaǵy qarasora alqabynyń kólemin eskerer bolsaq, mundaǵy 22 qyzmetkerdiń azdyq etetini belgili. Biraq, «Kóknár» jedel-profılaktıkalyq jedel is-sharasy bastalǵanda «Búrkit» arnaıy jasaǵy kómekke keledi» - deıdi Arman Qazaqbaıuly.
