Kez kelgen memlekettiń qalyptasý dáýirindegi kóshbasshyny ulyqtaý, egemen eldiń irgetasyn qalaǵan tulǵany ardaq tutý, ony el men jerdiń kıesi ári ıesi retinde tanytý – álemniń birqatar órkenıetti elderinde túsinikke kirgen kádýilgi dástúr. Búgingi tańda damyǵan memleketterdiń qatarynan qalmaý úshin baryn sala árekettenip jatqan Qazaqstan da bul ıgi dástúrdi ózine qýana qabyldap, ony ózindik tásilderimen jetildirip keledi. Elimizdegi sondaı jalpyulttyq merekelerdiń biri – Tuńǵysh Prezıdent kúni. Ult tulǵasyna degen shynaıy iltıpatty pash etetin osy bir mereke kúnin atap ótýge daıyndyqty respýblıka jurtshylyǵy bastap ta ketken syńaıly. Shyǵys Qazaqstan oblysynda osy mereke nendeı sharalar keshenimen júzege asyrylmaqshy? Nesimen este qalmaqshy? Oǵan oblys ákiminiń orynbasary Jaqsylyq Omar baspasóz ókilderimen ótkizgen brıfıńte tolyǵynan toqtalyp ótti.
Sandaǵan ǵasyrlar babalarymyz arman etken táýelsizdik tańy qazaq dalasyn óz shapaǵymen shyraılandyryp, kógimizde óziniń kógildir týyn jelbiretkeli beri el erteńi úshin atqarylǵan sharýalardyń tizimin jasar bolsaq, pálenbaı tonna qaǵaz shaq kelmeıtini ras. Ótken 24 jyldyń ár tańy udaıy jaqsylyqtarmen atty, kókjıegi el men jurtqa baǵyshtalǵan jarqyn ıgiliktermen kómkerildi. Jalpy qazaq kókireginen, shybyndaı jany pyr etip ushyp keter zaýal sátine deıin Úmir emizdiginen aıyrylmaıtyn, barǵa qanaǵat, joqqa salaýat aıtyp úırengen, jatsa da, tursa da aýzynan shúkiri men táýbesi túspeıtin keremet kónteri, ǵajap kómpis, ásire qaıratty halyq ekendigi shyndyq. Osyǵan taǵy da súbesi bes eli bereke men birlikti qossańyz, Qazaq degen ulttyń avtoportreti shyǵa keledi.
Egemen el bolyp, es-aqylymyz ben etegimizdi jınap, keńestik keńkeles kezeńde bıttep, basyr bop ketken qos janarymyzdy ashyp jan-jaǵymyzǵa qaramaımyz ba? Álemde qyzyq bolyp jatyr eken. Óte qyzyq bolypty. Jer asty, jer ústi baılyǵy Qazaqstannyń qolyna sý quıyp, oramal áperýge de jaramaıtyn keıbir egemen elder bizderden áldeqaıda ozyp ketipti. Damyp ketipti. Baıyp ketipti. Tez esimizdi jınadyq. Jınatqan – Tuńǵysh Prezıdentimiz, kemeńger kóshbasshymyz Nursultan Nazarbaev bolatyn. Búgingi tańdaǵy álemdik qarjylyq daǵdarys, onyń tós aıyly qabyrǵamyzǵa kún sanap batyp bara jatqany – qosalqy áńgime. Daǵdarys ta, toqyraý da, qylaıaǵy mynaý alaǵaı-bulaǵaı ómirdegi jaqsylyqtar men jamandyqtardyń barlyǵy da ótpeli jáne kóshpeli ekendiginiń fılosofıasyn túsinip boldyq emes pe?! Eń bastysy – Qazaqstan álem tanyǵan el boldy. Basymyz aman, jurtymyz túgel. Tamaqtan óter túınemdeı talqan izdep tentirep ketkemiz joq. Egemendiktiń alǵashqy ereýil tańyndaǵy Elbasymyzdyń «Aldymen – ekonomıka, onan keıin saıasat» qaǵıdasy muratyna jetti. Eldi muratyna jetkizdi. Sondyqtan, Tuńǵysh Prezıdent kúni Qazaqstanda jalpyulttyq merekege aınalyp jatsa, ony jeke adamǵa qatysty emes, memlekettik dep qabyldaýymyz ońdy bolatyn shyǵar.
Mine, brıfıńtegi oblys ákiminiń orynbasary Jaqsylyq Muqashulynyń kirispe sózi osyǵan saıady.
– Búginnen bastap óńirimizde Tuńǵysh Prezıdent kúni merekesine arnalǵan onkúndik sharalary bastalmaq. Tipti, olardy sharalar deýge de kelmeıtin syńaıly. Durysy – jyl sońyndaǵy jetistikterimiz ben olqylyqtarymyzdy saraptaý, tipti naqtylap aıtar bolsaq – esep berý degenge keletindeı. Nege búıtpeske?! Budan keıingi Táýelsizdik kúni de taıaq tastam jerde...
Merekeniń bıylǵy onkúndiginde biz sharalardyń taǵylymdylyq jaǵyna ekpin túsirelik dep otyrmyz. Urpaqtar jadynda saqtalsyn. Jyl saıyn jańǵyrsyn. Mekemeler de, kásiporyndar da, jekelegen adamdar da osy mereke tusynda ne istep, ne qoıǵandyǵy jaıly tolǵansyn. Esep berý men mereke birtutas uǵymǵa aınalsyn, – deıdi Jaqsylyq Omar.
Hosh delik. Endi onkúndik haqynda bir aýyz sóz. Oblystyń dalasy men qalasynda qarashanyń 19-y men jeltoqsannyń 1-juldyzy aralyǵynda 100-den astam sharalar kesheni ótpekshi kórinedi. Onyń shymyldyǵyn 20-qarasha kúni búkil oblys mektepterinde jazylatyn «Meniń Prezıdentim! Meniń Elim!» shyǵarmasy ashpaq. Bul kúni oblystaǵy 666 mekteptiń búldirshinderi men órenderi tek qana shyǵarma jazýmen shektelip qalmaq emes, «Otanym saǵan arnaımyn!» taqyrybynda jazylǵan óleńderi men sýretterin de báıgege qosady.
– Shyǵys Qazaqstan – murajaılar mekeni. Taqyr jerge dán óspeıtini shyndyq. Murajaı ashý úshin – murajaıǵa tatıtyndaı shejireń bolýy shart. Shyǵys odan kende emes. Tipti, aýdandardyń ózderi qos-qostan murajaı ashyp, azýlaryn aıǵa bilep otyr. Sondyqtan, osy mereke kúnderi oblys murajaılarynda «Zamanymyzdyń uly tulǵasy» atty kórmeler kelýshilerdi Qazaqstannyń ótkeni men búgini, keleshegi jaıly maǵlumattarǵa qaryq qylmaq. Oblysta birneshe jyldardyń júzi boldy, «Jas ulan» atty qoǵamdyq birlestik jumys isteıdi. Mereke qarsańynda soǵan múshelikke qabyldaý da saltanatty jaǵdaıda ótpekshi kórinedi.
«Jaqsy kitap – jan azyǵy». Kitaphana – rýhanıat ordasy. Tanymdyq, taǵylymdyq sharalardyń jýan ortasynda olardyń júrýi – zańdylyq. «Álemdik deńgeıdegi tulǵa» atty kitap kórmesi, kezdesýler ótkizemiz dep kitaphanalar otyr. Qazaqstan – kezinde taǵdyr talqysyna tastalǵan kóptegen ulttar men ulys urpaqtarynyń ekinshi otany. Jarty dánin jaryp, bútin dánin bólip bergen meıirimdi anasy. Sondyqtan, Qazaqstan halqy assambleıasynyń shyǵystaǵy bólimshesiniń uıymdastyrýymen «Bir til, bir Otan – Táýelsiz Qazaqstan» atty forým da osy onkúndik aıasynda ótedi. Qysqasy, onkúndik ishindegi sharalardan birde-bir mekeme, birde-bir adam tys qalmaq emes. Dárigerlerdiń konserttik baǵdarlamasy, jas jýrnalıserdiń, «Uly dala urpaqtary» degen kolejaralyq konkýrstary da josparda bar. Kolej demekshi... Qazaqstanda osyndaı oqý oryndarynyń sany jóninen Shyǵys Qazaqstan Ońtústikten keıingi ekinshi orynda eken. Seksen kolejdiń jartysyna taqaýy – memlekettik.
Mereke aıasynda Semeıdegi Jedel járdem aýrýhanasynyń, Óskemendegi «Ardagerlerdi ońaltý ortalyǵynyń», tehnıkalyq ýnıversıtette 500 oryndyq jataqhananyń tusaýy kesiledi dep josparlanýda. Onkúndik merekege oraılastyrylǵan jyl qorytyndysy 1-jeltoqsanda máresine jetip, sol kúni jalpyhalyqtyq mereke keshki otshashýmen aıaqtalmaq.
Erterekte babalarymyz renjisip, ketisip qalǵan nemese jaýlasqan aǵaıynyn mámilege shaqyrarda: «Bir tabaqtan as alaıyq» deıdi eken. Búginginiń bir tabaqtan as alýy mereke men meıramdarda júzege asady. Sondyqtan, dostyq pen birlikke, berekege shaqyrar merekelerimiz kóp bolǵanǵa ne jetsin!
Álibek QAŃTARBAI,
Óskemen qalasy, Shyǵys Qazaqstan oblysy.
