Jalǵan dabyl joqqa shyǵaryldy
El tasqynmen alysyp jatqanda, jalǵan dabyl qaǵyp, halyqty dúrliktirgisi kelgender de tabyldy. 23 naýryz kúni Glýbokoe aýdanyndaǵy Altaı sý bógetiniń dambysy jarylǵaly turǵany týraly aqparat taraǵan bolatyn. Oblystyq tótenshe jaǵdaılar departamenti atalmysh habarlamanyń negizsiz ekenin málimdedi. «Wats App» messendjeri arqyly taraǵan aýdıo habarlamada Predgornoe aýyly turǵyndaryna Altaı dambysynyń sý qysymynan bir saǵat ishinde jarylatyny týraly aıtylǵan. Jazbada áıel adam turǵyndardy qujattary men eń qajet degen zattaryn jınap, úılerin tastap shyǵýǵa shaqyrǵan. İzinshe tótenshe jaǵdaılar departamenti men «Shyǵys sý» mekemesiniń mamandary atalmysh bóget ornalasqan Altaı kentine baryp, jaǵdaıdy tekserdi.
– Jaǵdaı turaqty. Sý bógettiń erneýine jetpegen. Áli de oryn bar. Onyń ústine bógettiń sýaǵary aqaýsyz jumys istep tur, – deıdi tótenshe jaǵdaı departentiniń baspasóz qyzmeti. Atalmysh habarlamanyń mán-jaıyn quqyq qorǵaý oryndary anyqtaýda. Al tótenshe jaǵdaılar departamenti osyǵan uqsas jalǵan habarlamalardy qasaqana messendjerler arqyly taratý zańmen qýdalanatynyn eskertti.
Glýbokoe aýdany
24 naýryzda aımaq basshysy Danıal Ahmetov Glýbokoe aýdanyna túndeletip bardy. Mundaǵy Glýbochanka ózeni arnasynan asyp, Beloýsovka, Altaı jáne Glýbokoe kenti, Progres aýylyna sý jaıylǵan bolatyn. Taýdan aqqan qarǵyn sý Predgornoe aýylyn da álekke saldy.
Aýdan ortalyǵynyń ózinde 30-dan astam úıge sý kirgen eken. Kenttiń ishimen aǵatyn Glýbochanka ózeni kópirge syımaı, úılerge qaýip tóndirgen. Kópir ótýge jaramsyz bolǵandyqtan, turǵyndar aınalma jolmen qatynaýǵa májbúr.
– Sý 23 naýryzda jaıyla bastady. Tótenshe jaǵdaı mamandary shlak tókti. Sony qaptap, sýdyń jolyna tosqanbyz, nátıje bolmady. Qorajaıymyz ben qudyǵymyz sý astynda qaldy. Aýyzsýdy bıikte ornalasqan úılerden alyp otyrmyz. Sý jertóleden bir-aq shyqty. Úıdiń irgesine áýeli polıetılen tósep, onyń betine qumqap jınaǵanbyz. Ony jasamaǵan úılerge qyzyl asyqtan sý kirdi – deıdi úıin sý basqan turǵyndardyń biri Qazıma Qasenova.
Úılerge kirgen sýdyń betin qaıtarý úshin kópirdiń bir jaǵyn jyryp, aǵys keptelgen tusty keńeıtý kerek degen sheshim qabyldanypty. Danıal Ahmetov ol jumystyń tıimsiz uıymdastyrylǵanyn synǵa aldy.
– Qaýqarsyz tehnıkamen joldy jyryp bolǵansha, qansha ýaqyt ketetinin aıtýdyń ózi qıyn. Myna eki tehnıkanyń ornyna úlken ekskavator qoıǵanda jumys 10 ese jyldam júrýshi edi. Osynyń bárin oılap isteý kerek bolǵan. Túnde myna tehnıkalardyń ornyna eki úlken ekskavator ákelinetin bolsyn, – dedi aımaq basshysy.
Úıine kire almaı qalsa da, oblys ákiminiń keletinin estip, kóshede sabylyp júrgen turǵyndar talap-tilekteri men shaǵymdaryn aıtty. Olardyń aıtýynsha, tasqyn bastalǵan sátte-aq turǵyndar kópirdiń shetin jyryp, arnany keńeıtýdi usynǵan eken. Oblys ákimi úıi búlingen turǵyndardyń eshqaısysy ótemaqysyz qalmaıtynyn aıtty.
– Glýbochanka ózeni arnasyna syımaı ketip, osyndaı jaǵdaı bolyp otyr. Eki kúnniń ishinde arnaıy komısıa barlyq sý alǵan úılerdi tekseredi. Kirý múmkin emes bolǵan úılerdiń máselesi sý qaıtqan soń qaralady. Sol tekserýler nátıjesinde turýǵa jaramsyz bolǵan úı ıelerine basqa úı nemese páter beriledi. Búlingen úıler jóndeledi, – dedi Danıal Ahmetov.
Sońǵy derek boıynsha sý alǵan úılerdiń sany 167-ge jetip otyr. Olardan 566 adam qaýipsiz jerge kóshirilgen. Áleýmettik nysandar bazasynda qurylǵan ýaqytsha baspanalardy solardyń tek 60-y ǵana panalaýda. Qalǵandary týysqandarynyń úıine ornalasypty.
Aımaq basshysy O.Bókeı atyndaǵy mektepke ýaqytsha kóshirilgen turǵyndardyń hal-jaǵdaıyn bildi. Munda alty bala, alty eresek adam ornalastyrylypty. Mektep dırektory sport zalǵa taǵy 150 adam qabyldaýǵa bolatynyn aıtady.
– Eki kúnniń ishinde 78 mıllımetr jańbyr jaýǵan. Bul úsh aıdyń mólsherinen asady. Glýbokoe aýdanynda sý alǵan aýyldar da, Óskemenniń shetindegi jeke sektorlar da shuńqyrly jerde ornalasqan. Mezgilsiz jaýyn jibip úlgermegen tońnyń betimen úılerge jaıylyp otyr. Buǵan deıin Aıagózdegi tasqynnan zardap shekken otbasylarǵa barlyǵy 189 mln. teńge bólindi. Al Óskemendegi tasqynnyń saldaryn joıýǵa qala búdjetinen qarjy jumsalýda. Glýbokoe aýdanyndaǵy sý basqan úılerdiń teń jartysy tekserildi. Qalǵanyn 2 kúnniń ishinde qarap shyǵady. Sonyń nátıjesi boıynsha tıisti kózderden qarjy bólinedi, – dedi oblys ákimi.
Progres aýyly
25 naýryzda tańǵy saǵat 7.00-den bastap oblys ákimi Glýbokoe aýdanynyń sý basqan aýyldaryn aralady. Glýbochanka ózeniniń boıynda jatqan eldi mekenniń biri – Progres aýyly. Munda 50 úıdi sý basyp, 222 adam qaýipsiz jerge kóshirilgen eken. Úı ishindegi sýdyń tereńdigi 40-60 santımetrge jetken. Olarǵa kirmek túgil, aýlasyna aıaq basýdyń ózi qaýipti. Sondyqtan ár kóshege kezekshi qoıylypty. Apattan esin jıǵan halyq úıiniń jaǵdaıyn kórý úshin kelgenimen, aýlasyna da kire almaı, keri qaıtyp jatty. Úıin tastap shyqqan turǵyndardyń kóbi Óskemen men Glýbokoe kentindegi týystaryn panalaǵan eken. Al aýyl mektebin toǵyz zeınetker panalaýda. Danıal Ahmetov olardyń árqaısymen jeke-jeke sóılesip, talap-tilekterin tyńdady. Sondaı-aq ol mektep bazasynda uıymdastyrylǵan ýaqytsha baspananyń jaısyzdyqtary bar ekenin eskertti.
– Bir bólmege 10 tósek qoıǵansyzdar. Bul eshqandaı sanıtarlyq talapqa syımaıdy. Kórpe-jastyq, kıim-keshektiń bári taza bolýy kerek. Eki saǵattyń ishinde ýaqytsha turǵyndardyń jaǵdaıyn jaqsartyńyzdar, - dedi aımaq basshysy.
Ózen sýynyń molaıýyna Beloýsovka kentindegi bógetten kóp mólsherde sý jiberilýi sebepshi boldy degen boljam bir kún buryn da aıtylǵan bolatyn. Danıal Ahmetov bóget basyna baryp, onyń jaǵdaıyn kózben kórdi. Bógettiń sýaǵary rettelmeıtin bolyp shyqty. Aýdan ákimi Qalıhan Baıǵonysovtyń aıtýynsha, nysan 2000 jyldan beri «Qazmınerals» kompanıasynyń basqarýyna berilgen eken.
– Bógetten aqqan sýdy retteý múmkin emes. Qajetti mejege jetken soń artyq sý ózdiginen aǵyp otyrady. Syrtqa shyqqan sýdyń Glýbochanka ózenine qosylatyny ras. Ózenniń arnasynan asýyna osy jaǵdaı da sebepshi bolǵan, – deıdi aýdan ákimi.
Beloýsovka kenti
Beloýsovka kentiniń ózinde 52 úıdi sý alǵan. Onyń keıbirinde eshkim turmaıtyny anyqtalypty. Qaýipsiz jerge kóshirilgen 42 adamnyń 23-i agrarlyq kolejdiń ǵımaratyna ornalastyrylǵan. Ýaqytsha baspanany balalarymen panalap jatqan Ásem Ahmetjanova esimdi turǵyn úıine qarǵyn sý 11 naýryzdan bastap kirgenin aıtady.
– Alǵash sý 11 naýryzda kirdi. Qora men ashanany, úıdiń eki bólmesin qyzyl asyqtan keletin sý alyp qaldy. Kómek kelmegen soń, erteńinde ákimdikke bardym. Olar sý sorǵy ákelgenimen, muz bop qatqan sýdy sorǵyta almady. Osylaısha úıimiz bir apta boıy qarǵyn sýdyń qursaýynda turdy. Úıde densaýlyǵy nashar qarıa bar bolatyn. Ony týysqandarymyzǵa apardyq. Ózim balammen aýrýhanaǵa jatyp shyqtym, – deıdi Ásem Ahmetjanova.
Aıaq astynan úılerin tastap shyqqan turǵyndardyń kóbi qujattan basqa zattaryn alyp úlgermegenderin aıtýmen boldy. Danıal Ahmetov úıine kire almaı qalǵan turǵyndardy eń qajet degen zattarmen qamtý úshin birinshi kezekpen 10 mln. teńge bóletinin aıtty. Al shyǵynnyń ornyn toltyrý jumystary úılerdiń barlyǵy esepke alynǵan soń júrmek. Glýbokoe kentine túndeletip jetken aýyr tehnıkalar aǵynnyń keptelisin báseńdetipti. Degenmen, munda da jaǵaǵa jaqyn ornalasqan úılerdiń kóbine áli de bolsa kirý múmkin emes.
Predgornoe aýyly
Predgornoe aýylynda 35 úıdi sý basqan eken. Tasyǵan sýdyń jolyna eki qatar bóget ornatylýda. Danıal Ahmetov mundaǵy jumystardyń júıeli uıymdastyrylǵanyn atap, aýlalarǵa toqtaǵan topan sýdy sorǵytýdyń amaldaryn qarastyrýdy tapsyrdy. Kólkigen sýdyń ortasynda turǵan birneshe úıdi aralaǵan aımaq basshysy turǵyndarǵa barlyq shyǵyndy memleket óteıtinin jetkizdi. Mundaǵy eldiń keıbiriniń úıine sý tizeden kirse, keıbiriniń aýladaǵy kóligi otalmaı qalǵan. Toqtaý sýdyń tizeden asatynyna qaramastan, turǵyndar úılerine kelip, malyn jaıǵap, múlikterin túgendeýde.
– Bul aýdanda sý basqan úılerdiń sany 167-ge jetti. Shyǵyn áli eseptelýde. Ásirese Beloýsovka jáne Glýbokoe kentteri, Progres jáne Predgornoe aýyldary qatty zardap shekken. Bul jaǵdaı jylda qaıtalanbas úshin keıbir jerde ózen arnasyn keńeıtip, keıbir tustaǵy úılerdi múlde qaýipsiz orynǵa kóshiremiz. Erteń saǵat 11.00-ge deıin alǵashqy kómekke qajet qarjyny tıisti shotqa aýdaramyz, – dedi Danıal Ahmetov.
Shemonaıha aýdany
25 naýryzda Shemonaıha aýdanynda Úbi ózeniniń betimen seń júrip, muz keptelisiniń kesirinen 58 úıdi sý basty. Sý úılerge tańǵy saǵat 7.30-dan bastap kire bastaǵan. Osy oqıǵa saldarynan aýdanda dereý tótenshe jaǵdaı jarıalanǵan bolatyn. Sońǵy úsh kúndegi jylymyq pen jańbyr saldarynan ózen betindegi muzdyń kóbesi sógilip, seń júrgen. Qalyńdyǵy bir metrden asatyn muz kesekteri Shemonaıha qalasyna kireberistegi aspaly kópirge keptelip, saldarynan jaǵadaǵy úılerge sý kirgen eken. Turǵyndardan dabyl túsken bette tótenshe jaǵdaı mamandary men jergilikti ákimdik muzdy qoparǵysh zatpen jarýǵa sheshim qabyldapty. Sonyń arqasynda úılerge kirgen sýdyń beti qaıtyp, keptelis seıilse kerek. Sý alǵan úılerdi oblys ákimi Danıal Ahmetov aralap kórdi.
– Aınaldyrǵan 20 mınýttyń ishinde ózen sýy úıge kirdi. Kórshilerdiń malyn bosatyp úlgerdik. Basynda jańbyr sýynyń áseri shyǵar dep oılap qaldyq. Muz kesekteri aýlamyzǵa kire bastaǵan kezde seń júrgenin biraq bildik. Dereý qala ákimine qońyraý shaldyq. Olar jedel sheshim qabyldap, 3 saǵattyń ishinde sý arnasyna qaıtty, – deıdi apat týraly quzyrly organdarǵa habarlaǵan Vera Shestakova. Povstancheskaıa kóshesiniń eń shetinde turǵan zeınetkerdiń úıine kirý múmkin bolmaı qalypty. Sý irgetastan asyp, terezege jete jazdaǵan. Danıal Ahmetov osyǵan uqsas jaǵdaıǵa túsken birneshe úıdi aralap, apattan esin jıyp úlgermegen halyqtyń kóńilin jaılandyrdy.
– Bul jerde bireýden kiná izdeýge kelmeıdi. Ózen betimen seń júrgen. Jaýapty mamandar der kezinde durys sheshim qabyldap, keptelisti qoparǵysh zatpen jarǵan eken. Sonyń arqasynda sý tez qaıtty. Jaǵalaý áli de bekemdeletin bolady. Barlyq úıdi arnaıy qurylǵan komısıa qarap, turýǵa jaramsyz bolǵandaryn basqa úımen nemese pátermen almastyramyz. Al jaı ǵana búlingenderin jóndep beremiz. Jıhaz ben ózge de múlikterińiz búlinse, shyǵynyn toltyramyz. Oǵan kúmán bolmasyn, – dedi oblys ákimi.
Danıal Ahmetov sý basqan 58 úıdiń 10-nan astamy jaramsyz kúıge túskenin atady. Olardyń ıelerine aýdan ortalyǵynan baspana berilmek. Qala ákimi Murat Jeldibaevtyń aıtýynsha, aýdan ortalyǵynda 40-qa jýyq úı satylymda turǵan kórinedi. Al ózen arnasyna tym jaqyn ornalasqan úıler birjola qaýipsiz aımaqqa kóshiriletin bolady. Qazirgi tańda 11 bala men zeınetker áleýmettik nysandarǵa ornalastyrylǵan. Qalǵan úılerdiń turǵyndary týystaryn panalaýda.
Óskemen qalasy
Oblys ortalyǵynda tasqynnyń ekinshi tolqyny 21 naýryzdan bastap sezildi. Sol sebepten de, qutqarýshylar alǵashqy kúnderi negizgi kúshti oblys ortalyǵyna baǵyttaǵan bolatyn. Áýeli Shmelev log eldi mekeninen aqqan sý Krasın kentine jaıylyp, aýlalarǵa qaýip tóndirdi. Tótenshe jaǵdaı mamandary jol jıegine qumqap tósep, aýlalarǵa kirgen sýdyń jolyn bógegen bolatyn. Al 22 naýryzda Ahmer aýylynyń Igilik kóshesindegi birneshe úıdiń aýlasyna kirgen qar sýy turǵyndardyń syrtpen baılanysyn qıyndatty. Turǵyndardyń keıbirin qutqarýshylar úıine arnaıy tehnıkamen jetkizgen. Qalanyń ózge aýdandarynda da osyǵan uqsas jaǵdaı baıqaldy. Sibir, Maldybaev jáne Iaroslavskaıa kóshelerine jaıylǵan sýdy sorǵytýǵa ondaǵan tehnıka jumyldyryldy. Shyǵys óńirlik aeroutqyr apattyq qutqarý jasaǵynyń mamandary Sibir kóshesinen eki adamdy «Úlbi» áleýmettik ortalyǵyna jetkizgen. Keshke qaraı olardyń qatary kóbeıe tústi.
Osy kúni áleýmettik jelige taraǵan vıdeolardan Menovnoe kenti men 19 shaǵyn aýdannyń ortalyq kóshelerinde, Myza kóshesinde kólikterdiń «júzip» júrgenin kórýge bolady. Tótenshe jaǵdaı mamandary sýdyń jolyn tosý úshin bir táýlik ishinde 61560 qumqap tósep, 3440 tekshe metr sý sordy. Olarǵa ulttyq ulan sarbazdary kómekke keldi. Ol jumystarǵa 36 tehnıka jumyldyrylǵan.
24 naýryzdyń keshinde oblys basshysy Óskemen qalasynyń Gavan aýdanyndaǵy jaǵdaımen tanysty. Qala ákimi Qýat Tumabaevtyń aıtýynsha, munda bes birdeı «KaMAZ» kóligi jaıylǵan sýdyń jolyna qıyrshyq tas tógip, turǵyn úılerdi qorshaı, bóget turǵyzýda. Danıal Ahmetov bul sheshimniń durys ekenin aıtyp, jumysty shıratý úshin taǵy qosymsha bes tehnıka jumyldyrýdy tapsyrdy. Óskemenniń jeke sektorynda sý kirgen úılerdiń sany 60-tan asyp otyr. Menovnoe, Sogra, Ablaketka, Babkına Melnısa, Shmelev log, Ahmer eldi mekenderi men Rabochaıa, Zavodskaıa kósheleri qarǵyn sýdan qatty zardap shegýde. Osyǵan baılanysty, «Nur Otan» partıasynyń qalalyq fılıal tóraǵasynyń orynbasary Maırash Ekibasova atalmysh aýdan turǵyndaryna kómek jınaý týraly úndeý tastady. Búginde bul qorǵaý kıim-keshek pen aqshalaı túrdeı kómek jınalý ústinde.
Zyrán aýdany
25 naýryz kúni Solovev aýylynda 18 adam qaýipsiz jerge kóshirildi. Berezovka ózeniniń sýy arnasynan tasyp, birneshe úıdiń aýlasyna jaıylǵan. Qutqarylǵan adamdardyń bir bóligi aýyl mektebin, qalǵany týystarynyń úıin panalady.
Katonqaraǵaı aýdany
23 naýryz kúni Úlken Naryn aýylynda 18 úı men 45 aýlany sý aldy. Saldarynan 13 bala, toǵyz eresek adam adam agrotehnıkalyq kolejge ornalastyryldy. Sý basqan 18 úıdiń úsheýi múldem jaramsyz kúıge túsken. Shyǵyndar áli eseptelýde.
– Tasqyn qaýpi qaıtalanbas úshin, Sýrka ózeniniń 800 metr jaǵalaýyna bıiktigi eki metr bolatyn bóget úıilýde, – deıdi aýdan ákiminiń orynbasary Janbolat Tynybekov.
Bes kún ishinde oblys boıynsha 750 adam qaýipsiz jerge kóshirilgen.
Tasyǵan sý jol qatynasyna da zardabyn tıgizýde. Áýeli Óskemen - Semeı baǵytyndaǵy joldy sý alsa, keıin Óskemen-Severnoe baǵytyndaǵy joldyń 30-43 shaqyrymyna qarǵyn sý jaıylyp, qozǵalys toqtaǵan bolatyn. Búginde kólik qatynasy qalypqa keltirildi.
Apat saldaryn joıýǵa birinshi bolyp kórshiles óńirler qol sozýda. 23 naýryz kúni Pavlodar oblysynan eki arnaıy tehnıkamen toǵyz adamnan turatyn qutqarýshylar toby shyqty. Olar qazir Óskemende apat saldaryn joıýǵa kómektesýde. Al 25 naýryz kúni Almaty oblystyq tótenshe jaǵdaılar departamenti kómek retinde qutqarýshy jasaqpen birge 15 motorly sorǵy, rezeńke qaıyqtar, súńgýir kıimi men álpınısik jabdyqtar, spýtnık telefondary, GPS navıgatorlar men trekerler jóneltti.
