Klımattyń ózgerýin tejeýdi kózdeıtin Parıj kelisimine qosylǵan bizdiń el osy qujat aıasynda moınyna alǵan mindetterdi keshiktirmeı oryndaýǵa mindetti.
Ekonomıkadaǵy «jasyl jobalardyń» úlesin arttyrýǵa nıetti el bıligi ekologıalyq zańnamalardy qatańdatyp, osy salaǵa bólinetin qarjy kólemin ulǵaıtýda.
Máselen, byltyrǵy jyly qorshaǵan ortany qorǵaýǵa bólingen qarajat mólsheri 850 mln dollardy quraǵan.
Deı turǵanmen, Qazaqstan qorshaǵan ortanyń lastaý deńgeıi boıynsha aldyńǵy qatarda turǵan elderdiń biri (14-shi oryndamyz). Shıkizatqa táýeldiliktiń osal tusy osynda.
Sarapshylardyń pikirinshe, paıdaly qazbalardy kóptep óndirýdiń nátıjesinde ekonomıkalyq ósimge qol jetkizgen Qazaqstan qazirgi betalysyn ózgertpese keleshekte ekologıalyq problemalarmen betpe-bet keledi.
Byltyrǵy jyly aýaǵa tastalatyn zıandy qaldyqtardyń mólsheri 2 mln 440 tonnadan asyp jyǵylǵan.
«Buǵan Orta Azıada elderi, sonyń ishinde Qazaqstan aıtarlyqtaı «úles» qosyp otyr. Siz ben biz tynystaıtyn aýada amıak pen kómirsýteginiń mólsheri tym kóp. Ýly gazdardy kóptep bóletin energetıkalyq sektordy ártaraptandyrýdy ýaqyt ozdyrmaı qolǵa alý qajet.
Ýly gazdardy bólý jaǵynan elimizdegi energetıkalyq sektordyń úlesi 40 paıyzdy quraıdy. Kólikterden bólinetin zıandy gazdyń úlesi 9 paıyzdyń tóńireginde», – deıdi saıtymyzǵa pikir bildirgen ekolog Azamathan Ámirtaı.
Qazaqstandyq ekologtardy «Parıj kelisiminde kórsetilgen mindetterdi 2060 jylǵa deıin tolyqtaı oryndaı alamyz ba?» degen másele tolǵandyrady.
Bul boıynsha biraz bastamalar qolǵa alynyp, «jasyl ekonomıkaǵa» kóshýge alǵyshart bolatyn tujyrymdamalar ázirlengen. Byltyrǵy jyly prezıdent Toqaevtyń tapsyrmasy negizinde jańa Ekologıalyq kodeks ázirlenip, belgilengen merzimde kúshine engen bolatyn.
Qazaqstan budan bólek BUU maquldaǵan «Jasyl kópir» atty ekologıalyq jobanyń negizin qalaǵan el.
Atalǵan baǵdarlama aıasynda klımatty qorǵaý baǵytynda jetistikke jetken elder ózge memlekettermen kórgen-túıgenimen bólisip, «jasyl jobalarǵa» qajetti ınvestorlar izdeıdi. Bul bastama da nátıjeli bolýda.
Sheteldik ınvestorlar Qazaqstanǵa ekologıalyq tehnologıalardy ákelýde.
Dalanews.kz Qazaqstannyń aýa sapasyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan sheteldik áriptesterdiń tehnologıalaryn oqyrmanǵa tanystyra ketkendi jón kórdi.
- Byltyrǵy jyldan bastap Shevro kompanıasy QazMunaıGaz-ben birlesip aýadaǵy zıandy qaldyqtardyń mólsherin anyqtaıtyn zertteýler júrgizýde.
- Ǵarysh qurylǵylaryn jasaýmen aınalysatyn áıgili Honeywell kompanıasy aýadaǵy kómirtegi totyǵynyń mólsherin anyqtaıtyn aýqymdy joba ázirleýde.
- Eýropa damý banki óz tarapynan Qazaqstandaǵy óndiristik kásiporyndarda zıandy qaldyqtar mólsherin baqylap otyratyn jobany qarjylandyratyn bolady. Joba quny 200 mln dollardy quraıdy.
- Budan bólek Batys banki Almatydaǵy elektrstansıalardy jańalaýǵa (JES-2) 250 mln eýronyń kóleminde kredıt berýge ázir. Osynyń nátıjesinde stansıa kómirden birjolata bas tartyp, tabıǵı gazǵa kóshedi. Bul óz kezeginde Almatynyń aýasyn jaqsartyp, zıandy qaldyqtardy mólsherin azaıtary anyq.
- Al ACWA Power dep atalatyn arab kompanıasy Qazaqstanda «jasyl sýtegi» óndirisin jolǵa qoıýǵa qyzyǵýshylyq tanytýda.
«Elimizdiń taý-ken óndirisi de qorshaǵan ortaǵa kóńil bólýi kerek. Mundaı óndiris oryndary negizinen elimizdiń Shyǵys óńirinde shoǵyrlanǵan. Damyǵan elderde taý-ken kompanıalarynyń qorshaǵan ortany qanshalyqty lastaıtynyn anyqtaıtyn monıtorıń júıesi bar. Bul tehnologıany bizge de kiriktirý kerek», – deıdi ekologtar.
