Osydan 10 jyl buryn «Shańyraq» oqıǵasy boldy. Jerdi zańsyz basyp aldy degen ýájben salynǵan úılerdi súrýge kelgen bılik ókilderi men aranaıy jasaqty qara halyq taspen qarsy alǵan edi.

Qazir «Shańyraq» oqıǵasy bolǵan kósheniń boıy qaz-qatar úılerge toly. Osydan 10 jyl burynǵy tolarsaqtan keletin balshyq pen úıilgen qoqys joq. Tipti sol jyldary dúnıege kelgen balalar da ol oqıǵadan beıhabar.

Almaty ákimshiligi zańsyz salynǵan qurylystarmen kúresti – aldymen «Baqaı» yqshamaýdanynda bastady. 2006 jyldyń shildesinde Baqaıdaǵy 500 úı búldozermen qıratyldy. Arada bir apta ótken soń úı kúreý «Shańyraq» aýylynda jalǵasty.

Shańyraq. 2014 jyldyń shildesi.

Shańyraq aýylynyń turǵyny Daırabaı Naýryzbaev oqıǵany bylaı eske alady:

- Shildeniń 14-i kúni Shańyraqtaǵy úılerdi syramyz dep keldi ǵoı. 13-i kúni keshkisin sondaı bolyp jatyr eken degendi estip halyq qulaǵdar boldy. Sóıtip túnimen uıyqtamastan júrdi, qaı ýaqytta kelip qalatynyn eshkim bilmeıdi. Tańǵy altyda órt mashınasy, artynan búldozerlary súretin bolyp kele jatty.

Oqıǵa kýágerleriniń aıtýynsha, sol kezdegi Áýezov aýdanynyń ákimi Vladımır Ýstúgov bir kún buryn kelip úılerdiń súriletinin eskertip ketken. Biraq polısıa aýylǵa kirgen sátte bılik ókilderi narazy halyqqa mán-jaıdy túsindirmedi deıdi turǵyndar. Daırabaı Naýryzbaev bul jaıtty:

- Aýdan basshysy, osy jerdegi jergilikti ózin-ózi basqarý komıtetiniń basshylary jınalyp turdy. Bir kezde avtobýspen OMON-dar kep tústi ǵoı. Sosyn halyqtyń kózi jetti, beıbit túrmen kelisimge kelmeıtinin túsindi, - dep eske aldy.

Quqyq qorǵaý kúshterimen bolǵan qaqtyǵysta polısıanyń 150 qyzmetkeri jaralanyp, onyń 16-sy aýyr jaraqatpen aýrýhanaǵa túsken. Turǵyndar olardy aldyn-ala daıyndalǵan janatyn zaty bar bótelkelermen jáne taspen atqylaǵan. Qaqtyǵys kezinde denesiniń 70 paıyzyn kúıik shalǵan Bostandyq aýdanynyń İİB qyzmetkeri 24 jastaǵy Áset Beısenov qaza tapty.

FOTOGALEREIa: Shańyraq oqıǵasy (sýretti basyńyz)


Segiz aıǵa sozylǵan sotta jıyrma aıyptalýshyǵa shartty túrdegi úsh jyldyq jaza taǵaıyndaldy.

Tártipsizdikti uıymdastyrdy dep aıyppen, polıseı ólimine kináli dep tórt adamdy uzaq jyldarǵa sottady, olar áli túrmede otyr. Olardyń arasynda azamattyq belsendi, dıssıdent aqyn Aron Atabek bar. Ol qaqtyǵys kúni Shańyraqta bolǵan. Quqyq qorǵaýshylar Atabekti saıası tutqyn dep jarıalady. Túrmede otyrǵan Aron Atabekke halyqaralyq quqyq qorǵaý syılyǵy berildi, onyń óleńder jınaǵy byltyr Londonda basylyp shyqty. Odan ózgeler, Qurmanǵazy Ótegenov - 16 jylǵa, Erǵanat Taranshıev - 15 jylǵa, Rústem Tuıaqov 14 let jylǵa sottaldy.

Shańyraq oqıǵasyn uıymdastyrýshy, ári adam ólimine sebepker retinde sottalǵandardyń biri Rústem Tuıaqov sol kezde 22 jasta edi. Rústem Tuıaqovtyń ápkesi Gúlzıra Tuıaqova 10 jyl burynǵy oqıǵany bylaısha eske aldy.

- Ózim de ana topqa kirip ketkim keldi. Mılısıalarǵa baryp, «Aǵa,olardyń qolynda tas qana ǵoı. Eger sizder qaıtsańyzdar, olarda qaıtady ǵoı dep jalynyp mılısıalarǵa bara berdim. Bir ýaqytta organnyń adamy alaqanyn eki urdy. Satyr-sutyr etip birden adam órtendi. Túk túsinbeı qaldyq. Halyq yǵy-jyǵy bolyp ketti. Men inimdi izdep júgirdim. Bir ýaqytta vremánkanyń syrt jaǵynda otyr eken. Kýrtkasynan tanydym. Betin basyp otyr eken. Rústem, Rústem, saǵan ne boldy dep edim, «betimdi ot sharpyp ketti. Túsinbeı qaldym. Ne bolyp ketti» dedi.

Shańyraq isi boıynsha sottalǵan azamattar: Aron Atabek (sol jaqtan ekinshi), Qurmanǵazy Ótegenov (oń jaqta). Almaty, 5 qazan 2007 jyl.

Shańyraq isi boıynsha qozǵalǵan sottyń tóraǵasy bolǵan Adaıbek Beıimbetov «sottalǵandardyń shyn máninde kináli ekenin» aıtady.

- Bireýdiń aıtýy emes, bireýdiń kórsetýi emes, vıdeo materıal bar. Qalaı órtedi, qalaı ákeldi, qalaı baılady - bári kórinip tur, qolmen qoıǵandaı. Ol úkimge men qazir de qol qoıa alamyn, - deıdi ol.

Tórt adam uzaq jyldarǵa túrmege qamalyp, bir adam tirideı otqa órtengen Shańyraq oqıǵasy el jadynda kómeskilenip keledi. Shańyraqtyń keıbir burynǵy turǵyndary kóship ketip, ornyna oqıǵadan habarsyz ózge jandar kelip qonystanǵan. Bir kezde oqıǵanyń bel ortasynda júrgen adamdar da ótkendi eske alǵannan góri, búgingisine rahmet aıtady. Shańyraq aýylynyń turǵyny Ásıa Mızambekova:

- Úıimizdiń bárin zańdastyryp jatyr. Eldiń bári jerlerin alyp jatyr. Dokýmentterin shyǵardy. Propıskige otyrdy. Alataý aýdanynyń ákimi Baǵdat Mánizorovqa alǵysymyzdy aıtamyz, - deıdi.

Shańyraqtyń qazirgi bet-beınesine qarap 10 jyl burynǵy keıpin elestetý qıyn. Ol tusta ár jerde salynǵan eki-úsh bólmeli jataǵan úıler bolsa, qazir eldi mekende resmı esep boıynsha 220 myń adam turady. 2006 jylǵy oqıǵadan eki jyl ótken soń «Alataý» atty aýdan quryldy. «Zańsyz basyp alyndy» delingen jerlerdi bılik túgelge jýyq zańdastyrdy. Alataý aýdanynyń ákimi Baǵdat Mánizorov:

- Alty jarym myńǵa jýyq úıdi zańdastyrdyq. Ár úıden bes adamnan esepteıtin bolsaq, qyryq-elý myń adam Almaty qalasynyń tolyqqandy turǵyny boldy. Onyń syrtynda bizde qazir 250-den astam úı zańdaspaı tur. Oǵan sebep, jerler bolmaı tur. Ekinshiden Almaty qalasynda detalnyı planırovka qaıtadan jasalyp jatyr Úıleri sheshilmeı turǵan adamdardy buzamyz, súremiz degen áńgime joq.Turyp jatqan azamattardy túgel zańdastyramyz dep sheshim qabyldanǵan, - deıdi.

Jaralanǵan polıseı Áset Beısenov jedel járdem kóliginde jatyr.

Aýdan qurylyp, jańa úıler salynǵanymen Shańyraq oqıǵasynyń jarasy áli jazyla qoıǵan joq. Óıtkeni, temir tordyń ar jaǵynda bostandyqty ańsap tórt azamat otyr. Rústem Tuıaqovtyń anasy Raıhan Tuıaqova:

- Halyqtyń barlyq jaǵdaılary jasaldy. Jaqsy boldy. Shańyraq kórkeıdi, ósti. Mektep, aýrýhana salyndy. 2006 jyly zańsyz degenniń barlyǵy zańdy bolyp shyqty. Al sonda ketken meniń balamnyń ómir jasy 10 jyl boldy túrmede ótip jatyr. Men elbasynan balam úshin keshirim suraımyn. Jas ómiri ótip bara jatyr. Keshirip, balamdy raqymshylyqqa ilindirse eken, - deıdi.

Aýdan ákiminiń Azattyqqa bergen málimeti boıynsha, 2006 jyly zańsyz dep tanylǵan 6500-ge jýyq jer teliminen 250 jer telimi zańdy qujat ıelenbepti. «Biraq aldaǵy ýaqytta olardyń da máselesi tolyq sheshiledi» dep sendirdi ákim. 14 jylǵa sottalǵan Rústem Tuıaqovtyń jer telimi de ázirge ákim sheshimin kútip jatyr eken.

Nurtaı Lahanuly

Derekkóz: "Azattyq" saıty