Shańyraq oqiǵasy: 10 jyldan soń

Osydan 10 jyl buryn «Shańyraq» oqiǵasy boldy. Jerdi zańsyz basyp aldy degen ýájben salynǵan úilerdi súrýge kelgen bilik ókilderi men aranaiy jasaqty qara halyq taspen qarsy alǵan edi.

Qazir «Shańyraq» oqiǵasy bolǵan kósheniń boiy qaz-qatar úilerge toly. Osydan 10 jyl burynǵy tolarsaqtan keletin balshyq pen úiilgen qoqys joq. Tipti sol jyldary dúniege kelgen balalar da ol oqiǵadan beihabar.

Almaty ákimshiligi zańsyz salynǵan qurylystarmen kúresti – aldymen «Baqai» yqshamaýdanynda bastady. 2006 jyldyń shildesinde Baqaidaǵy 500 úi býldozermen qiratyldy. Arada bir apta ótken soń úi kúreý «Shańyraq» aýylynda jalǵasty.

Shańyraq. 2014 jyldyń shildesi.

Shańyraq aýylynyń turǵyny Dairabai Naýryzbaev oqiǵany bylai eske alady:

- Shildeniń 14-i kúni Shańyraqtaǵy úilerdi syramyz dep keldi ǵoi. 13-i kúni keshkisin sondai bolyp jatyr eken degendi estip halyq qulaǵdar boldy. Sóitip túnimen uiyqtamastan júrdi, qai ýaqytta kelip qalatynyn eshkim bilmeidi. Tańǵy altyda órt mashinasy, artynan býldozerlary súretin bolyp kele jatty.

Oqiǵa kýágerleriniń aitýynsha, sol kezdegi Áýezov aýdanynyń ákimi Vladimir Ýstiýgov bir kún buryn kelip úilerdiń súriletinin eskertip ketken. Biraq politsiia aýylǵa kirgen sátte bilik ókilderi narazy halyqqa mán-jaidy túsindirmedi deidi turǵyndar. Dairabai Naýryzbaev bul jaitty:

- Aýdan basshysy, osy jerdegi jergilikti ózin-ózi basqarý komitetiniń basshylary jinalyp turdy. Bir kezde avtobýspen OMON-dar kep tústi ǵoi. Sosyn halyqtyń kózi jetti, beibit túrmen kelisimge kelmeitinin túsindi, - dep eske aldy.

Quqyq qorǵaý kúshterimen bolǵan qaqtyǵysta politsiianyń 150 qyzmetkeri jaralanyp, onyń 16-sy aýyr jaraqatpen aýrýhanaǵa túsken. Turǵyndar olardy aldyn-ala daiyndalǵan janatyn zaty bar bótelkelermen jáne taspen atqylaǵan. Qaqtyǵys kezinde denesiniń 70 paiyzyn kúiik shalǵan Bostandyq aýdanynyń IIB qyzmetkeri 24 jastaǵy Áset Beisenov qaza tapty.

FOTOGALEREIa: Shańyraq oqiǵasy (sýretti basyńyz)


Segiz aiǵa sozylǵan sotta jiyrma aiyptalýshyǵa shartty túrdegi úsh jyldyq jaza taǵaiyndaldy.

Tártipsizdikti uiymdastyrdy dep aiyppen, politsei ólimine kináli dep tórt adamdy uzaq jyldarǵa sottady, olar áli túrmede otyr. Olardyń arasynda azamattyq belsendi, dissident aqyn Aron Atabek bar. Ol qaqtyǵys kúni Shańyraqta bolǵan. Quqyq qorǵaýshylar Atabekti saiasi tutqyn dep jariialady. Túrmede otyrǵan Aron Atabekke halyqaralyq quqyq qorǵaý syilyǵy berildi, onyń óleńder jinaǵy byltyr Londonda basylyp shyqty. Odan ózgeler, Qurmanǵazy Ótegenov - 16 jylǵa, Erǵanat Taranshiev - 15 jylǵa, Rústem Tuiaqov 14 let jylǵa sottaldy.

Shańyraq oqiǵasyn uiymdastyrýshy, ári adam ólimine sebepker retinde sottalǵandardyń biri Rústem Tuiaqov sol kezde 22 jasta edi. Rústem Tuiaqovtyń ápkesi Gúlzira Tuiaqova 10 jyl burynǵy oqiǵany bylaisha eske aldy.

- Ózim de ana topqa kirip ketkim keldi. Militsiialarǵa baryp, «Aǵa,olardyń qolynda tas qana ǵoi. Eger sizder qaitsańyzdar, olarda qaitady ǵoi dep jalynyp militsiialarǵa bara berdim. Bir ýaqytta organnyń adamy alaqanyn eki urdy. Satyr-sutyr etip birden adam órtendi. Túk túsinbei qaldyq. Halyq yǵy-jyǵy bolyp ketti. Men inimdi izdep júgirdim. Bir ýaqytta vremiankanyń syrt jaǵynda otyr eken. Kýrtkasynan tanydym. Betin basyp otyr eken. Rústem, Rústem, saǵan ne boldy dep edim, «betimdi ot sharpyp ketti. Túsinbei qaldym. Ne bolyp ketti» dedi.

Shańyraq isi boiynsha sottalǵan azamattar: Aron Atabek (sol jaqtan ekinshi), Qurmanǵazy Ótegenov (oń jaqta). Almaty, 5 qazan 2007 jyl.

Shańyraq isi boiynsha qozǵalǵan sottyń tóraǵasy bolǵan Adaibek Beiimbetov «sottalǵandardyń shyn máninde kináli ekenin» aitady.

- Bireýdiń aitýy emes, bireýdiń kórsetýi emes, video material bar. Qalai órtedi, qalai ákeldi, qalai bailady - bári kórinip tur, qolmen qoiǵandai. Ol úkimge men qazir de qol qoia alamyn, - deidi ol.

Tórt adam uzaq jyldarǵa túrmege qamalyp, bir adam tiridei otqa órtengen Shańyraq oqiǵasy el jadynda kómeskilenip keledi. Shańyraqtyń keibir burynǵy turǵyndary kóship ketip, ornyna oqiǵadan habarsyz ózge jandar kelip qonystanǵan. Bir kezde oqiǵanyń bel ortasynda júrgen adamdar da ótkendi eske alǵannan góri, búgingisine rahmet aitady. Shańyraq aýylynyń turǵyny Ásiia Mizambekova:

- Úiimizdiń bárin zańdastyryp jatyr. Eldiń bári jerlerin alyp jatyr. Dokýmentterin shyǵardy. Propiskige otyrdy. Alataý aýdanynyń ákimi Baǵdat Mánizorovqa alǵysymyzdy aitamyz, - deidi.

Shańyraqtyń qazirgi bet-beinesine qarap 10 jyl burynǵy keipin elestetý qiyn. Ol tusta ár jerde salynǵan eki-úsh bólmeli jataǵan úiler bolsa, qazir eldi mekende resmi esep boiynsha 220 myń adam turady. 2006 jylǵy oqiǵadan eki jyl ótken soń «Alataý» atty aýdan quryldy. «Zańsyz basyp alyndy» delingen jerlerdi bilik túgelge jýyq zańdastyrdy. Alataý aýdanynyń ákimi Baǵdat Mánizorov:

- Alty jarym myńǵa jýyq úidi zańdastyrdyq. Ár úiden bes adamnan esepteitin bolsaq, qyryq-elý myń adam Almaty qalasynyń tolyqqandy turǵyny boldy. Onyń syrtynda bizde qazir 250-den astam úi zańdaspai tur. Oǵan sebep, jerler bolmai tur. Ekinshiden Almaty qalasynda detalnyi planirovka qaitadan jasalyp jatyr Úileri sheshilmei turǵan adamdardy buzamyz, súremiz degen áńgime joq.Turyp jatqan azamattardy túgel zańdastyramyz dep sheshim qabyldanǵan, - deidi.

Jaralanǵan politsei Áset Beisenov jedel járdem kóliginde jatyr.

Aýdan qurylyp, jańa úiler salynǵanymen Shańyraq oqiǵasynyń jarasy áli jazyla qoiǵan joq. Óitkeni, temir tordyń ar jaǵynda bostandyqty ańsap tórt azamat otyr. Rústem Tuiaqovtyń anasy Raihan Tuiaqova:

- Halyqtyń barlyq jaǵdailary jasaldy. Jaqsy boldy. Shańyraq kórkeidi, ósti. Mektep, aýrýhana salyndy. 2006 jyly zańsyz degenniń barlyǵy zańdy bolyp shyqty. Al sonda ketken meniń balamnyń ómir jasy 10 jyl boldy túrmede ótip jatyr. Men elbasynan balam úshin keshirim suraimyn. Jas ómiri ótip bara jatyr. Keshirip, balamdy raqymshylyqqa ilindirse eken, - deidi.

Aýdan ákiminiń Azattyqqa bergen málimeti boiynsha, 2006 jyly zańsyz dep tanylǵan 6500-ge jýyq jer teliminen 250 jer telimi zańdy qujat ielenbepti. «Biraq aldaǵy ýaqytta olardyń da máselesi tolyq sheshiledi» dep sendirdi ákim. 14 jylǵa sottalǵan Rústem Tuiaqovtyń jer telimi de ázirge ákim sheshimin kútip jatyr eken.

Nurtai Lahanuly

Derekkóz: "Azattyq" saity