Teatr dırektory Iakov Gorelnıkov jóndeý jumystaryna qarjy byltyr qyrkúıekte bólinip qoıǵanyn aıtady. Eń birinshi kezekte teatrdyń birinshi qabaty ózgeriske ushyraýda.
Teatr ártisteriniń fotosýretteri qoıylatyn qabyrǵa stendteri jańartylyp, ǵımarat aǵartylyp, syrlanǵan, sondaı-aq órt qaýipsizdigi sharalary kúsheıtilipti. Teatr búgingi kúnniń talabyna saı qyzmet etýi úshin zamanaýı dybystyq jáne jaryq jabdyqtary satyp alynypty.
- Shynyn aıtaıyn, bizdiń teatrda mundaı aýqymdy jóndeý jumystary buryn-sońdy bolǵan emes. Ádette aǵymdaǵy jáne kosmetıkalyq jóndeý jumystaryna aqsha bólinedi. Endi úlken ózgerister bolaıyn dep jatyr. Bıyl teatrdyń kúrdeli jóndeý jumysyna oblystyq búdjetten qajetti qarajat bólindi. Shatyrdyń jumsaq jabyndysy, qasbet, baspaldaqtardy jańalaý jumystary júrgiziledi, sondaı-aq teatr aldyndaǵy aýmaq abattandyrylady, - dedi Iakov Gorelnıkov.
Ol jóndeý jumystary oblys ákimi, qala ákimi jáne oblystyq mádenıet basqarmasy tarapynan qatań baqylaýǵa alynǵanyn da jetkizdi.
Teatrdaǵy kúrdeli jóndeý jumystary jaıly
Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıyna oraı eń mańyzdy degen sharalar osy teatrda ótedi eken. Qonaq synaı keledi demekshi, teatr basshysy, bul mindetti abyroımen atqarýy úshin qazir jan-jaqty daıyndalyp, murynǵa sý jetpeı jatqanyn da aıtady.
- Teatrdyń ishi de múldem ózgeredi. Ekinshi qabattyń foıesin basqasha jasamaqshymyz. Kórermender otyratyn zal da qaıtadan jasalady. Uly Abaıdyń mereıtoıyna arnalǵan sharada teatr ártisteri sý jańa sahnaǵa shyǵady, qazirgi ýaqytta jumysshylar sahnaǵa jańa eden tósep jatyr. Sahna syrty da jóndeý jumystarynan tys qalmaıdy: kıim aýystyratyn, daıyndyq bólmeleri, ǵımarattyń ákimshilik qabaty da – bári-bári jańalanady. Oblys ákimi Danıal Ahmetov bertinde Semeıge jasaǵan saparynda bizdiń shańyraqqa da at basyn buryp, teatr ishindegi tús pen boıaýǵa óte muqıat bolýǵa keńes berdi, - deıdi teatr basshysy.
«Shubar ala bolyp júrmesin. Tek baıypty, qanyq túster bolsyn, boıaý úılesimdiligin saqtańyz. Baspaldaqtyń ustaǵyshy, metal qorshaýdyń keskini sekildi usaq-túıekke deıin mán berińiz. Biz bul jerde halyqaralyq ǵylymı-praktıkalyq konferensıa ótkizemiz, sondyqtan dızaın máselesi jaqyn arada sheshiledi dep senemin», - dep ketipti oblys basshysy.
Qazirgi ýaqytta bolyp jatqan barlyq qıyndyqtarǵa qaramastan, teatr ujymy shyǵarmashalyq jáne kásibı sharyqtaý shyńynda, tek klasıkterdiń ǵana emes, sonymen birge qazirgi ýaqyttaǵy otandyq avtorlardyń shyǵarmalary da olardyń repertýarynyń ajyramas bir bóligine aınalǵan.
Teatr tarıhyna úńilsek
Búgingi tańda úsh teatr bir shańyraq astyna biriktirilgen:
Abaı atyndaǵy qazaq drama teatry, F.M. Dostoevskıı atyndaǵy orys drama teatry jáne «Darıǵa-aı» jastar teatry.
1937 jyldyń 27 maýsymy - Semeı orys drama teatrynyń resmı týǵan kúni, osy kezde qalalyq Keńes Prezıdıýmy Jumysshy jastar teatryn A.Lýnacharskıı atyndaǵy qalalyq teatr retinde qaıta qurý týraly sheshim qabyldady.
Melpomena ǵıbadathanasynyń esigi aıqara ashylyp, kórermenderdi «Borıs Godýnov», «Jartas», «Naızaǵaı», «Aıla men mahabbat», «Skapenniń qylyqtary» sıaqty tanymal klasıkadan bastap, sonymen qatar «Dańq», «Bizdiń jastar», «Qurysh osylaı shynyqty» syndy sol kezdegi sosıalısik áleýmettik pesalarǵa shaqyrdy.
Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń alǵashqy kúnderinen bastap teatr repertýaryn kilt ózgertip, patrıottyq sıpattaǵy spektáklderge den qoıdy.
«Jalǵasy bar», «Maıdan» - sol ýaqyttaǵy dańq pen daqpyrtty beıneleıtin qoıylymdar. Teatr ǵımaratyn tastap, qan maıdan alańyna bet alǵan teatr ujymy gospıtáldardaǵy jaraly soldattar men shalǵaı óńirlerdegi tyl jumysshylary aldynda óner kórsetip, qıyn-qystaý kezde olardyń kóńilin demep, rýhyn janýǵa baryn saldy.
Óner shynymen de bútindeı halyqqa qyzmet etti. «Meni kút», «Qanatty ýaqyt», «Mahabbat hıkaıasy», «Meniń ulym» - sol alasapyran kezdegi kórermenderdiń kóńiline medet, qaıǵysyna jubanysh boldy.
Soǵystan keıingi jyldary el kórden tirilip shyqqandaı burynǵy qalypty ómirge orala bastaǵanda teatr óneri de barlyq óńirdegideı Semeıde de búrshik jaryp, órkendeý jolyna tústi.
Beıbit ómir, ǵasyrdyń qurylys jobalary, bolashaq týraly uly armandar - osynyń bári shyǵarmashylyq izdenisti shabyttandyryp, óner ujymyna qanat bitirdi. Teatr ómiri qyj-qyj qaınap jatty, ár qoıylym kórermenin taýyp, ár jerde talqylanyp júrdi. Orys dramatýrgıasy sahnasynda qoıylǵan «Barabanshy qyz», «Egor Býlychev», «Otbasy», «Sheńgel toǵaı», «Tom aǵaıdyń lashyǵy», «Qalyńmalmen uzatylý», «Revızor», «Jerdegi jumaq», «Masha qyz» syndy spektáklder kórermenderdiń kóńilinen shyǵyp, zor qoshemetke ıe boldy.
1945 jyly Uly Abaıdyń 100 jyldyǵy mereıtoıyn toılaý kezinde eki qalalyq teatr - qazaq jáne orys teatrlary biriktirilip, oǵan Abaı esimi berildi.
Naqtyraq aıtqanda, 1945 - 1968 jyldary teatr Abaı atyndaǵy Semeı qazaq-orys drama teatry dep ataldy. 1969 jyly ol qaıtadan ekige bólindi. 1975 jyly orys drama teatryna Fedor Dostoevskııdiń esimi berildi, osy kezdegi ujym birneshe ret halyqaralyq, búkilodaqtyq jáne respýblıkalyq festıválderdiń laýreaty boldy.
Táýelsizdikten keıin jańǵyrǵan teatrdyń jańa týyndylary
- Elimiz táýelsizdik alǵannan keıin teatr óneri jańa jáne ǵalamat shabyt kózine aınaldy, óıtkeni osy kúnge deıin aıtylmaǵan shırek ǵasyrdyń Qazaqstan tarıhy bizdiń kóz aldymyzǵa qaz-qalpynda kele bastady! - deıdi teatr dırektory Iakov Gorelnıkov.
«Otyrardyń kúıreýi», «Baqyt qusy» men «Tumar patshaıym» qazirdiń ózinde teatr ómirindegi aıtýly oqıǵalary retinde sanalyp, kórermenderdiń súıikti qoıylymyna aınalyp úlgerdi.
Saq jaýynger qyzdyń taǵdyry týraly tańǵajaıyp áńgime jelisi - Semeı teatry sahnasyndaǵy eń myqty qoıylym. Ádemi ári ýyljyǵan jas boıjetken neni armandaıdy? Mahabbat, otbasy, jaıly úı deısiz be? Bul Tumardyń kishkentaı kúnindegi armany shyǵar, biraq boıjetken saq sulýynyń muny oılaýǵa shamasy bolmady. Keń dala qan sasydy, jaý jaǵadan aldy. Halqynyń taǵdyry úshin alańdap, atqa minip, jyldar boıǵy jaýmen kúres ony shyńdap, myqty jaýyngerge aınaldyrdy.
Osylaısha Tumar jas qyzdan uly patshaıymǵa aınala bastaıdy. Osylaısha onyń tragedıasy da tóbe kórsetedi. Bolat Jandarbekovtiń «Saqtar» romanynyń negizinde jazylǵan tarıhı dramany sahnada rejıser Dına Qunanbaı sahnalady. Ol jeke basynyń baqytynan bas tartyp, syndarly sátte eli men jeri úshin qıan-keski kúreske oılanbastan qoıyp ketken jany názik, biraq rýhy bıik myqty patshaıym týraly.
Uly jaýynger, saıyn dalanyń batyry, kóshpendilerdiń kósemi - sezimtal áıel ári meıirbandy ana. Biraq týra osy Tumar ejelgi álemniń uly degen derjavalaryn taban astyna ezgige salǵan Parsy patshasy Kırdi jeńedi. Tumardyń boıynda bir-birine qarama-qaıshy eki obraz qatar júredi: ol sezimtal, alyp-ushpa, biraq sonymen birge tákkapar ári salqynqandy.
«Eski zaman ańyzy» týraly spektákl zamanaýı, jarqyn, dınamıkaǵa toly bolyp shyqty. Mundaǵy eń utymdy qural - ym-ısharat belgileri. Bul qoıylymdy kez-kelgen kórermenge túsinikti etedi ári ony ózinshe túsinýine múmkindik beredi, ıaǵnı belgili bir baıandaý tiline baılamaıdy.
Sońǵy jyldardaǵy ujymnyń taǵy bir jarq etken shyǵarmashylyq jetistiginiń biri - Muhtar Shahanovtyń «Otyrardyń kúıreýi» poetıkalyq qoıylymy. Almatyda ótken respýblıkalyq teatrlar festıvalinde osy qoıylymda Qarıany oınaǵan Fedor Lúbeskıı úzdik er adam róli dıplomymen marapattaldy. Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Ersaıyn Tapenovtiń bul keremet qoıylymy eshkimdi beı-jaı qaldyra almaıdy. Dımıtrovgradta (RF) ótken «Teatraldy AtomGrad» halyqaralyq teatr festıvalindegi jetistik - bunyń dáleli. Akterler sarbazdardyń ishki álemin, qorshalǵan qalany qorǵaý kezindegi olardyń qıan-keski urysy men erligin dálme-dál jetkize alǵany sonsha kórermender ǵana emes, qazylar alqasy da tań qalysyn jasyra almady.
2017 jyly teatr ujymy Reseı Federasıasynyń Mádenıet mınıstrligi jáne Reseı Federasıasynyń teatr qaıratkerleri odaǵy jáne Roskosmos korporasıasy tarapynan «Teatraldy AtomGrad» festıvaline qatysýǵa qaıtadan shaqyrtý aldy. Bul joly semeılikter Uly Jeńistiń mereıtoıyna arnalǵan «Maıdanger qyz» qoıylymyn qoıdy.
Ataqty qazylar alqasy trýppa jumysyn joǵary baǵalap, birden úsh nomınasıa boıynsha jeńiske qol jetkizildi: Elena Drýchınına - eń úzdik áıel róli úshin, Aleksandr Sýhov – ekinshi qatardaǵy eń úzdik ról úshin jáne Iýlıa Aýg (Máskeý) - úzdik rejıssýra úshin. Al búkil ujymǵa «adamzat beınesindegi teatr» degen minezdeme berildi.
Týra osy arasy, ıaǵnı sahnada bolyp jatqan is-áreketke kórermendi barynsha tartyp, bárin emosıonaldy túrde jetkizý F. Dostoevskıı atyndaǵy orys drama teatrynyń repertýarlyq saıasatynyń negizin quraıdy. Biraq bul buqaralyq mádenıettiń jeteginde ketý emes, kerisinshe, kórermenge, ásirese sanany bolmys bıleıdi dep sanaıtyn jastardyń ómirge degen oń kózqarasyn qalyptastyrýǵa, osylaısha ishki álemin baıytýǵa taptyrmas materıal bul dep bilemiz.
Dýlat Isabekovtiń Abaı atyndaǵy qazaq mýzykalyq drama teatrymen birlesip sahnalaǵan «Baqyt qusy» lırıkalyq dramasy sonyń jarqyn mysaldarynyń biri bola alady.
Táýelsizdik jyldarynda bul eki teatrdyń alǵashqy birlesken qoıylymy boldy. Biraq eski kóz – tájirıbeli ujym múshesi men kópten kele jatqan kórermender ótken ǵasyrdyń 70-jyldaryndaǵy «Volokolamsk tas joly» jáne «Arnaıy tapsyrma» qoıylymdaryn qazaq jáne orys tatrynyń yntymaqtastyǵynyń jemisi ekenin áli umyta qoımaǵan bolar.
Iakov Gorelnıkovtyń eksperımenttik ıdeıasyn sahnalaýǵa taǵy da Ersaıyn Tapenov qolǵa aldy. Eki tilde qoıylǵan qoıylymda KSRO qulap, táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda kóptegen azshyl ult ókilderi ózderiniń tarıhı otandaryna «baqyt qusyn» izdep, attanǵan kezdegi Qazaqstan úshin ońaı bolmaǵan kezeń baıandalady. Biraq olardyń barlyǵy birdeı Qazaqstannan tys jerde - óz otanynda óz ornyn taba almady.
Kórermender ár túrli taǵdyrlardyń, sújettik jeliler men oqıǵalardyń, ár ulttyń ókilderi bolyp tabylatyn pesa keıipkerleriniń keń baıtaq Qazaqstan jerine degen sheksiz rızashylyq sezimderiniń bir jerden shyǵýynyń kýási bolady. Spektákl óz jerinde de, Astana men Óskemendegi gastrólder de kórermenderdiń zor qoshemetine bólendi.
Kelesi teatr maýsymynda da qos teatrdyń yntymaqtastyǵy jalǵasyp, úlken jetistikterge jetýi tańqalarlyq jaǵdaı emes. Shoqan Ýálıhanov ómiriniń sońǵy kúnderi týraly «Monolog shepotom» atty spektakliniń premerasy Semeıdiń ǵana emes, sonymen birge respýblıkanyń mádenı ómirindegi aıtýly oqıǵa boldy. Teatr ujymy men onyń basshylyǵyna qyzyqty jáne ózekti qoıylym qoıǵany úshin Mádenıet jáne sport mınıstri, sol sekildi L.Gýmılev atyndaǵy EUÝ rektory Erlan Sydyqovtyń atynan alǵys hattar keldi.
Teatr jáne jańa basshy
Taǵy bir erekshe mereıtoıdy ataı ketsek. Akter jáne rejıser retinde Iakov Gorelnıkov, ujymnyń pikirinshe, teatrdyń dırektory bolýǵa laıyq dep tanylyp, 40 jasynda ol F.Dostoevskıı atyndaǵy teatrdyń tizginin ustap, respýblıkamyzdaǵy eń jas kóshbasshysy retinde kózge tústi. Iakov Venıamınuly - Novosibir teatr ýchılıshesiniń, N.Krýpskaıa atyndaǵy Semeı pedagogıkalyq ınstıtýtynyń, Máskeýdegi joǵary rejıserlik kýrstardyń túlegi. Máskeý qalalyq keńesi teatrynda tájirıbeden ótken.
Mamandar men kórermender Iakov Venıamınulynyń basshylyqqa kelýimen teatrdyń tynysy ashylyp, ol qalanyń mádenı ortasyna jańasha lep berdi dep sanaıdy.
Teatr ujymy qoıǵan spektáklderge kezinde Keńes Odaǵynyń ár túkpirinen joǵary baǵa berilip jatty: Frýnzeden Kıshınevke deıin. Aıtqandaı, gastrólderi kórermenderge qatty unaǵany úshin ujym Moldova úkimetiniń Qurmet gramotasymen marapattaldy. Búginderi teatr halyqaralyq festıválderdiń laýreaty, Jezqazǵan, Pavlodar, Qostanaı, Nur-Sultandaǵy respýblıkalyq festıválderdiń júldegeri.
Iakov Gorelnıkovtyń kúsh-jigeriniń arqasynda teatr syrttaǵy rejıserlermen yntymaqtastyq dástúrin nyǵaıtty, olardyń kópshiligi - orys sahnasynyń maıtalmandary jáne teatraldy joǵary oqý oryndarynyń oqytýshylary. Olarmen tyǵyz qarym-qatynas, árıne akterlerdiń shyǵarmashylyq ósýine zor yqpaly bar.
Al bul - Iakov Venıamınuly úshin eń birinshi kezektegi mindet, óıtkeni qoıylymdardyń sapasy, kórermenderdiń rıasyz yqylasyna bólenýi, sahnadaǵy kásibı biliktiliktiń saltanat qurýy akterlerdiń sheberlik deńgeıine baılanysty ekeni belgili.
Teatr janyndaǵy jastar stýdıasy
Ujym teatr stýdıasyna jáne odan túlep shyqqan túlekterge de erekshe kóńil bóledi, olardyń eń daryndylary ujym qataryna kelip qosylady, keıbiri odan ári bilimi men biligin Qazaqstan men Reseı ýnıversıtetterinde shyńdaıdy. Mine, osy jaǵynan alǵanda teatr - úlken mektep.
Teatr ujymy jas, kreatıvti, keremet shyǵarmashylyq josparlarǵa toly. Biraq óziniń basty mindeti báz-baıaǵysha ózgerissiz qalýda. Otandyq jáne sheteldik dramatýrgıanyń úzdik týyndylaryn kórermenderine tartý etý, sondaı-aq joǵary sheberlikte oryndaý jáne rejıssýra talanty - árdaıym basty nazarda.
- Aınaladaǵy qıyndyqtarǵa qaramastan teatr ómir súrip, tyń týyndylar týdyryp, jumysyn jalǵastyryp keledi. Obektıvti sebepterge baılanysty keı nárseni keıinge qaldyrýǵa májbúr boldyq, biraq bizdiń ujym óz aýdıtorıasymen kezdesýdi asyǵa kútip, jaqsy jańalyǵymen qýantýǵa daıyndalyp júr, - dedi Iakov Gorelnıkov.
Alda josparda «Brazılıa qazynasy» shym-shytyrman ertegisi jáne kóktemgi teatrlandyrylǵan qoıylymy bar. Oǵan kásibı artısermen birge Glýshkov atyndaǵy teatr stýdıasynyń jigitteri de bas qosyp, daıyndyq jasap jatyr eken.
«Abaıdyń qara sózderi»
- Naýryz aıynyń ortasynda Abaıdyń 175 jyldyǵyna arnalǵan «Abaıdyń qara sózderi» spektakliniń shymyldyǵy túrildi.
Oǵan múlde bólek, zamanaýı jáne poetıkalyq reńk berilgen. Qoıylym plasıkaǵa, mýzykaǵa, vokalǵa toly. Akterlerdiń bul jumysqa asa jaýapkershilikpen qaraǵany qýantady. Olardyń jas rejıser Aıdyn Salbanmen birlesken jumysynyń nátıjesi bizdiń azamattarymyz ben Semeı qonaqtary arasynda úlken qyzyǵýshylyq týdyratynyna senimdimin.
Qazir álemde, aınalada bolyp jatqannyń bári: soǵys pen beıbitshilik, qýanysh pen qaıǵy, adamgershilik pen óshpendilik - munyń bárin Abaı óz eńbekterinde sıpattap ketken. Abaı qazirgi HHİ ǵasyrda da álemge qyzyqty, onyń osy adamdarǵa aıtar sózi, ózindik oıy bar. Onyń ústine bul spektákl gastrólder men festıválderge arnalǵan.Jaqynda muny tekserýge múmkindik týady dep úmittenemiz. Bul - bizdiń uly jerlesimizdiń mereıtoıyn laıyqty atap ótýge qosqan úlesimiz, - deıdi Iakov Venıamınuly.
Sol sekildi bıylǵy Uly Jeńis kúni de teatrdyń nazarynan tys qala almapty.
- «Revızor» jáne «Jetimsiregen Batysqa» degen qoıylymdarymen unap qalǵan rejıser Racha Mahtaev bizge taǵy keldi. Onyń janynda prodúser Ilshat Vıldanov bar. Olar Borıs Vasılevtiń «Erteń soǵys boldy» áńgimesiniń jelisi boıynsha Uly Jeńistiń mereıtoıyna arnalǵan keremet qoıylymdy oılastyryp kelipti. Bul qoıylym jas kórermenderdiń kóńilinen shyǵyp, 80 jyl burynǵy qurdastary qandaı synaqtarǵa tótep bergenin kóz aldaryna elestetýge kómektesedi dep senemin. Jaqynda Semeıdiń artıseri kórermenderimen sý jańa sahana arqyly qaýyshady. Sol kúnge bizdi aman jetkizsin, - deıdi ol.
Kámshat SÁTIEVA
