Ortalyq sailaý komissiiasynyń tóraǵasy Q. Turǵanqulovtyń nazaryna!
Redaktsiia atynan: «Qala men Dala» gazetine habarlasqan Ońtústik Qazaqstan oblysy Túlkibas aýdanynyń turǵyny, kásipker Erjan Dáýletovtiń aryzyna bei-jai qarai almadyq. Ózin-ózi depýtattyqqa usynǵan Dáýletovtiń aitýynsha, Túlkibas aýdanynyń ákimi Qairat Ábdýáliev: «Nur Otannyń» atynan túsetin daiyn kandidatymyz bar», – dep tizimnen alyp tastapty. Sonymen...
[caption id="attachment_13991" align="alignright" width="252"]
Men Túlkibas aýdany Kókterek aýylynda turamyn. Aýyldyń problemasyn jaqsy biletin adam retinde №6 Túlkibas sailaý okrýgi boiynsha aýdandyq máslihatqa kandidatýramdy usynǵan edim.
Alaida aldymen Túlkibas aýdanynyń ákimi Qairat Ábdýálievtiń qabyldaýyna kirip, óz-ózimdi derbes kandidat retinde usynǵaly jatqanymdy aittym. Teris túsinip qalmańyzdar. Mundaǵy maqsat – onyń aldynan ótý emes edi.
Kerisinshe, aýyl turǵyndarynyń, aýyl aqsaqaldarynyń atynan kelip otyrǵanymdy, Máslihat depýtaty bolǵan jaǵdaida aýyldaǵy birsypyra máselelerdi sheshýge atsalysatynymdy aitqym kelgen.
Meniń sailaýǵa túsetinimdi esti sala ákimniń túri ózgerip ketti jáne birden qarsy boldy. Ákimmen aradaǵy áńgimeniń qalai órbigenin qaz-qalpynda aitaiyn.
– Sen qyzyqsyń, ai qarap júrdiń be? Sailaýǵa túsetin bolsań, osydan 3-4 ai buryn aitpadyń ba? Biz №6 sailaý okrýginen túsetin adamdy áldeqashan belgilep qoiǵanbyz. Sol adam ótedi, eger ol ótpese, men ornymnan ketýim kerek...– dedi ákim.
Qysqasyn aitqanda, meniń sailaýǵa túsýime qarsy boldy.
– Túspei-aq qoi, qajeti qansha... kerek emes. Biz bárin sheship qoiǵanbyz, – dedi bir kezde.
[caption id="attachment_13992" align="alignleft" width="448"]
– Endeshe, sailaýdyń qajeti ne? Aldyn-ala sheship qoiǵan bolsańyzdar, halyqty ábigerge salyp, alashapqyn qylýdyń ne keregi bar? – dedim men.
Ákim aldyńǵy aitqanyn qaitalady.
Men «Úmit-SD» degen JShS-nyń atqarýshy direktorymyn. Kásipkermin. Meniń nietimnen qaitpasymdy sezgen bolýy kerek, ákim sol arada bas direktorǵa zvondady.
Nege bulai jasaǵanyn túsinbedim. Bastyǵym meni raiynan qaitarady dep oilaǵan shyǵar.
«Sizdiń orynbasaryńyz aýdandyq Máslihatqa óziniń kandidatýrasyn usynyp jatyr eken...» dep bastady ákim. Biraq, bastyǵym úndegen joq.
1 saǵat boiy ákimniń kabinetinde boldym. Osy ýaqyt aralyǵynda meni ábden úgittedi.
– Raiyńnan qait. Qaitesiń, qoia sal. Ol okrýgten Qýandyq Ahmetov ótedi. Kelisilip qoiǵan. Ol kisi «Nur Otan» partiiasynyń adamy.., – dedi ákim.
[caption id="attachment_13993" align="alignright" width="448"]
– «Nur Otanǵa» qarsylyǵym joq. Partiianyń múshesi bolmasam da Prezidenttiń ár bastamasyn qoldaityn adammyn. Biraq, bul arada munyń qatysy qansha? Óz-ózińdi usynýǵa bolmaidy degen zań joq qoi? – dedim men.
«Nur Otannyń» atynan túsip otyrǵan álgi Qýandyq Ahmetov atty azamatty Kókterek aýylynyń turǵyndary jaqsy biledi. Bir kezderi aýyldyń ákimi bolǵan. Osy ýaqytqa deiin aýdandyq sáýlet-qurylys bólimin basqardy. Onyń «ómirbaianyn» jaqsy bilemin. Biraq, qazir ony aityp jatýdyń qajeti joq.
Bir saǵat ótkende ákimniń kabinetinen ázer shyqtym. «Bas tart», «qoia sal» degenine qaraǵanym joq. Ózimdi úmitker retinde tirkedim. Salyq basqarmasyna deklaratsiia tapsyrdym.
Sodan keiin-aq qýdalaý bastaldy. Aldymen áielimdi qysymǵa aldy. Jubaiym Túlkibastaǵy Turar Rysqulov mektebinde oqý isi jónindegi orynbasar bolyp isteidi.
Ákimniń qabyldaýyna kirip-shyqqan kelesi kúni áielime aiaqastynan ótinish jazdyryp, eńbek demalysyna jiberedi. Oqý maýsymy qyzǵan úshinshi toqsannyń kezinde oqý isi jónindegi orynbasardy eńbek demalysyna jibere me eken?
Ol óz aldyna. Ákim áielimdi qabyldaýyna shaqyrady.
«Kúieýińe ait, sailaýǵa túspei-aq qoisyn. 50-den asqan er-azamatty bir kóndirseń, sen kóndire alasyń», – deidi.
Ol óz aldyna, keiin áielimniń aǵasyn jiberdi. Ákim oǵan da sony aitypty. «Eger aitqanymdy tyńdamasa, qaryndasyńdy jumystan shyǵartqyzamyn», – depti.
Keiin meniń bastyǵyma shyǵyp: «Dáýletovti jumystan shyǵaryńyzdar, áitpese erteń keńselerińe Salyq basqarmasy barady», – dep qorqytqan.
Artynsha kúieý balasyn jiberdi...
Eń sońynda aýylǵa keldi. Aqsaldarmen júzdesken ákim olardy da azǵyrypty. Biraq, halyq meni ózi usynyp otyrǵannan keiin ákimniń sózine kóne salmasy belgili ǵoi.
Ákimniń bulaisha qipaqtaýy tegin emes. Men sailaýǵa tússem, álgi ózderi «sailap» qoiǵan «daiyn kandidattyń» ótpei qalatynyn biledi. Aýyl turǵyndary ákimniń adamyna daýys bermeitinin aitqan.
Bul kezderi depýtattyqqa úmitker azamattardyń úgit-nasihat jumystary bastalyp ketken edi.
Shyny kerek, ákim basymen «ótingennen» keiin Qairat Ábdýálievtiń ózi aitqandai «qoia salýǵa» bolar edi.
Biraq, aýyl turǵyndarynyń, aqsaqaldardyń aldynda uialdym. Kókterekte 120-dan asa tútin bar. Shaǵyn ǵana aýyldyń máselesi shash etekten. Mektebi 70 jyl buryn samannan soǵylǵan, eski, qulaǵaly tur. Med. pýnktisi ábden eskirgen, joly jóndeý kórmegeli jarty ǵasyr bolǵan. Eń bastysy, birneshe jyl taza aýyzsýdan da tapshylyq kórip kelemiz.
Negizi, men 2007 jyly da sailaýǵa túskenmin. Ol joly da ádiletsizdik bolyp ótkizbei tastaǵan-tuǵyn. Sodan bergi 9 jylda júie ózgerdi, ádilettilik saltanat qurdy degen senimde bolǵanmyn. Qatelesippin...
Ákim meni «Nur Otanǵa» qarsy adam retinde kórsetkisi keledi. Sailaýshylarmen kezdesýde osyny jasyrmai aittym.
«Nur Otanǵa» qarsylyǵym joq. Tek osy partiianyń ishine kirip alǵan jáne sailaýdy biznes kóretin teris piǵyldy adamdardan qorqamyn», – dedim men.
Qazir meni úmitkerler tiziminen alyp tastapty. Deklaratsiiamnan qatelik taýypty... Shyn máninde, deklaratsiiamdy ádeii keshiktirip berdi. Bul jaily aitar bolsam, uzyn sonar áńgime. Sotqa aryz tastaǵanmyn. Deklaratsiiamdy ádeii keshiktirip, meni kandidattar tiziminen syzyp tastaýdy josparlaǵandary úshin. Biraq, olardyń qýlyǵy tym tereńde eken... Zańdy ózgertý, onyń qai jerin qalai paidalaný kerektigin ózderi ábden «meńgerip» alypty.
Basqa amalym qalmaǵandyqtan, bul jaidy oqyrman oqysyn, el estisin degen maqsatpen jazyp otyrmyn. Máseleni «Nur Otan» partiiasynyń Qoǵamdyq qabyldaý bólimi nazarǵa alar degen úmitim bar.
Erjan DÁÝLETOV,
Túlkibas sailaý okrýgi boiynsha
aýdandyq máslihat depýtattyǵyna úmitker
(Maqalany kóshirip basqanda mindetti túrde gipersiltemesin kórsetý qajet, redaktsiia talaby)
