Ortalyq saılaý komısıasynyń tóraǵasy Q. Turǵanqulovtyń nazaryna!
Redaksıa atynan: «Qala men Dala» gazetine habarlasqan Ońtústik Qazaqstan oblysy Túlkibas aýdanynyń turǵyny, kásipker Erjan Dáýletovtiń aryzyna beı-jaı qaraı almadyq. Ózin-ózi depýtattyqqa usynǵan Dáýletovtiń aıtýynsha, Túlkibas aýdanynyń ákimi Qaırat Ábdýálıev: «Nur Otannyń» atynan túsetin daıyn kandıdatymyz bar», – dep tizimnen alyp tastapty. Sonymen...
[caption id="attachment_13991" align="alignright" width="252"]
Aýdandyq máslıhatqa úmitker bolǵan Erjan Dáýletov[/caption]
Men Túlkibas aýdany Kókterek aýylynda turamyn. Aýyldyń problemasyn jaqsy biletin adam retinde №6 Túlkibas saılaý okrýgi boıynsha aýdandyq máslıhatqa kandıdatýramdy usynǵan edim.
Alaıda aldymen Túlkibas aýdanynyń ákimi Qaırat Ábdýálıevtiń qabyldaýyna kirip, óz-ózimdi derbes kandıdat retinde usynǵaly jatqanymdy aıttym. Teris túsinip qalmańyzdar. Mundaǵy maqsat – onyń aldynan ótý emes edi.
Kerisinshe, aýyl turǵyndarynyń, aýyl aqsaqaldarynyń atynan kelip otyrǵanymdy, Máslıhat depýtaty bolǵan jaǵdaıda aýyldaǵy birsypyra máselelerdi sheshýge atsalysatynymdy aıtqym kelgen.
Meniń saılaýǵa túsetinimdi estı sala ákimniń túri ózgerip ketti jáne birden qarsy boldy. Ákimmen aradaǵy áńgimeniń qalaı órbigenin qaz-qalpynda aıtaıyn.
– Sen qyzyqsyń, aı qarap júrdiń be? Saılaýǵa túsetin bolsań, osydan 3-4 aı buryn aıtpadyń ba? Biz №6 saılaý okrýginen túsetin adamdy áldeqashan belgilep qoıǵanbyz. Sol adam ótedi, eger ol ótpese, men ornymnan ketýim kerek...– dedi ákim.
Qysqasyn aıtqanda, meniń saılaýǵa túsýime qarsy boldy.
– Túspeı-aq qoı, qajeti qansha... kerek emes. Biz bárin sheship qoıǵanbyz, – dedi bir kezde.
[caption id="attachment_13992" align="alignleft" width="448"]
Túlkibas aýdanynyń ákimi Qaırat Ábdýálıev[/caption]
– Endeshe, saılaýdyń qajeti ne? Aldyn-ala sheship qoıǵan bolsańyzdar, halyqty ábigerge salyp, alashapqyn qylýdyń ne keregi bar? – dedim men.
Ákim aldyńǵy aıtqanyn qaıtalady.
Men «Úmit-SD» degen JSHS-nyń atqarýshy dırektorymyn. Kásipkermin. Meniń nıetimnen qaıtpasymdy sezgen bolýy kerek, ákim sol arada bas dırektorǵa zvondady.
Nege bulaı jasaǵanyn túsinbedim. Bastyǵym meni raıynan qaıtarady dep oılaǵan shyǵar.
«Sizdiń orynbasaryńyz aýdandyq Máslıhatqa óziniń kandıdatýrasyn usynyp jatyr eken...» dep bastady ákim. Biraq, bastyǵym úndegen joq.
1 saǵat boıy ákimniń kabınetinde boldym. Osy ýaqyt aralyǵynda meni ábden úgittedi.
– Raıyńnan qaıt. Qaıtesiń, qoıa sal. Ol okrýgten Qýandyq Ahmetov ótedi. Kelisilip qoıǵan. Ol kisi «Nur Otan» partıasynyń adamy.., – dedi ákim.
[caption id="attachment_13993" align="alignright" width="448"]
"Nur Otannyń" atynan máslıhatqa "negizgi úmitker" Qýandyq Ahmetovtyń jarnamasy[/caption]
– «Nur Otanǵa» qarsylyǵym joq. Partıanyń múshesi bolmasam da Prezıdenttiń ár bastamasyn qoldaıtyn adammyn. Biraq, bul arada munyń qatysy qansha? Óz-ózińdi usynýǵa bolmaıdy degen zań joq qoı? – dedim men.
«Nur Otannyń» atynan túsip otyrǵan álgi Qýandyq Ahmetov atty azamatty Kókterek aýylynyń turǵyndary jaqsy biledi. Bir kezderi aýyldyń ákimi bolǵan. Osy ýaqytqa deıin aýdandyq sáýlet-qurylys bólimin basqardy. Onyń «ómirbaıanyn» jaqsy bilemin. Biraq, qazir ony aıtyp jatýdyń qajeti joq.
Bir saǵat ótkende ákimniń kabınetinen ázer shyqtym. «Bas tart», «qoıa sal» degenine qaraǵanym joq. Ózimdi úmitker retinde tirkedim. Salyq basqarmasyna deklarasıa tapsyrdym.
Sodan keıin-aq qýdalaý bastaldy. Aldymen áıelimdi qysymǵa aldy. Jubaıym Túlkibastaǵy Turar Rysqulov mektebinde oqý isi jónindegi orynbasar bolyp isteıdi.
Ákimniń qabyldaýyna kirip-shyqqan kelesi kúni áıelime aıaqastynan ótinish jazdyryp, eńbek demalysyna jiberedi. Oqý maýsymy qyzǵan úshinshi toqsannyń kezinde oqý isi jónindegi orynbasardy eńbek demalysyna jibere me eken?
Ol óz aldyna. Ákim áıelimdi qabyldaýyna shaqyrady.
«Kúıeýińe aıt, saılaýǵa túspeı-aq qoısyn. 50-den asqan er-azamatty bir kóndirseń, sen kóndire alasyń», – deıdi.
Ol óz aldyna, keıin áıelimniń aǵasyn jiberdi. Ákim oǵan da sony aıtypty. «Eger aıtqanymdy tyńdamasa, qaryndasyńdy jumystan shyǵartqyzamyn», – depti.
Keıin meniń bastyǵyma shyǵyp: «Dáýletovti jumystan shyǵaryńyzdar, áıtpese erteń keńselerińe Salyq basqarmasy barady», – dep qorqytqan.
Artynsha kúıeý balasyn jiberdi...
Eń sońynda aýylǵa keldi. Aqsaldarmen júzdesken ákim olardy da azǵyrypty. Biraq, halyq meni ózi usynyp otyrǵannan keıin ákimniń sózine kóne salmasy belgili ǵoı.
Ákimniń bulaısha qıpaqtaýy tegin emes. Men saılaýǵa tússem, álgi ózderi «saılap» qoıǵan «daıyn kandıdattyń» ótpeı qalatynyn biledi. Aýyl turǵyndary ákimniń adamyna daýys bermeıtinin aıtqan.
Bul kezderi depýtattyqqa úmitker azamattardyń úgit-nasıhat jumystary bastalyp ketken edi.
Shyny kerek, ákim basymen «ótingennen» keıin Qaırat Ábdýálıevtiń ózi aıtqandaı «qoıa salýǵa» bolar edi.
Biraq, aýyl turǵyndarynyń, aqsaqaldardyń aldynda uıaldym. Kókterekte 120-dan asa tútin bar. Shaǵyn ǵana aýyldyń máselesi shash etekten. Mektebi 70 jyl buryn samannan soǵylǵan, eski, qulaǵaly tur. Med. pýnktisi ábden eskirgen, joly jóndeý kórmegeli jarty ǵasyr bolǵan. Eń bastysy, birneshe jyl taza aýyzsýdan da tapshylyq kórip kelemiz.
Negizi, men 2007 jyly da saılaýǵa túskenmin. Ol joly da ádiletsizdik bolyp ótkizbeı tastaǵan-tuǵyn. Sodan bergi 9 jylda júıe ózgerdi, ádilettilik saltanat qurdy degen senimde bolǵanmyn. Qatelesippin...
Ákim meni «Nur Otanǵa» qarsy adam retinde kórsetkisi keledi. Saılaýshylarmen kezdesýde osyny jasyrmaı aıttym.
«Nur Otanǵa» qarsylyǵym joq. Tek osy partıanyń ishine kirip alǵan jáne saılaýdy bıznes kóretin teris pıǵyldy adamdardan qorqamyn», – dedim men.
Qazir meni úmitkerler tiziminen alyp tastapty. Deklarasıamnan qatelik taýypty... Shyn máninde, deklarasıamdy ádeıi keshiktirip berdi. Bul jaıly aıtar bolsam, uzyn sonar áńgime. Sotqa aryz tastaǵanmyn. Deklarasıamdy ádeıi keshiktirip, meni kandıdattar tiziminen syzyp tastaýdy josparlaǵandary úshin. Biraq, olardyń qýlyǵy tym tereńde eken... Zańdy ózgertý, onyń qaı jerin qalaı paıdalaný kerektigin ózderi ábden «meńgerip» alypty.
Basqa amalym qalmaǵandyqtan, bul jaıdy oqyrman oqysyn, el estisin degen maqsatpen jazyp otyrmyn. Máseleni «Nur Otan» partıasynyń Qoǵamdyq qabyldaý bólimi nazarǵa alar degen úmitim bar.
Erjan DÁÝLETOV,
Túlkibas saılaý okrýgi boıynsha
aýdandyq máslıhat depýtattyǵyna úmitker
(Maqalany kóshirip basqanda mindetti túrde gıpersiltemesin kórsetý qajet, redaksıa talaby)
