Kesh ataýy aıtyp turǵandaı, sharanyń maqsaty – óneri men ómiri jarasqan ánshi, ónerde ózindik orny bar Sáken Maıǵazıevti jastarǵa úlgi etý, shyǵarmashylyǵymen tanystyrý, tanymal ánshimen jastardy júzdestirý.
Barshaǵa belgili Sáken Maıǵazıev erekshe tanymaldylyqqa ıe «MýzArt» tobynyń múshesi retinde, jeke ánshi retinde de elimizge tanymal, ónersúıer qaýymǵa tanys. «MýzArt» toby arqyly kópshiliktiń súıikti ánshisine aınalǵan Sáken Maıǵazıev – búginde ónerimen, áýezdi daýsymen tyńdarmandardy súısintip, qazaq estradasynda ózindik orynǵa ıe bolǵan ánshi.
Oqý oryn jastary men oqytýshylary qatysqan keshte ıne shanshar jer bolmady. Arýlar ordasynyń qyzdary zor qoshemetpen, erekshe iltıpatpen qarsy aldy. Analar merekesimen, kóktem merekesimen quttyqtaı kelgen ýnıversıtettiń qadirli qonaǵy aldymen oqý orynnyń biregeı tarıhı- etnografıalyq «Aqtumar» murajaıyn tamashalap, estelik kitapqa tilegin jazyp, qoltańbasyn qaldyrdy.
Búkpesiz áńgime, rıasyz júzdesý bolǵan keshte aıtary bar jasqa jetken, qashanda «Bas kespek bolsa da, til kespek joq» dep, shyndyqty ǵana aıtatyn Sáken Maıǵazıev tek qana qyzdar bilim alatyn qarakóz qaryndastaryna óz bilgen, túıgenderimen, ómirden alǵan sabaqtarymen, súıikti ustazdary men balalary, jubaıymen tanystyǵy týraly, balalyq shaǵymen, stýdenttik kezimen, ómir jáne óner jolyndaǵy qyzyqty oqıǵalarǵa toly áserli áńgimelerimen bólisip, elimizdiń ult tárbıeshileri, ustaz, bolashaq ana, bolashaq jar bolatyn arý qyzdarǵa aǵalyq aqyl-keńesterin aıtty. Sonymen qatar, jastardyń qyzyqtyrǵan tolassyz saýaldaryna úsh saǵat boıy jalyqpastan tushymdy jaýap berdi.
Kezdesý barysynda óneri men ómiri jarasqan ánshi, talaıdy tamsandyrǵan erekshe talant ıesi óz repertýaryndaǵy «Asyl ana», «Jylama arý», «Araılym» jáne t.b. arýlar men analarǵa arnalǵan ánderin jandy tabıǵı daýysta oryndap, 8 naýryz – Arýlar merekesine oraı ánnen shashý shashyp, mereke aldynda ónerin qurmettep kelgen barsha qaýymǵa kóterińki kóńil syılady.
Kesh sońynda alǵan áserimen bólisken belgili ánshi Sáken Maıǵazıev:
– Búgin jyly shyraıly, jylýlyqqa toly kezdesý boldy. Alǵan áserim keremet. Jıi-jıi kelip turýdy Alla násip etsin. Eki aı buryn aıtyp edi, mine, búgin kóktemniń alǵashqy kúnine sáti keldi. Qyzdardyń mazmundy da, oıly suraqtaryna rıza boldym. Qasıetti qara shańyraqqa aınalǵan Arýlar ordasyna úlken tabys tileımin. Qyzdarymyz ata-ananyń, ustazdarynyń senimin aqtap, ıbaly, ınabatty, ıman júzdi, «Qazaq qyzy» degen atqa laıyq bolsa eken. Bolashaq jar, bolashaq ana bolatyn ár arýǵa áıel baqytyn tileımin. Adal jar tabyńyzdar, aıaýly ana atanyńyzdar, baqytty da súıikti bolyńyzdar! – dep Parasat mektebinde oqıtyn qarakóz qaryndastaryna aq júrekten shyqqan tilegin bildirdi.
Atap óte keteıik, kezdesý barysynda oqý orynnyń qurmetti qonaǵy Sáken Maıǵazıev Qyzdar ýnıversıtetiniń «Qurmet belgisi» medalimen marapattaldy. Ony Sanat Aınaqulov tabys etip, qadirli qonaqqa altyn ýaqytyn bólip kelgeni úshin alǵysyn bildirdi.
– Meniń súıikti ánshim, qazaq estradasynyń jaryq juldyzy Sáken Maıǵazıevpen kezdesý ótkenine óte qýanyshtymyn. Tek teledıdardan kóretin ánshimmen júzdestirgeni úshin ustazdaryma, uıymdastyrýshylarǵa aıtar alǵysym sheksiz. Men Sákenniń, «MýzArt» tobynyń ánderin súıip tyńdaımyn. Sákenniń tyńdarmanymyn, jankúıerimin. Onyń ómiri men shyǵarmashylyǵymen jaqsy tanyspyn. Sáken Maıǵazıev – ónerimen de, ómirimen de jastarǵa úlgi jan. Oǵan búgin aıtqan taǵylymdy oılary, ǵıbratty áńgimeleri dálel bola alady. Aldaǵy ýaqytta Meırambek Bespaevpen kezdessek dep armandaımyz, – deıdi oqý orynnyń 3-kýrs stýdenti Sábına Qoıshanova.
Zeınolla Abajanov
