Dalanews.kz-tiń búgingi spikeri de qazaq tili úshin jyldar boiy quqyqtyq kúres júrgizip kele jatqan zańger, qoǵam belsendisi – Jandos Óstemir. Búginge deiin qazaq tiliniń máselesine qatysty tiisti organdarǵa bir ózi eOtinish arqyly 5000-nan asa shaǵym túsirgen Jandos Óstemirmen astanalyq tilshimiz kezdesip, qazaq tiliniń quqyqtyq jai-kúii týraly áńgimelesti.
– Jandos myrza, til máselesine qatysty birtalai jumys atqarǵan ekensiz. Jalpy, qoǵamdyq jumyspen ainalysqanyńyzǵa qansha jyl jáne bul kúrestiń bastalýyna ne túrtki boldy?
– Osy máselemen 15 jyl boiy ainalysyp kelemin. Buǵan belgili bir mekeme telefon shalǵanda «zdráste, govorite po rýsskii» degen dóńaibat talap túrtki boldy.
«Óz elimde qazaqsha sóilegenim úshin nege aiypty bolýym kerek» degen saýal maza bermeitin. Oryssha suraq qoiǵan adamǵa qazaqsha jaýap qatsań jaqtyrmai, tipti, keide tosyrqai qaraityn.
Ókinishke qarai, 15 jyl ótse de, baiaǵy jartas, sol jartas. Qazaqsha jaýap berseń «ultshyl» dep jaqtyrmai qaraityndar kóp. Osyǵan qatty nalimyn. Óz elimde qalaǵan aqparatty esh qysylmai ana tilimde alýyma kedergi bolmasa deimin.
– Siz qandai da bir qaýymdastyqta barsyz ba, álde tek azamat retinde óz betińizshe kúres júrgizip kelesiz be?
– Eshbir qaýymdastyq ókili emespin. Qazaq tili arqyly bireýler haip jasaityn bolar, biraq men tilge degen kúresti zańger bolǵan soń naqty talap-tilek arqyly júrgizemin.
- Til úshin júrgizip kele jatqan kúreste moraldyq qysym, emotsiialyq qarsylyqtan bólek qandai problemalarǵa tap bolasyz?
– Normativtik jaǵynan kóptegen kedergige tap boldym. Til máselesin kótergende kópshiligi «bizde qos til bar» degendi alǵa tartady.
Kóp rette «qazaq tili barlyq salada qoldanylatyn til» degen normany talap-aryzyma argýment retinde keltiremin.
Ata Zańda «memlekettik til bireý ǵana, orys tili – memorgan men ózin-ózi basqarý organdarynda qoldanylady» dep kórsetilgen degendi memqyzmetkerlerdiń ózi túsinbeidi. Tilder týraly zań, salyq kodeksi men basqa da zańda memlekettik til – qazaq tili bolǵanyna qaramastan, «qazaq jáne orys tilinde» degen tirkesti qosyp tastaǵan.
Aldyńǵy jyly «Til týraly zańǵa» ózgeris engizilip, biraz demeý boldy. Biraq ol jetkiliksiz. Ol jerge de «qazaq tili, qajet bolǵan jaǵdaida orys tili jáne ózge de tilder» degen kóptegen bap engizildi.
Kórneki aqparatta buryn tek qazaq tilinde jazý zań buzýshylyq edi, bir-eki jylda «qajet bolǵan jaǵdaida orys nemese ózge tilde» degen qosylyp jaqsy boldy. Búgingi tańda kez kelgen kórneki aqparatta qazaq tili bolýy mindetti.
– Aryz-shaǵymdy qalai jiberesiz jáne osy ýaqyt aralyǵynda qansha aryz jazǵanyńyzdyń esebi bar ma?
- Talap tilekterimdi E-Otinish arqyly jiberemin. Osy kúnge deiin tilge qatysty 5000-nan asa aryz-shaǵym túsirippin. Kez kelgen qyzmet túrinde servis qazaqsha bolmasa, salany anyqtap alyp, tiisti mekemege ótinish joldaimyn.
Máselen, as máziri memtilde bolýy kerek degen naqty bap bar. Soǵan súienip, kez kelgen kafe, meiramhanalardan mázirdiń qazaq tilinde bolýyn talap etip kelemin.
Barlyq jer mázirdiń qazaq tilindegi nusqasyn ázirlep qoiǵan, bireý surasa ǵana ákep beredi. Qarasańyz jap-jańa, múlde ashylmaǵan bolyp turady. Odan bólek, fiskaldy túbirtekter bar. Salyq, qarjylyq túbirtek degen kez kelgen memlekettiń belgisi. Fiskaldy chek qai tilde jazylsa sol memleketke tiesili degendi bildiredi.
Sońǵy tórt-bes ai osy máselemen ainalysyp, kóptegen mekeme qazaq tilindegi túbirtekti shyǵara bastady. Qyzmet alǵanda chek suraimyn, qazaq tilinde bolmasa tiisti organǵa habarlasamyn. Alǵash Anvar, Small siiaqty iri saýda jelilerinen bastadym. Ázir osy saýda jelilerinde chekter qazaq tilinde berile bastady.
– Sonda chekterge qatysty da zańnyń osal tustary bar ma?
– 2018 jylǵy Qarjy ministriniń «chekte qazaq tiline tán áripter bolýy kerek» degen buiryǵy bar. Biraq ary qarai qadaǵalaityn organ olar emes. «Kásipker túbirtekti qai tilde jazatynyn ózi tańdaidy, sol sebepti biz oǵan aiyppul sala almaimyz» deidi.
Qazaq tiline memleket deńgeiinde mártebe berilmegen
– Bul qazirgi saiasi elitanyń óz jaǵdailaryn oilap jasap otyrǵan áreketi me, álde osyny jaqsylap jazatyn zańgerlerdiń bolmaýy ma?
– Bizde 30 jyl boiy – saiasi elita, laýazymdy basshylar, iri biznes ókilderi tek orys tilinde sóilep kele jatyr.
Demek, olarǵa memtildiń mártebesiniń kóterilýi, orys tiliniń mártebesiniń túsýi diskomfort týdyrady. Bolashaqta ózderine yńaisyz bolady, sol sebepti olar til máselesin sozyp keledi. Máselen, 2005 jyly – 70%, 2012 jyly – 80% jáne tuńǵysh prezidentimizdiń 2020 jyly bárimiz qazaqsha sóileimiz degen sózi bar. Qazir 2023 jyl aiaqtalyp jatyr, jaǵdai áli ózgermedi.
– Demek, halyq úmit artqan jańa Qazaqstannyń saiasi elitasy da buǵan múddeli bolmai tur ǵoi?
– Qazirgi Prezident Joldaýynda qazaqtildi aýditoriiaǵa tórt-bes kámpit laqtyrǵandai jubanysh bolar sózdi aitty. «Ulttyq qaýipsizdik – qazaq tilinen bastalady» dedi. Biraq artynsha «qazaq tili máselesin saiasilandyrmańdar» dep jatyr. Eki kúnnen keiin «Halyqaralyq orys tili uiymyn quraiyq» dedi.
– Zańger bolǵan soń kóptegen qujat sizdiń qolyńyzdan ótedi, odan bólek qandai da bir pármen bar ǵoi sizde?!
– Biraq bul jetkiliksiz. Tek Qazaqstanda ǵana adam qazaq tilin bilmei memqyzmetker bola alady. Qaztest degen bar, onyń nátijesi jumysqa kirer kezde esepke alynbaidy. Bul degenińiz baryp turǵan soraqylyq.
Memlekettik qyzmetter agenttigine birneshe ret naqty qyzmetkerge qatysty aryz jazdym. Zańger retinde baptarǵa súieneiin deseń «memlekettik qyzmetshi – memlekettik tildi syilaýy kerek» degen de norma joq, tek jalpy tilderdi syilaýy kerek dep jazyp qoiǵan.
– Osy máselemen 15 jyl boldy ainalysyp kele jatyrmyn dedińiz, osy ýaqyt aralyǵynda qazaq tiliniń jaǵdaiy qanshalyqty jaqsardy?
– Zańdyq turǵydan eshqandai orta qurylmady. Belgili bir jaǵdailarǵa bailanysty ǵana ózgerister bar.
Ótkende Qaraǵandyǵa barǵanymda birneshe jerden chek jinap, olardy túzettirdim. Jaǵdaidyń ózgerýi sol jerdegi Kiris departamentiniń naqty qyzmetkerine bailanysty. Kiris departamenti «biz tek aqsha jinaýmen ainalysamyz, tilge qatysty til basqarmasyna baryńdar» deidi. Til basqarmasynda eshqandai quzyret joq. Ásheiin usynym hat jiberedi.
Sondaǵy adamdarǵa «Bul meniń jeke máselem emes. Sizder qazaq retinde, qazaqtildi azamattyń quqyǵy qorǵalýy kerek, olar kemsitýge ushyramaýy tiis» dep oilamaisyzdar ma? Olar salyq tóleýshi, nege qyzmetti ana tilde ala almaidy» dep namysyna tigennen keiin ǵana oń ózgerister bolady.
O basta Qarjy ministrliginde qazaqy adam otyryp, osy jumystyń bárin zań normasyna kirgizgende fiksaldy chekterge qatysty esh másele týyndamas edi.
Konstitýtsiiadan orys tilin alyp tastaý kerekpiz
– Qazaqtildi azamattardyń zańdyq turǵydan quqy buzylmas úshin ne isteýimiz kerek?
– Konstitýtsiiadan orys tilin alyp tastaý kerek. Orys tiliniń mártebesin ózge tildermen teńestirip qoiý kerek. KSRO quramynda bolǵan 15 memlekettiń ishinde tek bizde ǵana memtil týraly zań joq. 1995 jylǵy «Til týraly zań» bar, sodan beri 32 jyl ótti.
– Ol zań ne úshin kerek?
– Memlekettik til týraly zań – memlekettik tildiń mártebesin kóterý, mindetteý úshin qajet. Bizde til týraly zańnyń bárinde qasyna ásheiin orys tilin qosyp kete bergen.
Memlekettik qyzmettegi kez kelgen adam qazaq tilin bilýi tiis jáne qazaqtildi azamat esh jerde qysymǵa, kemsitýshilikke ushyramaý kerek.
Odan bólek, Qazaqstanda memlekettik tildi qorǵaýmen ainalysatyn naqty uiym joq. Qazir «orys tilin damytý, azamattardyń quqyn kemsitpeý» degen jii aitylady. Astanada barlyq jerge baryp qazaqsha sóileńizshi, biraz mekeme sizge óz tilińizde jaýap bermeidi, kem degende úsh-tórt jerde urys-keris bolady. 2017 jyly men kinotetarlardaǵy qazaq tili máselesimen ainalystym...
– Ol kezde ministr Arystanbek Muhamediuly ma edi?
– Iá, ol kezde mádeniet týraly zańda «Filmder qazaq tilinde dýbliajdalýy tiis» degen norma boldy. Soǵan silteme jasap, kinoteatrlarǵa baryp, qazaq tilinde qyzmet ala almai shaǵym jasadym. Qazaqtildi seanstar kóp jaǵdaida túnge qoiylatyn, muny da birtalai adam jazyp, shaǵymdandy.
Sodan olar osy máseleni sheshýdiń joly retinde – «filmderge sýbtitrler qoiylýy mindetti» degen zańdy engizip tastady.
– Ol sýbtitrlerdiń qazaqshasy qyp-qyzyl qate ǵoi?!
– Iá, oilanbai jasalǵan zań normalarynyń sońy osyndai qatelikterge uryndyrady. Qazaq tilin damytýǵa memlekette niet joq. Zań normasynyń ózin paidalanbai otyr, al sońynda jap-jaqsy zańǵa sýbtitrdi qosyp qoidy. Meditsina salasynda da osy jaǵdai. Memlekettik organdardaǵy saittardyń bárinde birinshi kezekte orys tilindegi nusqasy ashylady.
Ulttyq ideologiia jáne «Pribaltika tásili»
– Munyń bári ulttyq ideologiianyń joqtyǵy emes pe?
– Iá, ulttyq ideologiia joq. Ózgeristi ózińnen, sosyn otbasyńnan bastaý kerek. Meniń otbasymda barlyǵy «oryssha sóilegen adamǵa qazaqsha jaýap berý» ustanymyn ustanady. Baltyq elderinde «Pribaltika tásili» degen bolǵan.
– Ol qandai tásil?
– «Pribaltika tásili» boiynsha qazaq tiline degen qajettilikti qazaq tildi azamattardyń ózderi jasaidy.
90-jyldardyń basynda Latviia, Litva jáne Estoniiadaǵy orystildi turǵyndar memlekettik statýs alǵan tildi moiyndamai, orys tilinde sóileýin toqtatpady. Memlekettik tildi bilýdi, úirenýdi kerek etpedi.
Bularda da bizdegi siiaqty, alǵashqyda «bul – seniń memleketińniń tili, ony bilý mindet» degen sekildi aqyl-keńes, jumsaqtap aitýlar boldy.
Alaida orystildi azamattar «men bóten tildi bilýge tiisti emespin, meni túsingisi kelse basqalar meniń tilimdi bilsin» degen shovinistik ustanymnan aiyrǵylary kelmedi.
Memtildi mindetteý bastalǵanda orystar «bizdi kemsitip jatyr» degen dabyra kóterip, jalaiyrǵa jar saldy. Mundaidy kútpegen Baltyq elderiniń memorgandary alǵashqyda sasyp qaldy.
Osy jaǵdaida, elý jyl orystyń ezgisin kórip, qany qainaǵan jergilikti ult ókilderi jańa ádisti oilap tapty. Munyń negizinde «seniń qai tilde sóileitinińde jumysym joq, al men óz tilimde sóileimin» degen ustanym jatty. Uzyn sózdiń qysqasy, osy «Pribaltika tásili» arqyly latyshtar men estondar az ýaqytta ana tilin tiriltip aldy.
– Mýhoriapovtyń keisi orystildi kásipkerlerge sabaq bolmaǵan tárizdi. Jaqynda ǵana «Business FM» radiosynyń bas direktory Rýstam Maqsutov qazaq ánderiniń kópshiligi radioǵa jaramaidy degen pikir aitty. Osyndai jaǵdaiǵa zańdyq turǵydan qandai sharalar qoldanýǵa bolady?
– Ainalyp kelgende, másele «Memlekettik tildiń mártebesi» týraly zańnyń bolmaýyna kelip tireledi. Osy radiomen áriptesip jumys isteitin qazaqtildi kásipkerler jarnama shartyn buzyp, tapsyrys bermeýi kerek edi. Biz olardy osylai ǵana tártipke shaqyra alamyz. Qaltasyna salmaq túskende Mýhoriapov syndy qazaq tilinde sóilep keter edi. Mýhoriapov sol oqiǵadan keiin joǵarydan bir dókeidiń ózine habarlasyp «eshteńege alańdama, onyń bári bos áńgime» degenin aitty. Osy oqiǵa joǵarydaǵy elitanyń qazaq tiliniń damýyna múddeli emes ekeniniń dáleli.
– Qazaq tiliniń on-on bes jyldaǵy jaǵdaiy qandai bolady dep oilaisyz?
– Ol bizdiń elitaǵa bailanysty. Ókinishke qarai, bizdiń bilik qazaqty nesiege otyrǵyzyp, qarnyn ash qylyp, rýhtyń jaǵdaiyna qarai almaityndai múshkil halge túsirip tastady. Odan bólek, bilik tildiń damýyna kedergini qoldan jasap otyr.
Qazaqstanda qazaq tilin bilmeitin adam nan taba almaityndai jaǵdai jasasa kóbi qazaqsha sairap keter edi.
Qazaqsha bilmeitinder jumysqa kiredi, kelissózder orys tilinde, is-qaǵazdar oryssha. Kúndelikti hattardy oryssha jazyp, qazaqshaǵa aýdaryp ózimizdi aldap júrmiz.
Qazaq tili máselesin kóterseń, shý etip qarsylyq tanytatyn ózimizdiń orystildi qazaqtar. Qazaq pen qazaq qazaqsha sóilesip, ózin ózi qurmetteýdi úirense deisiń.
– Ýaqyt bólgenińizge raqmet! Qazaq tiliniń memlekettik mártebege ie bolǵan kúnine tezirek jeteiik!
Suhbattasqan
Aijan QALIEVA
