Saıası elıta qazaq tiliniń mártebesin kóterýge múddeli emes - Jandos Óstemir

Dalanews 26 jelt. 2023 08:07 2609

Qazaq tiliniń máselesi týraly talaı sheneýnik minberden sóılep júr, talaı belsendi pármeni jetkenshe til úshin kúres júrgizip keledi.

Dalanews.kz-tiń búgingi spıkeri de qazaq tili úshin  jyldar boıy  quqyqtyq kúres júrgizip kele jatqan zańger,  qoǵam belsendisi –  Jandos Óstemir. Búginge deıin qazaq tiliniń máselesine qatysty tıisti organdarǵa bir ózi eOtinish arqyly 5000-nan asa shaǵym túsirgen Jandos Óstemirmen astanalyq tilshimiz kezdesip, qazaq tiliniń quqyqtyq jaı-kúıi týraly áńgimelesti.

–  Jandos myrza, til máselesine qatysty birtalaı jumys atqarǵan ekensiz. Jalpy, qoǵamdyq jumyspen aınalysqanyńyzǵa qansha jyl jáne bul kúrestiń bastalýyna ne túrtki boldy?

–  Osy máselemen 15 jyl boıy aınalysyp kelemin. Buǵan belgili bir mekeme telefon shalǵanda «zdráste, govorıte po rýsskıı» degen dóńaıbat talap túrtki boldy.

«Óz elimde qazaqsha sóılegenim úshin nege aıypty bolýym kerek» degen saýal maza bermeıtin. Oryssha suraq qoıǵan adamǵa qazaqsha jaýap qatsań jaqtyrmaı, tipti, keıde tosyrqaı qaraıtyn.


Ókinishke qaraı, 15 jyl ótse de, baıaǵy jartas, sol jartas. Qazaqsha jaýap berseń «ultshyl» dep jaqtyrmaı qaraıtyndar kóp. Osyǵan qatty nalımyn. Óz elimde qalaǵan aqparatty esh qysylmaı ana tilimde alýyma kedergi bolmasa deımin.

Siz qandaı da bir qaýymdastyqta barsyz ba, álde tek azamat retinde óz betińizshe kúres júrgizip kelesiz be?

– Eshbir qaýymdastyq ókili emespin. Qazaq tili arqyly bireýler haıp jasaıtyn bolar, biraq men tilge degen kúresti zańger bolǵan soń naqty talap-tilek arqyly júrgizemin.

- Til úshin júrgizip kele jatqan kúreste moraldyq qysym, emosıalyq qarsylyqtan bólek qandaı problemalarǵa tap bolasyz?

– Normatıvtik jaǵynan kóptegen kedergige tap boldym. Til máselesin kótergende kópshiligi «bizde qos til bar» degendi alǵa tartady.



Kóp rette «qazaq tili barlyq salada qoldanylatyn til» degen normany talap-aryzyma argýment retinde keltiremin.

Ata Zańda «memlekettik til bireý ǵana, orys tili – memorgan men ózin-ózi basqarý organdarynda qoldanylady» dep kórsetilgen degendi memqyzmetkerlerdiń ózi túsinbeıdi. Tilder týraly zań, salyq kodeksi men basqa da zańda memlekettik til – qazaq tili bolǵanyna qaramastan, «qazaq jáne orys tilinde» degen tirkesti qosyp tastaǵan.

Aldyńǵy jyly «Til týraly zańǵa» ózgeris engizilip, biraz demeý boldy. Biraq ol  jetkiliksiz. Ol jerge de «qazaq tili, qajet bolǵan jaǵdaıda orys tili jáne ózge de tilder» degen kóptegen bap engizildi.

Kórneki aqparatta buryn tek qazaq tilinde jazý zań buzýshylyq edi, bir-eki jylda «qajet bolǵan jaǵdaıda orys nemese ózge tilde» degen qosylyp jaqsy boldy. Búgingi tańda kez kelgen kórneki aqparatta qazaq tili bolýy mindetti.

Aryz-shaǵymdy qalaı jiberesiz jáne osy ýaqyt aralyǵynda qansha aryz jazǵanyńyzdyń esebi bar ma?

- Talap tilekterimdi E-Otinish arqyly jiberemin. Osy kúnge deıin tilge qatysty 5000-nan asa aryz-shaǵym túsirippin. Kez kelgen qyzmet túrinde servıs qazaqsha bolmasa, salany anyqtap alyp, tıisti mekemege ótinish joldaımyn.

Máselen, as máziri memtilde bolýy kerek degen naqty bap bar. Soǵan súıenip, kez kelgen kafe, meıramhanalardan mázirdiń qazaq tilinde bolýyn talap etip kelemin.


Barlyq jer mázirdiń qazaq tilindegi nusqasyn ázirlep qoıǵan, bireý surasa ǵana ákep beredi. Qarasańyz jap-jańa, múlde ashylmaǵan bolyp turady. Odan bólek, fıskaldy túbirtekter bar. Salyq, qarjylyq túbirtek degen kez kelgen memlekettiń belgisi. Fıskaldy chek qaı tilde jazylsa sol memleketke tıesili degendi bildiredi.

Sońǵy tórt-bes aı osy máselemen aınalysyp,  kóptegen mekeme qazaq tilindegi túbirtekti shyǵara bastady. Qyzmet alǵanda chek suraımyn, qazaq tilinde bolmasa tıisti organǵa habarlasamyn. Alǵash Anvar, Small sıaqty iri saýda jelilerinen bastadym. Ázir osy saýda jelilerinde chekter qazaq tilinde berile bastady.

– Sonda chekterge qatysty da zańnyń osal tustary bar ma?

– 2018 jylǵy Qarjy mınıstriniń «chekte qazaq tiline tán áripter bolýy kerek» degen buıryǵy bar. Biraq ary qaraı qadaǵalaıtyn organ olar emes. «Kásipker túbirtekti qaı tilde jazatynyn ózi tańdaıdy, sol sebepti biz oǵan aıyppul sala almaımyz» deıdi.

Qazaq tiline memleket deńgeıinde mártebe berilmegen


– Bul qazirgi saıası elıtanyń óz jaǵdaılaryn oılap jasap otyrǵan áreketi me, álde osyny jaqsylap jazatyn zańgerlerdiń bolmaýy ma?  

– Bizde 30 jyl boıy – saıası elıta, laýazymdy basshylar, iri bıznes ókilderi tek orys tilinde sóılep kele jatyr.

Demek, olarǵa memtildiń mártebesiniń kóterilýi, orys tiliniń mártebesiniń túsýi dıskomfort týdyrady. Bolashaqta ózderine yńaısyz bolady, sol sebepti olar til máselesin sozyp keledi. Máselen, 2005 jyly – 70%,  2012 jyly – 80% jáne tuńǵysh prezıdentimizdiń 2020 jyly bárimiz qazaqsha sóıleımiz degen sózi bar. Qazir 2023 jyl aıaqtalyp jatyr, jaǵdaı áli ózgermedi.

– Demek, halyq úmit artqan jańa Qazaqstannyń saıası elıtasy da buǵan múddeli bolmaı tur ǵoı?

– Qazirgi Prezıdent Joldaýynda qazaqtildi aýdıtorıaǵa tórt-bes kámpıt laqtyrǵandaı jubanysh bolar sózdi aıtty. «Ulttyq qaýipsizdik – qazaq tilinen bastalady» dedi. Biraq artynsha «qazaq tili máselesin saıasılandyrmańdar» dep jatyr. Eki kúnnen keıin «Halyqaralyq orys tili uıymyn quraıyq» dedi.

– Zańger bolǵan soń kóptegen qujat sizdiń qolyńyzdan ótedi, odan bólek qandaı da bir pármen bar ǵoı sizde?!

– Biraq bul jetkiliksiz. Tek Qazaqstanda ǵana adam qazaq tilin bilmeı memqyzmetker bola alady. Qaztest degen bar, onyń nátıjesi jumysqa kirer kezde esepke alynbaıdy. Bul degenińiz baryp turǵan soraqylyq.

Memlekettik qyzmetter agenttigine birneshe ret naqty qyzmetkerge qatysty aryz jazdym. Zańger retinde baptarǵa súıeneıin deseń «memlekettik qyzmetshi – memlekettik tildi syılaýy kerek» degen de norma joq, tek jalpy tilderdi syılaýy kerek dep jazyp qoıǵan.

– Osy máselemen 15 jyl boldy aınalysyp kele jatyrmyn dedińiz, osy ýaqyt aralyǵynda qazaq tiliniń jaǵdaıy qanshalyqty jaqsardy?

– Zańdyq turǵydan eshqandaı orta qurylmady. Belgili bir jaǵdaılarǵa baılanysty ǵana ózgerister bar.

Ótkende Qaraǵandyǵa barǵanymda birneshe jerden chek jınap, olardy túzettirdim. Jaǵdaıdyń ózgerýi sol jerdegi Kiris departamentiniń naqty qyzmetkerine baılanysty. Kiris departamenti «biz tek aqsha jınaýmen aınalysamyz, tilge qatysty til basqarmasyna baryńdar» deıdi. Til basqarmasynda eshqandaı quzyret joq. Ásheıin usynym hat jiberedi.



 

Sondaǵy adamdarǵa «Bul meniń jeke máselem emes. Sizder qazaq retinde, qazaqtildi azamattyń quqyǵy qorǵalýy kerek, olar kemsitýge ushyramaýy tıis» dep oılamaısyzdar ma? Olar salyq tóleýshi, nege qyzmetti ana tilde ala almaıdy» dep namysyna tıgennen keıin ǵana oń ózgerister bolady.

O basta Qarjy mınıstrliginde qazaqy adam otyryp, osy jumystyń bárin zań normasyna kirgizgende fıksaldy chekterge qatysty esh másele týyndamas edi.

Konstıtýsıadan orys tilin alyp tastaý kerekpiz


– Qazaqtildi azamattardyń zańdyq turǵydan quqy buzylmas úshin ne isteýimiz kerek?

– Konstıtýsıadan orys tilin alyp tastaý kerek. Orys tiliniń mártebesin ózge tildermen teńestirip qoıý kerek. KSRO quramynda bolǵan 15 memlekettiń ishinde tek bizde ǵana memtil týraly zań joq. 1995 jylǵy «Til týraly zań» bar, sodan beri 32 jyl ótti.

–  Ol zań ne úshin kerek?

–  Memlekettik til týraly zań – memlekettik tildiń mártebesin kóterý, mindetteý úshin qajet. Bizde til týraly zańnyń bárinde qasyna ásheıin orys tilin qosyp kete bergen.

Memlekettik qyzmettegi kez kelgen adam qazaq tilin bilýi tıis jáne qazaqtildi azamat esh jerde qysymǵa, kemsitýshilikke ushyramaý kerek.

Odan bólek, Qazaqstanda memlekettik tildi qorǵaýmen aınalysatyn naqty uıym joq. Qazir «orys tilin damytý, azamattardyń quqyn kemsitpeý» degen jıi aıtylady. Astanada barlyq jerge baryp qazaqsha sóıleńizshi, biraz mekeme sizge óz tilińizde jaýap bermeıdi, kem degende úsh-tórt jerde urys-keris bolady. 2017 jyly men kınotetarlardaǵy qazaq tili máselesimen aınalystym...

Ol kezde mınıstr Arystanbek Muhamedıuly ma edi?

– Iá, ol kezde mádenıet týraly zańda «Fılmder qazaq tilinde dýblájdalýy tıis» degen norma boldy. Soǵan silteme jasap, kınoteatrlarǵa baryp, qazaq tilinde qyzmet ala almaı shaǵym jasadym. Qazaqtildi seanstar kóp jaǵdaıda túnge qoıylatyn, muny da birtalaı adam jazyp, shaǵymdandy.

Sodan olar osy máseleni sheshýdiń joly retinde – «fılmderge sýbtıtrler qoıylýy mindetti» degen zańdy engizip tastady.

– Ol sýbtıtrlerdiń qazaqshasy qyp-qyzyl qate ǵoı?!

– Iá, oılanbaı jasalǵan zań normalarynyń sońy osyndaı qatelikterge uryndyrady. Qazaq tilin damytýǵa memlekette nıet joq. Zań normasynyń ózin paıdalanbaı otyr, al sońynda jap-jaqsy zańǵa sýbtıtrdi qosyp qoıdy. Medısına salasynda da osy jaǵdaı. Memlekettik organdardaǵy saıttardyń bárinde birinshi kezekte orys tilindegi nusqasy ashylady.

Ulttyq ıdeologıa jáne «Prıbaltıka tásili»


– Munyń bári ulttyq ıdeologıanyń joqtyǵy emes pe?

– Iá, ulttyq ıdeologıa joq. Ózgeristi ózińnen, sosyn otbasyńnan bastaý kerek. Meniń otbasymda barlyǵy «oryssha sóılegen adamǵa qazaqsha jaýap berý» ustanymyn ustanady. Baltyq elderinde «Prıbaltıka tásili» degen bolǵan.



– Ol qandaı tásil?

– «Prıbaltıka tásili» boıynsha qazaq tiline degen qajettilikti qazaq tildi azamattardyń ózderi jasaıdy.

90-jyldardyń basynda Latvıa, Lıtva jáne Estonıadaǵy orystildi turǵyndar memlekettik statýs alǵan tildi moıyndamaı, orys tilinde sóıleýin toqtatpady. Memlekettik tildi bilýdi, úırenýdi kerek etpedi.

Bularda da bizdegi sıaqty, alǵashqyda «bul – seniń memleketińniń tili, ony bilý mindet» degen sekildi aqyl-keńes, jumsaqtap aıtýlar boldy.

Alaıda orystildi azamattar «men bóten tildi bilýge tıisti emespin, meni túsingisi kelse basqalar meniń tilimdi bilsin» degen shovınısik ustanymnan aıyrǵylary kelmedi.


Memtildi mindetteý bastalǵanda orystar «bizdi kemsitip jatyr» degen dabyra kóterip, jalaıyrǵa jar saldy. Mundaıdy kútpegen Baltyq elderiniń memorgandary alǵashqyda sasyp qaldy.

Osy jaǵdaıda, elý jyl orystyń ezgisin kórip, qany qaınaǵan jergilikti ult ókilderi jańa ádisti oılap tapty. Munyń negizinde «seniń qaı tilde sóıleıtinińde jumysym joq, al men óz tilimde sóıleımin» degen ustanym jatty. Uzyn sózdiń qysqasy, osy «Prıbaltıka tásili» arqyly latyshtar men estondar az ýaqytta ana tilin tiriltip aldy.

Mýhorápovtyń keısi orystildi kásipkerlerge sabaq bolmaǵan tárizdi. Jaqynda ǵana «Business FM» radıosynyń bas dırektory Rýstam Maqsutov qazaq ánderiniń kópshiligi radıoǵa jaramaıdy degen pikir aıtty. Osyndaı jaǵdaıǵa zańdyq turǵydan qandaı sharalar qoldanýǵa bolady?

– Aınalyp kelgende, másele «Memlekettik tildiń mártebesi» týraly zańnyń bolmaýyna kelip tireledi. Osy radıomen áriptesip jumys isteıtin qazaqtildi kásipkerler jarnama shartyn buzyp, tapsyrys bermeýi kerek edi. Biz olardy osylaı ǵana tártipke shaqyra alamyz. Qaltasyna salmaq túskende Mýhorápov syndy qazaq tilinde sóılep keter edi. Mýhorápov sol oqıǵadan keıin joǵarydan bir dókeıdiń ózine habarlasyp «eshteńege alańdama, onyń bári bos áńgime» degenin aıtty. Osy oqıǵa joǵarydaǵy elıtanyń qazaq tiliniń damýyna múddeli emes ekeniniń dáleli.

– Qazaq tiliniń on-on bes jyldaǵy jaǵdaıy qandaı bolady dep oılaısyz?

– Ol bizdiń elıtaǵa baılanysty. Ókinishke qaraı, bizdiń bılik qazaqty nesıege otyrǵyzyp, qarnyn ash qylyp, rýhtyń jaǵdaıyna qaraı almaıtyndaı múshkil halge túsirip tastady. Odan bólek, bılik tildiń damýyna kedergini qoldan jasap otyr.

Qazaqstanda qazaq tilin bilmeıtin adam nan taba almaıtyndaı jaǵdaı jasasa kóbi qazaqsha saırap keter edi.


Qazaqsha bilmeıtinder jumysqa kiredi, kelissózder orys tilinde, is-qaǵazdar oryssha. Kúndelikti hattardy oryssha jazyp, qazaqshaǵa aýdaryp ózimizdi aldap júrmiz.

Qazaq tili máselesin kóterseń, shý etip qarsylyq tanytatyn ózimizdiń orystildi qazaqtar. Qazaq pen qazaq qazaqsha sóılesip, ózin ózi qurmetteýdi úırense deısiń.

– Ýaqyt bólgenińizge raqmet! Qazaq tiliniń memlekettik mártebege ıe bolǵan kúnine tezirek jeteıik!

                       Suhbattasqan


Aıjan QALIEVA


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar