[caption id="attachment_9250" align="alignleft" width="131"]
Qasqyrdy jahandanýǵa bastaityn Batystyń, AQSh-tyń, joittardyń baǵdarlamasy deiik. Oǵan kelgende bizdiń jýrnalisterdiń eń myqtysynyń jaǵdaiy týra jańaǵy búrkittiń jaǵdaiyndai. Halyqtyń miyn atala qylyp, jamandyqqa boiyn úirete berýge arnaiy jasalǵan ne bir shoýlar týraly, oqýlyqtaǵy erteńgi urpaqtyń sanasyn ýlap jatqan ne túrli soraqylyqtarǵa syn, pikir jazyp, túzeýge talpynyp, alaida, onyń kúrdeli tehnikasynyń kúrmeýin sheshe almai, qysqasy, qasyna baryp qonady ǵoi. Oǵan jańaǵydai syrtta tamashalap otyrǵan top dý kúledi. Jáne jýrnalisterdiń eń qazaqy júrektisi de osy. Ár jerde bireý. Jalǵyzdyń shańy shyqpaidy. Úni shyǵyp bara jatsa, mynaý pálen eken, túgen eken dep, quiryǵyna qaljýyr bailap qoia bere salady. Sosyn boldy, qasqyrdyń qasyna barmaq túgili, óle-ólgenshe sol qaljýyrymen alysyp júredi. «Tyshqan inine kire almai júrip, quiryǵyna qaljýyr bailapty» degen áńgime sondaidan shyǵady eken ǵoi. «Baiqus-aý, bala-shaǵasynyń qamyn kúittei almai turyp, basyna bále tilep nesi bar?» degendei áńgime ǵoi baiaǵy.
Sonymen, túlkige túskishter biraz bar endi. Túlkini orystyq múddeler deýge bolady. Sońǵy kezde o beisharanyń da jaǵdaiy múshkildeńkiregenin bilip alǵan keibir saiasatker qyrandar sypyra ilip, syǵa basyp, ainala topqa «pah, qyranym-ai!» degizgisi keledi.
Sonymen, túlkige túskishter biraz bar endi. Túlkini orystyq múddeler deýge bolady. Sońǵy kezde o beisharanyń da jaǵdaiy múshkildeńkiregenin bilip alǵan keibir saiasatker qyrandar sypyra ilip, syǵa basyp, ainala topqa «pah, qyranym-ai!» degizgisi keledi. Oǵan túlkiniń kúili kezinde ózi alysam dep aiaǵyn shainatyp alǵan keibir kári qyrandar tańyrqaýy múmkin ǵoi. «Ái, mynaý shyrǵaǵa túse almaýshy edi ǵoi, buǵan qaidaǵy qairat bitken?» dep. Ol túlkiniń qasqyrǵa talanǵan jaraly túlki ekenin qaidan bilsin. Biledi-aý, biraq, buzaý kezinde súzilgen degen sekildi, jas kezinde aiaǵyn shainatyp alǵan kári qyrandar asyǵys qanat kótere qoimaidy eken. Sonymen, pah, qyrandarym-ai!
Ár jerden shiqyldatyp tyshqan aýlap, eldiń kózin jarq etkizip ózine burǵyzatyn qyrandar bar. Olar tym kóp endi. Tyshqan jetispei jatyr olarǵa. Álgi Mádina Sádýaqasova turmysqa shyqqanda bir ai boiy úiinen shyqpai, «olar keshe búitip jatqan, endi búgin súitip jatyr» dep túrli fotosýrettermen árlep jazǵyshtar ǵoi. Bul jerde kiná qyranda ǵana emes, iesinde de bolyp tur. Tyshqan terisi de jarap turǵan shyǵar olarǵa. Iá, tutynýshylaryn da tyshqan terisimen aldaýǵa ábden úirengen ǵoi.
Iá, Qazaqtyń qyrandary yzaly. Nege yzaly ekenin ózi de bilmeidi. Qasqyrdy kórip otyr. Kórmegensip teris ushady. Biledi, bárin biledi. Qasqyr talaǵan túlkige ǵanaa tap-tap berip qoiady. Qus bolǵan soń tuǵyrda otyra bere me, aiaqbaýyn julǵylaidy. Bylai shyǵaryp tomaǵasyn tartsań, tilenip ushady. Ushqan soń birdeńeni ilý kerek qoi. Qaiyryla qarasa, qoiandar júr. Bajyldatyp basyp qalǵanyna máz. Barsa – iesiniń óz qoiandary. Úi qoiandary. Qazaq degen qusbeginiń qyrandary qazaq degen qusbeginiń óz qoiandaryna túsip júr. Ainalyp kelip namaz oqityn bes qazaqty qoiansha myljalaidy da jatady. Eldi «qoian bolýdan» ábden qorqytyp tastady. «Olar – qorqaq» deidi. «Olar Qudaidan qorqa beredi» deidi.
Ularbek NURǴALYM
