Ótken jyly Astanada halyqaralyq búrkitshiler festıvali ótip, eki kún sonda júrdim. Qyzyǵyna toımadym. Sondaǵy bir sýret kóz aldymnan keter emes. Birinshi kezeńde barlyq búrkitti shyrǵaǵa saldy. Jetpis paıyz búrkit shyrǵany birden bas saldy. Ekinshi kezeńde qoıanǵa saldy. Qyryq paıyz búrkit tústi qoıanǵa. Úshinshi kezeńde túlkige saldy. On paıyz búrkit túlkige tústi. Qalǵany bettemedi. Al, sońǵy kezekte qasqyrǵa saldy ǵoı. Búrkittiń kóbi kúlkige qaldy. Keıbireýi taıap baryp, taıqyp shyǵyp dóńge baryp qondy, keıbireýi kórse de kórmegensip teris ushty. Iesi baıqus kórmeı qaldy dep dalaqtap sońynan ketti. Entigip júrip qaıta ákelip salyp edi, jelge yǵyp ketken syńaı tanytyp qaıta ketti. Oı, bul búrkitiń de saıasatker bolady eken. Sonyń aldynda ǵana túlkini kórip, ustaǵan búrkit, endi odan úlken qasqyrdy kórmeı qalýy múmkin emes qoı, ıesi baıqus ókpesi qabynyp entigip otyr, boqtap qoıady. Endi qyzyqty aıtaıyn, bir búrkit qasqyrǵa taaaaıaááp bardy da, qasyna qondy. El dý kúldi. Qusbegi «Artyńda men bar, qoryqpa» degendi bildirip, kúsh bergen bop aıqaılap qoıady. Ony anaý tyńdar emes, «qasyna barǵanyma rıza bolsańshy» degendeı basyn tómen salyp, japyraıyp otyrdy da aldy.
[caption id="attachment_9250" align="alignleft" width="131"]
Ularbek Nurǵalym, aqyn[/caption]
Qasqyrdy jahandanýǵa bastaıtyn Batystyń, AQSH-tyń, joıttardyń baǵdarlamasy deıik. Oǵan kelgende bizdiń jýrnalıserdiń eń myqtysynyń jaǵdaıy týra jańaǵy búrkittiń jaǵdaıyndaı. Halyqtyń mıyn atala qylyp, jamandyqqa boıyn úırete berýge arnaıy jasalǵan ne bir shoýlar týraly, oqýlyqtaǵy erteńgi urpaqtyń sanasyn ýlap jatqan ne túrli soraqylyqtarǵa syn, pikir jazyp, túzeýge talpynyp, alaıda, onyń kúrdeli tehnıkasynyń kúrmeýin sheshe almaı, qysqasy, qasyna baryp qonady ǵoı. Oǵan jańaǵydaı syrtta tamashalap otyrǵan top dý kúledi. Jáne jýrnalıserdiń eń qazaqy júrektisi de osy. Ár jerde bireý. Jalǵyzdyń shańy shyqpaıdy. Úni shyǵyp bara jatsa, mynaý pálen eken, túgen eken dep, quıryǵyna qaljýyr baılap qoıa bere salady. Sosyn boldy, qasqyrdyń qasyna barmaq túgili, óle-ólgenshe sol qaljýyrymen alysyp júredi. «Tyshqan inine kire almaı júrip, quıryǵyna qaljýyr baılapty» degen áńgime sondaıdan shyǵady eken ǵoı. «Baıqus-aý, bala-shaǵasynyń qamyn kúıtteı almaı turyp, basyna bále tilep nesi bar?» degendeı áńgime ǵoı baıaǵy.
Sonymen, túlkige túskishter biraz bar endi. Túlkini orystyq múddeler deýge bolady. Sońǵy kezde o beısharanyń da jaǵdaıy múshkildeńkiregenin bilip alǵan keıbir saıasatker qyrandar sypyra ilip, syǵa basyp, aınala topqa «pah, qyranym-aı!» degizgisi keledi.
Sonymen, túlkige túskishter biraz bar endi. Túlkini orystyq múddeler deýge bolady. Sońǵy kezde o beısharanyń da jaǵdaıy múshkildeńkiregenin bilip alǵan keıbir saıasatker qyrandar sypyra ilip, syǵa basyp, aınala topqa «pah, qyranym-aı!» degizgisi keledi. Oǵan túlkiniń kúıli kezinde ózi alysam dep aıaǵyn shaınatyp alǵan keıbir kári qyrandar tańyrqaýy múmkin ǵoı. «Áı, mynaý shyrǵaǵa túse almaýshy edi ǵoı, buǵan qaıdaǵy qaırat bitken?» dep. Ol túlkiniń qasqyrǵa talanǵan jaraly túlki ekenin qaıdan bilsin. Biledi-aý, biraq, buzaý kezinde súzilgen degen sekildi, jas kezinde aıaǵyn shaınatyp alǵan kári qyrandar asyǵys qanat kótere qoımaıdy eken. Sonymen, pah, qyrandarym-aı!
Ár jerden shıqyldatyp tyshqan aýlap, eldiń kózin jarq etkizip ózine burǵyzatyn qyrandar bar. Olar tym kóp endi. Tyshqan jetispeı jatyr olarǵa. Álgi Mádına Sádýaqasova turmysqa shyqqanda bir aı boıy úıinen shyqpaı, «olar keshe búıtip jatqan, endi búgin súıtip jatyr» dep túrli fotosýrettermen árlep jazǵyshtar ǵoı. Bul jerde kiná qyranda ǵana emes, ıesinde de bolyp tur. Tyshqan terisi de jarap turǵan shyǵar olarǵa. Iá, tutynýshylaryn da tyshqan terisimen aldaýǵa ábden úırengen ǵoı.
Endi bir qyrannyń túri bar. Ol óte kúrdeli. Qazaq baptap ushyrǵan qyrandarmen qatar ushady. Ol qasqyrdy da, túlkini de, qalǵan búrkitterdi de yzalandyrýǵa kúsh salady. Balapan búrkitterdi qasqyrǵa talatyp nemese óziniń ıesine túsýge ıtermeleıdi. Ol Qazaq degen qusbeginiń qyrany emes. Olar qasqyr, túlkimen sırktegi sekildi jaı oıyn kórsetedi. Al, Qazaq degen qusbegi de, qyrandary da olarǵa shynaıy ómirlerimen aralasyp ketken.
Iá, Qazaqtyń qyrandary yzaly. Nege yzaly ekenin ózi de bilmeıdi. Qasqyrdy kórip otyr. Kórmegensip teris ushady. Biledi, bárin biledi. Qasqyr talaǵan túlkige ǵanaa tap-tap berip qoıady. Qus bolǵan soń tuǵyrda otyra bere me, aıaqbaýyn julǵylaıdy. Bylaı shyǵaryp tomaǵasyn tartsań, tilenip ushady. Ushqan soń birdeńeni ilý kerek qoı. Qaıyryla qarasa, qoıandar júr. Bajyldatyp basyp qalǵanyna máz. Barsa – ıesiniń óz qoıandary. Úı qoıandary. Qazaq degen qusbeginiń qyrandary qazaq degen qusbeginiń óz qoıandaryna túsip júr. Aınalyp kelip namaz oqıtyn bes qazaqty qoıansha myljalaıdy da jatady. Eldi «qoıan bolýdan» ábden qorqytyp tastady. «Olar – qorqaq» deıdi. «Olar Qudaıdan qorqa beredi» deıdi.
Ularbek NURǴALYM
