Energetıka mınıstri Almasadam Sátqalıev elde munaı ónimderi tapshylyǵynyń aldyn alý úshin jańa munaı óńdeý zaýytyn salýdy usyndy, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Mınıstr bul máseleni Májilistegi Úkimet saǵatynda kóterdi. Aıtýynsha, 2036 jylǵa qaraı jeńil munaı ónimderiniń tapshylyǵy kútilýde.
“Sol sebepti qýaty jylyna 10 mln tonna bolatyn jańa munaı óńdeý zaýytyn jobalaýdy 2030 jyldan keshiktirmeı qolǵa alyp, qurylysty 2032 jyly bastaý mańyzdy”, - deıdi ol.
Sátqalıevtiń sózinshe, bul joba 2040-2050 jyldar aralyǵynda eldiń janar-jaǵarmaıǵa degen suranysyn tolyq qamtamasyz etip qana qoımaı, Ortalyq, Ońtústik jáne Ońtústik-Batys Azıanyń ósip kele jatqan naryqtaryna janar-jaǵarmaı eksporttaýǵa múmkindik beredi.
Sonymen qatar mınıstr Memleket basshysynyń ishki naryqty otandyq bıtýmmen qamtamasyz etý qajettigin erekshe atap ótkenin aıtty.
“Qazirgi tańda zaýyttardyń jalpy óndiristik qýaty 1,2 mln tonnany quraıdy, bul ishki suranysty tolyq jabýǵa jetkilikti”, — dedi mınıstr.
Aıta keteıik, búgin depýtat Baqtyqoja İzmuhambetov jańa munaı ken oryndaryn barlaý jumystary jetkiliksiz deńgeıde qarjylandyrylyp jatqanyn málimdegen edi.
“Búgin munaı óńdeý zaýyttaryna jetkiziletin shıkizat týraly aıtyldy. Otandyq munaı óndirýshiler qorlary azaıyp, tıimsiz jobalarmen aınalysýǵa májbúr. Bul aldaǵy jyldary munaı óndirý kólemin arttyrýdy bylaı qoıǵanda, qazirgi deńgeıde ustap turýdyń ózi qıynǵa soǵatynyn kórsetedi. Barlaý jumystaryna erekshe kóńil bólý qajet, alaıda bul baǵytta jasalyp jatqan qadamdar jetkiliksiz,” – dedi depýtat.
Sonymen qatar İzmuhambetov geologıalyq barlaýǵa bólinip jatqan qarjynyń tym az ekenin aıtty.
“Energetıka mınıstrliginiń málimetinshe, 2030 jylǵa deıin barlaý jumystaryna 5 mıllıard dollar ınvestısıa quıylady. Jylyna bul shamamen 1 mıllıard dollardan az qarjyny quraıdy. Alaıda bul kólem jetkiliksiz, mundaı qarqynmen josparlanǵan jobalardy iske asyrý múmkin bolmaıdy. Sondyqtan barlaý salasyna kóbirek qarjy bólý kerek,” – dep túıindedi ol.
Eske salaıyq, buǵan deıin depýtat Edil Jańbyrshın aldaǵy 15 jylda Qazaqstandaǵy kómirsýtek resýrstarynyń qory taýsylýy múmkin ekenin aıtqan edi.
Edil Jańbyrshın búgingi tańda memlekettiń esebinde kómirsýtek shıkizatynyń 548 ken orny bar ekenin, munaı qorynyń jalpy kólemi 4,3 mlrd tonnany quraıtynyn eske saldy.
"Kómirsýtek shıkizaty qorynyń 72% - y Teńiz, Qashaǵan jáne Qarashyǵanaq sıaqty iri ken oryndaryna tıesili. 10-15 jyldan keıin osy úsh iri kásiporynda munaı men gaz óndirý kólemi tómendeıtini anyq. Sonymen qatar, ıgerýdiń kesh kezeńindegi ken oryndarynyń keıbirinde munaı men gaz óndirisi tómendeıdi, keıbirinde jumys tipti toqtaıdy... Eger geologıalyq barlaýdyń qazirgi baıaý qarqyny jáne munaı óndirisiniń búgingi deńgeıi saqtalsa, onda aldaǵy 15 jylda kómirsýtek resýrstarynyń qory túgesiledi", - dedi depýtat.
Ol Qazaqstanda jańa sýtekter qoryn ashý úshin bizdegi geologıalyq barlaý salasynyń áleýeti jetkilikti ekenin aıtady. Alaıda bul baǵyttaǵy jumystar sylbyr júrde. Máselen, depýtattyń aıtýynsha, táýelsizdik alǵaly 30 jyl ishinde elimizde bir ǵana jańa ken oryny ashylǵan.
Buǵan deıin osy Úkimet saǵatynda baıandama jasaǵan Energetıka mınıstri Almasadam Sátqalıev bıylǵy munaı óndirisi kóleminiń kúrt qysqarýyna ne sebep bolǵanyn túsindirgen edi.
