Memleket basshysy 3 qańtar kúni atqarylǵan jumystardyń qorytyndysy týraly suhbat berip, elde bolyp jatqan oqıǵalar men ózgeristerge, memleket bolashaǵyna qatysy óz oılarymen bólisti.
«Ana tili» gazetinde jarıalanǵan materıaldyń mazmunyna toqtalsaq, ınfraqurylymdy jańǵyrtý, sıfrlyq transformasıa men jasandy ıntellekttiń jaıy, ónerkásip pen aýyl sharýashylyǵyn damytý, áleýmettik saladaǵy strategıalyq qadamdar, sondaı-aq bilim, ǵylym jáne mádenıetti qoldaý syndy birneshe mańyzdy jaıttardy atap ótýge bolady. Prezıdent aıtqan bastamalar men máseleler jóninde sarapshylar óz pikirlerin bildirip jatyr.
Saıasattanýshy Ermek Toqtarov Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Ana tili» gazetine bergen suhbatyndaǵy mańyzdy máselelerdi atap ótti.
Búgingi tańda sıfrlyq transformasıa men jasandy ıntellekttiń (JI) damýy álemdik úrdiske aınalyp otyr. Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń «Ana tili» gazetine bergen suhbatynda bul máselelerdiń memleket damýyndaǵy mańyzy aıryqsha atap ótildi. Sıfrlandyrýdy tek memlekettik organdardyń nemese IT mamandarynyń isi dep qaraýǵa bolmaıdy, ol qoǵamnyń ár salasyna áser etetin aýqymdy úrdiske aınaldy. Prezıdenttiń málimdeýinshe, elimizdegi elektrondy úkimettiń damýy álemdik reıtıńte 24-shi orynǵa kóterilýine yqpal etti. Bul – mańyzdy jetistik, degenmen odan ári sapaly ózgerister engizip, ınovasıalyq sheshimderdi batyl túrde júzege asyrý qajet. Sondaı-aq, banktik jáne qarjylyq sektordaǵy sıfrlyq ekojúıe qalyptasyp, halyqtyń kúndelikti ómirin ońaılata tústi, - deıdi saıasattanýshy.
Onyń aıtýynsha, jasandy ıntellekti keńinen qoldanysqa engizý orasan zor múmkindikterge jol ashady.
Astana Hub tehnoparkiniń jumysy da otandyq IT salasynyń órkendeýine tyń serpin berip keledi. Munda otandyq jáne sheteldik startaptar bir alańda bas qosyp, tájirıbe almasýda. Jasandy ıntellekt baǵytyndaǵy jobalarda KazLLM syndy qazaq tiliniń úlken tildik modeliniń alǵashqy nusqasy jasaldy. Bul – ulttyq til men mádenıetti qoldap qana qoımaı, jalpy bilim berý men ınovasıalyq óndiristi damytýdaǵy úlken qadam. Sonymen qatar, jasandy ıntellektti keńinen engizý barysynda quqyqtyq jáne etıkalyq máseleler týyndaıtyny sózsiz. Prezıdenttiń aıtýynsha, JI tehnologıalaryn retteý men olardy jaýapty qoldaný úlken mańyzǵa ıe. Bir jaǵynan, jasandy ıntellekt memlekettik qyzmetterdi jyldam ári sapaly kórsetse, ekinshi jaǵynan, kıberqaýipsizdik, jalǵan kontent pen alaıaqtyq sekildi qaterlerge tosqaýyl qoıý qajettigi týyndaıdy, - deıdi Ermek Toqtarov.
Saıasattanýshy aldaǵy ýaqytta Qazaqstannyń sıfrlyq habqa aınalý maqsatyna qol jetkizý úshin bilim berý júıesin jańǵyrtyp, jastardy JI tehnologıalaryna baýlý asa mańyzdy ekendigin atap ótti.
Osy turǵyda Alem.AI halyqaralyq ortalyǵynyń ashylýy úlken úmit kúttiredi. Memlekettik deńgeıde jasandy ıntellektke qatysty tyń jobalardy qoldaý, zańnamany jetildirý jáne etıkalyq normalardy saqtaý – eldiń jahandyq básekege qabilettiligin nyǵaıta túsetin basty baǵyt, - dep oı túıindedi Ermek Toqtarov.
QR Prezıdenti janyndaǵy QSZI Saıası zertteýler bóliminiń bas sarapshysy Aıgerim Abdrashıtovanyń aıtýynsha, suhbatta Qazaqstan halqynyń hal-ahýalyna, áleýmettik saıasatqa qatysty mańyzdy jaıttar aıtylǵan.
Qazaqstanda sońǵy 2 jylda áleýmettik saıasat pen bilim berý salasynda birqatar mańyzdy bastamalar júzege asyrylyp keledi. Qolǵa alynǵan bul reformalar men baǵdarlamalar halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa, balalardyń bolashaǵyn qamtamasyz etýge jáne bilim berý júıesiniń ınfraqurylymyn jetildirýge baǵyttalǵan. Máselen, «Balalarǵa arnalǵan ulttyq qor» atty biregeı baǵdarlama aıasynda qazaqstandyq balalar alǵash ret Ulttyq qordan tólemder ala bastady. Bul bastama jańa urpaqtyń ekonomıkalyq qaýipsizdigin qamtamasyz etýge jáne olardyń bolashaǵyn qarjylyq turǵydan qoldaýǵa baǵyttalǵan mańyzdy qadam. Ulttyq qor aktıvteriniń turaqty ósýi men qosymsha ınvestısıalyq kiristiń túsýi esebinen balalarǵa arnalǵan tólemder jyl saıyn ulǵaıyp otyratyn bolady. Qazirgi ýaqytta 6,9 mln astam bala qoldaýǵa ıe boldy. Ótken jyly olardyń 304 815-i kámelettik jasqa toldy, bul olardyń turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartý nemese bilim aqysyn tóleý maqsatynda jınaqtalǵan qarajatty paıdalanýyna múmkindik beredi. Uzaq merzimdi joba keleshekte halyq arasynda qarjylyq turaqtylyǵyn qamtamasyz etýge jáne áleýmettik teńsizdikti azaıtýǵa múmkindik beretin eskerý kerek, - deıdi Aıgerim Abdrashıtova.
Sarapshy atap ótkendeı, áleýmettik saıasatty jetildirý aıasynda zeınetaqy, járdemaqy, shákirtaqy jáne memlekettik qyzmetkerlerdiń jalaqysy aıtarlyqtaı ósti. Ásirese, bazalyq jáne birlesken zeınetaqylardy, memlekettik járdemaqylardy keńeıtilgen ındeksteý arqyly arttyrý mańyzdy qadam boldy.
Aıgerim Abdrashıtova, óz sózinde 2023 jyldan bastap bes jyl ishinde bazalyq zeınetaqynyń eń tómengi mólsherin kezeń-kezeńimen arttyrý josparlanǵanyn atap ótip málimetter keltirdi.
Aıta ketelik, 2024 jyly jıyntyq zeınetaqynyń ortasha mólsheri BJZQ tólemderin eseptemegende 130 414 teńgeni qurady. Bala týý boıynsha járdemaqy da jyl saıyn artyp otyr. Ótken jyly 1,2 jáne 3 bala týǵanda 140 296 teńge berilse, osy jyldan bastap 149 416 teńgeni qurap otyr. Bıyldan bastap I top múgedektigi bar adamdarǵa arnalǵan járdemaqy 95 496 teńgeden 101 702 teńgege deıin, II top – 76 397 teńgeden 81 362 teńgege deıin, III top – 52 089 teńgeden 55 474 teńgege deıin ulǵaıtylady. Bul sharalar halyqtyń áleýmettik qorǵalýyn qamtamasyz etýge jáne ómir súrý deńgeıin jaqsartýǵa yqpal etedi,- degen sarapshy naqty málimetter keltirdi.
Aıta ketelik, elimizde 460 myń oqýshyǵa arnalǵan 217 jańa mekteptiń qurylysy josparlanǵan. Búginde olardyń jartysyna jýyǵy salyndy. Bul joba úsh aýysymda oqytý máselesin túbegeıli sheship, apatty jaǵdaıdaǵy mektepterdiń sanyn joıýǵa jáne oryn tapshylyǵyn azaıtýǵa múmkindik beredi.
Memlekettik baǵdarlamanyń basty artyqshylyǵy – bilim berý ınfraqurylymyn damytýda qala men aýyl arasyndaǵy alshaqtyqty joıý. Jańa mektepter barlyq aımaqtarda sapaly bilim alýǵa teń qoljetimdilikti qamtamasyz etedi. Bilim berý ınfraqurylymyn damytý jáne qoljetimdilikti arttyrý qoǵamnyń jalpy damýyna jáne azamattardyń ómir sapasynyń jaqsarýyna yqpal etedi. Sońǵy jyldary qolǵa alynǵan áleýmettik jáne bilim berý reformalary Qazaqstannyń strategıalyq damýynyń mańyzdy bóligine aınaldy. Aldaǵy jyldary bul bastamalardyń jemisti nátıjeleri qazaqstandyqtardyń ómir súrý sapasynyń artýyna jáne eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq turaqtylyǵyna yqpal etetini sózsiz, - dep oı túıindedi sarapshy.
Halyq jazýshysy Smaǵul Elýbaı Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Ana tili» gazetine bergen suhbatyndaǵy mańyzdy máselelerdi atap ótti.
Suhbat jan-jaqty, tereń jazylǵan, esh jerde aıtylmaǵan málimetter berildi, bul suhbat sonysymen qundy. Aıtpaı keletin apattar, byltyr kóktemdegi sý tasqyny, Mańǵystaýdaǵy ushaq apaty, bári-bári qamtylǵan. Erekshe atap aıtatyn tusy– jýrnalıs Erlan Júnistiń Nursultan Nazarbaev týraly qoıǵan saýaly bizge eń qyzyqty taraý boldy. 2022 jyly elimizde qos úkimet bolǵanyna ekinshi Prezıdent tuńǵysh ret óz oıyn bildirip, «qosarlanǵan bılikke eshqashan jol berilmeýi tıis», – dedi. Shyndyǵyna kelsek, qańtar oqıǵasyna tek qana qos úkimet túrtki bolǵan joq, onyń ishinde ashqursaq halyqtyń ashynyp kóshege shyǵýy da bar edi. Buǵan eń aldymen bul áleýmettik másele de sebep boldy. Mıllıondaǵan jastar úısiz, kúısiz júrgenin aıtyp shyryldaǵany ras. Osy urymtal tusty keıbir toptar óz múddesine paıdalanyp ketti. Minekı, osy aqıqatty Prezıdent Toqaev ashyq aıtty, - dedi Halyq jazýshysy.
Smaǵul Elýbaıdyń pikirinshe, «Prezıdent – kásibı dıplomat, sondyqtan halyqaralyq máselelerge kóbirek nazar aýdarady» degen saýal suhbat barysynda oryndy qoıylǵan.
Osy suhbatta syrtqy saıasatpen Memleket basshysy kóp shuǵyldanyp ketti degen suraqtar oryndy qoıyldy. Toqaev Qazaqstannyń orta derjavaǵa aınalǵanyn ashyq aıtty. Bul da elimizge kerek, bul ınvestısıaǵa jol ashatyn múmkindik dep sanaımyn. 2 mıllıonǵa jýyq ashqursaq qazaqstandyq bar ekeni de áńgimeden tys qalmady. Biz endigi jerde nazardy ishki saıasatqa basa aýdarýymyz qajet. Menińshe, áleýmettik jaǵdaıy tómen azamattarǵa kóńil bólý kerek. Sondaı aq taǵy bir másele, qazir para alyp ustalǵan sheneýnik kóp. Paraqor sheneýnikter qalaı qalyptasty? Jemqorlyq pen paraqorlyq qaıdan paıda boldy? Eger men Erlan Júnistiń ornynda bolsam, osy suraqty qoıar edim. Bizde qazir qudaıdan qoryqpaıtyn qoǵam qalyptasty. Búkil halyqty quqyq qorǵaý oryndary qylmystan qorǵap edi ǵoı. Qazir olardyń jumysyn qalaı retteımiz? Kóshpeli qoǵamda bolmaǵan paraqorlyq, jemqorlyq, qylmys, maskúnemdik, jezókshelik máselesi kóterilý kerek edi. Endeshe bizdiń eldimizde qylmysty joıýǵa betburys bolýy tıis dep oılaımyn. Jalpy suhbat búgingi qoǵamǵa kópshilikke Prezıdenttiń úndeýi boldy. Qasym-Jomart Toqaev: «Jańaraıyq, tazaraıyq, ádiletti Qazaqstan quraıyq!» dedi. Shynyn aıtsaq, Prezıdent - jalǵyz, biz - kóppiz, ádiletti qoǵamdy jasaıtyn biz, halyq, kópshilik. Bir jaǵynan bul suhbatty men Memleket basshysynyń janaıqaıy dep qabyldadym, - dedi ol.
Smaǵul Elýbaıdyń pikirinshe, qoǵamdyq-áleýmettik máselelerge, halyqaralyq qatynastaǵy prosesterge, el tarıhyndaǵy basty oqıǵalarǵa Memleket basshysy tarpynan jan-jaqty, maǵynaly jaýaptar berilgen.
Merýert Raıym
