Memleket basshysy tapsyrmasymen «Bilimdi ult» sapaly bilim berý» ulttyq jobasy daıyndaldy.Shynynda da, qoǵam damýynyń basty faktory sapaly bilimdi meńgergen bilikti mamandar ekeni sózsiz. Bul baǵytta elimizde bilimge qushtar, bolashaǵymyzdyń negizin quraıtyn daryndy jastarǵa barynsha qoldaý kórsetip, áleýetin paıdalaný kózderin qarastyrý kerek. Sondyqtan da qazirgi ýaqyttan bastap bolashaqta sapaly bilim beretin pedagog daıarlaý máselesine erekshe mán berýimiz qajet. Al sapaly bilimdi berip, sanaly urpaq tárbıeleıtin – ulaǵatty ustaz. Sanany turmys bılegen búgingi qoǵamda oqytýshylardyń qajymas eńbek etip, sapaly bilim berýi, onyń áleýmettik jaǵdaıynyń deńgeıimen de tikeleı baılanysty ekeni ras. Bul rette Memleket basshysy «oqý oryndaryn bilikti profesor-oqytýshylyq qurammen qamtamasyz etpeıinshe, bilim sapasyn kóterý múmkin emes» dep ustazdardyń áleýmettik jaǵdaıynyń mańyzdy ekenin alǵa tartty. Sebebi ol áleýmettik máselelerge alań qylmaı, alańsyz sabaq berýi tıis.
BUU-nyń bastaýymen alǵash ret «turaqty damý» konsepsıasy usynyldy. Turaqty damý maqsattarynyń ishindegi 4-maqsat: «Barlyǵyna sapaly bilim» ekenin alǵa tartqym keledi. Bilim salasy únemi jetilip, jańaryp otyrýdy qajet etedi. Biz ómir súrip otyrǵan qazirgi kezeń – bul jańa dáýir,jańa kózqarasty, jańashylyqty talap etetin ýaqyt. Sonyń ishinde,bilim salasynda bolyp jatqan jańa ózgeristerdiń mańyzy zor. Sannan sapaǵa qyzmet etý – búgingi talap. Qazir elimizdegi joǵary oqý oryndarynyń jartysy ǵana túlekterin 60 paıyzdyq deńgeıde jumyspen qamtyp otyr. Bul joǵary kórsetkish emes. Osyny eskergen Memleket basshysy sany bar, sapasy mardymsyz oqý oryndary qysqartylyp, básekege qabiletti kadrlar daıarlaı alatyn irgeli oqý oryndaryna ǵana múmkindikter beriletinin qadap aıtty.Bul – sózden iske kóshýdiń aıqyn dáleli. Ǵylymdy damytpaı, ulttyń damýyn qamtamasyz ete almaımyz. Úkimet bul máseleni ǵylymı-zertteýlerdiń deńgeıin arttyrý jáne ony is júzinde qoldaný turǵysynan qarastyrýy kerek dedi.
Bilim berý júıesi - sabaqtastyǵy bar bilim berý baǵdarlamalary men ár túrli deńgeı men baǵyttaǵy memlekettik bilim berý standarttary júıesiniń, olardy ártúrli uıymdastyrý quqyqtyq formadaǵy, tıptegi jáne túrdegi bilim berý mekemelerinde iske asyrýshy tarmaqtardyń, sonymen birge bilim berýdi basqarý organdary júıesiniń jıyny.
Bilim berý júıesi qoǵamnyń áleýmettik – ekonomıkalyq damýynda jetekshi rol atqarady, sondaı – aq ony ári qaraı aıqyndaı túsedi. Al bilimniń qalyptasyp, damýynyń jalpy sharttary fılosofıanyń negizgi máselesi – rýhtyń materıaǵa, sananyń bolmysqa qatynasy turǵysynan zertteletin ilim tanym teorıasy dep atalady. Tanym teorıasynyń basqa ǵylymı teorıalardan túbirli aıyrmashylyǵy – ol bilimniń qalyptasýy men negizdelýiniń jalpy ustanymdaryn, obektıvtik qatynastardy qalyptastyrady.
Bilim sapasyn arttyrý jáne nátıjege baǵyttalǵan úlgige betalýy barysynda muǵalimder memlekettik standart berilgen nátıjelerge jetýde kásibı sheberlikpen meńgergen zertteý bilikteri men daǵdylary nátıjesinde problemanyń sheshimin taba alatyn, aqparattyq – kommýnıkatıvti mádenıeti joǵary tulǵalyq - damytýshylyq fýnksıany atqarady. Qazirgi zaman adamnyń osy quzyrettilikti meńgere otyryp tek « kásibı ıkemdiligin ońtaılandyrýdy qamtamasyz etý ǵana emes, iske asyrylý múmkindigin « únemi oqyp – úırený jáne ózin-ózi jasaý talabyn qalyptastyra alady.Jastarǵa sapaly bilim berý, ǵylymı baǵytyn aıqyndaý, jańashyl ıdeıalaryn qoldaý bizdiń basty mindetimiz. Jastardyń mamandyqty durys tańdaýy, sapaly bilim alýy — ózekti másele. Sebebi, elimizdiń damýy, ósip-órkendeýi jastardyń mamandyq tańdaýyna, ózi tańdaǵan kásipke degen yntasyna, alǵan bilimine baılanysty jáne osy máselege erekshe kóńil bólgen jón.
Sapaly bilim berý– asa qundy kapıtal. Sondyqtan ınvestısıa salý ózińdi shyńdap qana qoımaı, elge, Otanǵa qyzmet etetin mańyzdy qadam ekenin esten shyǵarmaý kerek. Eń bilimdi mamandary bar memlekette ómir súrýdiń barlyq jaǵdaıy turaqty ári sapaly bolady. Ol siz ben bizdiń densaýlyǵymyzdy, ómirimizdi uzartatyn birden-bir faktor. Sondyqtan Prezıdent tapsyrmasyndaǵy sapaly bilim berý qaǵıdaty ár ýaqytta jaýapkershiligi mol mindet.
Saýle Seıdenova
ál Farabı atyndaǵy QazUÝ fılologıa fakúlteti,
shetel fılologıasy jáne aýdarma isi kafedrasynyń dosenti
Gýljazıra Gabdkrımova jáne Meıramkúl Tleýlınova
ál Farabı atyndaǵy QazUÝ fılologıa fakúlteti
2 kýrs, shetel fılologıasy jáne aýdarma isi kafedrasynyń doktoranttary
