Baqytjan Saǵyntaev damýdyń negizgi ekonomıkalyq kórsetkishterin atap ótti. Jeti aıdyń qorytyndysy boıynsha qala ekonomıkasyn qalpyna keltirýdiń joǵary qarqyny qamtamasyz etildi. Qysqa merzimdi ekonomıkalyq kórsetkish aǵymdaǵy jyldyń qańtar-shilde aılarynda 109,1%-dy qurady. Ónerkásip óndirisiniń kólemi 782,9 mlrd teńgeni qurap, 22%-ǵa ósti.
Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestısıalar kólemi 538,6 mlrd teńgeni, HQU - 119,7%-dy qurady. Jyl basynan beri 1 189,7 myń sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi, 2 mln 604 myń sharshy metr baspana salý josparlanýda. Jyl basynan beri tutyný baǵasynyń ındeksi tamyzda 105,6%-dy qurady.
Qala ákiminiń orynbasarlary ózderi basqaratyn salalardyń damýy týraly baıandady. Erjan Babaqumarov COVID-19 pandemıasymen kúresý sharalary týraly baıandady, sonyń arqasynda qala KVI taralýynyń tórt tolqynyna da tótep berdi. Sonymen qatar qalanyń densaýlyq saqtaý, bilim berý, mádenıet jáne sport salalarynyń damýy týraly aıtyldy.
Serik Qusaıynov avtokólik ınfraqurylymynyń damýy, jolaýshylardy tasymaldaý, kógaldandyrý jáne ekologıany jaqsartý máselelerin sheshý týraly baıandady. M. Ázirbaev turǵyn úı qurylysynyń qarqyny, áleýmettik nysandar, sondaı -aq ınjenerlik ınfraqurylym men qala qurylysy qyzmetiniń damýy, jerdi tıimdi paıdalaný týraly aıtty.
M. Qıqymov shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý men halyqty áleýmettik qorǵaý, jumyspen qamtýǵa yqpal etý sharalary men jumys oryndaryn qurý, sondaı -aq ınvestısıalyq tartymdylyqty arttyrý, týrızmdi damytý, onyń ishinde Almaty taý klasteri týraly aıtty. I. Óserov áleýmettik-ekonomıkalyq damýdyń negizgi kórsetkishterine qoljetkizý, ekonomıkany turaqtandyrý sharalary týraly baıandady.
Qoǵamdyq keńes músheleri ózekti máselelerdi kóterdi jáne megapolısti damytýdyń túrli baǵyttary boıynsha usynystar engizdi. Sonymen, zańdylyq pen quqyq tártibi jónindegi komısıanyń tóraǵasy Nurlan Jazylbekovtyń máselesi boıynsha qyzmettik polısıanyń pılottyq jobasyn iske asyrý qalanyń azamattyq qoǵamymen tyǵyz yntymaqtastyqta júzege asatyny aıtyldy.
Qalanyń jaıly ortasy jónindegi komısıanyń tóraǵasy M. Shıbutov tarıhı ortalyqta qurylysy shekteýli jańa qurylys erejeleriniń ózektiligi men mańyzdylyǵyna toqtaldy. Qoǵamdyq keńestiń múshesi B. Qısyqovtyń suraǵyna qatysty qalada 667 qyzmetker, onyń ishinde murajaı, teatr men kitaphana qyzmetkerleri úshin aǵylshyn tiliniń onlaın kýrstary bastalǵany habarlandy. Sonymen qatar, týrızm ındýstrıasy damýda, taý týrızmi úshin qolaıly jáne qaýipsiz jaǵdaı jasaý boıynsha sharalar qabyldandy.
Sergeı Ponomarev ekologıalyq máselelerge, atmosferadaǵy zıandy qaldyqtardy tómendetýge jáne elektrotaksı qyzmetin damytýǵa toqtaldy. T. Eleýsizov qala turǵyndaryn aǵash otyrǵyzýǵa belsendi túrde tartý maqsatynda qabyrǵaǵa mýral salýdy usyndy. Q. Shaıh azyq-túlik baǵasyn tómendetý tetikteri, qoǵamdyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý boıynsha birqatar usynystar engizdi.
Ý. İńkárbekov múmkindigi shekteýli jandar úshin qoljetimdi qalalyq ortany qurý qajettiligine toqtaldy. Óz kezeginde M. Abdýshýkýrov jastarǵa patrıottyq tárbıe berý, aýǵan ardagerlerin qoldaý men ońaltý týraly óz pikirin bildirdi.
Qalalyq Qoǵamdyq keńestiń tóraǵasy Rahman Alshanov keńes músheleri aldaǵy ýaqytta da bılik pen qoǵam arasyndaǵy syndarly dıalogqa óz úlesterin qosatynyn atap ótti.
Kezdesýdi qorytyndylaǵan Almaty ákimi Baqytjan Saǵyntaev mundaı kezdesýlerdiń basty maqsaty – qala turǵyndarynyń ómir súrý sapasy men deńgeıin arttyrý, jaıly ómir súrý úshin ınfraqurylymdy jaqsartý boıynsha birlesken sheshimderdi ázirleý jáne qabyldaý ekenin atap ótti. Megapolıs ákimi barlyq usynystardyń qaralatynyn, al qoıylǵan suraqtarǵa tolyq túsinikteme beriletinin aıtty.
