Iá, ras Batýmıdi Grýzıanyń Monakosyna aınaldyrǵym keldi. Elge týrıs tartýmen tikeleı ózim aınalystym.
Árbir ınvestormen jeke jolyǵyp, ıilip tósek, jaıylyp jastyq boldym.
Qydyrttym, konsertke apardym, bılettim, masaıttym, qymbat meıramhanalardan dám tatqyzdym, monshaǵa aparyp arqasyn ysqyladym, grýzın sharabynyń eń baǵaly degenin aldaryna tostym, tikushaqpen tutas Grýzıany aralattym, áı, áıteýir qarjysyn bizge quıdyrý úshin ne istemedim deseńshi.
Jeńil júristi qyzdarǵa ǵana jolatqam joq, ózgesin túgel atqardym.
Investorlardyń kópshiligimen otbasy bolyp aralasyp-quralasyp kettik keıinnen. Óıtpesime sharam joq edi, shikireıip, shirenip otyrsam ınvestor at-tonyn ala qashar edi.
...
Monako knázi Alberdi arnaıy shaqyrtyp, úsh kún boıy el aralattym. Knázǵa kelgende qyzyq oqıǵa boldy.
Svanetıadan Batýmıǵa oralar tusta Eýropadaǵy eń bıik taý Ýshgýlıdiń alqymynda ornalasqan aýyldyń ústinen ushyp bara jattyq.
Bul aýyl baǵzy aýyl. VII ǵasyrdan beri bar. Turǵyndardyń ómir daǵdylary da sol dáýirdi eske salady. Jaryq joq. Órkenıettiń ıgiliginen ada, jalpaq álemniń yrdý-dyrdýynan jyraqta jatqan aýyl-tuǵyn.
Alber knáz álgi aýylǵa toqtap, az aıaldaıyqshy, kórgim kep qyzyǵyp turmyn, tikushaq osy araǵa qonsynshy dep qolqalady.
Qadirmendi meımannyń kóńilin qaldyrǵanymyz orynsyz bolar edi. Qondyq. Tikushaq ishinde tórteýmiz – men, ushqysh jigit, knáz Alber jáne onyń kómekshisi. Tústik. Túse sala aýyl turǵyndary qorshap aldy. Meni birden shyramytty, knáz Alberdi tanyǵan joq, nazar da aýdarǵan joq.
Alaqandaı aýylǵa prezıdenttiń aıaq basqany aıtýly oqıǵa. Aman-saýlyq surasqannan keıin turǵyndar bizdi aýyl shetinde ornalasqan mýzeıge alyp júrdi. Bul mýzeıdiń ereksheligi sonda, sonaý Rım ımperıasynyń jádigerleri saqtalǵan.
Turǵyndardy túgel ilestirgen joqpyz, eki-úsheýi ǵana jol bastady. Aýyldyń jalǵyz aıaq jolymen mýzeıdi betke alyp tartyp berdik.
Jol boıy jolyqqan aýyl adamdarynyń aýlasynda az aıaldap, jergilikti jurt raky dep ataıtyn araqtan dám tattyq. Mýzeıge jetkenshe knáz Alber ájeptáýir qyzyp aldy. Turǵyndarmen qalaı til tapqany belgisiz, áldeneni aıtyp kóńildi keledi. Jol bastaǵan jigitterdiń aldyn orap, kerýenniń kósh basyna shyǵyp aldy.
Mýzeıge jete bere aldymyzdan taıynshadaı tóbet arsyldap shyqpasy bar ma! Qapelimde qaıterimizdi bilmeı abdyrap qaldyq. Ushqysh jigit Shamıldiń ulty daǵystandyq-tuǵyn. Jaýyrynym jer ıiskemegen balýanmyn dep bóskende sondaı edi, álgi alpamsadaı tóbetti kórgende Shamıl ekesh, Shamıl da jylystaı berdi.
Tóbet knáz Alberge týra tartty. Azý tisi aqsıyp, aýzynan aq kóbigi aqtarylyp, shaınap jiberýge shaq tur.
Jergilikti turǵyndar da álgi ıttiń shaıpaý júzin kórip táıt deýge batpady bilem.
Bitken jerim osy dep oıladym. Oqıǵanyń ári qaraı qalaı órbıtini kóz aldymda kólbeńdep ótti.
Knáz Alber Grýzıaǵa kelerden eki apta buryn nekelesken. Toıyn tikeleı efırden kórsetip, kúlli álem tamashalaǵan edi. Al endi ne boldy?
Ertesine-aq Eýropadaǵy gazet-jýrnaldyń biri qalmaı: «Grýzıada qydyryp júrgen knáz Alberdi ıt talap óltirdi. Úılengenine aı da tolmaǵan beıshara knázdiń jary jesir qaldy».
«Saakashvılı sorlatty. It talap tastaǵan knáz Alber shuǵyl túrde Grýzıadan Monakoǵa jetkizildi» dep jamyrasa jazady.
«Grýzıany týrısik ortalyqqa aınaldyram degen arman-muratym ádirá qalady» dep oıladym.
Sóıtkenshe bolǵan joq, ózine qaraı tura umtylǵan tóbetti knáz Alber qulashyn sermep, tumsyqtan tańq etkizip urmasy bar ma!
Mundaıdy kútpese kerek, álginde ǵana Alberdi julyp jeýge shaq turǵan álgi ıt quıryǵyn butyna qysyp, jym-jylas joǵaldy.
Taıynshadaı ıtti taldyra jazdaǵan knáz Monakoǵa oralǵasyn álgi oqıǵany kelinshegine ádemilep turyp áńgimelep beripti.
Grýzıany qumary qanǵansha aralaǵan Alber aqyrynda Batýmıge qomaqty ınvestısıa quıýǵa kelisti.
...
Pýtın Reseıge grýzın sharabyn kirgizýge tyıym salǵanda onyń jarnamasyn jasaýdy óz moınyma aldym.
Tbılısıden sál shetkerirek aýmaǵy ári ketse eki gektar júzim baǵyn satyp alyp, elge resmı saparmen kelgen sheteldiń prezıdentteri, premerlerin álgi júzimdikke alyp bardym.
Kelissózderdi osy arada júrgizdik. Merkel, Býsh, Obama, Iýshenko, Sarkozı sekildi áıdik adamdar júzimdi tabandarymen taptap, sharap jasady.
Muny sharadaǵy jýrnalıser taspaǵa túsirip, jarysa jarıalap jatty. Jahandyq derjava basshylarynyń jalań aıaq júzim keship, sharap ázirlegeni kimge de bolsa qyzyq qoı.
Grýzın sharabynyń jarnamasyn osylaı júrgizdik.
Grýzıanyń aýmaǵy alaqandaı ǵana. Týrızmdi damytpasaq kerýennen qalarymyzdy túsindim. Tbılısıdi maldanyp otyra bergennen opa tappas edik.
...
Batýmıdi damytýda túrikterdiń kóp kómegi tıdi. Bul ólke Túrkıamen shekaralas jatyr. Dál osy aýmaqta 10 mln-ǵa tarta adam turady.
Aldymen Túrkıa men Grýzıa arasynda erkin barys-kelis ornattyq, túrik týrıseri Grýzıaǵa jeke basyn rastaıtyn kez kelgen kýálikti kórsetip vızasyz kiretin boldy.
Grýzıanyń tap irgesindegi Túrkıanyń shekara mańy turǵyndary júzdep, myńdap Batýmıge aǵyla bastady budan soń.
Sóıtsem, túrikter úshin Batýmı bóten emes eken. Bul ólkeni óz aralarynda «memleketim», bylaısha aıtqanda, týǵan topyraqtyń bir pushpaǵy dep ataıdy eken olar.
Bul da tekten-tek emes. XVIII ǵasyrdyń basy HİH ǵasyrdyń sońyna deıin Batýmı Osman ımperıasynyń quramynda boldy.
Erdoǵanmen alǵash tanysqanda:
«Batýmıdiń ótken tarıhyn ájem maıyn tamyzyp áńgimelegende aýzymnyń sýy quryp tyńdaıtyn edim. Bir buıymtaıym bar. Tanystyǵymyzdyń qurmetine Batýmıge alyp barsańyz» dep ótingeni esimde.
Sol joly Batýmıdi aralaǵan Erdoǵannyń eńsesi túsip, Túrkıaǵa tunjyrap oralǵany da jadymda.
«Munda daýyl júrgen be, álde odan ózge tabıǵı apatqa tap boldyńyzdar ma? Ájem aıtatyn Batýmı múlde basqa bolatyn», dep edi ol.
Bul sol kezdegi Grýzıanyń tozyńqyrap turǵan týrızmine berilgen shynaıy baǵa edi.
Grýzıa men Túrkıanyń arasynda erkin barys-kelis ornaǵasyn túrikter taıly-tuıaǵy qalmaı Batýmıge aqsha quıýǵa kóshti. Batýmıge bet alǵan túrikterdiń kóbi saýyq izdep keletin. Olar munda kazıno oınaıtyn, qydyratyn, túngi klýbtardyń tabaldyryǵyn tozdyratyn, iship-jeıtin.
Batýmı túrik týrıseri úshin Eýropanyń bir bólshegine aınaldy, osylaısha.
Batýmı túrik ınvestory úshin qarjylyq ofshorǵa aınaldy. Birinshiden, bizde salyq tómen, aqsha aýdarymdary jeńil, sáıkesinshe jemqorlyq atymen joq.
Batýmıdegi ekonomıkalyq erkindik túrikterdi birden baýrap aldy.
Batýmıdegi eń alǵashqy zaman suranysyna saı qonaqúıdi túrik bıznesmeni Nuretın Charmıkly turǵyzdy.
Sóıtip, túriktiń ózge ınvestorlaryna Batýmıge qarjy quıýǵa jol ashty.
Charmıkly Túrkıanyń Grýzıadaǵy elshisi-tuǵyn. Biz oǵan Batýmıdegi Lavrentıı Berıanyń saıajaıyn sý teginge sata saldyq. İshi-syrty satpaq-satpaq saıajaıdyń syqpyty ketip turǵan. Ony báribir de eshkim almas edi.
Al Charmıkly dál osy jerden ázir álemge áıgili Sheraton qonaqúıiniń qabyrǵasyn qalady. Aýmaǵy atshaptyrym kazıno turǵyzdy. Bulardyń irgesinen qonaqúı men kazıno qyzmetkerlerine arnap baspana saldy.
Batýmıge ınvestordy osylaı tarttyq.
Mıhaıl Saakashvılıdiń «Probýjdenıe sıly» kitabynan
Aýdarǵan, Dýman BYQAI
