QSZI GPS saraptamalyq alańynda elimizdiń jetekshi taldaý ortalyqtary qazaqstandyqtardyń qazirgi qundylyq baǵdarlary týraly óz zertteýleriniń nátijelerin usyndy. Kezdesýge Qoldanbaly etnosaiasi zertteýler institýtynyń, Qazaqstandyq qoǵamdyq damý institýtynyń, Eńbek resýrstaryn damytý ortalyǵynyń, «Alternativa» ózekti zertteýler ortalyǵynyń, Filosofiia, saiasattaný jáne dintaný institýtynyń, «Til-Qazyna» ulttyq ǵylymi-praktikalyq ortalyǵynyń, sondai-aq «Ulttyq Ustaz onlain akademiiasy» ortalyǵynyń ókilderi qatysty. QSZI direktory Erkin Tuqymov óziniń alǵy sózinde: «Sońǵy onjyldyqtarda Qazaqstan JIÓ-niń turaqty ósýin kórsetýde, bul bazalyq qundylyqtardyń ózgerýine alyp keledi. Memlekettiń ekonomikalyq progresi halyqtyń ómir súrý deńgeiine tikelei áser etedi, sondyqtan qazaqstandyq qoǵamnyń mádeni jáne bazalyq qundylyqtarynyń ózgerýi sózsiz. Adamdar dinamikalyq qarqynmen qanshalyqty qalpyna keledi?» QSZI áleýmettik saýalnamasynyń nátijelerine toqtala otyryp, Erkin Tuqymov halyqtyń úsh tobynyń sipattamasyna jan-jaqty toqtaldy. «Birinshi top – dástúrli, materialistik qundylyqtardy ustanýshylar. Ekinshisi – postmaterialistik qundylyqtardy ustanýshylar. Úshinshi, eń úlken top – aralas qundylyqtardy ustanýshylar», – dep atap ótti QSZI direktory. QR ǴJBM Filosofiia, saiasattaný jáne dintaný institýtynyń bas ǵylymi qyzmetkeri Elena Býrova óz sózinde qazirgi qazaqstandyq qoǵamnyń dini jáne zaiyrly qundylyqtarynyń araqatynasynyń áleýmettanýlyq ólshemderine toqtaldy. «Áleýmettik zertteý kórsetkendei, 90-shy jyldardan bastap qarqyndy damyp kele jatqan qazaqstandyq qoǵamdy dinge ainaldyrý úderisi dini qaita órleý kezeńin bastan ótkerdi. Bul kezde din institýt retinde qaita jandanyp, dini qundylyqtarǵa qaita oraldy. Qazir dini dástúrler men dini tájiribeler zaiyrly institýttarmen, dástúrlermen jáne tájiribelermen básekelese bastady. Óz ómirlerin dini qundylyqtarmen bailanystyryp qazaqstandyqtardyń 19 paiyzy qurýda», – dedi Elena Býrova. QSZI bas ǵylymi qyzmetkeri Aigúl Zabirova QSZI zertteýleriniń nátijeleri boiynsha qundylyqtardyń alty negizgi trendiniń reitingin bólip kórsetti. «Saýalnamaǵa qatysqan respondentter úshin, árine, otbasy qundylyǵy basym – 98%. Ekinshi qundylyq – 91%-dy quraǵan dostar. Respondentter munyń mańyzdy resýrs ekenin túsindiredi. Úshinshi orynda 89% quraǵan bos ýaqyttyń qundylyǵy, biz ony tek zamanaýi dep sanaimyz. Tórtinshi orynda jumys – 88%-dan joǵary. Respondentterdiń 76%-dan astamy dindi qundylyq dep tanysa, 61%-dan astamy saiasatty ataǵan». «Ulttyq Ustaz onlain Akademiiasynyń» jetekshisi Gúlmira Qýrganbaeva óz sózinde qazirgi mekteptiń qundylyqtardy qalyptastyrýdaǵy róli taqyrybyna toqtaldy. «Zýmerler men alfalar býyny birinshi kezekte sappen júrmeitinderin aitady: men óz minezim bar jeke adammyn. Olar toptyq qabyldaýdy joqqa shyǵarady, jeke tulǵany tanýdy talap etedi jáne árkimniń pikirin tyńdaidy. Olardyń ekinshi qundylyǵy – erkindik - profildi, ýaqytty, muǵalimdi tańdaýdan kórinedi, bul qazir bilim berý júiesinde óte aiqyn baiqalady. Kópshilik úshin taǵy bir úlken qundylyq – kóshbasshylyq. Qazir árbir mektep kóshbasshylyqty individýalizm, komandalyq rýh retinde tańdaidy. Zet jáne Alfa urpaqtary úshin mindetti qundylyq - shyǵarmashylyq, basqa shynaiylyqty jasaý, innovatsiia, maǵynasy bar jańa nárse jasaý». Spikerler óz sózinde qundylyqtardyń qalyptasýyna jáne qazaqstandyq qoǵamnyń qundylyqtar júiesindegi ózgeristerge áser etetin ártúrli faktorlardy atap ótti: ýrbanizatsiia, áleýmettik-ekonomikalyq jaǵdai, demografiialyq jáne urpaqtyq ózgerister, tsifrlandyrý jáne t.b. Atap aitqanda, qatysýshylar qazaq tiliniń ulttyq qundylyq retindegi mártebesin kóterýdegi shyǵarmashylyq salanyń mańyzdylyǵyn atap ótti. Qorytyndylai kele, kezdesýge qatysýshylar qazaqstandyq qoǵamnyń qundylyqtary boiynsha birlesken zertteýler júrgizýge jáne Qazaqstannyń jańa qundylyqtar paradigmasyn anyqtaýda ǵylymi negizdelgen kózqarasty ázirleýge kelisti.
Qundylyqtar: Qazaqstannyń bolashaǵyna baǵyt-baǵdar
