QSZI GPS saraptamalyq alańynda elimizdiń jetekshi taldaý ortalyqtary qazaqstandyqtardyń qazirgi qundylyq baǵdarlary týraly óz zertteýleriniń nátıjelerin usyndy. Kezdesýge Qoldanbaly etnosaıası zertteýler ınstıtýtynyń, Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýtynyń, Eńbek resýrstaryn damytý ortalyǵynyń, «Álternatıv» ózekti zertteýler ortalyǵynyń, Fılosofıa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýtynyń, «Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynyń, sondaı-aq «Ulttyq Ustaz onlaın akademıasy» ortalyǵynyń ókilderi qatysty. QSZI dırektory Erkin Tuqymov óziniń alǵy sózinde: «Sońǵy onjyldyqtarda Qazaqstan JİÓ-niń turaqty ósýin kórsetýde, bul bazalyq qundylyqtardyń ózgerýine alyp keledi. Memlekettiń ekonomıkalyq progresi halyqtyń ómir súrý deńgeıine tikeleı áser etedi, sondyqtan qazaqstandyq qoǵamnyń mádenı jáne bazalyq qundylyqtarynyń ózgerýi sózsiz. Adamdar dınamıkalyq qarqynmen qanshalyqty qalpyna keledi?» QSZI áleýmettik saýalnamasynyń nátıjelerine toqtala otyryp, Erkin Tuqymov halyqtyń úsh tobynyń sıpattamasyna jan-jaqty toqtaldy. «Birinshi top – dástúrli, materıalısik qundylyqtardy ustanýshylar. Ekinshisi – postmaterıalıstik qundylyqtardy ustanýshylar. Úshinshi, eń úlken top – aralas qundylyqtardy ustanýshylar», – dep atap ótti QSZI dırektory. QR ǴJBM Fılosofıa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri Elena Býrova óz sózinde qazirgi qazaqstandyq qoǵamnyń dinı jáne zaıyrly qundylyqtarynyń araqatynasynyń áleýmettanýlyq ólshemderine toqtaldy. «Áleýmettik zertteý kórsetkendeı, 90-shy jyldardan bastap qarqyndy damyp kele jatqan qazaqstandyq qoǵamdy dinge aınaldyrý úderisi dinı qaıta órleý kezeńin bastan ótkerdi. Bul kezde din ınstıtýt retinde qaıta jandanyp, dinı qundylyqtarǵa qaıta oraldy. Qazir dinı dástúrler men dinı tájirıbeler zaıyrly ınstıtýttarmen, dástúrlermen jáne tájirıbelermen básekelese bastady. Óz ómirlerin dinı qundylyqtarmen baılanystyryp qazaqstandyqtardyń 19 paıyzy qurýda», – dedi Elena Býrova. QSZI bas ǵylymı qyzmetkeri Aıgúl Zabırova QSZI zertteýleriniń nátıjeleri boıynsha qundylyqtardyń alty negizgi trendiniń reıtıńin bólip kórsetti. «Saýalnamaǵa qatysqan respondentter úshin, árıne, otbasy qundylyǵy basym – 98%. Ekinshi qundylyq – 91%-dy quraǵan dostar. Respondentter munyń mańyzdy resýrs ekenin túsindiredi. Úshinshi orynda 89% quraǵan bos ýaqyttyń qundylyǵy, biz ony tek zamanaýı dep sanaımyz. Tórtinshi orynda jumys – 88%-dan joǵary. Respondentterdiń 76%-dan astamy dindi qundylyq dep tanysa, 61%-dan astamy saıasatty ataǵan». «Ulttyq Ustaz onlaın Akademıasynyń» jetekshisi Gúlmıra Qýrganbaeva óz sózinde qazirgi mekteptiń qundylyqtardy qalyptastyrýdaǵy róli taqyrybyna toqtaldy. «Zýmerler men álfalar býyny birinshi kezekte sappen júrmeıtinderin aıtady: men óz minezim bar jeke adammyn. Olar toptyq qabyldaýdy joqqa shyǵarady, jeke tulǵany tanýdy talap etedi jáne árkimniń pikirin tyńdaıdy. Olardyń ekinshi qundylyǵy – erkindik - profıldi, ýaqytty, muǵalimdi tańdaýdan kórinedi, bul qazir bilim berý júıesinde óte aıqyn baıqalady. Kópshilik úshin taǵy bir úlken qundylyq – kóshbasshylyq. Qazir árbir mektep kóshbasshylyqty ındıvıdýalızm, komandalyq rýh retinde tańdaıdy. Zet jáne Alfa urpaqtary úshin mindetti qundylyq - shyǵarmashylyq, basqa shynaıylyqty jasaý, ınovasıa, maǵynasy bar jańa nárse jasaý». Spıkerler óz sózinde qundylyqtardyń qalyptasýyna jáne qazaqstandyq qoǵamnyń qundylyqtar júıesindegi ózgeristerge áser etetin ártúrli faktorlardy atap ótti: ýrbanızasıa, áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaı, demografıalyq jáne urpaqtyq ózgerister, sıfrlandyrý jáne t.b. Atap aıtqanda, qatysýshylar qazaq tiliniń ulttyq qundylyq retindegi mártebesin kóterýdegi shyǵarmashylyq salanyń mańyzdylyǵyn atap ótti. Qorytyndylaı kele, kezdesýge qatysýshylar qazaqstandyq qoǵamnyń qundylyqtary boıynsha birlesken zertteýler júrgizýge jáne Qazaqstannyń jańa qundylyqtar paradıgmasyn anyqtaýda ǵylymı negizdelgen kózqarasty ázirleýge kelisti.