«Sairagúl aýyr da azapty joldan ótti. Bir kezgi memqyzmetker, mektepke deiingi birneshe mekemeni basqarǵan ol Shvetsiiadan saiasi pana tapty. Alaida áli kúnge deiin Qytaidan tóner qaýip seiilgen joq.
Qytai biliginiń quryǵy uzyn, soǵan qaramai Sairagúl «álem men kórgen tozaqty estip-bilýi tiis» dep esepteidi.
2017 jyly Sairagúl Qytaidaǵy repressiialyq júieniń tuzaǵyna túsedi.
«Onyń qandai azaptan ótkenin aitýdyń ózi aýyr», – deidi Sairagúldiń «saiasi lagerdegi» bastan ótkergen taýqymetti kúnderin birlesip jazǵan Aleksandra Kaveliýs.
«Bas kýáger» dep atalatyn bul kitap Sairagúldiń tól týyndysy. Kitapta qazaq áieli osyndai lagerdegi azapty kúnderin boiamasyz baiandaidy», – deidi «Deutsche Welle».
...
Nemis agenttigi osy arada kitaptaǵy saiasi lagerlerge toqtalady.
Shyńjańdaǵy Ile-Qazaq avtonomdy okrýginde týǵan 43 jastaǵy Sairagúl Saýytbai tórt jyl buryn Qytai biliginiń pármenimen qurylǵan «saiasi lagerge» toǵytylady.
Qytai biligi mundai oshaqtarda qaýipti islam lańkesterin qaita tárbielep, olarǵa qytai tili men mádenietin sińdirý jumysy júrgiziletinin málimdegen.
Alaida Sairagúl ol jaqtaǵy shynaiy ahýal resmi málimetpen múlde úilespeitinin, «saiasi lagerlerde» adamǵa zorlyq-zombylyq jasaý úirenshikti is ekenin aitady.
Dárigerler tutqyndarǵa tájiribe jasap, olarǵa túrli dári-dármek egip, «qara bólmege» qamap qoiady. Ol aitqan «qara bólme» tutqyndardy elektroústelge otyrǵyzyp, oiyna kelgendi isteitin qapas bólme.
Sairagúldiń sózinshe, ony osy bólmede esinen tanǵansha talai ret azaptaǵan.
Onyń aitýynsha, uiǵyr avtonomdy okrýgi dep atalatyn Shyńjań ólkesi «álemdegi ashyq aspan astynda ornalasqan eń úlken abaqty».
Quqyqqorǵaýshylardyń málimetinshe, Qytaida milliondaǵan tutqyndy azaptap, ólimshi qylatyn 1200-ge tarta lager bar.
2019 jyly Tagesschau.de portalyna bergen suhbatynda qytaitanýshy Adrian Tsents: «Mundai lagerde azaptaýdyń nebir jantúrshiktirer joldary bar. Bútin bir ultty qytailandyrý saiasaty memlekettik deńgeide júrgizilýde» dep málimdegen.
«Deutsche Welle» osy arada Sairagúldiń ótken ómirine toqtalyp, sonymen birge Qazaqstandaǵy ekonomikalyq jobalaryn keńitip jatqan Qytaidyń saiasatyn sóz etedi.
«Qazaqtar tek Qazaqstanda ǵana emes, Mońǵoliiada jáne Qytaidyń soltústik-batysynda da qonys tepken. Sairagúl kóshpeli otbasynyń úiindegi 9 balanyń biri edi. Saiyn dalada malyn jaiyp, jazyn jailaýda, qysyn qystaýda ótkizip, beiqam ómir keshti. 1980 jyldary Saýytbai áýleti men taǵy birneshe úielmen ózen boiynda turaqtap qalady.
Keiin bul araǵa qytailar kelip, túrli taýar alýǵa bolatyn dúken ashady. Bul otarlaýdyń bastamasy ǵana edi. Qazaqtar qytaidyń dendep engenin kesh túsinedi. Dúken artynan ile-shala fabrika salynyp, bútin bir aýyldy asyrap otyrǵan ózen sasyq, borsyǵan aryqqa ainalady».
Nemis portalynyń málimetinshe, Qytai Orta Aziiadaǵy ekonomikalyq yqpalyn kúsheite túskendi qalaidy. Sonyń bir dáleli – Jańa jibek joly dálizi. Ol eldiń soltústik-batys aimaǵyn basyp ótedi. Shyńjań ólkesi osy jobany júzege asyrýda geosaiasi mańyzǵa ie. Bul arada munai-gaz, kómirdiń joiqyn qory bar. Al etnikalyq toptar bul aimaqty áli de Shyǵys Túrkistan dep biledi.
...
Sairagúl istiń nasyrǵa shapqanyn 2016 jyly jan dúniesimen sezinedi. Balabaqshada qazaqsha sóilegeni úshin ulynyń aýzyn jelimdep tastaidy. Mine, sol kezde ári qaraiǵy it qorlyqtan qutylý úshin Sairagúldiń joldasy eki balasyn alyp, Qazaqstanǵa kóshedi.
Ýaqyt óte kele Sairagúl de atamekenine oralyp, otbasyna qosylýǵa tiis edi. Alaida Qytai biligi onyń josparyn buzyp, kese-kóldeneń turady.
Bilik aimaqtaǵy musylman azshylyǵynyń tólqujatyn tartyp alady. Artynsha «mádeni bailanys jáne dostyq kómek» atty búrkenshik baǵdarlamany bastap ketedi.
Segiz kúni boiyna qazaqtar, uiǵyrlar jáne ózge de musylman qaýymy qytai otbasynda turyp, olardyń mádenietin igerýge mindetti bolady.
Sairagúl óz kitabynda bul baǵdarlamanyń túpki maqsatyn áshkereleidi.
«Qytai otbasyna olardyń dástúr-joralǵysy men mádenietin úirenýge barǵandardyń kópshiligi qulǵa ainaldy. Musylmandardy shoshqa etin jeýge, áielderdi «qojaiynmen» jaqyndasýǵa májbúrledi.
«Quldar» oryndaityn kúlli jumysty qytailar sýretke basyp, bilikke joldap otyrdy. Kóbinese mundai sýretti adamnyń ar-namysyna tiip, keleke etý úshin internetke júkteitin», – deidi Sairagúl óz kitabynda.
2016 jyly alǵashqy «saiasi lagerler» ashylǵan tusta, Sairagúldiń aýylynda joǵalǵan adamdardyń sany jiilei bastaidy. Olardy ne úshin, ne maqsatpen áketkenin eshkim ashyp aitpaidy. Alaida bul qaýip aýyl turǵyndarynyń barlyǵyna tónip turǵan edi.
Osyny sezgen turǵyndar asa qajetti zattardy paketke orap, ony esiktiń tutqasyna ilip, saqadai-sai otyratyn bolǵan.
«Bir kúni Sairagúldiń sońynan keledi. Ony lagerdegi tutqyndarǵa arnap qytai tilin jáne úgit-nasihat ánderin úiretý úshin súirep alyp ketedi. Sairagúl ornalasqan bólmede tas qabyrǵadan ózge túk joq edi. Tek 5 videobaqylaý kamerasy tóbesinen tónip turǵan.
16 sharshy metrde 20 adam syǵylysyp jatady. Tutqyndarǵa arnaiy kiim kigizip, qolyna buǵaý salady. Barlyǵynyń basyn taqyrlap tastaidy.
Muǵalimdikten bólek jas kezinde Sairagúl meditsinany da meńgergen. Osy sebepti ony lagerdegi medbólimde jumys isteýge májbúrleidi.
Osy jerde júrip ol tutqyndarǵa qandai tájiribe júrgizilgenin, sonyń ishinde áielderdi bedeýlikke ushyratqan qatigez árekettiń kýágeri bolady.
Bir jiynda bir top kúzetshi 200 tutqynnyń aldynda jas kelinshekti zorlap, aiýandyq jasaidy. Áielge ara túskenderdi sol arada qoltyqtap áketip, azaptap, qinaityn bolǵan», – dep jazady nemis agenttigi.
...
Ómiriniń 5 aiyn lagerde ótkizgen Sairagúldi aqyr aiaǵy bosatady. Shyǵa sala birden Qazaqstanǵa qashyp, 2,5 jyl boiy kórmegen bala-shaǵasymen qaýyshady. Alaida qazaq biligi shekarany zańsyz kesip ótkendikten, oǵan saiasi baspana berýden bas tartady.
Keiinnen Saýytbai otbasyn Shvetsiia memleketi qabyldaýǵa kelisim berip, saiasi baspana usynady.
43 jastaǵy Sairagúl bastan ótkergen azapty kúnderdi eske alǵanda, kózine eriksiz jas úiiriledi. Ol úshin erkindiktiń quny qymbat. Onyń Shvetsiiaǵa alǵysy zor. Ázir joldasy ekeýi til úirenýde. Balalary mektepke baryp júr. Oǵan Shyńjańdaǵy týǵan-týysymen hat-habar almasýǵa bolmaidy. Qaýipti.
Ótken ómirindegi aiýandyq pen zulymdyqtyń taby áieldiń sanasynan óshpek emes.
«Lagerde ótken kúnderdi eske alsam, tósekke jatýǵa júreksinemin. Tar qapas kamerada tas edende uiyqtaǵan edik, sonyń saldarynan revmatizmge shaldyqtym. Jasym nebary 40-tyń ústinde, solai bola tura ótkenniń jarasy sozylmaly aýrýǵa ushyratty. Lagerge kelmei turǵanda qol-aiaǵym balǵadai, deni-qarnym saý adam edim», – deidi Sairagúl óz kitabynda.
Ázirlegen Aiaýlym ShAIMARDAN
