«Saıragúl aýyr da azapty joldan ótti. Bir kezgi memqyzmetker, mektepke deıingi birneshe mekemeni basqarǵan ol Shvesıadan saıası pana tapty. Alaıda áli kúnge deıin Qytaıdan tóner qaýip seıilgen joq.
Qytaı bıliginiń quryǵy uzyn, soǵan qaramaı Saıragúl «álem men kórgen tozaqty estip-bilýi tıis» dep esepteıdi.
2017 jyly Saıragúl Qytaıdaǵy repressıalyq júıeniń tuzaǵyna túsedi.
«Onyń qandaı azaptan ótkenin aıtýdyń ózi aýyr», – deıdi Saıragúldiń «saıası lagerdegi» bastan ótkergen taýqymetti kúnderin birlesip jazǵan Aleksandra Kavelıýs.
«Bas kýáger» dep atalatyn bul kitap Saıragúldiń tól týyndysy. Kitapta qazaq áıeli osyndaı lagerdegi azapty kúnderin boıamasyz baıandaıdy», – deıdi «Deutsche Welle».
...
Nemis agenttigi osy arada kitaptaǵy saıası lagerlerge toqtalady.
Shyńjańdaǵy İle-Qazaq avtonomdy okrýginde týǵan 43 jastaǵy Saıragúl Saýytbaı tórt jyl buryn Qytaı bıliginiń pármenimen qurylǵan «saıası lagerge» toǵytylady.
Qytaı bıligi mundaı oshaqtarda qaýipti ıslam lańkesterin qaıta tárbıelep, olarǵa qytaı tili men mádenıetin sińdirý jumysy júrgiziletinin málimdegen.
Alaıda Saıragúl ol jaqtaǵy shynaıy ahýal resmı málimetpen múlde úılespeıtinin, «saıası lagerlerde» adamǵa zorlyq-zombylyq jasaý úırenshikti is ekenin aıtady.
Dárigerler tutqyndarǵa tájirıbe jasap, olarǵa túrli dári-dármek egip, «qara bólmege» qamap qoıady. Ol aıtqan «qara bólme» tutqyndardy elektroústelge otyrǵyzyp, oıyna kelgendi isteıtin qapas bólme.
Saıragúldiń sózinshe, ony osy bólmede esinen tanǵansha talaı ret azaptaǵan.
Onyń aıtýynsha, uıǵyr avtonomdy okrýgi dep atalatyn Shyńjań ólkesi «álemdegi ashyq aspan astynda ornalasqan eń úlken abaqty».
Quqyqqorǵaýshylardyń málimetinshe, Qytaıda mıllıondaǵan tutqyndy azaptap, ólimshi qylatyn 1200-ge tarta lager bar.
2019 jyly Tagesschau.de portalyna bergen suhbatynda qytaıtanýshy Adrıan Sens: «Mundaı lagerde azaptaýdyń nebir jantúrshiktirer joldary bar. Bútin bir ultty qytaılandyrý saıasaty memlekettik deńgeıde júrgizilýde» dep málimdegen.
«Deutsche Welle» osy arada Saıragúldiń ótken ómirine toqtalyp, sonymen birge Qazaqstandaǵy ekonomıkalyq jobalaryn keńitip jatqan Qytaıdyń saıasatyn sóz etedi.
«Qazaqtar tek Qazaqstanda ǵana emes, Mońǵolıada jáne Qytaıdyń soltústik-batysynda da qonys tepken. Saıragúl kóshpeli otbasynyń úıindegi 9 balanyń biri edi. Saıyn dalada malyn jaıyp, jazyn jaılaýda, qysyn qystaýda ótkizip, beıqam ómir keshti. 1980 jyldary Saýytbaı áýleti men taǵy birneshe úıelmen ózen boıynda turaqtap qalady.
Keıin bul araǵa qytaılar kelip, túrli taýar alýǵa bolatyn dúken ashady. Bul otarlaýdyń bastamasy ǵana edi. Qazaqtar qytaıdyń dendep engenin kesh túsinedi. Dúken artynan ile-shala fabrıka salynyp, bútin bir aýyldy asyrap otyrǵan ózen sasyq, borsyǵan aryqqa aınalady».
Nemis portalynyń málimetinshe, Qytaı Orta Azıadaǵy ekonomıkalyq yqpalyn kúsheıte túskendi qalaıdy. Sonyń bir dáleli – Jańa jibek joly dálizi. Ol eldiń soltústik-batys aımaǵyn basyp ótedi. Shyńjań ólkesi osy jobany júzege asyrýda geosaıası mańyzǵa ıe. Bul arada munaı-gaz, kómirdiń joıqyn qory bar. Al etnıkalyq toptar bul aımaqty áli de Shyǵys Túrkistan dep biledi.
...
Saıragúl istiń nasyrǵa shapqanyn 2016 jyly jan dúnıesimen sezinedi. Balabaqshada qazaqsha sóılegeni úshin ulynyń aýzyn jelimdep tastaıdy. Mine, sol kezde ári qaraıǵy ıt qorlyqtan qutylý úshin Saıragúldiń joldasy eki balasyn alyp, Qazaqstanǵa kóshedi.
Ýaqyt óte kele Saıragúl de atamekenine oralyp, otbasyna qosylýǵa tıis edi. Alaıda Qytaı bıligi onyń josparyn buzyp, kese-kóldeneń turady.
Bılik aımaqtaǵy musylman azshylyǵynyń tólqujatyn tartyp alady. Artynsha «mádenı baılanys jáne dostyq kómek» atty búrkenshik baǵdarlamany bastap ketedi.
Segiz kúni boıyna qazaqtar, uıǵyrlar jáne ózge de musylman qaýymy qytaı otbasynda turyp, olardyń mádenıetin ıgerýge mindetti bolady.
Saıragúl óz kitabynda bul baǵdarlamanyń túpki maqsatyn áshkereleıdi.
«Qytaı otbasyna olardyń dástúr-joralǵysy men mádenıetin úırenýge barǵandardyń kópshiligi qulǵa aınaldy. Musylmandardy shoshqa etin jeýge, áıelderdi «qojaıynmen» jaqyndasýǵa májbúrledi.
«Quldar» oryndaıtyn kúlli jumysty qytaılar sýretke basyp, bılikke joldap otyrdy. Kóbinese mundaı sýretti adamnyń ar-namysyna tıip, keleke etý úshin ınternetke júkteıtin», – deıdi Saıragúl óz kitabynda.
2016 jyly alǵashqy «saıası lagerler» ashylǵan tusta, Saıragúldiń aýylynda joǵalǵan adamdardyń sany jıileı bastaıdy. Olardy ne úshin, ne maqsatpen áketkenin eshkim ashyp aıtpaıdy. Alaıda bul qaýip aýyl turǵyndarynyń barlyǵyna tónip turǵan edi.
Osyny sezgen turǵyndar asa qajetti zattardy paketke orap, ony esiktiń tutqasyna ilip, saqadaı-saı otyratyn bolǵan.
«Bir kúni Saıragúldiń sońynan keledi. Ony lagerdegi tutqyndarǵa arnap qytaı tilin jáne úgit-nasıhat ánderin úıretý úshin súırep alyp ketedi. Saıragúl ornalasqan bólmede tas qabyrǵadan ózge túk joq edi. Tek 5 vıdeobaqylaý kamerasy tóbesinen tónip turǵan.
16 sharshy metrde 20 adam syǵylysyp jatady. Tutqyndarǵa arnaıy kıim kıgizip, qolyna buǵaý salady. Barlyǵynyń basyn taqyrlap tastaıdy.
Muǵalimdikten bólek jas kezinde Saıragúl medısınany da meńgergen. Osy sebepti ony lagerdegi medbólimde jumys isteýge májbúrleıdi.
Osy jerde júrip ol tutqyndarǵa qandaı tájirıbe júrgizilgenin, sonyń ishinde áıelderdi bedeýlikke ushyratqan qatigez árekettiń kýágeri bolady.
Bir jıynda bir top kúzetshi 200 tutqynnyń aldynda jas kelinshekti zorlap, aıýandyq jasaıdy. Áıelge ara túskenderdi sol arada qoltyqtap áketip, azaptap, qınaıtyn bolǵan», – dep jazady nemis agenttigi.
...
Ómiriniń 5 aıyn lagerde ótkizgen Saıragúldi aqyr aıaǵy bosatady. Shyǵa sala birden Qazaqstanǵa qashyp, 2,5 jyl boıy kórmegen bala-shaǵasymen qaýyshady. Alaıda qazaq bıligi shekarany zańsyz kesip ótkendikten, oǵan saıası baspana berýden bas tartady.
Keıinnen Saýytbaı otbasyn Shvesıa memleketi qabyldaýǵa kelisim berip, saıası baspana usynady.
43 jastaǵy Saıragúl bastan ótkergen azapty kúnderdi eske alǵanda, kózine eriksiz jas úıiriledi. Ol úshin erkindiktiń quny qymbat. Onyń Shvesıaǵa alǵysy zor. Ázir joldasy ekeýi til úırenýde. Balalary mektepke baryp júr. Oǵan Shyńjańdaǵy týǵan-týysymen hat-habar almasýǵa bolmaıdy. Qaýipti.
Ótken ómirindegi aıýandyq pen zulymdyqtyń taby áıeldiń sanasynan óshpek emes.
«Lagerde ótken kúnderdi eske alsam, tósekke jatýǵa júreksinemin. Tar qapas kamerada tas edende uıyqtaǵan edik, sonyń saldarynan revmatızmge shaldyqtym. Jasym nebary 40-tyń ústinde, solaı bola tura ótkenniń jarasy sozylmaly aýrýǵa ushyratty. Lagerge kelmeı turǵanda qol-aıaǵym balǵadaı, deni-qarnym saý adam edim», – deıdi Saıragúl óz kitabynda.
Ázirlegen Aıaýlym SHAIMARDAN
