Biz osy suhbatta qytaı ádebıetiniń qazirgi jaı-kúıi, baspa isi, qalamaqy, aýdarma salasy, qazaq ádebıetiniń Qytaıdaǵy orny, ondaǵy qazaq oqyrmandarynyń bizden kimderdi jaqsy tanyp, jastana oqıtyny jáne óziniń de tanymaldyqqa jetýdegi joldary jaıynda keńirek áńgime órbittik.
Men – ınternet ádebıetiniń jemisimin
— Ózińiz týraly qysqasha aqparatqa qarap otyrsam, «Qytaı ınternettik telearnasynyń qazaq bóliminde redaktorlyq qyzmet isteıdi» dep jazylypty. Sonda onyń saıty telearnadan bólek pe?
— Iá, bólek. Bólek bolǵanda múlde bólek emes, biz saıtqa telearnadan tys arnaıy ózimiz daıyndaǵan materıaldardy da júkteımiz. Saıttyń telearnadan bólek óz stýdıasy, óz baǵdarlamasy, jeke dıktorlary bar. 2011 jyldan bastap sonda jumys istep kelemin.
— Túsinikti. Al Ereke, jaqynda Beıjiń qalasynda «Tez ótetin aılar» deıtin áńgimeler jınaǵyńnyń tusaýkeseri bolǵanyn aqparattardan kórdik. Keń kólemde atalyp ótipti. Áńgimemizdi sodan bastasaq.
— Iá, bul kitaptyń tusaýkeseri Beıjińdegi Ortalyq Ulttar ýnıversıtetinde keńinen atalyp ótti. Kóptegen aqyn-jazýshy, ǵalymdar qatysty. «Tez ótetin aılar» beı áńgimeleri túgeldeı Beıjiń qalasynda jazyldy. Beıjiń úlken qala, jan sany 25 mıllıondy quraıtyn osy qalada bilim alyp, qyzmet jasap jatqanyma da on jyldyń júzi bolypty. Ári úlken, ári ózgeshe orta men syqyldy aýyl balasyn san qıly sezim men alýan oılarǵa jeteledi. Armandap jetken Beıjińde turyp qarapaıym aýylymdy saǵyndym, qadirin osy jaqqa kelgende uǵyndym. Beıjiń maǵan shabyt berdi. Men týǵan dalamdy qandaı súısem, jastyǵym, qalyptasqan ortam — Beıjiń qalasynyń mádenı ortasyn da sondaı jaqsy kórem. Biraq bul qalaǵa eshbir tán emes ekenimdi bilemin. Bir kún jyly, bir kún sýyq qabaǵyn tanytady. Bir kún syrtqa tepse, bir kún qushaǵyn jaıady. Meniń barymmen de, joǵymmen de eseptespeıtin osy qalada beı áńgimeleri týdy. Jalpy kitap úsh bólekten turady. «Mýza paraǵy» dep atalatyn bóleginde jastarǵa tán, jastyq kezeńdegi aınalyp óte almaıtyn sújet-mahabbat taqyrybynda jazylǵan birneshe áńgimeler jınaqtalǵan. Onda «Jazylmaı qalǵan hattyń mátini», «Tústiń senarıi jáne rejıseri», «Kókek búldirgenge toıǵanda qaıtady» atty áńgimelerdi aıtýǵa bolady. Ekinshi bólim «Aýyl áńgimeleri» dep atalady. Onda «Men úrlegen baqbaqtyń ulpasy qaıda bardyń?», «Ata qazasy», «Naızaǵaı oty shetenge tańdap túsedi», «Qosh bol, Bulanaı» atty áńgimeler bar. Al úshinshi bólegi — «Beı dápterinen» dep atalady.
— Attary da tosyn estiledi eken, «beı áńgimeler» degenińizdi túsindire ketińizshi.
— Bunda kezindegi ınternet betindegi «Beı» búrkenish atymmen jarıalanǵan ınternettik jazbalarym jınaqtalǵan. «Beı» búrkenshek esimi sol ýaqytta qoldanylǵan bolatyn. Odan buryn da biraz áńgimeler jazdym, biraq men ózim týraly shynaıy baǵa estigim keldi. Sosyn burynǵy atymdy ýaqytsha qoıa turyp, «Beı» degen búrkenshek esimmen kúndelikti qysqa ınternet jazbalaryn saıtqa salyp otyrdym. Berilgen baǵalar meni qatty qýantty. Ataǵym da shyqty. Erekshe shabyt.
Aılar aýnap, kúnder zaýlap jatty. Sol baqytty aılardyń qushaǵynda qalyp qoıǵyń keledi. Tez ótetin aılar bir jaǵy soǵan da qaratylǵan. Sol áńgimeler jazylý barysynda qazirgi kitaptyń redaktory, jobalaýshysy Ómirjan Seısenqululy menimen kezdesip, ınternettik jazbalarymdy baspaǵa berý týraly usynys jasady.
Kitaptyń taǵy bir aıta keterligi – bul ınternet ádebıetiniń kórinisi, ınternet ádebıetiniń belgisi dep aıtýǵa bolady. Bul kitap oqyrmanǵa ýaqyt tapshy kezeńde shubalańdyqtan arylǵan, taq etip tańdaıǵa urylatyn lezdik, shaǵyn sújetti áńgimelerden quralǵan. Budan tys jergilikti tildiń ereksheligin saqtap jazýǵa qulshyndym, kórkem ádebıette dıalekt, jergilikti erekshelik saqtalýǵa ruqsat etiledi ǵoı, ıaǵnı, keıipker obrazyn ashýǵa paıdalanylady. Sondyqtan osy Qytaıdaǵy qazaqtarǵa tán sóz qoldanystar, sóılem quraý daǵdysy, jat tilderdiń yqpalyndaǵy sóz quraý, sóılem oılaý formasy birshama saqtaldy. Bul jaǵynan alǵanda redaktorǵa da kóp qyryqtyrmaı, sol kúıde saqtap qalýǵa kúsh saldym. Menshe bul kitapty alǵanda birden qazaq ádebı tilinen sál aýa jaıylǵandaı sezilýi múmkin. Biraq bul tildiń qoǵamdyq ereksheligi, bizdiń qoǵamdyq ortamyzdaǵy sóıleý daǵdymyz osylaı. Sondyqtan Qazaqstannan kelgen til mamandaryna, ásirese, Ahmet Baıtursynov atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtyndaǵy ustazdarǵa jergilikti tildik materıal retinde usyndym. Ol kisiler bizdiń Qytaıdaǵy qazaqtardyń tildik qoldanysta qaısy baǵytqa qarap bara jatqanymyz týraly tamasha materıal boldy dep qabyldaǵan.
— Osy oraıda, Sizderdegi ınternet ádebıeti týraly aıtyńyzshy.
Internet ádebıeti jaqynǵy jyldardan bergi óte qyzý talqydaǵy taqyryp. Burynǵy dástúrli ádebıet sıaqty redaktor, baspa qatarly qym-qýyt joldardy basyp ótpeıin erekshelikke ıe ınternet ádebıeti bizde jaqsy damyp keledi. Mysaly, «Qara jartas» atty saıtty aıta keteıin. Siz saıtqa tirkelgende aldymen siz avtorsyz ba, joq oqyrmansyz ba dep suraq qoıady. Iaǵnı, sizdi jikke aıyrady. Men avtor bolsam onda avtormyn deımin de, tirkelemin. Ary qaraı jazatyn shyǵarmańyz bolý kerek, sosyn ınternet júıesinde shyǵarmashylyǵyńyzdy bastap ketesiz. Kitabyńyzdyń muqabasyn, atyn, mazmunyn jazatyn jerleri bolady, sosyn sol arada jazyp otyrasyz.
Al qalamaqy qalaı beriledi degenge kelsek, sizdiń kórilimińizge, ıaǵnı shyǵarmańyzdy oqyǵandardyń sanyna qaraı saıt basqarýshylar sizdi óz ınternet avtorlary qataryna qabyldaıdy. Odan keıin sizdiń týyndylaryńyzdy bastapqy birneshe taraýyn aqysyz oqýǵa bolatyn, sońǵy taraýlaryn kórý úshin aqy tóleıtin etip jasap qoıady. Eger shyǵarmańyzǵa qyzyqqandar bolsa, onda aqshasy tólenip ınternet ádebıetiniń avtoryna aınalasyz. Aqsha shyǵarmanyń ashylǵan ár betine tólenedi. Qytaı aqshasy boıynsha bir betine bes tıyn nemese on tıyn tólep oqysańyz, bir shyǵarmany oqyp bolǵanyńyzda sol kitaptyń quny shyǵady. Menshe Qazaqstanda ádebıet portaldary osyndaı júıeni qoldansa jaqsy bolar edi, aldyńǵy taraýlary aqysyz, sońyn aqyly etip jetelep oqytsa, oqyrman úırenedi. Qytaıdaǵy ınternet ádebıetiniń jarqyn ókilderinen men tanıtyndardan Han Han, Gó Jıńmıń qatarlylar dep aıtsaq bolady. Bular óte jas jazýshylar. Kórkem shyǵarmalaryn ınternette jazýmen bastaǵan. Birte-birte ınternette ózderiniń óte kóp oqyrmandaryn qalyptastyrǵan, sol oqyrmandarynyń kúndelikti jebeýi men qoldaýynyń arqasynda shyǵarmashylyq shabyt taýyp otyrǵan. Qazir ekeýi de eń ótimdi jazýshylar qataryna enip ketti. Qazir olar ınternet ádebıetinde óz joldaryn taýyp, shyǵarmalaryn kınoǵa, ıaǵnı, mádenı taýarǵa aınaldyrýǵa qaraı bet buryp ketkendigin aıyryqsha aıtýymyz kerek. Aqshalary óte kóp. Mine, men de sol ınternet ádebıetiniń jemisimin. Jazýshylyq shabyt, qoldaý, tanymaldylyq, sapa. Ótimdi kitapqa jol.
Garsıa Markes qytaı baspalaryna nege ashýlandy
— Qytaıda kitap saýdasy, baspalar básekesi degen bir qyzyp jatqan dýman, qaınap jatqan qazan ǵoı, ınternet ádebıeti oǵan qanshalyq áser etýde?
— Qytaı úlken bazar ǵoı, áseri bar ekeni daýsyz. Biraq mundaǵy baspalar ártúrli joldarmen tyǵyryqtan jol taýyp, óz paıdalaryn kemitip jatqan joq. Qaıta báseke burynǵydan da qyza túskendeı. Meniń ınternette tanymal bolǵan dúnıelerim kitap bolyp shyqqanda da ótimdi. Óıtkeni, sana kitapty báribir jınaq, tolyq nusqa negizinde qabyldaıdy ǵoı.
— Osy Qytaıdaǵy baspa quqyǵy jóninde ártúrli áńgimeler aıtylady. Sheteldegi brend ónimderdiń kóshirmesin jasap shyǵara qoıǵysh ádetimen shetel jazýshylarynyń shyǵarmalaryn da jymqyryp turatyn jaǵdaılar bola ma qalaı?
Bul týraly mynadaı mysal keltireıin. 1982 jylǵy Nobel ádebıet syılyǵynyń ıegeri, Kolýmbıanyń ataqty jazýshysy Gabrıel Garsıa Markes sol áıgili syılyqty alǵannan keıin onyń shyǵarmalarynyń Qytaıdaǵy áseriniń joǵarylyǵyna baılanysty keıbir baspalar onyń «Júz jyldyq jalǵyzdyq», «Holera tusyndaǵy mahabbat», «Polkovnıkke eshkim hat jazbaıdy» qatarly shyǵarmalaryn avtor ruqsatynsyz nemese sol kezdegi baspa quqyǵy týraly bilimniń kemshiliginen qytaıshaǵa aýdaryp, taratyp jibergen. 1990 jyly Markes Beıjiń jáne Shańhaı qalalaryna saparlaı kelip, osy saparynda kitap sórelerinen óziniń ruqsatynsyz qytaı tilinde basylyp shyqqan shyǵarmalaryn kórip, qatty qapalanady.
Sonymen Beıjińde Qytaıdyń mádenıet salasyndaǵy qaıratkerlerimen kezdesý barysynda olarǵa qarata «Barlyqtaryń zańsyz baspa urylarysyńdar ǵoı sonda?» deıdi. Markestiń renishti bul sózi sol arada turǵandardy yńǵaısyz jaǵdaıǵa túsiredi. Kolýmbıanyń Qytaıda turatyn elshisi bul jaǵdaıdy jýyp-shaıyp jibergisi kelse de, Markestiń ashýy tarqamaıdy. Sol arada «Men ólgennen keıin 150 jyl ótse de Qytaıǵa shyǵarmalarymnyń baspa quqyǵyn bermeımin, ásirese «Júz jyldyq jalǵyzdyqty» dep kesip aıtady. Osydan keıin 30 jyl ishinde Qytaıdyń qaısybir baspa organdary jáne myqty baspagerleri mádenıet qyzmetkerleri bul iske aralasyp, uly jazýshynyń shyǵarmalarynyń baspa quqyǵyn alý týraly hattar jazady, usynystar jiberedi. Markes qytaı baspa salasyn elemeı qoıady. 1992 jyly Qytaı resmı túrde «Halyqaralyq baspa ortaq kelisimine» (Universal Copyright Convention) kirdi. Qytaı baspa salasynyń baspa quqyǵy týraly túsinikteri qalyptasa bastady. Beıresmı málimetterge qaraǵanda 20 neshe jyl ishinde Qytaıdaǵy 100 neshe baspa Markeske, Kolýmbıa elshiligine, tipti Markes Meksıkada turǵanda Meksıka elshiligine de baspa quqyǵy týraly ótinish jasaıdy. Alaıda birde bir jaýap bolmaǵan. Biraq Markes bul sózdi aıtqanymen, 2008 jyly baspa quqyǵyn aqyry berdi. Bul týraly Qytaıdyń Shın jıńdıan mádenıet kompanıasynyń bas alqasy Markesti qalaı jibitkeni týraly áńgimesin bylaı baıandaıdy. 2008 jyly olar Markeske mynadaı hat joldaıdy:
«Qurmetti Markes myrza, sizdiń kezinde Parıj kóshesinde alystan turyp «Ustaz» dep óz kóńilińizde áýlıedeı kóretin jazýshyńyz Hemıngýeıge aıǵaılaǵanyńyz sıaqty, biz Tynyq muhıttyń arǵy betinen sizge «Ustaz» dep aıǵaılap turmyz, eger siz tyńdaı alǵan bolsańyz, dál sol kezdegi Hemıngýeı sıaqty bizge qol bulǵap, joǵary daýysta: «Sálem, dostar!» dep aıtatynyńyzǵa senemiz». Mine, osy hattyń áserinde bálkim uly jazýshy kezindegi ózin eske alǵan bolýy múmkin. «Júz jyldyq jalǵyzdyq» qatarly shyǵarmalarynyń resmı baspa quqyǵyn beredi. Bul Qytaı baspa salasynda úlken dúmpý qozǵady. Al osydan keıin ilgerindi-keıindi basqa baspalardyń shyǵarǵan zańsyz basylymdaryn Úkimet zań organdarynyń arqyly birte-birte joǵaltyp, qazir bazar betindegi Markes shyǵarmalary túgeldeı osy baspanyń quqyǵyndaǵy zańdy kitaptar esepteledi.
Qalamaqy qalaı sheshiledi?
— Jańa aıtqanymdaı, 1992 jyly Qytaı halyqaralyq baspa quqyǵy jónindegi kelisimshartyna qol qoıyp, sol uıymǵa kirgennen keıin, shetel klasıkteri jáne myqty shyǵarmalardyń baspadan shyǵýy birte-birte óz arnasyn tapty. Resmı baspadan shyǵatyn kitap baspa ónimderiniń barlyǵynda ISBN ıaǵnı, halyqaralyq ólshemdi kitap nómiri basylady jáne kitaptyń baspa quqyǵy, kóshirilip basylsa jaýapkershilik arqalaıtynyna deıin aıqyn belgilenedi. Al buǵan qarap Qytaıda búkildeı zańsyz kitap joq bolyp ketken eken dep oılamańyz. Beıjiń kóshelerinde júrseńiz, kóshe boıynda qol arbasymen kitap satyp júretinder bolady, odan da izdegen kitabyńyzdy taba alasyz. Bul qandaı jaǵdaı deseńiz, olar resmı baspadan shyqqan kitaptardyń kóshirmesi. Qazir Qytaıdyń jeńil ónerkásibi, qaǵaz ónerkásibi, baspa ónerkásibi damyǵan ǵoı. Kitabyńyz búgin baspadan shyqsa, satylym mólsherine qaraıdy nemese bazarda qandaı kitap ótimdi, oqyrman qandaı kitapty izdep júrip oqyp jatyr, osyny baqylap otyratyndar óziniń jekelik baspa úıinde sonyń aýmaǵan túrin kóshirip basady. Sóıtedi de kóshedegi kóterme saýdagerlerge taratqyzady. Kitaphanada turǵan áýelgi nusqamen salystyrǵanda qaǵazy, túpteýi nashar bolǵanymen, munyń baǵasy arzan, birer kitapty sol kitaptyń áýelgi baǵasynyń jarym baǵasymen de alyp alýyńyzǵa múmkindik bar. Bul týraly bizdiń ortamyzda: «Kitabyńyzdyń kóshirmesi kótermeshiniń qolynda júrsin, ótimdi ekenin sodan bilemiz» degen sóz bar. Al budan tys, kitaptyń elektrondyq nusqasyn saýdalaıtyn, ınternette kóshirip jazyp jarıalap jiberetin jaǵdaılar ekiniń birinde kezdesedi. Bul jaǵynda zań organdary basqarýdy kúsheıtti degen kúnniń ózinde birin bassań, biri shyǵyp retteýge bolmaıtyn bir etek-jeńi jıylmas úlken sharýashylyqqa aınalyp bara ketken.
Álem ádebıetindegi shyǵarmalar qazir Qytaıda túgeldeı aýdarylady. Aýdarmanyń tek bir nusqasy emes, birneshe nusqasy qatar júretin kezderi de bolady. «Aýdarma qaıtalaı jasampazdyq barysy» dep jatamyz, sondyqtan aýdarmashynyń óresine qaraı aýdarma basqasha áser berýi múmkin ǵoı.
— Qalamaqy máselesine kelsek…
Qytaıdyń baspalarynan shyǵatyn árqandaı sheteldiń jazýshysyna, baspasyna kelisimsharttar jasalynady. Oǵan óz ruqsatyn berip, qolyn qoıǵannan keıin baspa basyp shyǵarady. Biraq sol avtordyń aldynda kim buryn barǵany mańyzdy. Keshigýge bolmaıdy. Úlken bir roman eki-úsh táýlikte aýdarylyp eki-úsh redaktorlyq jumys jasalǵannan keıin-aq baspadan jarq ete qalady. 20-30 aýdarmashy bólip alady da, redaktorlarǵa beredi. Sonda uzaq bolǵanda bir apta ketedi. Óıtkeni, qazir Qytaıdyń baspa bolsyn, barlyq mádenıet salasynda báseke óte kúshti, ótimdi kitapty bir baspa aldymen aýdaryp daıarlap turmasa, ekinshi qaǵyp ketedi. Bul úlken saýdaǵa, bızneske aınalǵan júıe. Baspa quqyǵy men qalamaqy máselesi anyq ólshemge túsken. «Qytaı halyq respýblıkasy avtorlyq quqyq zańynyń» 2-tarmaqshasynda: sheteldikterdiń, memleketke qarastylyǵy joq azamattardyń jazǵan shyǵarmalarynyń sol avtor turǵan memleket jáne óńir halyqaralyq kelisim shartqa nemese sol uıymǵa múshe bolsa, ondaı azamattardyń avtorlyq quqyǵy saqtalady dep belgilengen, 1999 jylǵy belgilengen qalamaqy tóleý belgilemesine saı: kitaptyń quny × taralym sany × qalam aqy paıyzy mine osylaı qalamaqy beriledi, Qalamaqy áýelgi avtorǵa 3-10 paıyzdyq ólshem boıynsha berilse, aýdarma shyǵarmaǵa 1-7 paıyzdyq ólshem qoldanylady. Biraq avtor kelisimin bergen nemese jeke qarajatymen shyǵarylatyn kitaptarǵa qalamaqy tólenbeıdi.
— El ishinde qalaı?
— El ishindegi búkilge jýyq gazet-jýrnal biryńǵaı qalamaqy júıesinde jumys isteıdi. Iaǵnı, proza, maqala, óleń barlyǵyna qalamaqy tólenedi. Qalamaqy ólshemi sol jýrnaldyń taralymyna jáne ataq-dárejesine qaraı ólshenedi. Memleket dárejeli nemese ólke, oblys dárejeli úzdik jýrnaldardyń qalamaqysy ár betine 100 ıýán (5 000 teńge) nemese 70-80 ıýán mólsherinde qalamaqy beredi. Óleń men qara sózdiń de ólshemderi bólek bolady. Oblystyq, aımaqty jergilkti jýrnaldar ár betine 50 ıýán aınalasynda bolady. Naqty kesimdi emes, mólshermen aıtyp otyrmyn.
Kitap shyǵarý júıesi sol memlkettik tapsyrys, jeke shyǵarý degen sekildi dúnıe. Memlekettik te qalamaqy bar, jekede joq. Jekege kitap mazmunyn qarap, ruqsat beredi.
«Júz jyldyq jalǵyzdyq» qaıta qazaqshalandy
— Al sol qytaı tiline aýdarylyp jatqan dúnıelerdiń qazaqshaǵa aýdarylyp jatqany az emes shyǵar?
— Álem ádebıetinen qytaı tiline aýdarylyp, odan qazaq tiline aýdarylý jaǵdaıy jyl saıyn jaqsaryp keledi. Elıs Mýnronyń shyǵarmalarynan «Áıel mahabbaty», «Saıran kúnder», «Jırenish, dostyq, ińkárlyq, mahabbat, neke» qatarlylary, Harýkı Mýrakamı «Ný ormandaǵy mahabbat» Orhan Pamýktiń «Meniń atym Qyrmyzy» taǵy basqa tolyp jatqan romandar nemese Nobel ádebıet syıylǵynyń ıegerleriniń shǵarmalary aýdarylyp jatyr. Jaqynda aýdarmashy Qaltaı Orazbekuly sol Garsıa Markestiń «Júz jyldyq jalǵyzdyǵyn» «Ǵasyrlyq qulazý» degen atpen qaıta aýdaryp jaryqqa shyǵardy. Qazaq tilinde jyldaǵy Nobel syılyǵynyń ádebıet salasy boıynsha baǵalanǵan jazýshylarynyń, Batys elderi, Japonıa, álem ádebıetindegi klasıkteri kóptep aýdarylý ústinde.
Markestiń «Júz jyldyq jalǵyzdyq» romany «Ǵasyrlyq qulazý» degen atpen aýdaryldy
Bertingi jyldardan beri úkimet jaǵynan ádebıet-kórkemóner salasyna basa nazar aýdaryp, qytaı tilindegi shyǵarmalardy az ulttar (qytaıda qytaıdan ózge ulttar az dep atalynady) tiline aýdarý, qytaı ádebıetindegi áıdikterdi az ult tiline aýdarý jobasy birshama jedel júrdi. Az ulttarǵa qytaı ádebıetin tanytý maqsatynda jylyna kóptegen kitaptar aýdarylady. Erterekte qytaıdyń klasıkalyq shyǵarmalary «Sý boıynda», «Qyzyl saraı túsi», «Qalyń orman, qarly dala», «Batysqa sapar», «Sunzynyń áskerı aılasy», «Tań dáýiriniń báıitteri» qatarly úzdik týyndylardan bastalǵan ádebı aýdarma salasy odan keıinirek Lý Shun, Maý Dun, Laý Shy, Ba Jın, Bıń Shın, Áı Shıń, Haı Zy qatarly avtorlardyń shyǵarmalaryn aýdarýymen jalǵasty. 2012 jyly Mo Ian Nobel ádebıet syılyǵyn alǵannan keıin, onyń shyǵarmalaryn jappaı aýdarý bastaldy. Odan qalsa «Qytaı az ulttar ádebıetin kórkeıtý qurylysynyń aýdarmany demeý nysany» baǵdarlamasy boıynsha «Qytaı osy zaman ádebı týyndylarynan tańdamalylar» atty áńgimeler, povester, óleńder, shalqymalar, derekti ádebıet tomdyǵy bolyp bes tomdyq úlken serıamen qytaı ádebıetindegi úzdik ádebı shyǵarmalar az ulttar tiline aýdaryldy.
— Al osy jerde, keri baǵytta az ult tilindegi shyǵarmalardy qytaı tiline aýdarý qalaı?
Bul da joǵaryda atalǵan baǵdarlamanyń quramdas bóligi. Iaǵnı, az ulttar ádebıetin qytaı oqyrmandarynyń nazaryna usyný qyzmeti de qarqyndy júrýde. Qytaı qazaq ádebıetine tanys avtorlardan Tápeı Qaıysqanuly, Mádenıet Muqataıuly, Almagúl Jumajanqyzy, Gúlnar Qýanbekqyzy, Yntymaq Sádýuly, Tóleýbaı Doshyquly, Bilisbek Ábdirazaq, Nurbolat Ábdiqadyr, Mádetbek Balǵabek, Erlan Nurdyhan, Qýanysh Dáleı, Gúlaısha Erahmet, Qýat Asylbek, Azıa Maǵyperqyzy qatarly aqyndardyń óleńderi, Orazqan Ahmetov, Shaımurat Qamzauly, Nurıla Qyzyqanqyzy, Áýelqan Qalı, Jumabaı Biláluly, Shámis Qumar, Qumarbek Jýanǵan, Jeńis Yryshan, Tursynbek Baıjuma, Baıahymet Jumabaı, Qıdash Jubanysh qatarly avtorlardyń prozalyq shyǵarmalary romandary qytaı tiline aýdarylyp basyldy.
— Olardy qazaq aýdarmashylar aýdarady ǵoı sonda?
— Iá, qazir myqty aýdarmashylardan Erkesh Qurmanbek, Qaısha Tábárákqyzy, Qadıla Nurǵalı, Murat Ybyraı, Sháken Bóketaı, Jaıyrbek Muqametqan, Dáýletjan Patıh, Qajybek Aıdarhanuly qatarly kisilerdi ataýǵa bolady. Bul kisilerdiń aýdarýymen, ıaǵnı, Ákbar Májıtulynyń aýdarýymen «Abaı qara sózderi», Qabaı aqsaqaldyń (ulty sibe) aýdarýymen Abaı óleńderi, Abaı qara sózderi qytaı oqyrmandaryna jol tartty. Sondaı-aq, Qazaqstan ádebıetinen Nemat Kelimbetovtiń «Úmit úzgim kelmeıdi», «Kúnshildik» romandary aýdaryldy. Rahymjan Otarbaevtyń birqatar shyǵarmalary aýdaryldy. Bular ǵana emes, biraz shyǵarmalar bar. Saıası jaǵynan da Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń «Tarıh tolqynynda», «Qazaqstan joly» qatarly birqansha shyǵarmalary da qytaı tiline aýdarylyp basyldy. «Elin súıgen, eli súıgen Elbasy» atty kitaptyń qytaı tilindegi nusqasynyń tusaýkeseri osy Beıjiń qalasynda ótti.
Jalpy, bizdegi aqyn-jazýshylardyń óz shyǵarmashylyǵynan tys kásibi aýdarma dese de bolady. Óıtkeni, olar óz betinshe emes, memlekettik tapsyryspen ǵana aýdarady. Aýdarady, qalamaqysyn alady, boldy. Basqa eshteńege bas qatyrmaıdy. Jáne tapsyrys ta kóp, qalamaqy da joǵary. Endi bir kemshin tusy – álem ádebıetiniń bizdiń ádebıetke kirýindegi, qazaq tiline aýdarylýyndaǵy kópir taǵy sol qytaı tili bolyp tur. Ózge tilderden tikeleı aýdaratyn aýdarmashylar qosyny kemdik tanytyp tur. Aǵylshynnan tikeleı aýdaratyndar endi-endi qalyptasyp keledi.
— Al qazaqtardan qytaısha jazatyn jastar shoǵyry qalyptasty ma? Jalpy, qytaı oqyrmandary qalaı qabyldaıdy, moıyndaı ma degenim ǵoı?
Qytaı tilinde shyǵarma jazyp, qazaq ómirin sýrettep júrgen aǵa býyndardan Ákbar Májıtuly, Erkesh Qurmanbekqyzy qatarly kisilerdi ataýǵa bolady. Jazýshy Ákbar aǵanyń qalamynan týǵan «Aqsaq qulan», «Qaıran on bestegi Halıda-aı», Shyńǵys hannyń tarıhy tóńireginde jazǵan «Muqalı» qatarly shyǵarmalary qytaı oqyrmandary arasynda keremet ańys qozǵaǵan. Aǵamyz ótkir qalamy, shyǵarmashylyq talanty arqyly Qytaıdyń sol ýaqytta eshkim qol sozýǵa batyly barmaıtyn memlekettik ádebı syılyqtarynyń bas júldesin art-artynan jeńip alyp otyrǵan, bul bizdiń maqtanyshymyz. Árıne osy aǵa býyndar qazaq ómirin Qytaı oqyrmandaryna óz tilinde jetkize bildi. Óz oılaý formalary arqyly eshqandaı bógetsiz bildire aldy. Qytaı oqyrmandary qazaq halqynyń tarıhy, mádenıeti týraly túsinikke ıe boldy. Aýdarma arqyly qytaı oqyrmandaryna birqansha shyǵarmalarymyz baryp jatyr. Biraq ol qansha degenmen aýdarma. Jańa zamanda sol aǵa býyndardyń jolyn qýǵan, qytaısha shyǵarma jazatyn jas býyndar qatary úzilgen joq. Bul qýanatyn jaǵdaı árıne. Solardyń qatarynda Aıdos Amantaıulyn aıtý mindet. Aıdos joǵary bilimdi, jaqsy otbasynda dúnıege kelgen azamat. Atasy Qytaı halyq radıosynyń alǵashqy býyn qurýshylary Saǵat Jaıpaquly, ákesi Amantaı Saǵatuly, ápkesi qazaqtyń myqty rejıser qyzy Janar Saǵatqyzy. Osyndaı Qytaıdaǵy mádenıet salasynda orny bar kisilerdiń otbasynda týylǵandyǵy sebepti de jazýshy bolǵan shyǵar. Onyń qazaq halyq ánderiniń mazmundaryn sony áńgimege aınaldyrý arqyly jańasha stılde jazǵan «Aıdos-SHolpan» romany jaqsy oqyldy. Ásirese qytaı tilinde mektep oqyǵan, qytaı tilinde bilim alyp kózi ashylǵan, qazaq tilinde ádebıet oqýǵa sharasyz, biraq qazaq ádebıetine, turmysyna zer salyp, túsingisi keletin qytaısha oqyǵandar men qytaı oqyrmandary izdep júrip oqydy. Bul kitaptyń ataǵy qatty shyqty. Qytaı jazýshylary, synshylary jaqsy pikirlerin bildirdi. Qytaıdaǵy «Ulttar ádebıeti» jýrnalynyń bas redaktory, qatysty ádebıet mamandary Aıdos shyǵarmashylyǵyn joǵary baǵalady. Onyń buryndary «Eń bútin synyq» atty jyr jınaǵy, jaqynda «Beıbaq» atty jınaǵy jaryq kórdi. Onyń ınternet betinde jazǵandary da biraz dúnıe.
Odan basqa Aınur Tumarbekqyzynyń «Attyń ólimi», «Qyz taǵdyry», «Qart malshy», «Hypıńlı tústik kóshesi», «Úı salý hıkaıasy» qatarly áńgimeleri de qytaıtildi oqyrmandar arasynda edáýir ańys qozǵaǵan. Osy qytaı tilinde shyǵarma jazatyn jas býyndardy qoldap-qýattaý menshe tótenshe qajet dep oılaımyn. Sebebi, Qytaıdaǵy qazaqtildi oqý aıasy barǵan saıyn tarylyp bara jatqanda, kóptegen oqýshylar qytaı tilinde óz halqynyń ádebıetinen, mádenıetinen sýsyndaǵysy keledi. Jasyrary joq, qazir qazaqsha biletin urpaq azaıyp barady. Olarǵa myna Ahmet Baıtursynov álipbıi múldem beıtanys, osyndaı jaǵdaıda biz qazaq til jazýyn solarǵa úıretýmen qatar, olarǵa ońaı keletin qytaı tilinde jazylǵan shyǵarmalar arqyly da ózimizge qaraı tartýymyzǵa bolady. Al ol úshin qytaı tilinde jazatyn jazýshylar bilimdi, qazaq mádenıetin tolyq túsingen, qazaqsha oılaı alatyn adam bolýy kerek, bul mańyzdy.
Mo Iannyń qatty synalyp jatatyny ras
— Syn-pikir demekshi, keıingi kezde sizder jaqtaǵy ınternet álemin qarap otyrsam, Mo Iandy dattaýshylar men aqtaýshylar degen qatty talas-tartys júrilip jatady. Sol týraly qysqasha aıtyńyzshy?
— Mo Ian týraly qytaı áleýmetiniń pikiri ártúrli. 2012 jyly Nobel syılyǵy Mo Ianǵa berilgende, el ishinde alýan pikir týdy. Biraq túsinesiz be, qazan sarqyldap qaınaı bastaǵanda qaqpaǵyn jaba qoısańyz qandaı bolady? Qaınaǵan sý qaqpaqty kóterip tastap bir jaǵynan asyp tógiledi ǵoı? Dál sondaı qoǵamdyq pikir, qoǵamdyq ańys qozǵaldy. Mo Iannyń kitaptaryn árbir baspa talasa-tarmasa basty, oqyrmandary talap áketti. Dese de Mo Ian qalamynan týǵan, Mo Ian qalamymen beınelengen qytaıdyń aýyl turmysy, Qytaıdaǵy qarapaıym qara halyqtyń turmysy, beıneti men tartqan japasy, «josparly týyt» qatarly birqatar máseleler qozǵalǵandyǵy sebepti Qytaıdyń halyqaralyq bedeline nuqsan keletinin oılaǵan, sheteldegi oqyrmandardyń Qytaı qoǵamyn osyndaı kóleńkeli tustary arqyly túsinip qalýynan alańdaǵan top ta boldy. Mo Ian qytaıdyń pálen jyl kútken, uzaq kútken Nobel syılyǵynyń ıegeri, biraq qytaı ádebıeti úlken teńiz sıaqty qordaly ádebıet. Nelikten tek qana kóleńkege toly sújetterge syılyq beriledi? Bul týraly Nobel ádebıet syılyǵynyń ustanymyna, ıaǵnı saıası maqsatyna kúmán keltiretinder de paıda bolýy zańdy. Bilesizder, Mo Iannyń «Baqa» atty romanynda Qytaıda júrgizilgen jalǵyz perzentti bolý saıasaty sóz bolady. Mo Ian bir suhbatynda: «Árkim óz kindiginen qansha urpaq taratý kerek ekenin ózi sheshý kerek» dedi. Osy bir urpaq qurbandyqtardyń zaryn, muńyn árıne halyqaralyq qaýymdastyq tyńdaýy kerek. Ony Mo Ian jazdy. Qytaı úkimetin, sol saıasatty atqarǵandardy qalamymen túıredi. Kim jaman atty bolǵysy keledi deısiz. Sondyqtan kúngeıi men teriskeıin aıqyn paryqtaý kerek sıaqty.
Al Mo Iannan basqa da tolyp jatqan tom-tom kitap avtorlary bar, jazýshylar bar, stıli, qalam qýaty, jasaǵan obrazy ár alýan. Iaǵnı Mo Iandy qalpaqpen uryp alatyndar jetedi, solardyń oqyrmandary árıne alakózdenedi. Biraq tarıh solaı jazyldy. Solaı buıyryldy. Mo Ian táleıli jazýshy. Jaqynǵy jyldardan beri Qytaıda sybaılas jemqorlyqty qatań tekserip, qatań jazalaý júrildi. Buny «Jolbarys soǵý» áreketi dep te ataıdy. Eń úlken mansapty Qytaı kompartıasy 17-inshi kezekti ortalyq komıtetiniń turaqty múshesi eseptelinetin Joý Iuńkańǵa deıin bardy jáne budan ózge aýdan, aımaq, oblys mansaptylaryna deıin jetti. Jalpy sybaılas jemqorlyq máselesin túbirinen ońaýǵa kóshti. Osy kezeńde Mo Ian: «Men sybaılas jemqorlyq týraly roman jazǵaly jatyrmyn» dedi. Mine osydan bastap, urynyń arty qýys degendeı «Meni aıtyp qoıa ma, meni jazyp qoıa ma, meni áshkerelep jibere me» degen joǵary jiktegi jemqor sheneýnikter túrli tásilder arqyly Mo Iandy qaralaýǵa, bedeline nuqsan keltirýge tyryssa kerek. Shyndyq aıtatyn adamnyń shyǵarmashylyǵy da qıyn bolady. Biraq ótirik te uzaqqa barmaıdy ǵoı.
Esenǵalı aǵa Beıjińge kelgende…
— Búgingi qazaq ádebıeti Qytaıdaǵy oqyrmandary arasynda qalaı baǵalanady? Kimderdi izdep, surap oqyp júrsizder?
— Qytaıdaǵy qazaqtar Qazaqstan avtorlarynyń shyǵarmalaryn oqı bastaýynyń tarıhy óte ertede bastalǵan. Ol jaıynda aıtsam sóz kóbeıip keter. Sary tysty, qanatty tulpardyń beınesi salynǵan Muqaǵalı Maqataevtyń «Qazdar qaıtyp barady» deıtin óleńder jınaǵy 10 myń taralymmen 9 márte qaıtalaı basyldy. Qazaq jazýshylarynyń «Oramal» atty toptama proza jınaǵy Qazaqstannyń ár úıge berip jibergen sálemdemesindeı edi. Al Maǵjan Jumabaev, İlıas Jansúgirov qatarly alash ardaqtylarynyń óleńderi, Qadyr Myrzalıev, Qabdesh Jumadilov, Jumeken Nájimedenov, Muhtar Shahanov, Muhtar Maǵaýın, Aqseleý Seıdimbek qatarly ádebıet pen ónerdiń bıigindegi tulǵalarymyzdyń shyǵarmalary óte kóp taraldy. Biz osy avtorlardan sýsyndadyq. Al jańa zamanda «zaman basqa, zamanyna saı adam basqa» degendeı, ınternet damydy, jazý ortaq bolmasa da jazýdy sáıkestendiretin júıeler zerttelip jasaldy, sol arqyly qazaq saıttarynda Qazaqstan avtorlaryn erkin oqýǵa múmkindik aldyq. Marqum Talasbek Ásemqulovtyń shyǵarmalary ınternet betin jaýyp ketti. İzdep júrip oqydyq. Rýhanıatymyzdy baıytýǵa, orta shelegimizdi toltyrýǵa qamdanyp oqydyq, mol bilim aldyq. Al endi jastar janyna jaqyn ásirese poezıadan Esenǵalı Raýshanov, Járken Bódeshuly, Ulyqbek Esdáýlet, Tynyshtyqbek Ábdikákimov, Serik Aqsuńqar, Maraltaı Raıymbek, Jaras Sársek, Murat Shaımaran, Almas Ahmetbek, Almas Temirbaı, Gúlnár Salyqbaı, Ularbek Dáleı, Almat Isadil, Yqylas Ojaıuly, Toqtaráli Tańjaryq, Qalqaman Sarın, Áskerhan Aqtaı, Erbol Beıilhan, Asylzat Arystanbekqyzy, Aqberen Elgezek, Erlan Júnis, Gúlmanat Áýelhan, Quralaı Omar, Yrysbek Dábeı, Baýyrjan Qaraǵyzuly, Ularbek Nurǵalym, Qaısar Qaýymbek, Batyrqan Sársenhan, Erbol Alshynbaı, Azamat Tasqara, Umtyl Zaryqqan dep tizbektele beredi. Prozadan da bir shoǵyr esimder bar. Nurǵalı Oraz, Esbolat Aıdabosyn, Darhan Beısenbek, Beıbit Sarybaı, Qoıshybek Múbarak, Ómirjan Ábdihalyqtyń, Mádına Omar, Aıagúl Mantaeva syndy qalamgerler shyǵarmalaryn bilemiz. Jaqynnan beri «Egemen Qazaqstan» gazeti saıtynyń tóte jazýynda da toptama óleńder, áńgimeler berilip júr. Óz kezeginde olar da talqyǵa túsip jatyr. Bul aqyndardyń shyǵarmalaryndaǵy tyń túren, tamasha aǵyn óleń súıer qaýymnyń jan qalaýynan shyǵyp otyr. Bul avtorlardyń atynyń atalyp otyrýy árıne jekelik kózqarastan emes. Qaıta ádebıettik ortadaǵy kózge basylatyn jıiliginiń joǵarylyǵynda, attarynyń kóbirek atalyp, shyǵarmalary ortaǵa salynatyndyǵynda. Qandaı jaǵdaıda da osy avtorlardyń shyǵarmalarymen júzdesip qalýǵa oraı shyǵyp turady. Menshe bul oqyrmandar arasyndaǵy taralymy, oqylymy jıi avtorlar dep túsinýge bolady.
— Al sizder jaqtan «Qazaqstandaǵy ádebı qaýym biledi, bilýi kerek» dep kimderdi aıtar edińiz?
Qytaı qazaq ádebıeti tutas qazaq ádebıetiniń mańyzdy bir butaǵy ǵoı. Jáne ol da bir suhbat, bir maqalaǵa syıǵyzýǵa kelmeıtin kesek dúnıe. Sondyqtan jastardy ǵana aıtaıyn. Proza janry boıynsha Hasen Áýbákiruly, Qanat Qabykenuly, Januzaq Jókenuly, Bı-Hamıt Nurbazaruly qatarlylar. Osy qatarda «Jas júrek jaıyp saýsaǵyn» atty birneshe avtorlardan quralǵan prozalyq áńgimeler jınaǵynda meniń de áńgimem jarıalandy. Al poezıa salasynda Mural Toqtaruly, Erlan Nurdyhanuly, Qýanysh Dáleı, Murat Áýesuly, Turdyhan Aıdarhanuly, Dýman Paziljanuly, Qajybek Aıdarhanuly, Shalqar Qanykeıuly, Qýat Asylbekuly, Órken Salýbaıuly qatarly qalamger aǵa býyndar kiredi. Budan tys, Qabden Ojaýbaıuly, Qyrbaq Nurǵalıdyń týyndylary meniń shyǵarmashylyq ustazym retinde tanylady. Aıdos Amantaıulyn joǵaryda aıttyq. Jańagúl Qadaıqyzy, Janna Qozybaeva, Sıpat Qazyken qatarly zamandastarymyzdyń da ózindik stıli men soraby bólekshe. Al poezıa janrynda ózindik lebimen kele jatqan avtorlardan Áripjan Ábitaı, Nurash Áıtiken, Mańǵaz Muqametqan, Aısha Qabylqoja, Yqylas Orazbaı, Begáli Tóleýbaı, Dylmurat Jumaqanuly, Ybyraı Dúısenuly, Ádilet Ahymetuly, Dúısenáli Shámek, Ádenbek Qamashuly, Zańǵar Turabek, Alpen Ýaıys, Erlan Iasyn, Nurshat Ázimbek, Erkejan Beısenbek, Sana Qurmanǵazy, Janatbek Serǵazy, Mural Maqsut, Jumataı Kóksýbaı t.b. qatarly orta, jas býyndardy ataýǵa bolady. Bul meniń ádebı ortam, osy ádebıet aıasynda júrgenderdiń qalamdarynan týǵan jyrlarynyń, shyǵarmalarynyń turaqty oqyrmanymyn. Al osy býyn ádebıetshilerdi synǵa alyp otyratyn jas synshy retinde Tileýberdi Qanabekulyn ataýǵa bolady.
— Qazirgi ádebı ortań, ádebı úrdis, talpynys qalaı?
— Men Beıjińdegi Ortalyq Ulttar ýnıversıtetinde oqyp bilim aldym. Bizdiń ýaqytta qarapaıym ádebıettik ortamyz bolýshy edi. Ýnıversıtetimizdiń «Aq besik» atty jýrnaly jyl saıyn shyǵyp turatyn. Sonyń belsendi avtorlarynan Baǵdáýlet Ǵınaıatuly, Ǵarapa Nasıollauly, Qusyman Qumashuly, Kenjebek Tóleýbaıuly, Hamıt Nurbazaruly, Ádilet Ahmetuly, Ybyraı Dúısenuly, Alpen Ýaıysuly, Zańǵar Turarbekuly qatarly stýdent ádebıetshiler qatary bar edi. Ara-tura bas qosyp, ádebıet týraly, oqyǵan kitaptar týraly shaǵyn suhbattar jasalynatyn. Bizdiń ýnıversıtet ózi Beıjińde tursa da qazaqy qut qonǵan ýnıversıtet. Tursyn Jurtbaı, Jantas Altaı, Gúldarqan Smaǵulova, Baǵdan Momynova, Ornaı Jubaı qatarly ustazdarymyz bizge sabaq berdi. Aqyn Esenǵalı Raýshanov aǵa sáti túsip Beıjińge kelip qalǵanda osyndaǵy aqyndarymyzdyń óleńderin tyńdap, sodan Qazaqstanǵa qaıtqannan keıin «Shyńynda ósken Altaıdyń» atty shaǵyn essesin jazdy. Bir jasap qaldyq. El kóship kelgendeı qýandyq. Jazýshy Raqymjan Otarbaev kelip leksıa jasady. Bul ǵajaıyp sátterdiń kókiregimizge quıyp ketken sáýlesi óz aldyna áńgime.
Bizdiń Jań Dıńjıń, Muhtar Ábilqaquly, Bolash Shókeev, Erkin Aýǵalı qatarly ustazdarymyz ádebı ortamyzǵa tamasha jaǵdaılar jasap berip otyrdy. 2009 jyly Qytaıdaǵy ataǵy dúrkiregen «Kúltegin» saıtyn qurdyq. Asqar Jańabekuly qatarly aǵalardyń tehnıkalyq jáne qarjylyq súıemeldeýinde bir kezderi sol saıttyń ystyǵyna kúıip, sýyǵyna tońdyq, ádebı redaktor boldyq. Sol biz qolǵa alyp turǵan mezette «Kúltegin» búkil qytaı qazaqtarynyń eń birinshi ádebıet-tarıh portalyna aınaldy. Al biz oqý támamdaǵannan keıin osy ádebıettik shoǵyrymyz tarqap ketti de, keıbireýimiz basqa qyzmettermen bolyp, odan qala berdi Qytaıdaǵy ınternet baqylaýy qatańdasýyna baılanysty «Kúltegin» saıtynyń jumysy aqsaı bastady. Munyń taǵy bir sebebi «Vıchat» atty áleýmettik jeli baǵdarlamasynyń paıda bolýy da shyǵar dep oılaımyn. Qazir ol jerde de ádebı orta qyzyp tur. Siz jazǵan shyǵarmańyzdy «Vıchatqa» salýyńyzǵa bolady, sol arqyly dostar aýmaǵyndaǵylar nemese sizdiń «Vıchat» qoldanym tekshesine jazylǵan oqyrmandar sizdiń shyǵarmańyzdy kelesi mınýttarda-aq oqı bastaıdy. Bálkim, barlyq adam jeńilge júgirip, jappaı osy úrdiske qaraı betteýi bizdi taıazdyqqa aparatyn da shyǵar. Biraq jańa ádebıettiń, jańa qoǵamnyń óz shoq juldyzdary jarqyrap shyǵyp keldi.
— Áńgimeńizge rahmet!
Áńgimelesken Ularbek Nurǵalymuly, «Egemen Qazaqstan»
