Kóktegi táńir barda – óziń barsyń.
Táńirtaý – sen pánılik, men baqılyq,
Tym qurysa óziń jaıly sózim qalsyn», – degen óleń joldarymen aıaqtalatyn «Táńirtaý – Táńirim» dep atalatyn tamasha ánniń mátinin aqyndyq júregimen jyr etip, saǵynyshqa toly syr etip te jetkizgen ánshi, sazger, aqyn Ermurat Zeıiphanulynyń ana jurt, baba taýmen qoshtasqany ma dep qalasyń? Mine, sol óner ólkesinen ózindik mánerimen oıyp oryn alǵan asyl azamat, óner adamy 2011 jyly 21 maýsym kúni baqıǵa attandy. Dese de, el esinde, jurt júreginde ásem daýys, ádemi yrǵaq, oıly jyr, azamattyq ún qaldy...
Ermurattyń ómirine de, ónerine de kýá bolǵan jandardyń biri retinde týǵan inisi, Kúnes aýdandyq án-bı úıirmesiniń kórkemdik jetekshisi, ánshi, sazger Nurshat Zeıiphanulymen bolǵan suhbatymyzdy nazarlaryńyzǵa usynýdy jón kórdik.
– Eń aldymen Ermuratty ómirge áldılep ákelgen, eseıtip-erjetkizgen, óner qaqpasynan táı-táılap engizgen tuǵyrly eli, ata-anasy, ulaǵatty ustazdary jaıly toqtala ketseńiz?
– Aǵam Ermurat Zeıiphanuly 1966 jyly 30 jeltoqsan kúni qasıetti İle ańǵarynyń ór tósindegi Kúnestiń áıgili alma mekeni – Almaly aýylynda ómir esigin ashqan. Alyp Kókshoqynyń qalyń qara ormany men toqtaýsyz jóńkip aqqan Kúnes ózenine kishkentaı sábı Ermurattyń ińgálaǵan daýysy aralasyp, tuńǵysh ret týǵan dalanyń káýsar aýasyn qaq jara shartarapqa taralyp jatty. Shyrqy buzylmaǵan shyryn dalanyń kórkem tabıǵatyna elitip, atyz-alqaptaryndaǵy sharýalardyń qyzý eńbek dúbiri men jon-jotalaryndaǵy shopandarǵa qyzyqtaı barlap, sábı sanasyna sáýlesin quıǵan Ermurat bala kezden jan-jaǵyna talpynyp ósti. Biz Ermurat ekeýmiz tete boldyq ta, birimizdiń izimizdi birimiz basyp, kópbalaly otbasynda erjettik. Ákemiz Zeıiphan Ahmetjanuly men sheshemiz Oralqan Núptebekqyzy otbasynda alty ul, eki qyz tárbıelep ósirgen kóziqaraqty, bilimdi, abzal jandar edi. Ákemiz Zeıiphan áıgili bı Sasan Kıikbaıulynyń nemeresi Ahmetjan Qasekeulynyń otbasynda 1916 jyly Kúnes óńirinde dúnıege kelip, bala kezinde dinı mektepterden saýatyn ashyp, erjete kele Quljadaǵy gımnazıadan bilim tolyqtyrǵan. 1954 jyly Kúnes aýdanynda tuńǵysh mádenıet úıi shańyraq kótergende sonda basshylyq mindetin atqarǵan, dombyra men skrıpkany jetik meńgergen, saýyqshyl, ańǵarly adam edi. 40 jyldan asa qajyrlyqpen eńbek kórsetkeni úshin memleket, avtonomıaly raıon jaǵynan omyraýyna altyn ordender taǵyp, 1986 jyly qurmetpen zeınetke shyqqan. Kúnes aýdandyq oqý-aǵartýy men mádenıetine eseli eńbek sińirgen qart pedagog, tanymal mádenıet qaıratkeri. Al aıaýly anamyz Oralqan Núptebekqyzy otbasy berekesiniń uıytqysy, ómirden túıgeni kóp, bilimdi jan edi. Jaǵymdy daýysymen ara-tura toı-tomalaqtarda aıtysqa túsetin, ertegiler men ańyz-áńgimelerdiń alýan túrin aıtyp, qulaq quryshymyzdy qandyratyn sheshen adam boldy. Sondyqtan da mynaý ǵajaıyp ónerdiń bastaýy sol ónerli otbasynyń qaınarynan nár alǵan dep aıta alamyz.
– «Segiz qyrly, bir syrly» Erekeńdi mundaǵy jurt eń aldymen ánshilik ónerimen tanıdy. Sol ánshilik óner Erekeńdi qandaı bıikterge jeteledi eken?
– Erekeń ónerge alǵash ret sýret salý ónerimen kózge túse bastaǵan. Sońǵy kezderde de sol bir shaqtaryn jıi eske alatyn, múmkin oryndalmaǵan armanynyń biri sol ma dep qalamyn. Áli esimde, 1979, 1980 jyldardyń jaz aılarynyń birinde, bul kúnderi aty áıgili qylqalam sheberi Aman Abzalbekuly Muqanov týǵan aýylyna – osy bizdiń Almalyǵa shyǵarmashylyq saparmen kele qaldy. Aıǵa jýyq ýaqyt júrdi. Eptep sýret sala bastaǵan ulynyń talantyn ushtaýǵa taptyrmas oraı ekenin birden sezgen baıqaǵysh áke Ermuratty Aman aǵanyń sońynan ilestirip jibergen edi. Bir aptaǵa jýyq ilesken Ermurattyń balalyǵy ma, joq, álde, uzaq ilesýge sharty kelmedi me, ol kisiden kóz jazyp qaldy. Degenmen, sol kezden bastap bala sýretshi atanǵan Ermurat kádimgideı «İle órenderi» gazetinde «Jaılaýda», «Saýynshy», «Kól boıynda» sıaqty týyndylaryn jarıalap úlgergen edi. Munymen qosa bastaýysh mektep oqyp júrgende «Sý boıynda», «Myń bir tún», «Abaı» jáne «Abaı joly», «Qazaq soldaty», «Botagóz», «Ulpan» syndy kózi kórip, qoly jetken kitaptardy qunyǵa oqyǵan kitapqumar balanyń biri edi. Keıde eptep maqalalar men óleń, taqpaqtar jazyp ta qoıatyn.
Án-kúıge degen áýesimen orta mektep oqyp júrgende talanty ushtala bastap, keıindep dombyra, gıtaramen ózi súıemeldep án salatyn boldy. Talantynyń osal emestigin baıqaǵan Ernar Sylamqanuly qatarly sol kezdegi mýzyka muǵalimderi mekteptegi kóńil ashý qımyldaryna qatystyra bastady. Tósele kele Erekeń tolyq ortany bitire sala aýdandyq kásiptik án-bı úıirmesiniń sahnasyna kóterildi. Ol kezde İle óńirindegi aýdandarda kásiptik úıirmelerdiń alǵash quryla bastaǵan mezgili edi. Ábdijálel Orazbaıuly, Toqtaýbaı Álimqululy, Damýjan Toqtarbaıuly, Aldash Aıapbergenuly qatarly ónerli maıtalmandardyń mańaıynda qatardaǵy kásiptik ánshi bolyp qyzmet isteı bastady. Júıriktiń dańqyn, árıne, dúbirli jarystar shyǵarady emes pe? 1985 jyly tamyz aıynda burynǵy İle aımaǵyna qarasty shyǵys bes aýdannyń kásiptik kórkemóner úıirmeleriniń baıqaýynda Ermurat qatardan oza shaýyp, jeke án oryndaý sheberliginiń bas báıgesin jeńip aldy. Erekeńniń ónerdegi alǵashqy qadamy osylaı sátti bastalǵan edi. Sol jyly İle Qazaq avtonomıaly oblystyq kásiptik kórkemóner kolejine qabyldanyp, profesor, án muǵalimi Saǵı Qaırasulynyń tárbıeleýinde án mamandyǵy boıynsha úsh jyl bilim alyp, úzdik nátıjemen támamdady. 1989 jyly kúzde keskin-kelbetine saı jaǵymdy qońyr daýysy bar Erekeń İle oblystyq telearnasynyń emtıhanynan ótip, telejúrgizýshi qyzmetine qabyldandy.
1991 jyly Qazaqstan álemge óz táýelsizdigin jarıalady. Derbes memleket retinde halyqaralyq qarym-qatynas, mádenıet, aýys-túıis ornata bastady. Qytaımen dostyǵy kúsheıe tústi. Osy oraıda Qazaqstan jaǵy elimizden qazaq jastaryn negiz etken bir top mádenıet, kórkemóner daryndylaryn jetildirip berýdi maqsat etip, avtonomıaly raıonymyzdyń ortalyǵy Úrimji qalasynda 14 balany saralap alǵan bolatyn. Áne, sol jeńimpazdardyń qatarynda Ermurat ta bar edi. Ol Almatydaǵy memlekettik Temirbek Júrgenov atyndaǵy óner akademıasynyń akterlik klasyna qabyldanyp, sahnalyq ónerdiń san qyry men syryn jete meńgerse, endi bir jaǵynan áıgili jazýshy, dramatýrg Ákim Tarazıdyń ashqan arnaýly klasyna túsip, jazýshylyq, aqyndyq ónerin jetildire bastaıdy. Ár janrdaǵy alǵan bilimderi máýelep jemis berip, arnasy tolyp, aryny arta tústi. Ózi kózdegen asyl armany, asqaq áýeni osylaısha ómir men ónerdiń qan bazaryna erkin jetelep ákeldi.
– Mynaý án álemine elitip, sodan rýhanı lázzat alyp otyrǵan quıma qulaq oqyrman (tyńdarman, kórermen) «Jasaǵan keshegi babamnyń mekeni» dep keletin «Jaılaýym – ánim» áni bastatqan, «Sábıler-aı» qostatqan kóp ánniń avtory bolǵan Erekeńniń sazgerlik ónerine, jetken tuǵyryna, sosyn da ishki bulqynysynan býyrqanyp shyqqan mátini men áýenin birdeı ózi shyǵarǵan tamasha týyndylaryna, qazaq áleminde, ásirese, jurt júregine tereń uıalaǵan shoqtyqty ánderiniń ómirge kelý barysyna toqtala ketseńiz?
– Erekeńmen sońǵy kezderi Úrimjide bolǵanymda: «Ereke, ánderińizdiń uzyn sany alpysqa baryp qalypty ǵoı, poezıalyq, prozalyq shyǵarmalaryńyzdyń deni baspa betinde jaryq kórip keledi. Endi ánderińizdi jınaqtap bir kitapsha etip shyǵarsa bolady eken», – dep edim, «Joq, Nureke, meniń ánderim qazir júzdiń aınalasynda, amandyq bolsa ony da kóp ótpeı shyǵaramyz. Men bıyl 45 jasqa tolamyn. İsteıtin jumystarym, oıǵa alǵan kóptegen sharýalarym bar. Qudaı qalasa, osy naýqastan saýyǵyp shyǵar bolsam, bitire jatarmyz», – degen edi.
Ermurat ánderi – óz júrek túkpirinen qaınap shyqqan naǵyz kirshiksiz móldir melodıalar men jyr marjandarynan órim tapqan shynaıy qundy týyndylar. Sebebi, Ermurat – qoǵamdyq ómirdiń bar syryn barlaı bilgen, ár kásipten habary bar álemdik tosyn qubylystar men tarıhı betburystardy da zerttep zerdesine toqyǵan, álem oıshyldarynyń shyǵarmalaryn tereńdeı oqyp, sol arqyly halqymyzdyń tarıhı bolmysyn boıyna daryta bilgen, salystyra bilgen naǵyz «segiz qyrly, bir syrly» azamat. Onyń árbir áni jaı ǵana tyńdaı salýǵa arnalǵan emes, qaıta ár áni ár taqyryptan syr shertip, túsine bilgen jandy elitip, rýhanı jan álemin durys jolǵa bastaı jóneletin qudiretti kúshke ıe qasıetimen erekshelenedi. Ermurat óz áýenderine ózi óleń jazyp, óz jyr shýmaqtaryna ózi án shyǵaratyn, sosyn qońyr dombyrasyn bebeýletip asqaqtata, mamyrlata án shyrqaıtyn. Qońyr úni qońyraýlaǵan naǵyz er daýysty, ór daýysty biregeı ánshi ekenin mynaý zıaly qaýym ábden biledi.
Erekeńniń sazgerlik óneri 1980 jyldardyń sońy, stýdent shaǵynda kórine bastady. Umytpasam, alǵashqy áni 1987 jyly jazǵy demalys kúnderi jaılaýda dúnıege kelgen, «jasaǵan keshegi babamnyń mekeni» dep bastalatyn «Jaılaýym – ánim» án bolyp, kóp uzamaı kásiptik ánshilerdiń talasa-tarmasa oryndaýynda ulan-ǵaıyr keń ólkeniń túkpir-túkpirine tez taralyp ketti. 22 jastaǵy bozbalanyń mundaı qudiretti án shyǵarǵandyǵyna kúdiktengen keıbireýler bul Eskendir Hasanǵalıevtiń áni bolýy múmkin desti. Bázbireýlerdiń de án mátinine tıise bastaǵanyn qulaǵymyz shalyp júrdi. Iá, ol solaı bolýy zańdy da. Bolat taǵaly tulpardaı júıtkigen ol án shańdaǵyn artyna qaldyryp uzap barady. Odan keıin «Sábıler-aı, sábıler-aı, bazar ǵoı ózderińmen bar úıler-aı» dep áýenin de, sózin de ózi jazǵan «Sábıler» áni jaryqqa shyqty. Ol ánniń ómirge kelýine sol jyldary Zeıiphan otbasynda nemereler kóbeıip, aǵa-jeńgelerimiz bala-shaǵaly bolyp, jas otaýlardan shańyraǵymyzǵa jıi-jıi kelip jatatyn sábılerdiń bazarly shaǵy bolatyn. Bul sezimshil seri jigittiń júreginen án bolyp qaýashaǵyn jaımaı qoımaıdy. Odan keıin «Dostyq týraly», «Baqytty bol, baýyrym», «Eren taýym» syndy shynaıy ómirden alynǵan jaqsy ánderi art-artynan týyndaı bastady. Al Qazaqstan topyraǵynda shyǵarǵan, eldi, jerdi ańsaǵan, saǵynysh sálemderi retinde «Kúnes-aı», «Táńirtaý – Táńirim», «Aqsha bult jel aıdaǵan», «Dúnteǵapyl», «Dáýren-aı», «Kók týdyń jelbiregeni», «Kúnge kóleńke túspeıdi», «Túsimdegi ana», «Janar qyz» syndy ánderimen qosa «Kenesary» sıaqty keń tolǵanysty patrıottyq ánderi bul kúnderi halqymyzdyń án álemine juldyzdaı jarqyrap kóterilgen, shoqtyǵy bıik, jurt júregine tereń jol tartqan óshpes týyndylar.
– Tek án tekstin ǵana jazyp qoımaı, otty jyrlarymen oqyrman júreginen oryn alǵan Erekeń jyr jınaqtaryn da jurtyna syılap, aqyndyq bıigin baıqatty. Osy týrasynda ne aıtar edińiz?
– Ermurattyń aqyndyǵy týraly ne aıtamyn, men úshin bul tym aýyr suraq. Sondyqtan da aqyn tilimen jetkizgim kelip tur. Ermurattyń ómirdegi qadir-qymbaty joǵary, syrlas aǵasy, aqyn Járken Bódeshuly aǵamyz bylaı dep baǵa bergen eken: «Ermurattyń óleń-jyrlary tiske qystyrylǵan etti shuqylap otyryp oqı salatyn dúnıe emes, zeıinińdi aýdaryp, peıilińdi berip, yqylaspen oqıtyn týyndylar. Shynjańdaǵy qazaq ádebıetiniń klasıkteri Tańjaryq Joldyuly men Omarǵazy Aıtanulynyń áseri baıqalyp turǵanymen, talantty aqyn olarǵa múldem jutylyp ketpeıdi. Ózinshe oı órnek salady. Ózindik jol salady. Ermuratta alqynyp-julqynyp, aptyǵyp-qabynyp turatyn minez joq. Ol sabyrly, talǵamshyl, syrttaı qaraǵanda adamǵa salqyn kóringenimen Ermurattyń ishki álemi býyrqanyp, qaınap jatqan tebireniske toly. Azamat aqynnyń óleńderin oqyǵanda ózin kórgendeı bolamyn. Al ózin kórgende óleńderin oqyǵandaı bolamyn. Teginde tabıǵı qarapaıymdylyq, ózin tabyntqan oqyrmandy tańǵaldyrǵannan góri tamsandyrady eken». Mine, bul naǵyz aqynnyń aqynǵa bergen baǵasy. Júrek lebizi. Qazirge deıin Ermurattyń «Ózińe arnadym», «Bul dúnıe», «Úsh býyryl» atty jyr jınaqtary men «Sybyzǵy saryny» atty áńgime-povester jınaǵy shyqty.
– Óner qýǵan Erekeńniń Qazaqstandaǵy qajyrly qadamy, jemisti jumystary jaıynda da baıandaı ketseńiz.
– Erekeńniń Qazaqstanǵa qonys tepkenine, minekı, týra 20 jyldyń júzi bolypty. Óner akademıasyn qyzyl dıplommen bitire sala 1994, 1995 jyldary qazaqtyń Muhtar Áýezov atyndaǵy akademıalyq drama teatrynda akterlik sheberligin somdap, kóptegen sahnalyq qoıylymdardyń basty rolderin sátti oryndasa, keıin óz talǵamy boıynsha qazaqtyń Abaı atyndaǵy Opera jáne balet teatrynda qyzmet jasap, «Qyz Jibek» operasyndaǵy Bekejan rólin alyp, kórermen qaýymdy ánshiligimen de, akterlik ónerimen de rıza etip, tamsandyrdy. 2000 jyldan ómiriniń sońyna deıin Erekeń Qazaqstan Respýblıkasy Qorǵanys mınıstrliginiń Ortalyq ansamblinde negizgi ánshi retinde qyzmet atqaryp, ansámbldiń fólklor bóliminiń kórkemdik jetekshisi mindetin arqalaıdy. Sondaı-aq, Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń mádenıet-kórkemóner bóliminiń jaýaptysy mindetin alyp, shetel qazaqtarynyń án-kúılerin rettep, tamasha taspalar shyǵarýǵa qulshyndy. Osyndaı qat-qabat jumystardy atqara júrip, ondaǵy óner sańlaqtary men halqy aldynda ónerden esep berip, shyǵarmashylyq keshin ótkizip otyrdy. Aıtalyq, 2004 jyly 28 sáýirde Qazaqstan Jazýshylar odaǵy jaǵynan «Kúnes-aı» atty shyǵarmashylyq keshi, 2005 jyly 22 aqpanda Qazaqstan Respýblıkasy Qorǵanys mınıstrliginiń uıytqy bolýymen shyǵarmashylyq keshi ortalyq konsert zalynda ótkizilip, kásiptik deńgeıiniń jyl saıyn kóterilip kele jatqandyǵyna kópshilik kýá boldy. Ermurat Zeıiphanuly – Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi, aqyn, jazýshy, Qazaqstan Respýblıkasynyń mádenıet qaıratkeri, ánshi, sazger. 2010 jyly 30 jeltoqsanda týǵan kúnine oraı Qazaqstan Respýblıkasy Qorǵanys mınıstrligi jaǵynan «maıor» sheni ataǵy berilip, shetelden barǵan qazaqtardan tuńǵysh maıor shenin alǵan birden-bir adamǵa aınaldy.
1993 jyly 14 naýryz Almaty qalasynda ótken sazgerler men ánshilerdiń respýblıkalyq «Úkili úmit» baıqaýynda bas júldeni, 1994 jyly Almaty qalasynda ótken Kúlásh Baıseıitova atyndaǵy 5-respýblıkalyq ánshiler konkýrsynyń laýreaty, 1999 jyly 13 qarashada Almatyda Áset Beıseýov atyndaǵy «Armandastar» atty respýblıkalyq baıqaýdyń laýreaty jáne 1-júldesin, 2001 jyly qarashada «Juldyz» jýrnalynyń Artyǵalı Ybyraev atyndaǵy jyr músháırasynyń arnaıy júldesin, 2004 jyly respýblıkalyq «Edil-Jaıyq» atty avtorlyq keshke qatysyp, joǵary alǵys qurmetin, 2005 jyly 28 qyrkúıekte Dúnıejúzi qazaqtarynyń 3-quryltaıyna arnalǵan halyqaralyq jyr músháırasynyń júldegeri qatarly syılyqtardy enshilegen.
– Sońǵy jyldary týǵan aýyly Kúneske jyl qusyndaı at basyn buryp, saǵynǵan eliniń saryǵyn basqanyna bárimiz kýámiz. Al mine, tolyqsyǵan shaǵynda qara orman halqyna saǵynysh bolyp kete barǵan Erekeńniń siz biletin qandaı armandary, aıtylmaǵan syrlary bar eken?
– Sońǵy jyldary týǵan aýyly Kúneske jyl saıyn at basyn buryp, saǵynǵan eliniń de, óz saǵynyshyn da basyp qaıtyp júrdi. Degenmen, tereń oıly, sezimshil seriniń júrek túkpirinde neler jatqanyn bylaıǵy jurt tolyq túsine bermeıtini anyq. Osydan jıyrma jyl buryn asqaqtata án shyrqaǵan osy sahnasyna kemeline kelip, tolyqsyǵan shaǵynda qaıta bir shyǵyp, halqynyń qulaq quryshyn qandyrý – kókeıinde júrgen armany edi. Bul tileginiń oryndalýyna qolushyn bergen Kúnes aýdanynyń ákimi Mural Ábilmájinuly men aýdandyq partkomnyń turaqty múshesi Nábıjan Qanabekuly sıaqty bilimdi aǵalarymyzǵa alǵysymyz mol. Erekeń qatynasqan ár jolǵy sahnalyq konsertimiz ónerdiń úlken bir jaryq juldyzymen tolyǵyp, Tákeń oralǵan bolys aýylyndaı dúbirlep, aıbyny aspandaıtyn. Myńnan ozǵan tulpardaı, jarqyraǵan aqboz kıimi qup jarasyp, qos qulaǵyn qaıshylap jer tarpyǵan báıge Kókteı sahnanyń sánin keltirip, erekshe tebirenispen shyrqaıtyn edi, shirkin! Al bul óner sahnasynyń ózge sahnadan orny bólek ekenin Erekeń ekeýmiz ǵana bilemiz. Bolmasa Erekeń úshin konsert pen sahna kóp qoı. Ol tek Qazaqstanda ǵana emes, Eýropa, Azıadaǵy 20-ǵa jýyq memlekettiń úlken sahnalarynda án shyrqaǵan óner sańlaǵy ǵoı. «Eýropa qazaqtarynyń kishi quryltaıy Parıj qalasynda ótip, saparymyzdy sátti aıaqtap, áıgili Eıfel munarasynyń túbinde ondaǵy qandas týystarmen qosh aıtyp aýylǵa qaıtýǵa qamdanyp jatqan kezimiz. Kenet ondaǵy jıylǵan jurt qaıta-qaıta qol soǵyp, Ermurattyń án shyrqaýyn ótinip turyp alǵany. Sodan, qoıshy áıteýir, álgi jerde Ermurat jalǵyz ózi bir saǵatqa jýyq án shyrqap, konsert qoıdy. Sonda baıqadym, Ermurat kıeli de, arýaqty ánshi eken», – dep edi Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń sol kezdegi orynbasar bastyǵy Talǵat Mamashev Ermurattyń aza jıynynda kózine jas ala otyryp.
Ermurattyń týǵan jerine jıi oralýynyń taǵy bir jaǵy úlken shyǵarmalar jazǵysy keldi. Derekterdi izdegisi keldi. Asyl armandary alysqa jetelegen aqyn júrek maýqyn basyp, masaırap qaıtqysy keldi. Amal ne, tolǵan aıdaı kemeline kelgen shaǵynda odan kóz jazyp qaldyq. Sóz óneri men saz óneriniń qadirin biletin halqy barda onyń esimi máńgi jasaıdy dep senemiz. Naǵyz asyldyń jyl ótken saıyn jarqyldap, qasıeti ashyla bermek. Artynda qalǵan eki tuıaǵy Qabanbaı men Naımanǵalıy aman bolsyn.
– Suhbatyńyzǵa raqmet!
Suhbattasqan Jarqyn NURÁBİLDAULY.
(Suhbat QHR, «İle gazetiniń» 2012 jyly 18 qańtardaǵy sanynan alyndy).
