Ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ-da «Qazaqstannyń mýltilingvaldy jáne mýltimádeniet ortasynda bolashaq kásibi mamandardyń tildik daiarlaý modelin ońtailandyrý» atty halyqaralyq konferentsiia ótti, dep habarlaidy Dalanews.kz.
Is-shara QazUÝ-dyń 90 jyldyǵyna jáne «Flagman» baǵdarlamasynyń 10 jyldyǵyna arnalǵan. Konferentsiia jumysyna AQSh jáne Qazaqstan diplomattary, Halyqaralyq bilim berý jónindegi amerikalyq keńesterdiń (ACCELS) basshylary, «Flagman» baǵdarlamasynyń oqytýshylary, Qazaqstan, QHR, AQSh, Qyrǵyzstan ýniversitetteriniń shet tili retinde qazaq jáne orys tilderin oqytatyn mamandar, sondai-aq «Flagman» baǵdarlamasynyń stýdentteri men QazUÝ doktoranttary qatysty.
QazUÝ-dyń Basqarma múshesi – operatsiialyq qyzmet jónindegi prorektory Erkin Dúisenov quttyqtaý sóz sóilep, konferentsiianyń mańyzdylyǵyna toqtaldy. Prorektor halyqaralyq konferentsiia Qazaqstannyń mýltilingvaldy jáne mýltimádeniet ortasy jaǵdaiynda tildik daiarlyqtyń zamanaýi transformatsiialyq modelin tanymal etýge baǵyttalǵanyn atap ótti. Ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ men Halyqaralyq bilim berý jónindegi amerikalyq keńester (ACCELS, AQSh) arasyndaǵy yntymaqtastyq týraly ekijaqty kelisimge 2014 jyly qol qoiylǵan bolatyn.
Shart Qazaqstan men AQSh arasyndaǵy bilim men ǵylymdaǵy ekijaqty gýmanitarlyq qatynastardy odan ári damytý qajettiligin teń quqyly áriptestik yntymaqtastyqqa jáne tanýǵa negizdelgen.
10 jyl ishinde «Flagman» baǵdarlamasy boiynsha (Russian Overseas Flagship) ýniversitette AQSh-tyń túrli joǵary oqý oryndarynan 200-den astam stýdent bilim aldy.
«Olar orys tilin meńgerý daǵdylaryn jetildirip, tiisti memlekettik sertifikattaý deńgeiine (S1) sátti qol jetkizdi, bul AQSh-taǵy testileý qorytyndylarymen rastalady. Atalmysh jetistik QazUÝ-dyń filologiia fakýlteti oqytýshylarynyń tájiribeli ujymynyń sózsiz eńbegi», – dep atap ótti prorektor E.Dúisenov.
2023 jyldyń shildesinde QazUÝ alǵash ret ár shtattan kelgen 15 amerikalyq orys tiliniń mamanyna – mektep muǵalimderi men ýniversitet professorlaryna biliktilikti arttyrý kýrstaryn ótkizdi. Olar QazUÝ oqytýshylarynyń teoriialyq jáne ádistemelik jetistikterimen tanysýǵa biregei múmkindik alyp, Qazaqstannyń mádenieti men tarihyna shynaiy qyzyǵýshylyq tanytty, óz Otanyndaǵy kásibi qyzmette paidalaný úshin Qazaqstan týraly oqý materialyn jinady. 2023 jyly AKSELS jáne QazUÝ professorlary qatysatyn birlesken halyqaralyq joba bastaldy. Qazaq tili shet tili retinde jáne orys tili shet tili retinde eki oqý keshenin qurý boiynsha jumys qolǵa alyndy.
Konferentsiia barysynda Qazaqstan Respýblikasyndaǵy AQSh elshiliginiń bas konsýly Erkin Mishel, Almaty qalasyndaǵy QR SIM ókildigi basshysynyń orynbasary Islambek Raiymov, Strategiialyq tilder, mádenietter jáne óńirler (AQSh) boiynsha bilim berý baǵdarlamalary departamenti direktorynyń orynbasary Ketrin Keshner jáne «Flagman» baǵdarlamasynyń stýdenti Hloia Edjington quttyqtaý sóz sóiledi.
QazUÝ professory Eleonora Súleimenova «Flagman» baǵdarlamasynyń tájiribesi: Qazaqstannyń mýltimádenietti jáne mýltilingvaldy ortasynda tilderdi oqytý» týraly baiandama jasady.
Halyqaralyq konferentsiiaǵa qatysýshylar quzyrettilik, mádeniettaný jáne motivatsiialyq tásilder negizinde stýdentterdi qazaq jáne orys tilderin shet tili retinde keshendi oqytý tájiribesimen bólisti. Konferentsiia barysynda «Qazirgi orys tiliniń morfologiiasy» oqýlyǵynyń tusaýkeseri ótti (avtorlary: E.Súleimenova, O.Altynbekova, L.Ekshembeeva, Z.Sábitova).
Plenarlyq otyrys kezinde Ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ-dyń qurmetti doktory, professor Den Devidson (AQSh) «Sońǵy 10 jyldaǵy testilik derekter nátijeleri boiynsha «Flagman» baǵdarlamasynyń transformativti oqytýy» jaily baiandamasyn jasady.
Konferentsiia barysynda oqytýshy Martin S.Sintiia (AQSh) «Flagman» baǵdarlamasynda bolashaq kásibi sheteldik mamandardyń úshinshi shekti deńgeiiniń quzyrettilik biliktiligin baǵalaý» atty sheberlik saǵatyn ótkizdi. Shara sońynda qatysýshylar jeke pikirlerin jetkizip, oilarymen bólisti.
Konferentsiiany Halyqaralyq bilim berý jónindegi amerikalyq keńesterdiń (ACCELS) «Flagman» baǵdarlamasy, Ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ-dyń Túrkologiia jáne altaistika ǵylymi-zertteý institýty, Shetel filologiiasy jáne aýdarma kafedrasy birlesip uiymdastyrdy.
