Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-da «Qazaqstannyń mýltılıngvaldy jáne mýltımádenıet ortasynda bolashaq kásibı mamandardyń tildik daıarlaý modelin ońtaılandyrý» atty halyqaralyq konferensıa ótti, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
İs-shara QazUÝ-dyń 90 jyldyǵyna jáne «Flagman» baǵdarlamasynyń 10 jyldyǵyna arnalǵan. Konferensıa jumysyna AQSH jáne Qazaqstan dıplomattary, Halyqaralyq bilim berý jónindegi amerıkalyq keńesterdiń (ACCELS) basshylary, «Flagman» baǵdarlamasynyń oqytýshylary, Qazaqstan, QHR, AQSH, Qyrǵyzstan ýnıversıtetteriniń shet tili retinde qazaq jáne orys tilderin oqytatyn mamandar, sondaı-aq «Flagman» baǵdarlamasynyń stýdentteri men QazUÝ doktoranttary qatysty.
QazUÝ-dyń Basqarma múshesi – operasıalyq qyzmet jónindegi prorektory Erkin Dúısenov quttyqtaý sóz sóılep, konferensıanyń mańyzdylyǵyna toqtaldy. Prorektor halyqaralyq konferensıa Qazaqstannyń mýltılıngvaldy jáne mýltımádenıet ortasy jaǵdaıynda tildik daıarlyqtyń zamanaýı transformasıalyq modelin tanymal etýge baǵyttalǵanyn atap ótti. Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ men Halyqaralyq bilim berý jónindegi amerıkalyq keńester (ACCELS, AQSH) arasyndaǵy yntymaqtastyq týraly ekijaqty kelisimge 2014 jyly qol qoıylǵan bolatyn.
Shart Qazaqstan men AQSH arasyndaǵy bilim men ǵylymdaǵy ekijaqty gýmanıtarlyq qatynastardy odan ári damytý qajettiligin teń quqyly áriptestik yntymaqtastyqqa jáne tanýǵa negizdelgen.
10 jyl ishinde «Flagman» baǵdarlamasy boıynsha (Russian Overseas Flagship) ýnıversıtette AQSH-tyń túrli joǵary oqý oryndarynan 200-den astam stýdent bilim aldy.
«Olar orys tilin meńgerý daǵdylaryn jetildirip, tıisti memlekettik sertıfıkattaý deńgeıine (S1) sátti qol jetkizdi, bul AQSH-taǵy testileý qorytyndylarymen rastalady. Atalmysh jetistik QazUÝ-dyń fılologıa fakúlteti oqytýshylarynyń tájirıbeli ujymynyń sózsiz eńbegi», – dep atap ótti prorektor E.Dúısenov.
2023 jyldyń shildesinde QazUÝ alǵash ret ár shtattan kelgen 15 amerıkalyq orys tiliniń mamanyna – mektep muǵalimderi men ýnıversıtet profesorlaryna biliktilikti arttyrý kýrstaryn ótkizdi. Olar QazUÝ oqytýshylarynyń teorıalyq jáne ádistemelik jetistikterimen tanysýǵa biregeı múmkindik alyp, Qazaqstannyń mádenıeti men tarıhyna shynaıy qyzyǵýshylyq tanytty, óz Otanyndaǵy kásibı qyzmette paıdalaný úshin Qazaqstan týraly oqý materıalyn jınady. 2023 jyly AKSELS jáne QazUÝ profesorlary qatysatyn birlesken halyqaralyq joba bastaldy. Qazaq tili shet tili retinde jáne orys tili shet tili retinde eki oqý keshenin qurý boıynsha jumys qolǵa alyndy.
Konferensıa barysynda Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy AQSH elshiliginiń bas konsýly Erkin Mıshel, Almaty qalasyndaǵy QR SİM ókildigi basshysynyń orynbasary Islambek Raıymov, Strategıalyq tilder, mádenıetter jáne óńirler (AQSH) boıynsha bilim berý baǵdarlamalary departamenti dırektorynyń orynbasary Ketrın Keshner jáne «Flagman» baǵdarlamasynyń stýdenti Hloıa Edjıngton quttyqtaý sóz sóıledi.
QazUÝ profesory Eleonora Súleımenova «Flagman» baǵdarlamasynyń tájirıbesi: Qazaqstannyń mýltımádenıetti jáne mýltılıngvaldy ortasynda tilderdi oqytý» týraly baıandama jasady.
Halyqaralyq konferensıaǵa qatysýshylar quzyrettilik, mádenıettaný jáne motıvasıalyq tásilder negizinde stýdentterdi qazaq jáne orys tilderin shet tili retinde keshendi oqytý tájirıbesimen bólisti. Konferensıa barysynda «Qazirgi orys tiliniń morfologıasy» oqýlyǵynyń tusaýkeseri ótti (avtorlary: E.Súleımenova, O.Altynbekova, L.Ekshembeeva, Z.Sábıtova).
Plenarlyq otyrys kezinde Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń qurmetti doktory, profesor Den Devıdson (AQSH) «Sońǵy 10 jyldaǵy testilik derekter nátıjeleri boıynsha «Flagman» baǵdarlamasynyń transformatıvti oqytýy» jaıly baıandamasyn jasady.
Konferensıa barysynda oqytýshy Martın S.Sıntıa (AQSH) «Flagman» baǵdarlamasynda bolashaq kásibı sheteldik mamandardyń úshinshi shekti deńgeıiniń quzyrettilik biliktiligin baǵalaý» atty sheberlik saǵatyn ótkizdi. Shara sońynda qatysýshylar jeke pikirlerin jetkizip, oılarymen bólisti.
Konferensıany Halyqaralyq bilim berý jónindegi amerıkalyq keńesterdiń (ACCELS) «Flagman» baǵdarlamasy, Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń Túrkologıa jáne altaıstıka ǵylymı-zertteý ınstıtýty, Shetel fılologıasy jáne aýdarma kafedrasy birlesip uıymdastyrdy.
