Antologıanyń alǵashqy tomy Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Abaı jáne HHİ ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasymen ashylǵan. Onda: «Uly aqynnyń shyǵarmalary búgin de ózektiligin joǵaltqan joq. Elbasymyzdyń: «Zamanalar aýysyp, dúnıe dıdary ózgerse de, halqymyzdyń Abaıǵa kóńili aınymaıdy, qaıta ýaqyt ótken saıyn onyń ulylyǵynyń tyń qyrlaryn ashyp, jańa syrlaryna qanyǵa túsedi. Abaı óziniń týǵan halqymen máńgi baqı birge jasaıdy, ǵasyrlar boıy Qazaq elin, qazaǵyn bıikterge, asqar asýlarǵa shaqyra beredi», – degen ónegeli sózi aqyn murasynyń máńgilik ósıet retinde baǵalanatynyn aıqyn ańǵartady. Abaıdyń shyǵarmalaryna zer salsaq, onyń únemi eldiń alǵa jyljýyna, ósip-órkendeýine shyn nıetimen tileýles bolǵanyn, osy ıdeıany barynsha dáriptegenin baıqaımyz», – delingen.
Kóptomdyq buǵan deıin Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ janyndaǵy Abaı ǵylymı-zertteý ınstıtýtynda daıyndalyp, «Qazaq ýnıversıteti» baspasynan jaryq kórgen «Abaıtaný. Tańdamaly eńbekter» 50 tomdyq basylymynyń negizinde jınaqtaldy. Oǵan abaıtaný ǵylymy tarıhyndaǵy irgeli eńbekter, atap aıtqanda: M.Áýezov, S.Muqanov, Q.Jumalıev, Q.Muqamedhanov, M.Myrzahmetov, R.Syzdyqova, Z.Ahmetov, J.Ysmaǵulov jáne taǵy basqa kórnekti zertteýshilerdiń ǵylymı monografıalary, Abaı Qunanbaıulynyń shyǵarmashylyǵy boıynsha tarıhı-tanymdyq mańyzy bar, abaıtaný salasyndaǵy ózekti máselelerdi ǵylymı turǵyda paıymdaýǵa arnalǵan jekelegen zertteýler, keıbir pánaralyq sıpattaǵy jumystar júıelenip engizilgen.
«Qazaq ádebıettanýynyń bir salasy bolyp tabylatyn abaıtanýdyń óz aldyna derbes ǵylym retindegi júıesi men tarıhyn qalyptastyrýda bul eńbektiń orny erekshe. Antologıa gýmanıtarlyq ǵylymnyń damýyna, jalpy, Qazaq eliniń zıatkerlik áleýetiniń artýyna, halyqtyń rýhanı sanasynyń ósýine yqpal etedi», – deıdi Abaı ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory, profesor Janǵara Dádebaev.
«Qazaqstan – 2050» Strategıasynda «Tabysqa jetý úshin ǵalymdardyń talaı býynynyń tájirıbesine, tarıhı qalyptasqan ǵylymı mektepterdiń arnaýly aqparat jáne bilimderiniń kóp terabaıt kólemine negizdelgen derbes ǵylymı baza qajet bolady» degen qaǵıda bar. Instıtýt ǵalymdary daıyndaǵan «Abaıtaný. Tańdamaly eńbekter» kóptomdyq serıalyq basylymy men «Abaıtaný antologıasy» 10 tomdyǵy – osy qaǵıdany iske asyrýdaǵy naqty jetistik.
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde abaıtaný ǵylymy salasy boıynsha ǵalymdardyń talaı býynynyń tájirıbesine, tarıhı qalyptasqan ǵylymı mektepter óndirgen bilimderge negizdelgen derbes ǵylymı-aqparattyq baza jasaldy. Ol – abaıtaný salasyndaǵy ǵylymı-aqparattyq qundylyqtardy saqtaý, baıytý, nasıhattaý, zertteý, oqýlyqtar men oqý quraldaryn daıyndaýdyń áleýmettik mańyzy zor ashyq elektrondy aqparattar qory. «Abaıtaný antologıasy» osy bazanyń basty quramdas bóligi bolyp tabylady.
On tomdyq eńbek – qoǵamdyq-gýmanıtarlyq ǵylymdar júıesindegi, abaıtaný tarıhyndaǵy úlken qundylyq. Ony tetigin taýyp paıdalaný eldiń yntymaǵy men birliginiń nyǵaıýyna, qoǵamdyq sanamyzdyń damýyna qyzmet etpek.
Budan bólek, ınstıtýt Abaıdaı kemeńger tulǵanyń máni tereń, ulaǵaty zor oı-tujyrymdarynan iriktelip daıyndalǵan «Abaıdyń kisilik kodeksin» kópshilikke usynyp otyr.
Kózi ashyq, kókiregi oıaý ár qazaqtyń júregin oıatyp, kisilikke úndeıtin bul kodekste óz halqyn adamshylyq pen izgilik jolynan aınymaýǵa shaqyryp, ár qazaqtyń boıyna adamshylyqtyń qaǵıdalaryn sińirýdi maqsat etken bas aqynnyń ómirlik ósıeti qamtylǵan.
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń Baspasóz qyzmeti
