Reıtıń joǵary oqý oryndarynda «jasyl» tehnologıalar men ekologıalyq saıasatty damytýdyń naqty kórinisin kórsetedi jáne olardy ınfraqurylymdy damytý, qaldyqtardy saqtaý jáne qaıta óńdeý, sý men energıany utymdy paıdalaný, ekologıalyq taza kólikti paıdalaný, ekologıa salasyndaǵy bilim berý jáne ǵylymı qyzmet, kampýstaǵy jasyl jelekter alańy sıaqty ólshemder boıynsha baǵalaıdy. QazUÝ bul reıtıńte ózge qazaqstandyq joǵary oqý oryndarynan aıtarlyqtaı ozyp kele jatqanyn atap ótken jón.
BUU «Akademıalyq yqpal» baǵdarlamasynyń Jahandyq Habyn basqara otyryp, QazUÝ Prezıdent N.Nazarbaevtyń «Jasyl kópir» atty ǵalamdyq ıdeıasyn iske asyrý maqsatynda, «Jasyl kópir urpaqtan-urpaqqa» halyqaralyq seriktestik jobasyn usynyp jáne ony júzege asyrý úshin álem ýnıversıtetteriniń konsorsıýmyn qurdy. Turaqty damý jáne «Jasyl ekonomıka» boıynsha mamandardy daıarlaý Kolýmbıa ýnıversıtetimen birlesip ashylǵan MDP «Global Classroom» ortalyǵymen tyǵyz yqpaldastyqta júzege asyrylady.
«QazUÝ - Green Campus» jobasy aıasynda ýnıversıtette ekologıalyq turaqty jáne jaıly «jasyl» orta qurylýda. Mysaly, «jasyl tehnologıalar» ortalyǵy ashyldy. Ol «jasyl energetıka» boıynsha energıa alýdyń túrli tehnologıalaryn: jel, kún, gıdro jáne geotermaldy, bıogaz jáne sýtegi energetıkasyn qoldana otyryp, ınovasıalyq jobalardy iske asyrýǵa arnalǵan «Mını-EKSPO» bolyp tabylady. Munda zamanaýı tehnologıalar men ǵylymdy qajetsinetin ınjınırıń negizinde mamandardy tájirıbelik daıarlaý júrgizilýde.
Sondaı-aq, gıdroponıkany qoldana otyryp gúlder, jemis-jıdek, kókónis daqyldaryn ósirý úshin tıimdi energıalyq jylyjaı jumys isteýde. Tazartý júıesin qoldaný arqyly «Kereńqulaq» ózeniniń arnasyn abattandyrýdyń jumystary aıaqtalýda. Ózendegi sý jasandy «Akvaponıka» ekojúıesinde paıdalanylatyn bolady. Bul jastardyń, ýnıversıtet kampýsy qonaqtary jáne de Almaty turǵyndarynyń erekshe demalys ornyna aınalyp qana qoımaı, sándik ósimdikterdiń jáne qundy balyq túrlerin ósirýge arnalǵan stýdenttik tájirıbelik baza bolmaq.
Jýyrda stýdentter úshin QazUÝ-da fontandar men demalýǵa arnalǵan kishi sáýlet orny bar, sondaı-aq 50-den astam tropıkalyq jáne sýbtropıkalyq ósimdikter jınalǵan qysqy baq ashyldy. Munda bolashaq bıologtar, geobotanıkter men ekologtar ǵylymı tájirıbe men taǵlymdamadan ótip, stýdentter men oqýshylar úshin arnaıy ekotrenıngter men ekskýrsıalar ótkiziledi. Al tabıǵat áýesqoılary ósimdikterge kútim jasaýǵa qatysa alady.
QazUÝ kóptegen halyqaralyq jobalardyń bastamashysy bola otyryp, jasyl tehnologıalardy engizý, ýnıversıtet qyzmetiniń energıa tıimdiligin arttyrýda ǵylym men tehnıkanyń ozyq jetistikterin paıdalaný boıynsha maqsatty jumystar júrgizýde.
