Osy oraida Orta Aziia elderiniń tsifrlandyrý baǵytyndaǵy atqarǵan jáne atqarmaq jumystaryna sholý jasap óttik.
Aimaq elderiniń tsifrlandyrý kórsetkishin salystyrar bolsaq munda Qazaqstan kósh bastap keledi. Sózimiz negizsiz emes, aitarymyz anyq bolý úshin tsifrlandyrý baǵytyndaǵy Internet World Stats saitynyń saraptasyn súzip shyqtyq.
Sait dereginshe Qazaqstan turǵyndarynyń 76,4 paiyzy internettiń «qulaǵynda» oinaidy. Buǵan sońǵy jyldary jumysyn tolyqtai ózgertken «Qazaqtelekom» kompaniiasynyń qosqan úlesi zor.
Sózimizge dálel – dál osy kórsetkish boiynsha aimaqtaǵy ózge elder Qazaqstannan qalys qalyp tur.
Aitalyq, Ózbekstanda internetti halyqtyń – 47,7 paiyzy, Qyrǵyzstanda – 40 ,7 paiyzy, Tájikstanda – 33,1 paiyzy jáne Túrkimenstanda – 17,9 paiyzy turaqty qoldanady eken.
Tsifrlandyrýmen sabaqtasyp jatqan aqparttyq-kommýnikatsiialyq tehnologiialardyń damý indeksi sanatynda da Qazaqstan Orta elderiniń ishinde úzdik.
11 kórsetkish boiynsha baǵalanatyn atalǵan indekstiń negizgi talaby qoǵamnyń aqparttyq-kommýnikatsiialyq tehnologiialary qanshalyqty igergeni.
Bul reitingte Qazaqstan álem boiynsha 52-shi orynda. Ózbekstan – 95, Qyrǵyzstan – 109-shy orynda tur. Tájikstan men Túrkimenstan atalǵan tizimge enbegen.
Elektrondy Úkimet? Kim qai orynda?
Qazaqstan Orta Aziia elderiniń arasynda alǵashqy bolyp Elektrondy úkimetti iske qosty. Sonyń nátijesinde BUU-nyń Elektrondy úkimetti damytý indeksinde 28-shi orynǵa kóterildi.
Túsinikti tilmen aitqanda, elektrondy úkimet halyqtyń kompiýter, internetten bastap aqparttyq-kommýnikatsiialyq tehnologiialardyń el ómirine kirigý deńgeiin, onymen bailanysty adam kapitalyn túgeldei qamtidy.
Elektrondy úkimet reitingisindegi ózge aimaq elderiniń kórsetkishi kóp tómen. Ózbekstan men Qyrǵyzstan bul reitingide tiisinshe 100 jáne 100-shi oryn alǵan. Túrkimenstan men Tájikstan – 128 jáne 128-shy oryndarǵa jaiǵasqan.
«Jalpy aitqanda aimaq elderiniń elektrondy úkimetti engizgenine kóp bola qoiǵan joq. Sondyqtan da onyń nátijesine týraly aitýǵa ázir erte. Internet qoldanýshylar sanynyń tómendigi de elektrondy úkimettiń belsendiligine keri áser etýde.
Halyqtyń kompiýterlik saýaty artqan saiyn elektrondy úkimetke degen suranys artyp, talap kúsheiedi» – deidi bul oraida saiasattanýshy Sanat Kóshkimbaev.
Onyń pikirinshe Qazaqstandaǵy aqparattyq tehnologiialardy damytýda "Qazaqtelekomnyń" rólin basa aitý qajet.
Kompaniia sońǵy jyldary óziniń jumys stilin tolyqqandy ózgertken.
"Kompaniia byltyrǵy jyly óziniń negizgi 5 qundylyǵyn aiqyndady. Olar: klient, nátijege degen jaýapkershilik, kásipkerlik sana, tsifrlyq mádeniet jáne sarabdal sheshim.
Bulardy biriktirer bolsa CREDO atty abbreviatýrany quraidy eken. Tsifrlandyrý tek internet arqyly júzege asatyn eskersek, onyń jyldamdyǵy men sapasyn qalyptastyrýda "Qazaqtelekom" kóp ter tókti", – deidi ol.
Al Garvard ýniversitetiniń túlegi, qyrǵyz IT mamany Talant Sultanovtyń aitýynsha aimaqtaǵy birqatar elderdiń internet keńistiginde táýelsizdik joq.
«2017 jyly qyrǵyz provaiderleri tranzitti resei internetine baǵany kóterip jibergen qazaqstandyq uialy bailanys operatorlarynyń áreketinen qiyndyqqa tap boldy. Al mundai oqiǵalardyń bolashaqta qaitalanbasyna eshkim kepildik bere almaidy.
Bul oraida Digital CASA dep atalatyn transshekaralyq telekommýnikatsiialyq jeli jobasynyń áleýeti mol. Bul joba júzege asar bolsa Ortalyq jáne Ońtústik Aziiany birtutas sandyq habqa biriktiredi.
Qyrǵyzstan qazirgi tańda atalǵan jobaǵa qyzyǵýshylyq tanytyp otyr. Ózbekstan men Tájikstan da jobaǵa qosylýǵa qulyqty. Budan bólek qazirgi ýaqytta Qyrǵyzstanda 2019-2023 jyldarǵa arnalǵan «Tsifrly Qyrǵyzstan» baǵdarlamasyn qabyldaý josparda bar», – deidi ol.
Dúniejúzilik banktiń aqparttyq-kommýnikatsiialyq tehnologiialar boiynsha aimaqtaǵy ókili Uran Esengeldievtiń pikirinshe Orta Aziianyń óz ishinen shyqqan kásipkerler tsifrlyq tehnologiialarǵa investitsiiaǵa quiýǵa áli de bolsa kúdikpen qaraidy.
«Bul negizsiz kúdik. Sońǵy 20 jyldaǵy tsifrly tehnologiialarǵa quiylǵan 1 dollar jalpy ishki ónimniń (JIÓ) 20 dollarǵa ósýine sebepshi boldy. Uzaqmerzimdi turǵydan tsifrly tehnologiiaǵa qarjy quiý, tsifrly emes salaǵa investitsiia quiǵanǵa qaraǵanda 6,7 ese tiimdi», – deidi ol.
Tsifrlandyrýdy júrdektetý baǵytyndaǵy aimaq elderiniń baǵdarlamalyq qujatyna da toqtala ketken jón. Orta Aziia elderi osy baǵytta arnaiy strategiia ázirlep, júzege asyrýda.
Qazaqstan
Qazaqstan osydan eki jyl buryn «Tsifrly Qazaqstan» baǵdarlamasyn qabyldady. Baǵdarlamanyń paidalylyǵy qazirden-aq baiqalyp otyr. Búginde eldegi 746 qyzmettiń 447-si elektrondy túrde beriledi.
2021 jylǵa deiin elektrondy qyzmet deńgeiin 80 paiyzǵa jetkizý kózdelip otyr.
«Aqparattyq júielerdi biriktirý nátijesinde el turǵyndarynan 40 million anyqtama suralmaityn bolady. Elektrondy qyzmetti damytý anyqtamalardy, litsenziialardy, ruqsatnamalardy jyldam alýǵa múmkindik beredi. Kásiporyndardy ashý da jeńildei túsedi. Baǵdarlamany júzege asyrýǵa 141 mlrd teńge bólingen», – deidi bul rette Úkimetbasynyń orynbasary Asqar Jumaǵaliev.
Al Aqparat ministri Dáýren Abaevtyń aitýynsha tsifrlyq transformatsiia barlyq salada júrgiziledi. Bilikti mamandarǵa suranys artady. Osyǵan orai, tehnikalyq mamandyqtarǵa 11 myń grant bólinedi. Bul qosymsha mamandardy daiarlaýǵa serpin bermek.
«Budan bólek, ýniversitet stýdentterine arnalǵan jańa baǵdarlama engiziledi. Baǵdarlama ónerkásip ókilderimen birge ázirlenedi. Oqýshylar úshin tegin bir myń IT-synyp jáne 20 IT-ortalyq jobasy iske asyrylýda. Qazir Qazaqstanda tsifrlandyrý keńseleri qurylǵan. Qazirgi ýaqytta ministrlikter men ákimdikterde 36 keńse ornalasqan», – deidi ol.
Qyrǵyzstan
Osydan eki jyl buryn Qyrǵyzstanda «Taza Koom» dep atalatyn joǵarytehnologiialyq jobanyń tusaýy kesildi.
Jobanyń maqsaty memlekettik apparattyń jumys ónimdiligin arttyrý, halyqtyń turmysyn túzeý jáne joǵary tehnologiialardy endirý arqyly biznestiń tamyryna qan júgirtý.
Sarapshylar pikirinshe tusaýy kesilgen eki jyldyń ishinde memlekettik joba biraz sharýanyń basyn shalǵan. Osy aralyqta Qyrǵyzstanda «gibridti pochta», áýejailarǵa arnalǵan «elektrondy qaqpa», «elektrondy kezek» sekildi qyzmet túrlerin jeńildetetin tehnologiialar ómir men óndiriske kiriktirilgen.
Alaida sońǵy ýaqytta atalǵan jobany júzege asyrýǵa qatysty qiyndyqtar paida boldy.
Byltyrǵy jyly «Aqyldy qala» jobasyn júzege asyryp jatqan Qytaidyń «Huawei Technologies» kompaniiasy men memlekettiń arasyndaǵy kelisimshart úzildi. Al «Aqyldy qala» jobasy «Taza Koom» baǵdarlamasyna kiretin negizgi baǵyttyń biri bolatyn.
Aqyrynda qyrǵyzdar jobany óz kúshterine senip ári qarai jalǵastyratynyn habarlady. Úkimet basyndaǵylardyń aitýynsha baǵdarlama jalǵasyn tabatyn boldy. Al sarapshylar pikirinshe «Taza Koomnyń» kózdegen maqsatyna jeter-jetpesin boljap aitýǵa ázir erte. Budan bólek qazirgi ýaqytta Qyrǵyzstanda 2019-2023 jyldarǵa arnalǵan «Tsifrly Qyrǵyzstan» baǵdarlamasyn qabyldaý josparda bar.
Ózbekstan
Ózbekstanda aqparattyq-kommýnikalyq tehnologiialardy damytý boiynsha memlekekettik baǵdarlama qabyldanǵan.
El prezidenti Mirziiaev ár jyldary shetelge ketken ózbektiń IT mamandaryn elge shaqyryp, osynaý joba aiasynda elektrondy úkimetti damytýdyń 3 jyldyń strategiiasy ázirledi. Sonyń negizinde Ózbekstanda «aqyldy» jáne ómir súrýge «qaýipsiz» ári «qolaily» qalalardyń paida bolýyna septesetin jobalar jasalýda.
Tsiflandyrýǵa kelgende ózdekter aimaqtaǵy aǵaiyndarynan oza shapqandy kózdeidi.
Qazirdiń ózinde Ózbekstanda innovatsiialyq ortalyqtyń qabyrǵasy qalanyp qoidy, elektrondy úkimet (onyń ishinde Ózbekstan prezidentiniń virtýaldy qabyldaý bólmesi) qarqyndy damýda, tirkeýge turyp, anyqtamalyq qujat alý sekildi kóptegen qyzmet túrleriniń 60 paiyzdan astamy elektrondy júiege kóshken.
Sarapshy Rústem Janseiitovtyń aitýynsha Ózbekstan ázirge tsifrlandyrýdyń alǵashqy satysynda tur.
Degenmen el basshylyǵy tsifrlandyrý baǵytynda kórshi Qazaqstanda atqarylǵan sharýalarǵa qarap, bul baǵytty nátijeli qadamdar jasady.
Tájikstan
Tájikstandaǵy aimaqtaǵy kórshilerinen qalysqysy joq. Úkimetti tsiflyq tehnologiialarǵa kóshirýdiń tájik biligi osydan 7 jyl buryn bastap ketken. Elde 2012-2020 jyldarǵa arnalǵan Elektrondy úkimetti qurýdyń tuǵyrnamasy qabyldanǵan.
Elektrondy úkimetti jasaqtaýdy aimaqta alǵashqy bolyp qolǵa alǵan Tájikstan biligi osy ýaqytqa deiin baǵdarlamanyń eki kezeńin eńserdi.
Desek te, atqarylǵan jumystyń nátijesi azdaý. Tájikstan bul sanattaǵy reitingilerde áli de bolsa kósh sońynda keledi.
2017 jylǵy internet pen jelilik daiyndyq indeksinde Tájikstan 143 memlekettiń arasynda 113-shi oryn aldy.
«Solai bola el basshylyǵy tsifrlandyrýdyń mańyzyn jete túsinip otyr. Talpynystary bar jáne osy baǵytta kóptegen mańyzdy bastamalardy aldy. Degenmen tsifrlandyrý jái ǵana sóz emes, úlken qajyr-qairatty qajet etetin aýqymdy jumys. Bútin bir memleket tolyq tsifrlaný úshin eń aldymen eldegi adam kapitalyna kóńil bólý kerek», – deidi bul rette Dalanews.kz tilshisimen tildesken Dýshanbedegi aqparattyq jáne kommýnitsiialyq tehnologiialar ortalyǵynyń IT mamany Zafar Mýrodov.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
