Osy oraıda Orta Azıa elderiniń sıfrlandyrý baǵytyndaǵy atqarǵan jáne atqarmaq jumystaryna sholý jasap óttik.
Aımaq elderiniń sıfrlandyrý kórsetkishin salystyrar bolsaq munda Qazaqstan kósh bastap keledi. Sózimiz negizsiz emes, aıtarymyz anyq bolý úshin sıfrlandyrý baǵytyndaǵy Internet World Stats saıtynyń saraptasyn súzip shyqtyq.
Saıt dereginshe Qazaqstan turǵyndarynyń 76,4 paıyzy ınternettiń «qulaǵynda» oınaıdy. Buǵan sońǵy jyldary jumysyn tolyqtaı ózgertken «Qazaqtelekom» kompanıasynyń qosqan úlesi zor.
Sózimizge dálel – dál osy kórsetkish boıynsha aımaqtaǵy ózge elder Qazaqstannan qalys qalyp tur.
Aıtalyq, Ózbekstanda ınternetti halyqtyń – 47,7 paıyzy, Qyrǵyzstanda – 40 ,7 paıyzy, Tájikstanda – 33,1 paıyzy jáne Túrkimenstanda – 17,9 paıyzy turaqty qoldanady eken.
Sıfrlandyrýmen sabaqtasyp jatqan aqparttyq-kommýnıkasıalyq tehnologıalardyń damý ındeksi sanatynda da Qazaqstan Orta elderiniń ishinde úzdik.
11 kórsetkish boıynsha baǵalanatyn atalǵan ındekstiń negizgi talaby qoǵamnyń aqparttyq-kommýnıkasıalyq tehnologıalary qanshalyqty ıgergeni.
Bul reıtıńte Qazaqstan álem boıynsha 52-shi orynda. Ózbekstan – 95, Qyrǵyzstan – 109-shy orynda tur. Tájikstan men Túrkimenstan atalǵan tizimge enbegen.
Elektrondy Úkimet? Kim qaı orynda?
Qazaqstan Orta Azıa elderiniń arasynda alǵashqy bolyp Elektrondy úkimetti iske qosty. Sonyń nátıjesinde BUU-nyń Elektrondy úkimetti damytý ındeksinde 28-shi orynǵa kóterildi.
Túsinikti tilmen aıtqanda, elektrondy úkimet halyqtyń kompúter, ınternetten bastap aqparttyq-kommýnıkasıalyq tehnologıalardyń el ómirine kirigý deńgeıin, onymen baılanysty adam kapıtalyn túgeldeı qamtıdy.
Elektrondy úkimet reıtıńisindegi ózge aımaq elderiniń kórsetkishi kóp tómen. Ózbekstan men Qyrǵyzstan bul reıtıńide tıisinshe 100 jáne 100-shi oryn alǵan. Túrkimenstan men Tájikstan – 128 jáne 128-shy oryndarǵa jaıǵasqan.
«Jalpy aıtqanda aımaq elderiniń elektrondy úkimetti engizgenine kóp bola qoıǵan joq. Sondyqtan da onyń nátıjesine týraly aıtýǵa ázir erte. Internet qoldanýshylar sanynyń tómendigi de elektrondy úkimettiń belsendiligine keri áser etýde.
Halyqtyń kompúterlik saýaty artqan saıyn elektrondy úkimetke degen suranys artyp, talap kúsheıedi» – deıdi bul oraıda saıasattanýshy Sanat Kóshkimbaev.
Onyń pikirinshe Qazaqstandaǵy aqparattyq tehnologıalardy damytýda "Qazaqtelekomnyń" rólin basa aıtý qajet.
Kompanıa sońǵy jyldary óziniń jumys stılin tolyqqandy ózgertken.
"Kompanıa byltyrǵy jyly óziniń negizgi 5 qundylyǵyn aıqyndady. Olar: klıent, nátıjege degen jaýapkershilik, kásipkerlik sana, sıfrlyq mádenıet jáne sarabdal sheshim.
Bulardy biriktirer bolsa CREDO atty abrevıatýrany quraıdy eken. Sıfrlandyrý tek ınternet arqyly júzege asatyn eskersek, onyń jyldamdyǵy men sapasyn qalyptastyrýda "Qazaqtelekom" kóp ter tókti", – deıdi ol.
Al Garvard ýnıversıtetiniń túlegi, qyrǵyz İT mamany Talant Sultanovtyń aıtýynsha aımaqtaǵy birqatar elderdiń ınternet keńistiginde táýelsizdik joq.
«2017 jyly qyrǵyz provaıderleri tranzıtti reseı ınternetine baǵany kóterip jibergen qazaqstandyq uıaly baılanys operatorlarynyń áreketinen qıyndyqqa tap boldy. Al mundaı oqıǵalardyń bolashaqta qaıtalanbasyna eshkim kepildik bere almaıdy.
Bul oraıda Digital CASA dep atalatyn transshekaralyq telekomýnıkasıalyq jeli jobasynyń áleýeti mol. Bul joba júzege asar bolsa Ortalyq jáne Ońtústik Azıany birtutas sandyq habqa biriktiredi.
Qyrǵyzstan qazirgi tańda atalǵan jobaǵa qyzyǵýshylyq tanytyp otyr. Ózbekstan men Tájikstan da jobaǵa qosylýǵa qulyqty. Budan bólek qazirgi ýaqytta Qyrǵyzstanda 2019-2023 jyldarǵa arnalǵan «Sıfrly Qyrǵyzstan» baǵdarlamasyn qabyldaý josparda bar», – deıdi ol.
Dúnıejúzilik banktiń aqparttyq-kommýnıkasıalyq tehnologıalar boıynsha aımaqtaǵy ókili Uran Esengeldıevtiń pikirinshe Orta Azıanyń óz ishinen shyqqan kásipkerler sıfrlyq tehnologıalarǵa ınvestısıaǵa quıýǵa áli de bolsa kúdikpen qaraıdy.
«Bul negizsiz kúdik. Sońǵy 20 jyldaǵy sıfrly tehnologıalarǵa quıylǵan 1 dollar jalpy ishki ónimniń (JİÓ) 20 dollarǵa ósýine sebepshi boldy. Uzaqmerzimdi turǵydan sıfrly tehnologıaǵa qarjy quıý, sıfrly emes salaǵa ınvestısıa quıǵanǵa qaraǵanda 6,7 ese tıimdi», – deıdi ol.
Sıfrlandyrýdy júrdektetý baǵytyndaǵy aımaq elderiniń baǵdarlamalyq qujatyna da toqtala ketken jón. Orta Azıa elderi osy baǵytta arnaıy strategıa ázirlep, júzege asyrýda.
Qazaqstan
Qazaqstan osydan eki jyl buryn «Sıfrly Qazaqstan» baǵdarlamasyn qabyldady. Baǵdarlamanyń paıdalylyǵy qazirden-aq baıqalyp otyr. Búginde eldegi 746 qyzmettiń 447-si elektrondy túrde beriledi.
2021 jylǵa deıin elektrondy qyzmet deńgeıin 80 paıyzǵa jetkizý kózdelip otyr.
«Aqparattyq júıelerdi biriktirý nátıjesinde el turǵyndarynan 40 mıllıon anyqtama suralmaıtyn bolady. Elektrondy qyzmetti damytý anyqtamalardy, lısenzıalardy, ruqsatnamalardy jyldam alýǵa múmkindik beredi. Kásiporyndardy ashý da jeńildeı túsedi. Baǵdarlamany júzege asyrýǵa 141 mlrd teńge bólingen», – deıdi bul rette Úkimetbasynyń orynbasary Asqar Jumaǵalıev.
Al Aqparat mınıstri Dáýren Abaevtyń aıtýynsha sıfrlyq transformasıa barlyq salada júrgiziledi. Bilikti mamandarǵa suranys artady. Osyǵan oraı, tehnıkalyq mamandyqtarǵa 11 myń grant bólinedi. Bul qosymsha mamandardy daıarlaýǵa serpin bermek.
«Budan bólek, ýnıversıtet stýdentterine arnalǵan jańa baǵdarlama engiziledi. Baǵdarlama ónerkásip ókilderimen birge ázirlenedi. Oqýshylar úshin tegin bir myń İT-synyp jáne 20 İT-ortalyq jobasy iske asyrylýda. Qazir Qazaqstanda sıfrlandyrý keńseleri qurylǵan. Qazirgi ýaqytta mınıstrlikter men ákimdikterde 36 keńse ornalasqan», – deıdi ol.
Qyrǵyzstan
Osydan eki jyl buryn Qyrǵyzstanda «Taza Koom» dep atalatyn joǵarytehnologıalyq jobanyń tusaýy kesildi.
Jobanyń maqsaty memlekettik apparattyń jumys ónimdiligin arttyrý, halyqtyń turmysyn túzeý jáne joǵary tehnologıalardy endirý arqyly bıznestiń tamyryna qan júgirtý.
Sarapshylar pikirinshe tusaýy kesilgen eki jyldyń ishinde memlekettik joba biraz sharýanyń basyn shalǵan. Osy aralyqta Qyrǵyzstanda «gıbrıdti pochta», áýejaılarǵa arnalǵan «elektrondy qaqpa», «elektrondy kezek» sekildi qyzmet túrlerin jeńildetetin tehnologıalar ómir men óndiriske kiriktirilgen.
Alaıda sońǵy ýaqytta atalǵan jobany júzege asyrýǵa qatysty qıyndyqtar paıda boldy.
Byltyrǵy jyly «Aqyldy qala» jobasyn júzege asyryp jatqan Qytaıdyń «Huawei Technologies» kompanıasy men memlekettiń arasyndaǵy kelisimshart úzildi. Al «Aqyldy qala» jobasy «Taza Koom» baǵdarlamasyna kiretin negizgi baǵyttyń biri bolatyn.
Aqyrynda qyrǵyzdar jobany óz kúshterine senip ári qaraı jalǵastyratynyn habarlady. Úkimet basyndaǵylardyń aıtýynsha baǵdarlama jalǵasyn tabatyn boldy. Al sarapshylar pikirinshe «Taza Koomnyń» kózdegen maqsatyna jeter-jetpesin boljap aıtýǵa ázir erte. Budan bólek qazirgi ýaqytta Qyrǵyzstanda 2019-2023 jyldarǵa arnalǵan «Sıfrly Qyrǵyzstan» baǵdarlamasyn qabyldaý josparda bar.
Ózbekstan
Ózbekstanda aqparattyq-kommýnıkalyq tehnologıalardy damytý boıynsha memlekekettik baǵdarlama qabyldanǵan.
El prezıdenti Mırzıaev ár jyldary shetelge ketken ózbektiń İT mamandaryn elge shaqyryp, osynaý joba aıasynda elektrondy úkimetti damytýdyń 3 jyldyń strategıasy ázirledi. Sonyń negizinde Ózbekstanda «aqyldy» jáne ómir súrýge «qaýipsiz» ári «qolaıly» qalalardyń paıda bolýyna septesetin jobalar jasalýda.
Sıflandyrýǵa kelgende ózdekter aımaqtaǵy aǵaıyndarynan oza shapqandy kózdeıdi.
Qazirdiń ózinde Ózbekstanda ınovasıalyq ortalyqtyń qabyrǵasy qalanyp qoıdy, elektrondy úkimet (onyń ishinde Ózbekstan prezıdentiniń vırtýaldy qabyldaý bólmesi) qarqyndy damýda, tirkeýge turyp, anyqtamalyq qujat alý sekildi kóptegen qyzmet túrleriniń 60 paıyzdan astamy elektrondy júıege kóshken.
Sarapshy Rústem Janseıitovtyń aıtýynsha Ózbekstan ázirge sıfrlandyrýdyń alǵashqy satysynda tur.
Degenmen el basshylyǵy sıfrlandyrý baǵytynda kórshi Qazaqstanda atqarylǵan sharýalarǵa qarap, bul baǵytty nátıjeli qadamdar jasady.
Tájikstan
Tájikstandaǵy aımaqtaǵy kórshilerinen qalysqysy joq. Úkimetti sıflyq tehnologıalarǵa kóshirýdiń tájik bıligi osydan 7 jyl buryn bastap ketken. Elde 2012-2020 jyldarǵa arnalǵan Elektrondy úkimetti qurýdyń tuǵyrnamasy qabyldanǵan.
Elektrondy úkimetti jasaqtaýdy aımaqta alǵashqy bolyp qolǵa alǵan Tájikstan bıligi osy ýaqytqa deıin baǵdarlamanyń eki kezeńin eńserdi.
Desek te, atqarylǵan jumystyń nátıjesi azdaý. Tájikstan bul sanattaǵy reıtıńilerde áli de bolsa kósh sońynda keledi.
2017 jylǵy ınternet pen jelilik daıyndyq ındeksinde Tájikstan 143 memlekettiń arasynda 113-shi oryn aldy.
«Solaı bola el basshylyǵy sıfrlandyrýdyń mańyzyn jete túsinip otyr. Talpynystary bar jáne osy baǵytta kóptegen mańyzdy bastamalardy aldy. Degenmen sıfrlandyrý jáı ǵana sóz emes, úlken qajyr-qaıratty qajet etetin aýqymdy jumys. Bútin bir memleket tolyq sıfrlaný úshin eń aldymen eldegi adam kapıtalyna kóńil bólý kerek», – deıdi bul rette Dalanews.kz tilshisimen tildesken Dýshanbedegi aqparattyq jáne kommýnısıalyq tehnologıalar ortalyǵynyń İT mamany Zafar Mýrodov.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
