Aıta ketelik, Aqorda áli kúnge deıin Ýkraınadaǵy ahýalǵa qatysty resmı málimdeme jasamady. Osynaý únsizdikti san-saqqa joryǵan Kremldiń propaganda quraldary odaqtasyn opasyzdyq jasady dep aıyptaýda.
Donesk men Lýganskini moıyndaýǵa kelgende bizdiń eldiń beıtaraptyq saqtaıtynyn aıtqan Muhtar Tileýberdi men UQSHU áskerin Ýkraınaǵa jóneltý múmkin emesin málimdegen Máýlen Áshimbaevtyń rıtorıkasy Kreml ıdeologtaryna unamaı qalsa kerek.
– Aqorda áliptiń artyn baǵyp, qazirgi jaǵdaıda Máskeýdiń kóńiline kelmeıtin sańylaý izdeýge tyrysýda. Álem reseılik agresıany ashyq aıyptap, Kremldiń sazaıyn berýdi talap etip otyrǵan tusta tepe-teńdik saqtaý ońaı emes.
Qazaq bıliginiń taktıkasy tóńiregin barlaýǵa, kútýge negizdelip otyr. Bılik qańtar dúrbeleńinen áli aıyqqan joq. Túneýkúngi oqıǵa Reseı aldyndaǵy saıası -ekonomıkalyq kiriptarlyqty kúsheıte tústi.
Kremldiń Ýkraınaǵa basyp kirgen suǵanaq saıasaty nemene tynady? Qazaqstan men Reseıdiń keleshektegi qarym-qatynasy qalaı órbıtini osyǵan baılanysty", – deıdi sarapshy.
...
Onyń paıymdaýynsha, Kıev Kremlge tize búkken bolsa, bul Qazaqstanǵa da keri áserin tıgizedi. Aqorda osy soǵysta Ýkraınanyń mereıi ústem bolýyna múddeli. Eger Reseı jeńse, Qazaqstan ekinshi Belarýske aınalady. Máskeýdiń aıtqanyna quldyq uryp, agresordyń sózin sóıleýge májbúr bolady.
"Kıevke basyp kirgen Pýtınniń taýy shaǵylyp, keri sheginse kúlli postkeńestik keńistiktegi saıası ahýal kúrt ózgeredi. Reseıdiń kúshteýimen qurylǵan saıası-ekonomıkalyq bloktar kópke uzamaı kúıreıdi. UQSHU, Eýrazıalyq odaq sekildi uıymdar shetinen shytynap, ydyraı bastaıdy. Olardyń ornyna aımaqtyq jobalarǵa jan bitip, Kremlmen teń dárejede sóılesetin qurylymdar paıda bolady", – deıdi sarapshy.
...
Dáýren Ábenniń aıtýynsha, Pýtınniń avantúrasy Reseıdi quzǵa qulatyp tynady. Máskeý syrt álemnen tolyq oqshaýlanyp, surapyl sanksıanyń astynda qalady. Bul bizdiń eldi de aınalyp ótpeıdi.
Qazaqstan 2014 jyldan beri Reseıge salynǵan sanksıanyń saldaryn sezinip keledi. Osy jolǵy "aıyppul" burynǵydan joıqyn, aýqymdy. Osy jolǵy sanksıa Qazaqstan ekonomıkasyn kúıretip ketýi múmkin. Eki eldiń sıfrlandyrý, atom energetıkasy baǵytyndaǵy áriptestigi keıinge shegeriledi.
"Aqorda Kremldiń degenine kónip, aıtaǵyna erer bolsa, erteńgi kúni ózi de sanksıanyń astynda qalady. Reseıge qol ushyn sozar bolsaq, AQSH pen Batysyń ashýyna tıemiz.
Repýtasıasyn kirletkisi kelmeıtin el Reseıden aýlaq júredi" dep Baıden ata beker aıtqan joq.
Al Qazaqstan men Ýkraına osy kúnge deıin syılasyp keledi, alys-beris, barys-kelis úzilgen joq. Bertin ǵana bizdiń el Eýrazıalyq odaqqa shyrmalyp qaldy da, aramyz sýyńqyrap ketti. Aqorda pen Kıevtiń arasyna Kreml de kılige berdi.
Qyrymdy basyp alǵan Reseıdiń áreketin aıyptaýdan bas tartqan Toqaevtyń sózi de ýkraın halqynyń kóńiline tıdi. Áıtse de artynan bul málimdeme májbúrlikten jasalǵanyn dáleldep, Ýkraınanyń tutastyǵyna qurmetpen qaraıtynymyzdy kórsettik.
Qazir de Qazaqstan halqynyń basym kópshiligi Ýkraına qoldap otyr. Ondaǵy jaǵdaıǵa beı-jaı qaramaıtyn belsendiler Kıevke kómek kórsetýdiń amalyn izdeýde. Eki eldiń arasyndaǵy áriptestiktiń potensıaly mol, bolashaǵy zor. Soǵys kimniń paıdasyna sheshilse de, Qazaqstan ýkraın halqyna qurmetin joǵaltpaıdy", – deıdi saıasattanýshy.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
