Aita ketelik, Aqorda áli kúnge deiin Ýkrainadaǵy ahýalǵa qatysty resmi málimdeme jasamady. Osynaý únsizdikti san-saqqa joryǵan Kremldiń propaganda quraldary odaqtasyn opasyzdyq jasady dep aiyptaýda.
Donetsk men Lýganskini moiyndaýǵa kelgende bizdiń eldiń beitaraptyq saqtaitynyn aitqan Muhtar Tileýberdi men UQShU áskerin Ýkrainaǵa jóneltý múmkin emesin málimdegen Máýlen Áshimbaevtyń ritorikasy Kreml ideologtaryna unamai qalsa kerek.
– Aqorda áliptiń artyn baǵyp, qazirgi jaǵdaida Máskeýdiń kóńiline kelmeitin sańylaý izdeýge tyrysýda. Álem reseilik agressiiany ashyq aiyptap, Kremldiń sazaiyn berýdi talap etip otyrǵan tusta tepe-teńdik saqtaý ońai emes.
Qazaq biliginiń taktikasy tóńiregin barlaýǵa, kútýge negizdelip otyr. Bilik qańtar dúrbeleńinen áli aiyqqan joq. Túneýkúngi oqiǵa Resei aldyndaǵy saiasi -ekonomikalyq kiriptarlyqty kúsheite tústi.
Kremldiń Ýkrainaǵa basyp kirgen suǵanaq saiasaty nemene tynady? Qazaqstan men Reseidiń keleshektegi qarym-qatynasy qalai órbitini osyǵan bailanysty", – deidi sarapshy.
...
Onyń paiymdaýynsha, Kiev Kremlge tize búkken bolsa, bul Qazaqstanǵa da keri áserin tigizedi. Aqorda osy soǵysta Ýkrainanyń mereii ústem bolýyna múddeli. Eger Resei jeńse, Qazaqstan ekinshi Belarýske ainalady. Máskeýdiń aitqanyna quldyq uryp, agressordyń sózin sóileýge májbúr bolady.
"Kievke basyp kirgen Pýtinniń taýy shaǵylyp, keri sheginse kúlli postkeńestik keńistiktegi saiasi ahýal kúrt ózgeredi. Reseidiń kúshteýimen qurylǵan saiasi-ekonomikalyq bloktar kópke uzamai kúireidi. UQShU, Eýraziialyq odaq sekildi uiymdar shetinen shytynap, ydyrai bastaidy. Olardyń ornyna aimaqtyq jobalarǵa jan bitip, Kremlmen teń dárejede sóilesetin qurylymdar paida bolady", – deidi sarapshy.
...
Dáýren Ábenniń aitýynsha, Pýtinniń avantiýrasy Reseidi quzǵa qulatyp tynady. Máskeý syrt álemnen tolyq oqshaýlanyp, surapyl sanktsiianyń astynda qalady. Bul bizdiń eldi de ainalyp ótpeidi.
Qazaqstan 2014 jyldan beri Reseige salynǵan sanktsiianyń saldaryn sezinip keledi. Osy jolǵy "aiyppul" burynǵydan joiqyn, aýqymdy. Osy jolǵy sanktsiia Qazaqstan ekonomikasyn kúiretip ketýi múmkin. Eki eldiń tsifrlandyrý, atom energetikasy baǵytyndaǵy áriptestigi keiinge shegeriledi.
"Aqorda Kremldiń degenine kónip, aitaǵyna erer bolsa, erteńgi kúni ózi de sanktsiianyń astynda qalady. Reseige qol ushyn sozar bolsaq, AQSh pen Batysyń ashýyna tiemiz.
Repýtatsiiasyn kirletkisi kelmeitin el Reseiden aýlaq júredi" dep Baiden ata beker aitqan joq.
Al Qazaqstan men Ýkraina osy kúnge deiin syilasyp keledi, alys-beris, barys-kelis úzilgen joq. Bertin ǵana bizdiń el Eýraziialyq odaqqa shyrmalyp qaldy da, aramyz sýyńqyrap ketti. Aqorda pen Kievtiń arasyna Kreml de kilige berdi.
Qyrymdy basyp alǵan Reseidiń áreketin aiyptaýdan bas tartqan Toqaevtyń sózi de ýkrain halqynyń kóńiline tidi. Áitse de artynan bul málimdeme májbúrlikten jasalǵanyn dáleldep, Ýkrainanyń tutastyǵyna qurmetpen qaraitynymyzdy kórsettik.
Qazir de Qazaqstan halqynyń basym kópshiligi Ýkraina qoldap otyr. Ondaǵy jaǵdaiǵa bei-jai qaramaityn belsendiler Kievke kómek kórsetýdiń amalyn izdeýde. Eki eldiń arasyndaǵy áriptestiktiń potentsialy mol, bolashaǵy zor. Soǵys kimniń paidasyna sheshilse de, Qazaqstan ýkrain halqyna qurmetin joǵaltpaidy", – deidi saiasattanýshy.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
