Qazirgi Shyǵys elderiniń deni Batystan kelgen adam erkindigi ideiasyn qabyldaýǵa da daiyn emes ekenin kórsetip otyr. Munyń mysalyn qazirgi Qytai men Reseidiń qol astyna alǵan halyqtaryna qatysty júrgizip otyrǵan ishki saiasatynan aiqyn kórýge bolady.
Resei qaramaǵyndaǵy jiyrma bir avtonomiialyq respýblikalarǵa ózin-ózi basqarý quqyǵyn berý nietin kózdep otyrǵan joq. Otarlarǵa bostandyq berý týraly sóz qozǵaý bylai tursyn, baǵynyshty halyqtardyń buǵan deiin bolǵan avtonomiialyq qurylymdaryn joiyp jiberý úshin jantalasyp jatyr.
Resei Qiyr Shyǵys pen Sibirdi mekendegen halyqtardyń ulttyq avtonomiialyq qurylymdaryn joidy. Endi avtonomiialy respýblikalardyń mártebesin is júzinde shekteý joldaryn, «eldi jinaý» - burynǵy Keńes Odaǵyna engen halyqtardy qaita biriktirý áreketin jasap jatyr. V.Pýtin úshin dúnie júziniń júzdegen ulttaryn qan qaqsatqan Keńestik totalitarlyq rejimniń qulaýy, on bes eldiń azattyq alýy progress emes, «XX ǵasyrdyń asa iri geosaiasi apaty». Máskeý sheneýnikteri 1991 jyldyń oqiǵalary úshin qatty ókinedi, esterine túskende jandary baiyz tappaidy, basynan es, boiynan sabyr ketedi. Ásirese bulardyń - Resei men qosa Qytaidyń da, yndynyn jailap otyrǵan el Qazaqstan bolyp otyr.
Shyǵys aidahary Tibet pen Shyǵys Túrkistanǵa táýelsizdik berýdi qarastyrǵany bylai tursyn, tipti olarǵa Qytaidan bólinbeitin avtonomiia berý týraly máseleni talqylaýdan bas tartyp otyr. Qytaidyń kókeiin tesken maqsatyna jetý úshin tańdap alatyn ádisi de aidaharsha - jymiyp kelip orap alady, qurbandyǵyn birden qylǵytýǵa umtylmaidy, az kúshpen ustap otyrady, onyń kezekti bosańsyǵan sátin kútedi, bosańsý mezetin seze qalǵanda, oralǵan beldi qysa qoiady, paida bolǵan múmkindikti jibermeidi, ońtaily tásildermen jemtigin syǵyp óltiredi. Jeńiske jeter sátke taiaǵanda ǵana bar resýrsty qosyp, jaǵdaidyń qojasy bolyp shyǵa keledi.
Eger Qytai men Reseige baǵynyshty halyqtar Batystyń otary bolsa, onda olar táýelsizdigin alyp, halyqaralyq qaýymdastyq sýbektileri retinde álderinshe dúniejúzilik integratsiiaǵa aralasyp júrer edi.
Qazaqtar myna faktorlardy eshqashan umytpaýy kerek.
Resei úshin Qazaqstan - jemqorlyqta sybailas, halyqaralyq qatynastarda, ásirese Batyspen sheptesip qalǵanda sońynan ertip júretin itarshy memleket, totalitarlyq eksperimentter alańy, Ekinshi Keńes Odaǵyn qurǵanda qosyp alatyn «odaqtas respýblika».
Orystyń kózdegeni - birinshi kezekte jemqorlyqqa belshesinen batqan úkimetti qoldai otyryp, ony májbúrli dosqa ainaldyrý, solardyń qolymen Qazaqstan ekonomikasyn ýysynda ustaý, syrtqy saiasatyna baqylaý jasaý, biligine, zańyna aralasyp, jańa otarlyq táýeldilikte ustaý. Orystyń ekinshi kezekte kózdeitini - qajetti ahýal qalyptasqanda, ishtei turaqsyzdyq paida bolyp, saiasi qyzý konditsiiaǵa jetkende Qazaqstandaǵy orys diasporasynyń qoltyǵyna sý búrkip, memlekettiń irgesin solqyldatý. Moldovada, Ýkrainada, Grýziiada, Baltyq elderinde qoldanǵan ádisin Qazaqstanda qoldaný. Besinshi kolonnany kúsheite otyryp, ishtegi turaqsyzdyqtyń oryn alýyna jol berý, sodan keiin «shet elderdegi Resei azamattaryn qorǵaýdy» jeleý etip, «Qazaqstan úkimetiniń suraýymen» ásker kirgizý. «Máńgilik dos» ideiasynyń shymyldyǵyn jamylyp, «eldi jinaýdy» júzege asyrý.
Qytai úshin Qazaqstan - ázirshe jemqor úkimetine para berip qoiyp, bailyǵyn soratyn, sapasyz, arzan taýardy úiip tastap, ózderine eshteńe óndirtpeitin, sonysymen ekonomikasyn táýeldilikke túsiretin, keleshekte jaýlap alatyn aýmaq. Bul baǵyttaryn júzege asyrý úshin Qytai qarajat aiamai tabiǵi resýrstardy satyp ala berýge, «birlesken» kásiporyndar quryp, olardy hantszý kadrlarmen quramdaýǵa, meiilinshe kóbirek «jalǵa» jer alýǵa, bar múmkindikti paidalanyp, óz azamattaryn Qazaqstanǵa kóp engizýge tyrysyp baǵýda. Endi birer onjyldyqtan keiin Qytai «ar saqtap turmaityn» (Mao Tszedýnnyń sózi), qazirgi halyqaralyq quqyqtyq tártipterdi birjaqty buzatyn, sonysyna jaýap bermeitin deńgeige jetedi.
Qazaqstanǵa kelgen ár hantszý - Qytai memleketiniń qaýipsizdigi organynyń jaýyngeri.
Olardyń turpatty áreketiniń máni mynada: jergilikti el ókiline úilený, qytaidyń sanyn meilinshe kóbeitýge atsalysý, ornalasyp alyp, artynan ózge týystary men dostaryn tartý. Ózara bailanys jasai otyryp, hýatsiaody kúsheite berý. Osylardyń bári satqyn jáne paraqor sheneýnikterdiń aýzyn tyǵyndaý arqyly eki qoldy bosatyp alýmen júzege asyrylady.
Batys úshin Qazaqstan - Ortalyq Aziiadaǵy teń áriptes.
Qazirgi Batys sońǵy myń jyl ishinde ózderin dúniejúzilik basymdyqqa jetkizgen libereraldy demokratiia qundylyqtaryn ustanyp ómir súrip keledi. AQSh osy qundylyqtardy ózge elder men qurlyqtarǵa ornyqtyrýmen ainalysýda. Olarǵa ǵalamshardyń qaýipsizdigi, dúnie júzinde beibitshiliktiń saqtalǵany kerek.
Jer sharynda úilesimdilik ornatý úshin AQSh úkimetiniń ózine tiimdi bola bermeitin, adami jáne qyrýar qarjy shyǵarýdy talap etetin áreketterge de baratyn kezderi az emes. Jappai qyrý qarýyn ielenýge tyrysyp júrgen diktatorlyq rejimderdi aýyzdyqtaýǵa árqashan ózgelerden kóp kúsh pen qarajat shyǵarady. Árine, nátijesi únemi qanaǵattandyra bermeitini de ras, biraq onyń ózindik sebepteri bar.
Búgingi AQSh óziniń NATO-daǵy odaqtastarymen birge quqyqtyq jaǵynan da, paryz turǵysynan da dúnietúzýshi ról atqaryp keledi. Eýroaziia qurlyǵy elderiniń basym kópshiligi, shynaiy demokratiia elderi túgeldei AQSh-qa senim bildiredi. Eýroodaq uiymy bolsa jeke el men uiymnyń múddeleriniń ózara úilesýine qol jetkizip otyr.
Munda antagonistik sipattaǵy til tabyspai qalýshylyq is júzinde bolmaidy. Alianstiń kishi áriptesteri - Belgiia, Liýksembýrg, Gollandiia aýyr salmaqty Germaniiamen, Frantsiiamen baiaǵydan qoltyqtasyp ómir súredi, ózderin jaily sezinedi. Osydan keiin Batysqa iltipatpen qarap, soǵan qarai burylyp ketkeni úshin Shyǵys Eýropa men Baltyq elderin kózge shuqi kinalaýǵa sebep qalmaidy. Bolgariia, Vengriia, Chehiia, Slovakiia, Polsha, Rýmyniia, Latviia, Litva, Estoniia - bulardyń báriniń kommýnistik qurylys ornatý jyldarynda «úlken aǵalarynan» shekesi isigen kezderi jaqsy esterinde. Sondyqtan olar «kimmen istes bolarymyzdy Máskeýdiń nusqaýynsyz ózimiz sheshemiz» deidi jáne durys isteidi.
Al Máskeý bolsa bolsheviktik mánermen judyryǵyn tumsyqqa taiap turyp, «súietinin» jariialaýyn qoiǵan joq, óziniń burynǵy odaqtastaryna olardyń kimmen dostasýy, kimnen aýlaq bolý kerektigi jóninde nusqaý berýin áli jalǵastyryp keledi. Sonysymen olardy ózinen aýlaqtatyp otyrǵanyn moiyndaǵysy kelmeidi.
«Ýkraina - memleket emes» - dedi V.Pýtin 2008 jyly Býhareste ótken NATO-nyń sammitinde. Resei jetekshisi sonysymen ýkraindyqtardyń Batysqa qarai tezirek oiysýǵa májbúrlep otyrǵanyn túsinbedi.
Batys órkenietteri Qazaqstanǵa qatysty qytai men orys jasaitynnyń birin de jasamaidy. Batystan eshkim Qazaqstanǵa turaqty ornalasyp alý úshin kóship kelmeidi. Batys liberal-demokratiialyq elderiniń sanasynda Qazaqstanda 5-kolonna qurý, ony ekonomikalyq táýeldilikte ustaý, aýmaqty arzan shikizat kózine ainaldyrý siiaqty jymysqy piǵyldardyń biri de joq. 16 million qazaqstandyq túgel qol qoiyp, 51-shtat bolaiyq dep aryz berseń - AQSh Kongresi qanaǵattandyrmaidy. Batysqa Qazaqstannyń kúshti, demokratiialy el, senimdi áriptes bolǵany kerek. Olarǵa Qazaqstan aýmaǵy arqyly esirtki trafigi ótpegeni, lańkestik uiymdar jasaqtalmaǵany kerek.
Biz musylman elimiz, tegimiz shyǵystyq, sondyqtan dinimiz ben tegimizden ajyramai, halyqaralyq saiasi sheptesýlerde únemi Shyǵys elderi jaǵyna shyǵyp, solardy qoldap otyrýymyz kerek degen baǵytty ustaný - bul aljasý atribýty. Saiasatta liberal-demokratizmdi ustaný din men tekten ajyraýǵa ákelip soqtyrmaidy. Rýhani aiada, zańdy keńistikte bular qundylyq retinde ómir súre beredi. Al memlekettiń keleshegi, áleýmettik damýdyń kepili - Batys liberal-demokratiiasynda.
Derekkóz: «Obshestvennaia pozitsiia» (proekt «DAT» № 32 (115) ot 28 sentiabria 2011 g.
