Qazirgi Shyǵys elderiniń deni Batystan kelgen adam erkindigi ıdeıasyn qabyldaýǵa da daıyn emes ekenin kórsetip otyr. Munyń mysalyn qazirgi Qytaı men Reseıdiń qol astyna alǵan halyqtaryna qatysty júrgizip otyrǵan ishki saıasatynan aıqyn kórýge bolady.
Reseı qaramaǵyndaǵy jıyrma bir avtonomıalyq respýblıkalarǵa ózin-ózi basqarý quqyǵyn berý nıetin kózdep otyrǵan joq. Otarlarǵa bostandyq berý týraly sóz qozǵaý bylaı tursyn, baǵynyshty halyqtardyń buǵan deıin bolǵan avtonomıalyq qurylymdaryn joıyp jiberý úshin jantalasyp jatyr.
Reseı Qıyr Shyǵys pen Sibirdi mekendegen halyqtardyń ulttyq avtonomıalyq qurylymdaryn joıdy. Endi avtonomıaly respýblıkalardyń mártebesin is júzinde shekteý joldaryn, «eldi jınaý» - burynǵy Keńes Odaǵyna engen halyqtardy qaıta biriktirý áreketin jasap jatyr. V.Pýtın úshin dúnıe júziniń júzdegen ulttaryn qan qaqsatqan Keńestik totalıtarlyq rejımniń qulaýy, on bes eldiń azattyq alýy progres emes, «XX ǵasyrdyń asa iri geosaıası apaty». Máskeý sheneýnikteri 1991 jyldyń oqıǵalary úshin qatty ókinedi, esterine túskende jandary baıyz tappaıdy, basynan es, boıynan sabyr ketedi. Ásirese bulardyń - Reseı men qosa Qytaıdyń da, yndynyn jaılap otyrǵan el Qazaqstan bolyp otyr.
Shyǵys aıdahary Tıbet pen Shyǵys Túrkistanǵa táýelsizdik berýdi qarastyrǵany bylaı tursyn, tipti olarǵa Qytaıdan bólinbeıtin avtonomıa berý týraly máseleni talqylaýdan bas tartyp otyr. Qytaıdyń kókeıin tesken maqsatyna jetý úshin tańdap alatyn ádisi de aıdaharsha - jymıyp kelip orap alady, qurbandyǵyn birden qylǵytýǵa umtylmaıdy, az kúshpen ustap otyrady, onyń kezekti bosańsyǵan sátin kútedi, bosańsý mezetin seze qalǵanda, oralǵan beldi qysa qoıady, paıda bolǵan múmkindikti jibermeıdi, ońtaıly tásildermen jemtigin syǵyp óltiredi. Jeńiske jeter sátke taıaǵanda ǵana bar resýrsty qosyp, jaǵdaıdyń qojasy bolyp shyǵa keledi.
Eger Qytaı men Reseıge baǵynyshty halyqtar Batystyń otary bolsa, onda olar táýelsizdigin alyp, halyqaralyq qaýymdastyq sýbektileri retinde álderinshe dúnıejúzilik ıntegrasıaǵa aralasyp júrer edi.
Qazaqtar myna faktorlardy eshqashan umytpaýy kerek.
Reseı úshin Qazaqstan - jemqorlyqta sybaılas, halyqaralyq qatynastarda, ásirese Batyspen sheptesip qalǵanda sońynan ertip júretin ıtarshy memleket, totalıtarlyq eksperımentter alańy, Ekinshi Keńes Odaǵyn qurǵanda qosyp alatyn «odaqtas respýblıka».
Orystyń kózdegeni - birinshi kezekte jemqorlyqqa belshesinen batqan úkimetti qoldaı otyryp, ony májbúrli dosqa aınaldyrý, solardyń qolymen Qazaqstan ekonomıkasyn ýysynda ustaý, syrtqy saıasatyna baqylaý jasaý, bıligine, zańyna aralasyp, jańa otarlyq táýeldilikte ustaý. Orystyń ekinshi kezekte kózdeıtini - qajetti ahýal qalyptasqanda, ishteı turaqsyzdyq paıda bolyp, saıası qyzý kondısıaǵa jetkende Qazaqstandaǵy orys dıasporasynyń qoltyǵyna sý búrkip, memlekettiń irgesin solqyldatý. Moldovada, Ýkraınada, Grýzıada, Baltyq elderinde qoldanǵan ádisin Qazaqstanda qoldaný. Besinshi kolonnany kúsheıte otyryp, ishtegi turaqsyzdyqtyń oryn alýyna jol berý, sodan keıin «shet elderdegi Reseı azamattaryn qorǵaýdy» jeleý etip, «Qazaqstan úkimetiniń suraýymen» ásker kirgizý. «Máńgilik dos» ıdeıasynyń shymyldyǵyn jamylyp, «eldi jınaýdy» júzege asyrý.
Qytaı úshin Qazaqstan - ázirshe jemqor úkimetine para berip qoıyp, baılyǵyn soratyn, sapasyz, arzan taýardy úıip tastap, ózderine eshteńe óndirtpeıtin, sonysymen ekonomıkasyn táýeldilikke túsiretin, keleshekte jaýlap alatyn aýmaq. Bul baǵyttaryn júzege asyrý úshin Qytaı qarajat aıamaı tabıǵı resýrstardy satyp ala berýge, «birlesken» kásiporyndar quryp, olardy hanszý kadrlarmen quramdaýǵa, meıilinshe kóbirek «jalǵa» jer alýǵa, bar múmkindikti paıdalanyp, óz azamattaryn Qazaqstanǵa kóp engizýge tyrysyp baǵýda. Endi birer onjyldyqtan keıin Qytaı «ar saqtap turmaıtyn» (Mao Szedýnnyń sózi), qazirgi halyqaralyq quqyqtyq tártipterdi birjaqty buzatyn, sonysyna jaýap bermeıtin deńgeıge jetedi.
Qazaqstanǵa kelgen ár hanszý - Qytaı memleketiniń qaýipsizdigi organynyń jaýyngeri.
Olardyń turpatty áreketiniń máni mynada: jergilikti el ókiline úılený, qytaıdyń sanyn meılinshe kóbeıtýge atsalysý, ornalasyp alyp, artynan ózge týystary men dostaryn tartý. Ózara baılanys jasaı otyryp, hýasáody kúsheıte berý. Osylardyń bári satqyn jáne paraqor sheneýnikterdiń aýzyn tyǵyndaý arqyly eki qoldy bosatyp alýmen júzege asyrylady.
Batys úshin Qazaqstan - Ortalyq Azıadaǵy teń áriptes.
Qazirgi Batys sońǵy myń jyl ishinde ózderin dúnıejúzilik basymdyqqa jetkizgen lıbereraldy demokratıa qundylyqtaryn ustanyp ómir súrip keledi. AQSH osy qundylyqtardy ózge elder men qurlyqtarǵa ornyqtyrýmen aınalysýda. Olarǵa ǵalamshardyń qaýipsizdigi, dúnıe júzinde beıbitshiliktiń saqtalǵany kerek.
Jer sharynda úılesimdilik ornatý úshin AQSH úkimetiniń ózine tıimdi bola bermeıtin, adamı jáne qyrýar qarjy shyǵarýdy talap etetin áreketterge de baratyn kezderi az emes. Jappaı qyrý qarýyn ıelenýge tyrysyp júrgen dıktatorlyq rejımderdi aýyzdyqtaýǵa árqashan ózgelerden kóp kúsh pen qarajat shyǵarady. Árıne, nátıjesi únemi qanaǵattandyra bermeıtini de ras, biraq onyń ózindik sebepteri bar.
Búgingi AQSH óziniń NATO-daǵy odaqtastarymen birge quqyqtyq jaǵynan da, paryz turǵysynan da dúnıetúzýshi ról atqaryp keledi. Eýroazıa qurlyǵy elderiniń basym kópshiligi, shynaıy demokratıa elderi túgeldeı AQSH-qa senim bildiredi. Eýroodaq uıymy bolsa jeke el men uıymnyń múddeleriniń ózara úılesýine qol jetkizip otyr.
Munda antagonıstik sıpattaǵy til tabyspaı qalýshylyq is júzinde bolmaıdy. Alánstiń kishi áriptesteri - Belgıa, Lúksembýrg, Golandıa aýyr salmaqty Germanıamen, Fransıamen baıaǵydan qoltyqtasyp ómir súredi, ózderin jaıly sezinedi. Osydan keıin Batysqa iltıpatpen qarap, soǵan qaraı burylyp ketkeni úshin Shyǵys Eýropa men Baltyq elderin kózge shuqı kinalaýǵa sebep qalmaıdy. Bolgarıa, Vengrıa, Chehıa, Slovakıa, Polsha, Rýmynıa, Latvıa, Lıtva, Estonıa - bulardyń báriniń komýnıstik qurylys ornatý jyldarynda «úlken aǵalarynan» shekesi isigen kezderi jaqsy esterinde. Sondyqtan olar «kimmen istes bolarymyzdy Máskeýdiń nusqaýynsyz ózimiz sheshemiz» deıdi jáne durys isteıdi.
Al Máskeý bolsa bólshevıktik mánermen judyryǵyn tumsyqqa taıap turyp, «súıetinin» jarıalaýyn qoıǵan joq, óziniń burynǵy odaqtastaryna olardyń kimmen dostasýy, kimnen aýlaq bolý kerektigi jóninde nusqaý berýin áli jalǵastyryp keledi. Sonysymen olardy ózinen aýlaqtatyp otyrǵanyn moıyndaǵysy kelmeıdi.
«Ýkraına - memleket emes» - dedi V.Pýtın 2008 jyly Býhareste ótken NATO-nyń samıtinde. Reseı jetekshisi sonysymen ýkraındyqtardyń Batysqa qaraı tezirek oıysýǵa májbúrlep otyrǵanyn túsinbedi.
Batys órkenıetteri Qazaqstanǵa qatysty qytaı men orys jasaıtynnyń birin de jasamaıdy. Batystan eshkim Qazaqstanǵa turaqty ornalasyp alý úshin kóship kelmeıdi. Batys lıberal-demokratıalyq elderiniń sanasynda Qazaqstanda 5-kolonna qurý, ony ekonomıkalyq táýeldilikte ustaý, aýmaqty arzan shıkizat kózine aınaldyrý sıaqty jymysqy pıǵyldardyń biri de joq. 16 mıllıon qazaqstandyq túgel qol qoıyp, 51-shtat bolaıyq dep aryz berseń - AQSH Kongresi qanaǵattandyrmaıdy. Batysqa Qazaqstannyń kúshti, demokratıaly el, senimdi áriptes bolǵany kerek. Olarǵa Qazaqstan aýmaǵy arqyly esirtki trafıgi ótpegeni, lańkestik uıymdar jasaqtalmaǵany kerek.
Biz musylman elimiz, tegimiz shyǵystyq, sondyqtan dinimiz ben tegimizden ajyramaı, halyqaralyq saıası sheptesýlerde únemi Shyǵys elderi jaǵyna shyǵyp, solardy qoldap otyrýymyz kerek degen baǵytty ustaný - bul aljasý atrıbýty. Saıasatta lıberal-demokratızmdi ustaný din men tekten ajyraýǵa ákelip soqtyrmaıdy. Rýhanı aıada, zańdy keńistikte bular qundylyq retinde ómir súre beredi. Al memlekettiń keleshegi, áleýmettik damýdyń kepili - Batys lıberal-demokratıasynda.
Derekkóz: «Obshestvennaıa pozısıa» (proekt «DAT» № 32 (115) ot 28 sentábrá 2011 g.
