Kreml propaganda quraldarynyń tuspaldaýynsha Nazarbaevtyń Máskeýge kelisinde Qazaqstannyń sońǵy ýaqyttaǵy “túsiniksiz” sheshimderi sóz bolmaq.
Aıtalyq, ótken tarıhqa kelgende Pýtın usynǵan pozısıany ólgenshe qorǵaıtyn federaldy BAQ:
"Máskeý qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý maqsatynda arnaıylap qurylǵan memkomıssıanyń túpki maqsaty – Kremlge kúıe jaǵý dep túsinedi. Memkomıssıanyń Túrkistan legıonyn aqtaýǵa qatysty málimdemesi qulaqqa túrpideı tıdi. Nazarbaevtyń kelisinde osy másele egjeı-tegjeıi sóz bolady”, – degen boljam jasapty.
…
Nazarbaev pen Pýtınniń júzdesýi búginge josparlanǵan. Kezdesýde qandaı máseleleri sóz bolary ázirge belgisiz.
Reseılik mass-medıa Kremldiń kýlýarynan jetken pysh-pysh áńgimeni odan ármen qaýlatyp, “bul jolǵy kezdesýdiń aýany bólek, Nazarbaevtyń kóńili alań…”, degen syńaıda sóılepti.
“Bul joly Reseı bizge baýyrlas el degen syqpyttaǵy sóz aıtylmaıdy. Odaqtas elderdiń arasynan ala mysyq júgirip ótken syńaıly. Qazaqstannyń ár júrisin ańdyp basatyn saq saıasaty shyn mánisinde Reseıden alystaı túsýdiń amaly. Kópvektorly saıasat - kózaldaý.
Aq Orda aldymen kırılısadan bas tartty. Artynsha qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý týraly memkomıssıany quryp tastady. Vermahtyń qatarynda Qyzyl armıaǵa qarsy kúresken Túrkistan legıonyn aqtaý týraly másele kóterdi.
Munyń bári Máskeýdiń kóńiline tıerin esepke almady. Pýtın ótken tarıhty burmalaıtyndardy keshirmeıdi…”, – deıdi Octagon-Media.
Maqala avtorynyń aıtýyna qaraǵanda Qazaqstan kez-kelgen jaǵdaıda Kremlmen keńesý kerek eken, Kremldiń qas-qabaǵyn baǵyp, aýzynan shyqqan ár sózdi ańdyp otyrýǵa mindetti eken.
Avtordyń paıymdaýynsha, Qazaqstanda kún ótken saıyn rýsofobtyq kóńil-kúı kúsheıip keledi, ultshyldar ulttyq saıasatqa aralasa bastaǵan. Al muny sońy Ýkraına senarıine ulasýy múmkin.
Sóı degen Octagon-Media Soltústik Qazaqstandy sóz etip, Kremldiń mundaǵy orystildi aýdıtorıaǵa alańdaýly ekenin jetkizýge asyǵypty.
Ahýal “asqynar” bolsa Kremldiń Donbasstaǵy senarıdi júzege asyryp, orystildi azamattarǵa Reseı tólqujatyn taratýǵa májbúr bolaryn aıtyp sandyraqtaǵan eken.
“Bul aımaqta orystardyń úlesi basym. Olar Qazaqstannyń AQSH-tan alshaq júrgenin qalaıdy. Biraq odaqtasymyz bul aýdıtorıanyń talap-tilegin elep-eskerer emes.
Túneýkúni amerıka basylymyna suhbat bergen Muhtar Tileýberdiniń (Qazaqstannyń syrtqy ister mınıstri) syńaıyna qarasaq, odaqtasymyz Batystyń baýyryna kirýge qulshynyp júr. Sońǵy kezderi Batysshyl, AQSH-shyl kontent kóbeıip ketti. Nazarbaevtyń Máskeý saparynda osy másele de sóz bolady”, – deıdi Octagon-Media.
…
Reseılik propaganda quraldarynyń kózine shalynǵan suhbat AQSH-tyń Newsweek jýrnalynda jarıalanǵan-tuǵyn.
Maqala Qazaqstandaǵy qostildi aýdıtorıanyń nazarynan qalys qalǵanmen, Kremldiń úgit-nasıhaty suhbattyń astarynan Reseıden irgeni aýlaq salýǵa tyrysatyn saıasatty ańdaǵan syndy.
Sonda Tileýberdi ne dedi?
Syrtqy ister mınıstri bizdiń eldiń demokratıaǵa adaldyq saqtaryn, AQSH-pen áriptestikti arttyra túsýge múddeli ekenin, osy maqsatta saıası reforma júrgizýdi jalǵastyra túserin aıtqan.
“Alaıda, – degen edi Tileýberdi. Mundaı saıasatty saqtyqpen júrgizý kerek. "Úı ózimdiki demeńiz, úı syrtynda kisi baryn" umytpaǵaısyzdar. İrgeles otyrǵan elderdiń erekshelegin de eskerý kerek. Qazirgi geosaıası jaǵdaı ár qadamyńdy jeti ret ólshep, bir ret kesýdi talap etedi”.
Reseıdiń propaganda quraldaryna Tileýberdiniń búkpesiz sóılegeni unamaı qalsa kerek.
Maqalanyń túp ózegine úńilgen Kreml ıdeologtary: “Tileýberdi Qazaqstandaǵy demokratıanyń kenjelep qalýyna Máskeýde kinálap otyr”, – deıdi.
Pýtın men Nazarbaevtyń búgingi kezdesýinde ilgeride jaıttar sóz bolsa da, onyń oqyrmanǵa jetpesi, aýdıtorıaǵa ashyq aıtylmasy anyq.
Al mundaı kontenttiń Qazaqstannyń keńistigin emin-erkin kezip júrgeni otandyq aqparattyq naryqtyń baqylaýsyz, ashyq-shashyq jatqanyn ańǵartsa kerek.
Reseıdiń Qazaqstandaǵy orystildi aýdıtorıany paıdalanyp, bizdiń bılikti bopsalaýǵa tyrysýy bul bir emes. Aldaǵy ýaqytta mundaı arandatýlar kúrt kóbeımese, azaımaıdy.
Aqparat mınıstrliginiń buǵan qatysty ne bilgeni bar? Kreml ıdeologtarynyń provokasıasyna qalaı jaýap qatpaq?!..
Ázirlegen, Dýman BYQAI
