Ainaldyrǵan birneshe sekýndta bank kartasyn shyǵaryp beredi. Sanaýly sekýndta qujattar daiyn. Tólemderdi telefonmen jaiǵastyra beretin boldyq. Adamǵa qyzmet kórsetetin robottar paida boldy. Bul – protsesterdiń avtomattanýy, tsifrlyq tehnologiialardyń zamany. Aldaǵy ýaqytta ózdiginen júretin kólikterdiń qyzyǵyn kóretin bolamyz. Qazir elimizde jasandy intellekt ónimin qoldanýshylar sany kúnnen kúnge artyp keledi.
Sýperkompiýter jasandy intellektti damytady
Qazaqstannyń IT salasynyń mamandary da jasandy intellekt quraldaryn qazaq tiline beiimdep jatyr. Biyldan bastap Úkimet qýaty kúshti sýperkompiýter qurýǵa kiristi.
Otandyq mamandardyń aitýynsha, qýaty kúshti kompiýter jasandy intellektti damytýǵa múmkindik beredi. Óitkeni sýperkompiýterdiń negizgi arqaýy – málimetter, derekter.
Búginde elimizde 87 memlekettik málimetter bazasynan quralatyn derekqor qalyptasqan. Biraq jasandy intellekttiń ozyq úlgilerin jasaý úshin bul jetkiliksiz. Sondyqtan bul jumys biyl erekshe qarqyn almaq.
Programmist, Generative AI mamany Daniiar Muqanov Qazaqstanǵa sýperkompiýter aýadai qajet ekenin aitýda. Bul qadam aýqymdy derekterdi keńinen qoldanýǵa tyń serpin beredi, ári qazaq tilindegi jasandy intellektti damytady dep sanaidy.
– Prezidentimiz «Digital Nomad Residency» baǵdarlamasyn iske qosý kerek ekenin, Qazaqstanda qýaty kúshti sýperkompiýter jasalyp jatqandyǵyn jaqynda aitty. Rasynda da elimizde jasandy intellekt damytyp, Qazaqstan álemdegi «tsifrlyq kóshpendilerdiń ordasyna» ainalýy biz úshin mańyzdy. Ol úshin bizge qýaty, ári kúshti kompiýter kerek. Bul bastamany men osy eldiń azamaty retinde, programmist retinde tolyq qoldaimyn. Aldaǵy ýaqytta bizder ekonomikany tolyq tsifrlandyrýymyz qajet. Bul rette jasandy intellekt tehnologiiasyn keńinen qoldanýydyń mańyzy zor. Osy arqyly biz damimyz, ekonomikamyzdy jańa deńgeige kóteremiz.
Jasandy intellekt bizdiń ekonomikamyzǵa qarqyndy túrde áser etip, damytýǵa oń yqpaly etedi. Ol úshin ózimizdiń tilimizde sóileitin, bizdiń konteksti túsinetin jasandy intellekttiń bolý kerek.
Bizdiń elde orys tili keń taralǵan degenniń ózinde Qazaqstandaǵy orys tilindegi aqparattar basqasha. Mysaly, Qazaqstanda bir zańnama týraly mátin izdeitin bolsaq, Google bizge bólip beredi. Árine Google Reseidiń zańnamasyn shyǵaryp bermeidi, tek Qazaqstanǵa qatysty málimetterdi shyǵarady. Geolokatsiiaǵa bailanysty biz Qazaqstandy birinshi kóremiz. Al jasandy intellekt ázirge búkil mátindi birdei qabyldaǵandyqtan bizge Reseidiń zańdaryn shyǵaryp berýi múmkin. Sondyqtan bul jerde ózimizdiń aqparatymyzdy qoldaný óte mańyzdy. Sol úshin arnaiy sýperkompiýterlerdiń bolǵany abzal, – deidi Daniiar Muqanov.
Programmistiń sózine júginsek, sýperkompiýterdiń kópshilikke qoljetimdi bolǵany durys. Bul eldegi biýrokratiiany tolyqtai joiady, ári jasandy intellektti anaǵurlym damytady.
– Máselen bir aqparat qajet bolsa, bizde ony alý qiyn. Jasyratyny joq, memlekettik organdar kóbine baiaý jumys isteidi, tipti biýrokratiiaǵa toly intitýt desek te bolady. Bir qaǵazdy alý úshin kóp ýaqyt ketedi, al sýperkompiýter bolsa, barlyq qujattar jyldam ýaqytta qoljetimdi bolady. Sol sebepti qýaty kúshti bir kompiýterdiń qolymyzda turǵany durys.
Qazaqstanda jasandy intellekttiń damýy qazaq tilimen tyǵyz bailanysty bolýy kerek
Jasandy intellektti qazaqsha sóiletýde sýperkompiýterdiń róli airyqsha. Sondai-aq, iri esepteý jobalaryn jasaǵanda da aýadai qajet. Open air chat gpt nemese basqa da jobalar jaily aitqanda biz olardyń tek tehnikalyq ekspertizalaryn ǵana emes, úlken qýatty kompiýterleri týraly áńgime qylamyz.
Mysaly, qazir Open Al-dyń jetekshisi Sem Altman 7 trln dollar investitsiia izdep jatyr. Ózderine sýperkompiýter jasaý úshin osyndai somadaǵy aqshany tapsam dep otyr. 7 trln dollar degenimiz – bul álemniń jalpy ishki óniminiń 10%-y. Óte úlken qarajat. Mundai aqshanyń tabyla ketýi ekitalai. Sondai qarajat kózin izdestirip júrgeniniń ózi kóp nárseni bildiredi. Sondyqtan bizge artta qalýǵa bolmaidy. Elimizde sýperkompiýterdiń bolǵanynyń paidasy bolmasa esh ziiany joq, – deidi bilikti maman.
Daniiar Muqanov «Qazaqstan kóshpendilerdiń tsifrlyq ordasyna ainalsa, bul el damýyna oń serpin beredi» dep sanaidy. Sońǵy kezde paida bolǵan «tsifrlyq kóshpendiler» degen uǵymdy utymdy paidalana bilsek dep oi túiindedi.
– «Tsifrlyq kóshpendiler» degen termin – tsifrlyq tehnologiialar salasynda qashyqtan eńbek etetin, bir jumys ornyna bailanbai, álemniń kez kelgen jerinde tura beretin adamdarǵa qatysty qoldanylady. AQSh melting pot deidi ǵoi, jan-jaqtan kelip jatqan ártúrli mádeniettiń toǵysýy. Jańa dúnielerdi kóremiz, tájiribe almasyp, ártúrli adamdarmen biz baii túsemiz, dami túsemiz.
Alaida, taiaqtyń eki ushy bar ekenin umytpaǵan abzal. Bir jaǵynan, málimetter bazasy kópke qoljetimdi bolǵany durys. Al ekinshi jaǵynan qaýipsizdik, jeke málimetterge qol suqpaý, derekterdiń sapaly bolýyn qamtamasyz etý máselesi bar.
Negizi bul sala boiynsha kiberqaýipsizdik mamandary jumys jasaidy. Jalpy, jasandy intellekttiń qoǵamǵa, adamǵa áseri jaǵynan ekige bólip qarastyrýǵa bolady. Ol bizdiń qazir qolymyzdaǵy bar deńgei jáne bolashaqtaǵy potentsialy.
Menińshe, qazirgi deńgeii – dán kezi. Biz ázirge birinshi kezeńdemiz, iaǵni bul egin egý kezeńi. Jasandy intellekt áli qarqyndy ósedi, damidy. Kerek deseńiz JI biz boljai almaityn ózgeristerge alyp kelýi múmkin.
Biraq baǵa berý úshin qazirgi deńgeiin ǵana qarastyryp óteiik. Óitkeni onyń erteńgi jaǵdaiyna boljam aitý óte qiyn.
Eńbek naryǵyna qazirdiń ózine áser etip jatyr. Máselen, qazir kim mátinmen jumys istep jatyr, solardyń jumysyn JI birshama jeńildetti. Aqyn-jazýshylar, jýrnalister, SMM mamandary, kopiraiterlerdiń bárine bul jaqsy qural boldy. Degenmen olardyń jumysyn tolyǵymen atqarýǵa ázirge shamasy kelmei tur. Múmkin bul dán egý deńgeiinen ósip, jemis bere bastaǵan kezde adam eńbegin tolyq almastyrýy yqtimal.
Biraq ázirge sapaly ónim alý úshin jasandy intellekttiń qur ózi bolǵany az, báribir koordinatsiia jasap, qolmen baqylap otyrýy kerek. Desek te eńbek naryǵynda JI ónimdilikti qatty arttyrady.
Belgili bir jobany júzege asyrýǵa bir apta ketetin bolsa, qazir sol jumysty bir kúnde aiaqtaýǵa bolady. Adami qundylyqtarǵa kelsek, bul ońai másele emes. Halyq jasandy intellektti tereń qabyldady dep aita almaimyz. Damyǵan Batystyń ózinde jasandy intellektti adamdardyń teń jartysy ǵana qoldanady. Sondyqtan bunyń qoǵamǵa, adami qundylyqtarǵa tolyq áserin ázirge qatty kórmedik. Meniń oiymsha, adamnan aila artylmaidy. Bizde úi jumystardyń deńgeii, diplomdyq jumystardyń deńgeii, tekserý deńgeii ózgeredi. Buǵan adaptatsiia jasaimyz. Kezinde esepter kalkýliatorǵa qalai adaptatsiia jasady. Týra solai baǵdarlamalar da barlyǵy adaptatsiiadan ótedi dep oilaimyn, – deidi Daniiar Muqanov.
Aqparattyq tehnologiia salasyndaǵy tyń jobalardyń basy-qasynda júrgen mamannyń aitýynsha, Qazaqstanda jasandy intellekttiń damýy qazaq tilimen tyǵyz bailanysty bolýy kerek. Sebebi dál qazir elimizde jasandy intellekttiń qazaq tilindegi deńgeii máz emes. Biraq jaǵdaidy túzeýge múmkindik bar. Jasandy intellekttiń qazaqsha sóileýine árbir adam úles qosa alady.
– Jasandy intellektiń ózegi til, sondyqtan biz óz memlekettik tildegi qoldanysyn damytýymyz qajet. Máselen qazir ChatGPT-den sapaly jáne tolyqqandy qazaqsha aqparat alý qiyndaý. Memlekettik tildiń aiasyn keńeitý úshin ǵalamtorda qazaq tilindegi aqparatty barynsha kóbeitý kerek. Saýatty, jan-jaqty qazaqsha aqparat barlyq salany qamtyǵan kezde ǵana jasandy intellekttiń qazaq tilindegi múmkindigi keńeie túsedi. Sonda ǵana qazaq tili – ǵylym tiline ainalady.
Báseke bar jerde sapa da qatar júredi
Ata-ájelerimizge deiin tsifrovizatsiianyń igiligin kórip, iaǵni onlain bankingti qazaqsha qoldanyp jatsa, qarapaiym bazarda turǵan saýdagerlerdiń barlyǵy derlik onlain bankingtiń qyzyǵyn kórip jatsa, mine sonda ǵana Qazaqstanda tsifrovizatsiia myqty damyǵan dep aitýǵa bolady. Al qazir bizde IT mamandar, digital mamandar bolmasa biz qarapaiym adamdardyń jappai qoldanyp júrgenin kórgen joqpyz. Sebebi qazaqshamyz ońbai tur. Tipti, JI orys tiliniń ózinde de aǵylshyn tilindegidei minsiz jumys istemeidi. Sonyqtan meniń oiymsha jasandy intellektiń Qazaqstandaǵy damý deńgeii áli oidaǵydai emes. Keide ChatGPT qazaq tilindegi terminderdi, ataýlardy, konteksti, sóz maǵynalaryn túsinbei jatady. Mundai problema tek bizde ǵana emes, kóptegen elderde bar.
Búginde memleket IT mamandyqtarǵa kóp kóńil bólip otyr. Granttar bólip, baǵdarlamalar ashylyp jatyr. Bul quptarlyq jait. Programmister kóp bolǵan saiyn básekelestik te arta túsedi. Báseke bar jerde sapa da qatar júredi. Ol sapa bizdiń Qazaqstan atynan bir IT ónimdi jasap, álemdik IT kartaǵa Qazaqstandyq ónimdi engizýge kómektesedi. Ázirge biz álemde IT memleket retinde belgili emespiz. Bizge qaraǵanda Belarýs, Ýkraina áldeqaida ataqty. Olardyń ónimderin Feisbýk, Gýgl siiaqty alpaýyttar satyp alyp jatyr. Elimizde sanaq boiynsha 15 myń programmist bar. Ýkrainada 200 myń programmist bar. Adam sanyna shaqqanda olarda 1 myń adamnyń 6-ýy programmist bolyp jumys isteidi eken. Biz de myń adamnyń 1-eýi ǵana programmist. IT mamandardyń kóp bolýy tarihi kezeńderge de bailanysty. Kezinde Keńes úkimeti ydyraǵan kezde kóptegen tehnologiia solarǵa qaldy. Endi bizge bos otyrmai sapaly mamandar daiarlaýǵa kirisý kerek. Ýniversitetterde stýdentterdi eski baǵdarlamamen emes, jańa baǵdarlamamen oqytý kerek, jańa trendterdi paidalaný, kóbirek praktikaǵa den qoiǵan durys. Álemde memleket retinde ózińdi kórsetý úshin jasandy intellektti damytý mańyzdy, – deidi Daniiar Muqanov.
