Qazaqstan kóshpendilerdiń sıfrlyq ordasyna aınalady – Danıar Muqanov

Merýert Tólenova 26 aqp. 2024 13:39 1928

Aınaldyrǵan birneshe sekýndta bank kartasyn shyǵaryp beredi. Sanaýly sekýndta qujattar daıyn. Tólemderdi telefonmen jaıǵastyra beretin boldyq. Adamǵa qyzmet kórsetetin robottar paıda boldy. Bul – prosesterdiń avtomattanýy, sıfrlyq tehnologıalardyń zamany. Aldaǵy ýaqytta ózdiginen júretin kólikterdiń qyzyǵyn kóretin bolamyz. Qazir elimizde jasandy ıntellekt ónimin qoldanýshylar sany kúnnen kúnge artyp keledi.

 

Sýperkompúter jasandy ıntellektti damytady

Qazaqstannyń İT salasynyń mamandary da jasandy ıntellekt quraldaryn qazaq tiline beıimdep jatyr. Bıyldan bastap Úkimet qýaty kúshti sýperkompúter qurýǵa kiristi.

Otandyq mamandardyń aıtýynsha, qýaty kúshti kompúter jasandy ıntellektti damytýǵa múmkindik beredi. Óıtkeni sýperkompúterdiń negizgi arqaýy – málimetter, derekter.

Búginde elimizde 87 memlekettik málimetter bazasynan quralatyn derekqor qalyptasqan. Biraq jasandy ıntellekttiń ozyq úlgilerin jasaý úshin bul jetkiliksiz. Sondyqtan bul jumys bıyl erekshe qarqyn almaq. 

Programmıst, Generative AI mamany Danıar Muqanov Qazaqstanǵa sýperkompúter aýadaı qajet ekenin aıtýda. Bul qadam aýqymdy derekterdi keńinen qoldanýǵa tyń serpin beredi, ári qazaq tilindegi jasandy ıntellektti damytady dep sanaıdy.

– Prezıdentimiz «Digital Nomad Residency» baǵdarlamasyn iske qosý kerek ekenin, Qazaqstanda qýaty kúshti sýperkompúter jasalyp jatqandyǵyn jaqynda aıtty. Rasynda da elimizde jasandy ıntellekt damytyp, Qazaqstan álemdegi «sıfrlyq kóshpendilerdiń ordasyna» aınalýy biz úshin mańyzdy. Ol úshin bizge qýaty, ári kúshti kompúter kerek. Bul bastamany men osy eldiń azamaty retinde, programmıst retinde tolyq qoldaımyn. Aldaǵy ýaqytta bizder ekonomıkany tolyq sıfrlandyrýymyz qajet. Bul rette jasandy ıntellekt tehnologıasyn keńinen qoldanýydyń mańyzy zor. Osy arqyly biz damımyz, ekonomıkamyzdy jańa deńgeıge kóteremiz.

Jasandy ıntellekt bizdiń ekonomıkamyzǵa qarqyndy túrde áser etip, damytýǵa oń yqpaly etedi. Ol úshin ózimizdiń tilimizde sóıleıtin, bizdiń konteksti túsinetin jasandy ıntellekttiń bolý kerek.

Bizdiń elde orys tili keń taralǵan degenniń ózinde Qazaqstandaǵy orys tilindegi aqparattar basqasha. Mysaly, Qazaqstanda bir zańnama týraly mátin izdeıtin bolsaq, Google bizge bólip beredi. Árıne Google Reseıdiń zańnamasyn shyǵaryp bermeıdi, tek Qazaqstanǵa qatysty málimetterdi shyǵarady. Geolokasıaǵa baılanysty biz Qazaqstandy birinshi kóremiz. Al jasandy ıntellekt ázirge búkil mátindi birdeı qabyldaǵandyqtan bizge Reseıdiń zańdaryn shyǵaryp berýi múmkin. Sondyqtan bul jerde ózimizdiń aqparatymyzdy qoldaný óte mańyzdy. Sol úshin arnaıy sýperkompúterlerdiń bolǵany abzal, – deıdi Danıar Muqanov.

Programmıstiń sózine júginsek, sýperkompúterdiń kópshilikke qoljetimdi bolǵany durys. Bul eldegi búrokratıany tolyqtaı joıady, ári jasandy ıntellektti anaǵurlym damytady.

– Máselen bir aqparat qajet bolsa, bizde ony alý qıyn. Jasyratyny joq, memlekettik organdar kóbine baıaý jumys isteıdi, tipti búrokratıaǵa toly ıntıtýt desek te bolady. Bir qaǵazdy alý úshin kóp ýaqyt ketedi, al sýperkompúter bolsa, barlyq qujattar jyldam ýaqytta qoljetimdi bolady. Sol sebepti qýaty kúshti bir kompúterdiń qolymyzda turǵany durys. 

 

Qazaqstanda jasandy ıntellekttiń damýy qazaq tilimen tyǵyz baılanysty bolýy kerek

Jasandy ıntellektti qazaqsha sóıletýde sýperkompúterdiń róli aıryqsha. Sondaı-aq, iri esepteý jobalaryn jasaǵanda da aýadaı qajet. Open air chat gpt nemese basqa da jobalar jaıly aıtqanda biz olardyń tek tehnıkalyq ekspertızalaryn ǵana emes, úlken qýatty kompúterleri týraly áńgime qylamyz.

Mysaly, qazir Open Al-dyń jetekshisi Sem Áltman 7 trln dollar ınvestısıa izdep jatyr. Ózderine sýperkompúter jasaý úshin osyndaı somadaǵy aqshany tapsam dep otyr. 7 trln dollar degenimiz – bul álemniń jalpy ishki óniminiń 10%-y. Óte úlken qarajat. Mundaı aqshanyń tabyla ketýi ekitalaı. Sondaı qarajat kózin izdestirip júrgeniniń ózi kóp nárseni bildiredi. Sondyqtan bizge artta qalýǵa bolmaıdy. Elimizde sýperkompúterdiń bolǵanynyń paıdasy bolmasa esh zıany joq, – deıdi bilikti maman.

Danıar Muqanov «Qazaqstan kóshpendilerdiń sıfrlyq ordasyna aınalsa, bul el damýyna oń serpin beredi» dep sanaıdy. Sońǵy kezde paıda bolǵan «sıfrlyq kóshpendiler» degen uǵymdy utymdy paıdalana bilsek dep oı túıindedi.

–  «Sıfrlyq kóshpendiler» degen termın – sıfrlyq tehnologıalar salasynda qashyqtan eńbek etetin, bir jumys ornyna baılanbaı, álemniń kez kelgen jerinde tura beretin adamdarǵa qatysty qoldanylady. AQSH melting pot deıdi ǵoı, jan-jaqtan kelip jatqan ártúrli mádenıettiń toǵysýy. Jańa dúnıelerdi kóremiz, tájirıbe almasyp, ártúrli adamdarmen biz baıı túsemiz, damı túsemiz.

Alaıda, taıaqtyń eki ushy bar ekenin umytpaǵan abzal. Bir jaǵynan, málimetter bazasy kópke qoljetimdi bolǵany durys. Al ekinshi jaǵynan qaýipsizdik, jeke málimetterge qol suqpaý, derekterdiń sapaly bolýyn qamtamasyz etý máselesi bar.

Negizi bul sala boıynsha kıberqaýipsizdik mamandary jumys jasaıdy. Jalpy, jasandy ıntellekttiń qoǵamǵa, adamǵa áseri jaǵynan ekige bólip qarastyrýǵa bolady. Ol bizdiń qazir qolymyzdaǵy bar deńgeı jáne bolashaqtaǵy potensıaly.

Menińshe, qazirgi deńgeıi – dán kezi. Biz ázirge birinshi kezeńdemiz, ıaǵnı bul egin egý kezeńi. Jasandy ıntellekt áli qarqyndy ósedi, damıdy. Kerek deseńiz JI biz boljaı almaıtyn ózgeristerge alyp kelýi múmkin.

Biraq baǵa berý úshin qazirgi deńgeıin ǵana qarastyryp óteıik. Óıtkeni onyń erteńgi jaǵdaıyna boljam aıtý óte qıyn.

Eńbek naryǵyna qazirdiń ózine áser etip jatyr. Máselen, qazir kim mátinmen jumys istep jatyr, solardyń jumysyn JI birshama jeńildetti. Aqyn-jazýshylar, jýrnalıser, SMM mamandary, kopıraıterlerdiń bárine bul jaqsy qural boldy. Degenmen olardyń jumysyn tolyǵymen atqarýǵa ázirge shamasy kelmeı tur. Múmkin bul dán egý deńgeıinen ósip, jemis bere bastaǵan kezde adam eńbegin tolyq almastyrýy yqtımal.

Biraq ázirge sapaly ónim alý úshin jasandy ıntellekttiń qur ózi bolǵany az, báribir koordınasıa jasap, qolmen baqylap otyrýy kerek. Desek te eńbek naryǵynda JI ónimdilikti qatty arttyrady.

Belgili bir jobany júzege asyrýǵa bir apta ketetin bolsa, qazir sol jumysty bir kúnde aıaqtaýǵa bolady. Adamı qundylyqtarǵa kelsek, bul ońaı másele emes. Halyq jasandy ıntellektti tereń qabyldady dep aıta almaımyz. Damyǵan Batystyń ózinde jasandy ıntellektti adamdardyń teń jartysy ǵana qoldanady. Sondyqtan bunyń qoǵamǵa, adamı qundylyqtarǵa tolyq áserin ázirge qatty kórmedik. Meniń oıymsha, adamnan aıla artylmaıdy. Bizde úı jumystardyń deńgeıi, dıplomdyq jumystardyń deńgeıi, tekserý deńgeıi ózgeredi. Buǵan adaptasıa jasaımyz. Kezinde esepter kálkýlátorǵa qalaı adaptasıa jasady. Týra solaı baǵdarlamalar da barlyǵy adaptasıadan ótedi dep oılaımyn, – deıdi Danıar Muqanov.

Aqparattyq tehnologıa salasyndaǵy tyń jobalardyń basy-qasynda júrgen mamannyń aıtýynsha, Qazaqstanda jasandy ıntellekttiń damýy qazaq tilimen tyǵyz baılanysty bolýy kerek. Sebebi dál qazir elimizde jasandy ıntellekttiń qazaq tilindegi deńgeıi máz emes. Biraq jaǵdaıdy túzeýge múmkindik bar. Jasandy ıntellekttiń qazaqsha sóıleýine árbir adam úles qosa alady.

– Jasandy ıntellektiń ózegi til, sondyqtan biz óz memlekettik tildegi qoldanysyn damytýymyz qajet. Máselen qazir ChatGPT-den sapaly jáne tolyqqandy qazaqsha aqparat alý qıyndaý. Memlekettik tildiń aıasyn keńeıtý úshin ǵalamtorda qazaq tilindegi aqparatty barynsha kóbeıtý kerek. Saýatty, jan-jaqty qazaqsha aqparat barlyq salany qamtyǵan kezde ǵana jasandy ıntellekttiń qazaq tilindegi múmkindigi keńeıe túsedi. Sonda ǵana qazaq tili – ǵylym tiline aınalady.

 

Báseke bar jerde sapa da qatar júredi

Ata-ájelerimizge deıin sıfrovızasıanyń ıgiligin kórip, ıaǵnı onlaın bankıngti qazaqsha qoldanyp jatsa, qarapaıym bazarda turǵan saýdagerlerdiń barlyǵy derlik onlaın bankıngtiń qyzyǵyn kórip jatsa, mine sonda ǵana Qazaqstanda sıfrovızasıa myqty damyǵan dep aıtýǵa bolady. Al qazir bizde IT mamandar, digital mamandar bolmasa biz qarapaıym adamdardyń jappaı qoldanyp júrgenin kórgen joqpyz. Sebebi qazaqshamyz ońbaı tur. Tipti, JI orys tiliniń ózinde de aǵylshyn tilindegideı minsiz jumys istemeıdi. Sonyqtan meniń oıymsha jasandy ıntellektiń Qazaqstandaǵy damý deńgeıi áli oıdaǵydaı emes. Keıde ChatGPT qazaq tilindegi termınderdi, ataýlardy, konteksti, sóz maǵynalaryn túsinbeı jatady. Mundaı problema tek bizde ǵana emes, kóptegen elderde bar.

Búginde memleket İT mamandyqtarǵa kóp kóńil bólip otyr. Granttar bólip, baǵdarlamalar ashylyp jatyr. Bul quptarlyq jaıt. Programmıster kóp bolǵan saıyn básekelestik te arta túsedi. Báseke bar jerde sapa da qatar júredi. Ol sapa bizdiń Qazaqstan atynan bir İT ónimdi jasap, álemdik İT kartaǵa Qazaqstandyq ónimdi engizýge kómektesedi. Ázirge biz álemde İT memleket retinde belgili emespiz. Bizge qaraǵanda Belarýs, Ýkraına áldeqaıda ataqty. Olardyń ónimderin Feısbýk, Gýgl sıaqty alpaýyttar satyp alyp jatyr. Elimizde sanaq boıynsha 15 myń programmıst bar. Ýkraınada 200 myń programmıst bar. Adam sanyna shaqqanda olarda 1 myń adamnyń 6-ýy programmıst bolyp jumys isteıdi eken. Biz de myń adamnyń 1-eýi ǵana programmıst. İT mamandardyń kóp bolýy tarıhı kezeńderge de baılanysty. Kezinde Keńes úkimeti ydyraǵan kezde kóptegen tehnologıa solarǵa qaldy. Endi bizge bos otyrmaı sapaly mamandar daıarlaýǵa kirisý kerek. Ýnıversıtetterde stýdentterdi eski baǵdarlamamen emes, jańa baǵdarlamamen oqytý kerek, jańa trendterdi paıdalaný, kóbirek praktıkaǵa den qoıǵan durys. Álemde memleket retinde ózińdi kórsetý úshin jasandy ıntellektti damytý mańyzdy, – deıdi Danıar Muqanov.

 

 


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar