Qazaqstan Respýblıkasynyń 2015 jylǵy 18 qarashadaǵy «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres týraly» Zańynyń altynshy babynda bul termınniń máni naqty aıqyndalǵan.
«Sybaılas jemqorlyq – jaýapty memlekettik laýazymdy atqaratyn adamdardyń, sondaı-aq memlekettik fýnksıalardy oryndaýǵa ýákilettik berilgen azamattardyń, memlekettik fýnksıalardy oryndaýǵa ýákilettik berilgen adamdarǵa teńestirilgenderdiń, laýazymdy tulǵalardyń ózderiniń qyzmettik (laýazymdy) ókilettikterin jáne soǵan baılanysty múmkindikterdi zańsyz paıdalanýy nemese olardy alý maqsatynda zańsyz paıdalanýy sybaılas jemqorlyq bolyp tabylady. Buǵan jeke ózi nemese deldal arqyly ózine nemese úshinshi tulǵalarǵa múliktik (múliktik emes) ıgilikter men artyqshylyqtar alý, sondaı-aq jeńildikter men artyqshylyqtar berý arqyly osy tulǵalarǵa para berý de kiredi».
Qarapaıym tilmen aıtqanda, sybaılas jemqorlyq – qyzmet babyn jáne ókilettigin asyra paıdalaný, para berý nemese alý. Sonymen qatar, laýazymdy azamattardyń múlikti, qyzmet kórsetýdi nemese kez kelgen jeńildikter men artyqshylyqtardy zańsyz alýǵa ákep soqtyratyn áreketi de, áreketsizdigi de sybaılas jemqorlyq dep tanylýy múmkin.
Sheneýniktiń zańsyz áreketi jalpy memlekettik qyzmettiń bedeline keri áser etip, halyqtyń memleketke degen senimin tómendetetini ábden dáleldengen. Sheneýniktiń ártúrli uıymdardyń artyqshylyqtaryn únemi paıdalanýyn da, aqyly qyzmetterdi tegin alýyn da jemqorlyq dep ataýǵa bolady.
Sybaılas jemqorlyqtyń tarıhy da tereńnen tamyr tartady. Bul qubylys adamzattyń búkil órkenıeti boıymen birge jasap keledi. Bul týraly alǵashqy eskertýler eń ejelgi memleketterde de kezdesedi: Mesopotamıa, qazirgi Irak pen Sırıa aýmaǵynda da bolǵan. Shýmer qalasy sol kezdegi eń ataqty jáne qýatty ortalyq bolǵanyn bilemiz, sol kezde de ádil jáne ádiletsiz salyqtar dúnıege keldi.
Sybaılas jemqorlyq unamdy bolý úshin syılyq berý ádetinen bastalady degen pikir de bar. Keıinirek osyndaı problemalar Ejelgi Egıpette, Ejelgi Rımde, Gresıada jáne ortaǵasyrlyq memleketterde de kezdesip jatty.
Sybaılas jemqorlyqpen kúrestegi betburys, dálirek aıtsaq, qoǵamnyń oǵan degen kózqarasyn Eýropa men AQSH-ta on segizinshi ǵasyrdyń sońynda bastaldy dep sanaýǵa bolady. Sodan keıin memlekettik bılik oǵan baǵynatyn adamdardyń ıgiligi úshin ómir súre bastady, sol sebepti bılikke baǵynyshtylar sheneýnikterdiń zańdardy buljytpaı oryndaýyna aıyrbas retinde bılikti qoldaıdy degen lıberaldyq urandar dúnıege keldi.
1787 jyly qabyldanǵan AQSH Konstıtýsıasyna sáıkes, para alý AQSH prezıdentin ımpıchmentteýge bolatyn qylmys bolyp sanaldy. Saıası partıalardyń jumysy men memlekettik retteýdiń kúsheıýine qaraı saıası elıta men iri bıznes arasyndaǵy sóz baılasý epızodtary jurtshylyqtyń nazaryn aýdaratyn boldy.
Jıyrmasynshy ǵasyrdyń ekinshi jartysynan bastap sybaılas jemqorlyq halyqaralyq problemaǵa aınaldy. Óıtkeni, sol tusta joǵary laýazymdy sheneýnikterdiń para alýy keń etek aldy. Bul, sondaı-aq bir eldegi sybaılas jemqorlyqtyń kóptegen basqa elderdiń damýyna keri áserin tıgize bastaýyna ákeldi.
1990 jyldardaǵy burynǵy sosıalısik respýblıkalardaǵy rejımniń ózgerýi shekten shyqqan teris pıǵylmen qatar júrdi. Financial Times gazetiniń 1995 jylǵy 31 jeltoqsandaǵy sanynda 1995 jyl «jemqorlyq jyly» dep jarıalandy. Sondaı-aq, bilimdi nasıhattaý maqsatynda BUU 9 jeltoqsan – Halyqaralyq sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres kúnin belgiledi.
Qazaqstanda sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres tarıhyn eki kezeńge bólip qarastyrýǵa bolady
Birinshi kezeń – «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń 1998 jylǵy 2 shildedegi №267-İ Zańy qoldanysta bolǵan 1998 jyldan 2015 jylǵa deıingi kezeń. Bul kezeńdi memlekettik qyzmetterdi alý kezinde kúndelikti sybaılas jemqorlyqqa yqpal etetin jaǵdaılardy joıý úshin kúres júrgizilgen ýaqyt retinde sıpattaýǵa bolady.
Qazaqstandyqtar bilim berý jáne medısınalyq mekemelerde, sonyń ishinde quqyq qorǵaý organdarynda anyqtama alý jáne memlekettik qyzmetterdi alýdy jedeldetý barysynda sybaılas jemqorlyq faktilerine jıi tap boldy. Qazirgi ýaqytta «Elektrondyq úkimet» arqyly onlaın formatta memlekettik qyzmetterdi, mysaly, mekenjaı anyqtamasyn, jeke kýálikti nemese tólqujatty jáne taǵy basqalardy alýǵa bolady. Búgingi tańda memlekettik qyzmetterdiń 80 paıyzdan astamy egov.kz portaly men Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtary arqyly kórsetiledi.
Ekinshi kezeń 2015 jyldan bastap búgingi kúnge deıin qoldanysta bar jańa zań – «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń 2015 jylǵy 18 qarashadaǵy №410-V Zańy qabyldanǵan kezeńdi qamtıdy. Bul qujat Qazaqstandaǵy sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúrestiń prınsıpteri men ádisterin qaıta qarastyrady.
Jańa zań óte mańyzdy transformasıany qamtıdy – repressıalyq ádister men jazalaý sharalarynan sybaılas jemqorlyqtyń jaǵdaılary men sebepterin joıýǵa kezeń-kezeńimen kóshý dep uqqan jón. Bul bıznestegi sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyldyń bastaýy boldy. Laýazymdy tulǵalardyń memlekettik satyp alýǵa qatysý kezinde para alý, para berý, «qaıtaryp alý» faktileri erekshe baqylaýǵa alyndy. Aqsha aınalymy mıllıardtaǵan AQSH dollarymen eseptelgen kelisim-sharttardy jasaý kezeńinde kvazımemlekettik sektor da nazar aýdardy.
Sondaı-aq, osy kezeńniń óte mańyzdy sáti «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi» sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmetiniń mamandandyrylǵan ýákiletti organy – Antıkordyń qurylýy boldy. Buǵan deıin óz quzyreti sheginde sybaılas jemqorlyq quqyq buzýshylyqtardy anyqtaý, jolyn kesý jáne aldyn alýdy ulttyq qaýipsizdik organdary, ishki ister organdary, prokýratýra, memlekettik kirister, Ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń shekara qyzmeti júzege asyrdy.
Jańa Zańnyń kúshine enýimen sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmet sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúrestiń negizgi sýbektisine aınaldy. Búgingi kúni para alý faktilerimen tikeleı Antıkor aınalysady. Agenttik óz kezeginde Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdentine tikeleı baǵynady jáne esep beredi. Agenttiktiń bólimsheleri Qazaqstannyń oblys ortalyqtarynda da ókildik etedi.
Naqty statısıkaǵa júginsek, ótken jyly sybaılas jemqorlyqpen kúresip, onyń deńgeıin dúnıejúzinde zertteıtin halyqaralyq Transparency International uıymynyń sybaılas jemqorlyqty qabyldaý ındeksinde Qazaqstan 180 eldiń ishinde 102-orynǵa ıe boldy. Transparency International qoldanatyn 0-den 100 balǵa deıingi shkala boıynsha, 0 – sybaılas jemqorlyq deńgeıiniń joǵarylaýyn, al 100 – sybaılas jemqorlyq epızodtarynyń múldem joqtyǵyn bildiredi. Qazaqstan Respýblıkasy 37 bal jınady. Osyndaı derektermen elimiz Ortalyq Azıada kóshbasshyǵa aınaldy.
Transparency International uıymynyń málimetinshe, jalpy álemdik qoǵamdastyq pandemıa kezinde halyq pen bıznesti qoldaý boıynsha keshendi sharalar qabyldaǵan Qazaqstan basshylyǵynyń qyzmetin oń baǵalaıdy. Sonyń ishinde el úkimeti sybaılas jemqorlyq qylmystaryn jasaǵany úshin jaýapkershilikti kúsheıtetin túzetýler qabyldady. Alaıda qazaqstandyq sheneýnikterdiń ashyqtyq pen densaýlyq saqtaý shyǵyndary týraly aqparatqa qol jetkizýge baılanysty demokratıalyq bostandyqtaryn buzdy, jýrnalıserdiń, sondaı-aq quqyq qorǵaýshylar men azamattyq qoǵam ókilderiniń qyzmetine negizsiz shekteýler jasady. Sonymen qatar, ASPIR Ulttyq statısıka búrosynyń málimetinshe, 2021 jyldyń sońyna qaraı el azamattarynyń korrýpsıaǵa qarsy agenttik qyzmetkerlerine senimi shamaly ósti – 25-paıyzǵa deıin, al bólim jumysynyń zańdylyǵyna senimdi emesterdiń paıyzy 1,8 deńgeıinde qaldy.
Transparency International uıymynyń zertteýine sáıkes, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentine tikeleı baǵynatyn Antıkor densaýlyq saqtaý jáne aýyl sharýashylyǵy salalaryna basa nazar aýdarǵan. Al munaı-gaz, qarjy jáne qurylys salalary onyń nazarynan tys qalyp kelgen.
«2022 jyldyń alǵashqy alty aıynda 1200-den astam sybaılas jemqorlyq qylmysy tirkelip, 750-ge jýyq laýazymdy tulǵa áshkerelendi. Kóleńkeli ekonomıkamen kúresýdiń tıimdi joldarynyń biri Qazaqstannyń Eýropa Keńesiniń sybaılas jemqorlyqqa qarsy qylmystyq-quqyqtyq konvensıasyna qosylýy bolmaq». – dedi Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń tóraǵasy Oljas Bektenov sol tusta.
Salystyrý úshin aıtaıyq, 2021 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda 1005 sybaılas jemqorlyq qylmys jasalyp, 658 azamat qylmystyq jaýapkershilikke tartyldy, bul onyń aldyndaǵy jylmen salystyrǵanda sybaılas jemqorlyq qylmystary sanynyń artqanyn kórsetýi múmkin.
«Sybaılas jemqorlyqpen kúresýdiń eń tıimdi ádisi, meniń oıymsha, tek qana Qylmystyq kodeks bolýy kerek jáne solaı bolyp qala beredi. Onda paraqorlyqqa barǵandardy qylmystyq jaýapkershilikke tartý, naqty jazaǵa kesý, keıinnen memlekettik qyzmetke tyıym salýmen bas bostandyǵynan aıyrý qaýpi qarastyrylǵan. Bul – eń tıimdi ádis. Alaıda, 1990-2000 jyldar týraly aıtatyn bolsaq, árıne, sybaılas jemqorlyqtyń quramdas bóligi búgingimen salystyrǵanda aıtarlyqtaı tómendedi, biraq sońǵy birneshe jylda sondaı aıyrmashylyq joq», - deıdi Astanadaǵy zań keńesshileri palatasynyń quryltaıshysy Tólegen Boltanov.
Qazaqstandyq jáne sheteldik zertteýshiler halyqtyń basym bóligi beıtarap bolǵanymen, keıde tipti sybaılas jemqorlyqqa ózderi baratynyn aıtady. Bul da osy qubylyspen sátti kúresýde eleýli kedergi týdyrady. Sybaılas jemqorlyq qoǵamnyń, memlekettiń jáne jekelegen azamattardyń múddelerine orasan, keıde orny tolmas zalal keltiretindikten, memleket úshin sybaılas jemqorlyqtyń zardaptarynyń bir bóligi ǵana. Sebebi, sybaılas jemqorlyq memleketke óziniń birinshi kezektegi mindetterin oryndaýǵa múmkindik bermeıdi. Sonymen qatar tikeleı sheteldik ınvestısıalardy tartýda bıliktiń joǵary eshelondarynyń senimine nuqsan keltiredi, olardyń zańdylyǵyna kúmán týdyrady, sot júıesine degen senimdi kemitedi, jalpy demokratıaǵa qaýip tóndiredi, halyqty saılaýǵa qatysý yntasynan aıyrady.
Mundaı olqylyqtardy joıý keshendi sharalar qabyldaýdy talap etedi, atap aıtqanda:
- azamattardyń sybaılas jemqorlyqqa teris kózqarasyn qalyptastyrý qajet;
- memlekettik qyzmetshilerdiń, onyń ishinde sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúreske tikeleı qatysatyn organdar mamandarynyń qarjylyq qamtamasyz etilýin arttyrý kerek;
- quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerleriniń kásibı deńgeıin jetildirgen jón;
- laýazymdy tulǵalardyń kiristerine jáne olardyń qyzmetiniń zańdylyǵyna baqylaýdy qamtamasyz etý qajet;
- sybaılas jemqorlyq qylmystary úshin jaýapkershilik pen jazalaýdyń bultartpastyǵyn qamtamasyz etý kerek;
Bıliktegi adamdardyń artyqshylyqtary zańmen naqty belgilenýi, olardyń qyzmetin júzege asyrý úshin qajetti mınımýmnan aspaýy asa mańyzdy.
Sybaılas jemqorlyqpen tabysty kúresý úshin muqıat zerdeleý jáne taldaý, onyń ishinde shet elderdegi sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres tájirıbesin taldaý sharalary turaqty júrgizilip turǵany jón. Mysaly, jemqor sheneýnikterdiń derekter bazasyn qalyptastyrýǵa bolady.
Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúreste birqatar belgili qıyndyqtar bar, biraq onymen quqyqtyq memlekettiń qalypty jumys isteýi úshin kúresý kezek kúttirmeıdi. Onymen kúrestiń tabystylyǵy durys kózqaraspen, sharalar keshenimen jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıasatpen aıqyndalady. Bul kúreste memleket pen azamattyq qoǵamnyń óziniń kúsh-jigerin biriktirý, osy qoǵamnyń quqyqtyq sanasyn kóterý qajet.
Qazirgi tańda Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń, ásirese, elden zańsyz jolmen shyǵarylǵan jáne tárkilengen qarjy aktıvterin qaıtarýǵa qatysty qylmystyq isterdi tergep-tekserý baǵytynda belsendi jumysyn kórip otyrmyz. Jumystyń nátıjesi – atyshýly qazaq olıgarhtarynyń tergeý ızolátorlaryna qamalýy jáne abaqtyǵa jabylýy boldy. Biz budan agenttiktiń aldaǵy ýaqytta sybaılas jemqorlyqty barynsha azaıtýǵa qalaı bet buryp jatqanyn kórip otyrmyz.
