Qazaqstan Respýblikasynyń 2015 jylǵy 18 qarashadaǵy «Sybailas jemqorlyqqa qarsy kúres týraly» Zańynyń altynshy babynda bul terminniń máni naqty aiqyndalǵan.
«Sybailas jemqorlyq – jaýapty memlekettik laýazymdy atqaratyn adamdardyń, sondai-aq memlekettik fýnktsiialardy oryndaýǵa ýákilettik berilgen azamattardyń, memlekettik fýnktsiialardy oryndaýǵa ýákilettik berilgen adamdarǵa teńestirilgenderdiń, laýazymdy tulǵalardyń ózderiniń qyzmettik (laýazymdy) ókilettikterin jáne soǵan bailanysty múmkindikterdi zańsyz paidalanýy nemese olardy alý maqsatynda zańsyz paidalanýy sybailas jemqorlyq bolyp tabylady. Buǵan jeke ózi nemese deldal arqyly ózine nemese úshinshi tulǵalarǵa múliktik (múliktik emes) igilikter men artyqshylyqtar alý, sondai-aq jeńildikter men artyqshylyqtar berý arqyly osy tulǵalarǵa para berý de kiredi».
Qarapaiym tilmen aitqanda, sybailas jemqorlyq – qyzmet babyn jáne ókilettigin asyra paidalaný, para berý nemese alý. Sonymen qatar, laýazymdy azamattardyń múlikti, qyzmet kórsetýdi nemese kez kelgen jeńildikter men artyqshylyqtardy zańsyz alýǵa ákep soqtyratyn áreketi de, áreketsizdigi de sybailas jemqorlyq dep tanylýy múmkin.
Sheneýniktiń zańsyz áreketi jalpy memlekettik qyzmettiń bedeline keri áser etip, halyqtyń memleketke degen senimin tómendetetini ábden dáleldengen. Sheneýniktiń ártúrli uiymdardyń artyqshylyqtaryn únemi paidalanýyn da, aqyly qyzmetterdi tegin alýyn da jemqorlyq dep ataýǵa bolady.
Sybailas jemqorlyqtyń tarihy da tereńnen tamyr tartady. Bul qubylys adamzattyń búkil órkenieti boiymen birge jasap keledi. Bul týraly alǵashqy eskertýler eń ejelgi memleketterde de kezdesedi: Mesopotamiia, qazirgi Irak pen Siriia aýmaǵynda da bolǵan. Shýmer qalasy sol kezdegi eń ataqty jáne qýatty ortalyq bolǵanyn bilemiz, sol kezde de ádil jáne ádiletsiz salyqtar dúniege keldi.
Sybailas jemqorlyq unamdy bolý úshin syilyq berý ádetinen bastalady degen pikir de bar. Keiinirek osyndai problemalar Ejelgi Egipette, Ejelgi Rimde, Gretsiiada jáne ortaǵasyrlyq memleketterde de kezdesip jatty.
Sybailas jemqorlyqpen kúrestegi betburys, dálirek aitsaq, qoǵamnyń oǵan degen kózqarasyn Eýropa men AQSh-ta on segizinshi ǵasyrdyń sońynda bastaldy dep sanaýǵa bolady. Sodan keiin memlekettik bilik oǵan baǵynatyn adamdardyń igiligi úshin ómir súre bastady, sol sebepti bilikke baǵynyshtylar sheneýnikterdiń zańdardy buljytpai oryndaýyna aiyrbas retinde bilikti qoldaidy degen liberaldyq urandar dúniege keldi.
1787 jyly qabyldanǵan AQSh Konstitýtsiiasyna sáikes, para alý AQSh prezidentin impichmentteýge bolatyn qylmys bolyp sanaldy. Saiasi partiialardyń jumysy men memlekettik retteýdiń kúsheiýine qarai saiasi elita men iri biznes arasyndaǵy sóz bailasý epizodtary jurtshylyqtyń nazaryn aýdaratyn boldy.
Jiyrmasynshy ǵasyrdyń ekinshi jartysynan bastap sybailas jemqorlyq halyqaralyq problemaǵa ainaldy. Óitkeni, sol tusta joǵary laýazymdy sheneýnikterdiń para alýy keń etek aldy. Bul, sondai-aq bir eldegi sybailas jemqorlyqtyń kóptegen basqa elderdiń damýyna keri áserin tigize bastaýyna ákeldi.
1990 jyldardaǵy burynǵy sotsialistik respýblikalardaǵy rejimniń ózgerýi shekten shyqqan teris piǵylmen qatar júrdi. Financial Times gazetiniń 1995 jylǵy 31 jeltoqsandaǵy sanynda 1995 jyl «jemqorlyq jyly» dep jariialandy. Sondai-aq, bilimdi nasihattaý maqsatynda BUU 9 jeltoqsan – Halyqaralyq sybailas jemqorlyqqa qarsy kúres kúnin belgiledi.
Qazaqstanda sybailas jemqorlyqqa qarsy kúres tarihyn eki kezeńge bólip qarastyrýǵa bolady
Birinshi kezeń – «Sybailas jemqorlyqqa qarsy kúres týraly» Qazaqstan Respýblikasynyń 1998 jylǵy 2 shildedegi №267-I Zańy qoldanysta bolǵan 1998 jyldan 2015 jylǵa deiingi kezeń. Bul kezeńdi memlekettik qyzmetterdi alý kezinde kúndelikti sybailas jemqorlyqqa yqpal etetin jaǵdailardy joiý úshin kúres júrgizilgen ýaqyt retinde sipattaýǵa bolady.
Qazaqstandyqtar bilim berý jáne meditsinalyq mekemelerde, sonyń ishinde quqyq qorǵaý organdarynda anyqtama alý jáne memlekettik qyzmetterdi alýdy jedeldetý barysynda sybailas jemqorlyq faktilerine jii tap boldy. Qazirgi ýaqytta «Elektrondyq úkimet» arqyly onlain formatta memlekettik qyzmetterdi, mysaly, mekenjai anyqtamasyn, jeke kýálikti nemese tólqujatty jáne taǵy basqalardy alýǵa bolady. Búgingi tańda memlekettik qyzmetterdiń 80 paiyzdan astamy egov.kz portaly men Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtary arqyly kórsetiledi.
Ekinshi kezeń 2015 jyldan bastap búgingi kúnge deiin qoldanysta bar jańa zań – «Sybailas jemqorlyqqa qarsy kúres týraly» Qazaqstan Respýblikasynyń 2015 jylǵy 18 qarashadaǵy №410-V Zańy qabyldanǵan kezeńdi qamtidy. Bul qujat Qazaqstandaǵy sybailas jemqorlyqqa qarsy kúrestiń printsipteri men ádisterin qaita qarastyrady.
Jańa zań óte mańyzdy transformatsiiany qamtidy – repressiialyq ádister men jazalaý sharalarynan sybailas jemqorlyqtyń jaǵdailary men sebepterin joiýǵa kezeń-kezeńimen kóshý dep uqqan jón. Bul biznestegi sybailas jemqorlyqqa qarsy is-qimyldyń bastaýy boldy. Laýazymdy tulǵalardyń memlekettik satyp alýǵa qatysý kezinde para alý, para berý, «qaitaryp alý» faktileri erekshe baqylaýǵa alyndy. Aqsha ainalymy milliardtaǵan AQSh dollarymen eseptelgen kelisim-sharttardy jasaý kezeńinde kvazimemlekettik sektor da nazar aýdardy.
Sondai-aq, osy kezeńniń óte mańyzdy sáti «Sybailas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttigi» sybailas jemqorlyqqa qarsy qyzmetiniń mamandandyrylǵan ýákiletti organy – Antikordyń qurylýy boldy. Buǵan deiin óz quzyreti sheginde sybailas jemqorlyq quqyq buzýshylyqtardy anyqtaý, jolyn kesý jáne aldyn alýdy ulttyq qaýipsizdik organdary, ishki ister organdary, prokýratýra, memlekettik kirister, Ulttyq qaýipsizdik komitetiniń shekara qyzmeti júzege asyrdy.
Jańa Zańnyń kúshine enýimen sybailas jemqorlyqqa qarsy qyzmet sybailas jemqorlyqqa qarsy kúrestiń negizgi sýbektisine ainaldy. Búgingi kúni para alý faktilerimen tikelei Antikor ainalysady. Agenttik óz kezeginde Qazaqstan Respýblikasynyń Prezidentine tikelei baǵynady jáne esep beredi. Agenttiktiń bólimsheleri Qazaqstannyń oblys ortalyqtarynda da ókildik etedi.
Naqty statistikaǵa júginsek, ótken jyly sybailas jemqorlyqpen kúresip, onyń deńgeiin dúniejúzinde zertteitin halyqaralyq Transparency International uiymynyń sybailas jemqorlyqty qabyldaý indeksinde Qazaqstan 180 eldiń ishinde 102-orynǵa ie boldy. Transparency International qoldanatyn 0-den 100 balǵa deiingi shkala boiynsha, 0 – sybailas jemqorlyq deńgeiiniń joǵarylaýyn, al 100 – sybailas jemqorlyq epizodtarynyń múldem joqtyǵyn bildiredi. Qazaqstan Respýblikasy 37 ball jinady. Osyndai derektermen elimiz Ortalyq Aziiada kóshbasshyǵa ainaldy.
Transparency International uiymynyń málimetinshe, jalpy álemdik qoǵamdastyq pandemiia kezinde halyq pen biznesti qoldaý boiynsha keshendi sharalar qabyldaǵan Qazaqstan basshylyǵynyń qyzmetin oń baǵalaidy. Sonyń ishinde el úkimeti sybailas jemqorlyq qylmystaryn jasaǵany úshin jaýapkershilikti kúsheitetin túzetýler qabyldady. Alaida qazaqstandyq sheneýnikterdiń ashyqtyq pen densaýlyq saqtaý shyǵyndary týraly aqparatqa qol jetkizýge bailanysty demokratiialyq bostandyqtaryn buzdy, jýrnalisterdiń, sondai-aq quqyq qorǵaýshylar men azamattyq qoǵam ókilderiniń qyzmetine negizsiz shekteýler jasady. Sonymen qatar, ASPIR Ulttyq statistika biýrosynyń málimetinshe, 2021 jyldyń sońyna qarai el azamattarynyń korrýptsiiaǵa qarsy agenttik qyzmetkerlerine senimi shamaly ósti – 25-paiyzǵa deiin, al bólim jumysynyń zańdylyǵyna senimdi emesterdiń paiyzy 1,8 deńgeiinde qaldy.
Transparency International uiymynyń zertteýine sáikes, Qazaqstan Respýblikasy Prezidentine tikelei baǵynatyn Antikor densaýlyq saqtaý jáne aýyl sharýashylyǵy salalaryna basa nazar aýdarǵan. Al munai-gaz, qarjy jáne qurylys salalary onyń nazarynan tys qalyp kelgen.
«2022 jyldyń alǵashqy alty aiynda 1200-den astam sybailas jemqorlyq qylmysy tirkelip, 750-ge jýyq laýazymdy tulǵa áshkerelendi. Kóleńkeli ekonomikamen kúresýdiń tiimdi joldarynyń biri Qazaqstannyń Eýropa Keńesiniń sybailas jemqorlyqqa qarsy qylmystyq-quqyqtyq konventsiiasyna qosylýy bolmaq». – dedi Sybailas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttiginiń tóraǵasy Oljas Bektenov sol tusta.
Salystyrý úshin aitaiyq, 2021 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda 1005 sybailas jemqorlyq qylmys jasalyp, 658 azamat qylmystyq jaýapkershilikke tartyldy, bul onyń aldyndaǵy jylmen salystyrǵanda sybailas jemqorlyq qylmystary sanynyń artqanyn kórsetýi múmkin.
«Sybailas jemqorlyqpen kúresýdiń eń tiimdi ádisi, meniń oiymsha, tek qana Qylmystyq kodeks bolýy kerek jáne solai bolyp qala beredi. Onda paraqorlyqqa barǵandardy qylmystyq jaýapkershilikke tartý, naqty jazaǵa kesý, keiinnen memlekettik qyzmetke tyiym salýmen bas bostandyǵynan aiyrý qaýpi qarastyrylǵan. Bul – eń tiimdi ádis. Alaida, 1990-2000 jyldar týraly aitatyn bolsaq, árine, sybailas jemqorlyqtyń quramdas bóligi búgingimen salystyrǵanda aitarlyqtai tómendedi, biraq sońǵy birneshe jylda sondai aiyrmashylyq joq», - deidi Astanadaǵy zań keńesshileri palatasynyń quryltaishysy Tólegen Boltanov.
Qazaqstandyq jáne sheteldik zertteýshiler halyqtyń basym bóligi beitarap bolǵanymen, keide tipti sybailas jemqorlyqqa ózderi baratynyn aitady. Bul da osy qubylyspen sátti kúresýde eleýli kedergi týdyrady. Sybailas jemqorlyq qoǵamnyń, memlekettiń jáne jekelegen azamattardyń múddelerine orasan, keide orny tolmas zalal keltiretindikten, memleket úshin sybailas jemqorlyqtyń zardaptarynyń bir bóligi ǵana. Sebebi, sybailas jemqorlyq memleketke óziniń birinshi kezektegi mindetterin oryndaýǵa múmkindik bermeidi. Sonymen qatar tikelei sheteldik investitsiialardy tartýda biliktiń joǵary eshelondarynyń senimine nuqsan keltiredi, olardyń zańdylyǵyna kúmán týdyrady, sot júiesine degen senimdi kemitedi, jalpy demokratiiaǵa qaýip tóndiredi, halyqty sailaýǵa qatysý yntasynan aiyrady.
Mundai olqylyqtardy joiý keshendi sharalar qabyldaýdy talap etedi, atap aitqanda:
- azamattardyń sybailas jemqorlyqqa teris kózqarasyn qalyptastyrý qajet;
- memlekettik qyzmetshilerdiń, onyń ishinde sybailas jemqorlyqqa qarsy kúreske tikelei qatysatyn organdar mamandarynyń qarjylyq qamtamasyz etilýin arttyrý kerek;
- quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerleriniń kásibi deńgeiin jetildirgen jón;
- laýazymdy tulǵalardyń kiristerine jáne olardyń qyzmetiniń zańdylyǵyna baqylaýdy qamtamasyz etý qajet;
- sybailas jemqorlyq qylmystary úshin jaýapkershilik pen jazalaýdyń bultartpastyǵyn qamtamasyz etý kerek;
Biliktegi adamdardyń artyqshylyqtary zańmen naqty belgilenýi, olardyń qyzmetin júzege asyrý úshin qajetti minimýmnan aspaýy asa mańyzdy.
Sybailas jemqorlyqpen tabysty kúresý úshin muqiiat zerdeleý jáne taldaý, onyń ishinde shet elderdegi sybailas jemqorlyqqa qarsy kúres tájiribesin taldaý sharalary turaqty júrgizilip turǵany jón. Mysaly, jemqor sheneýnikterdiń derekter bazasyn qalyptastyrýǵa bolady.
Sybailas jemqorlyqqa qarsy kúreste birqatar belgili qiyndyqtar bar, biraq onymen quqyqtyq memlekettiń qalypty jumys isteýi úshin kúresý kezek kúttirmeidi. Onymen kúrestiń tabystylyǵy durys kózqaraspen, sharalar keshenimen jáne sybailas jemqorlyqqa qarsy saiasatpen aiqyndalady. Bul kúreste memleket pen azamattyq qoǵamnyń óziniń kúsh-jigerin biriktirý, osy qoǵamnyń quqyqtyq sanasyn kóterý qajet.
Qazirgi tańda Sybailas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttiginiń, ásirese, elden zańsyz jolmen shyǵarylǵan jáne tárkilengen qarjy aktivterin qaitarýǵa qatysty qylmystyq isterdi tergep-tekserý baǵytynda belsendi jumysyn kórip otyrmyz. Jumystyń nátijesi – atyshýly qazaq oligarhtarynyń tergeý izoliatorlaryna qamalýy jáne abaqtyǵa jabylýy boldy. Biz budan agenttiktiń aldaǵy ýaqytta sybailas jemqorlyqty barynsha azaitýǵa qalai bet buryp jatqanyn kórip otyrmyz.
