«Uly dalanyń uly esimderi» jobasyn ózekti qylý, tańdaýdyń ǵylymı-negizdi talaptaryn qalyptastyrý jáne aqparattyq qoldaý jónindegi taldamalyq zertteý» jobasy aıasynda ótkizilgen is-sharany Sh.Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologıa ınstıtýty men Q.A.Iasaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıteti birlese otyryp uıymdastyrdy.
İs-sharaǵa kásibı tarıhshylar, kórnekti qoǵam qaıratkerleri, memlekettik mekeme ókilderi men joǵary oqý oryndarynyń profesorlyq-oqytýshy quramy, ǵylymı-zertteý ınstıtýttarynyń ǵalymdary, doktoranttar, magıstranttar men stýdentter jáne BAQ ókilderi qatysty.
Dóńgelek ústeldiń moderatory – Q.A. Iasaýı at. Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń oqytýshysy, t.ǵ.d., profesor – Tursyn Haziretáli boldy.
Sh.Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologıa ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkerleri S.Q.Shildebaı men F.R.Lebaev jıynǵa qatysýshylardy «Uly dalanyń uly esimderi» ǵylymı jobasymen tanystyryp, onyń maqsaty men mindetteri jóninde baıandap berdi.
Bul Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty baǵdarlamalyq maqalasyndaǵy tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda dúnıege kelgenin aıtyp jetkizdi. «Tulǵalandyrý sıpatyna ıe bolǵan» otan tarıhyn shynaıy túrde taldaý maqsatynda birtýar qaıratkerlerdiń memlekettilikke, eldiń ǵylymy men mádenıetine qosqan úlesin zertteý ózekti bolyp tabylady. Jobanyń maqsaty, onyń mindetteri, júzege asyrý úderisi jáne kútiletin nátıjesi týraly aqparat berildi.
Jıynǵa qatysqan dintanýshy-ǵalym Zikirıa Jandarbek qazaq handyǵy bılik júıesindegi ózgerister týraly sóz qozǵady. Fılosof Dosaı Kenjetaı tarıhty jazý úshin tarıhı sana, tarıhı tanym, tarıhı tájirıbeni anyqtaý, ony túsiný jáne paıdalaný kerektigin basa aıtty.
Muhtar Qoja Uly esimder jobasyn arheologıalyq kózqaras turǵysynan qarastyrdy. Qazaq handarynyń kóbisi ońtústikte jatqanyn, birqataryn zerttegenin, áli de zertteýdi talap etetindigin aıtty. Oraldan kelgen Súleımenov Saılaý Hamıtuly «Jáńgir han – reformator» atty taqyrypta baıandama jasap, jańa kózqarasta zertteýdiń qajettiligin atap ótti. Profesor Dámetken Súleımenova Batys Alashorda týraly tyń málimetter keltirip, HQTÝ kitaphanasyna birqatar kitaptar syıǵa tartty.
Stýdentter qyzyǵýshylyqtary oıanyp, sonymen qatar suraqtaryn qoıyp, ǵalymdarmen pikir almasty. Sońy pikirtalasqa ulasqan dóńgelek ústel joǵary deńgeıde ótti.
Uly tulǵalar – ózderiniń mádenı-ǵylymı, rýhanı-áleýmettik basymdylyqtary arqyly tarıhtyń san alýan belesterinde el men jerdiń qajettilikterin anaǵurlym tolyq qanaǵattandyryp, onyń damýyna aıtarlyqtaı úles qosqan, atqarǵan qyzmeti óz ólkesiniń aıasynan shyǵyp, ártúrli tarıhı dáýirler men kezeńderde búkil qazaq dalasyna tanymal bolǵan adamdar. Sonyń ishinde qazaq handyǵynyń kórnekti tulǵalaryn dáripteý, nasıhattaý zor ıdeologıalyq jáne tárbıeleý mańyzyna ıe, óskeleń urpaqty otan súıý jáne joǵary deńgeıli mádenıetke baýlýǵa yqpal etedi.
Elbasy N.Á. Nazarbaevtiń «Uly dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalyq maqalasyndaǵy tapsyrmalaryn oryndaý aıasynda Ataqty qazaq handary men sultandary, batyrlar men bıleri elimizdiń sımvoly ári maqtanyshy, onyń muraty ári ónegesi bolyp tabylady.
Dóńgelek ústeldiń túbi bir túrki áleminiń astanasy – Túrkistan qalasynda ótýi de zańdylyqtyń bir belgisi.
LEBAEV Farhat Rashıduly –
Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologıa ınstıtýtynyń
Tarıhı demografıa jáne QHA bóliminiń ǵylymı qyzmetkeri, PhD doktorant
