Jeksenbek ÁDILOV
Q.I.Sátpaev atyndaǵy Qazaq ulttyq
tehnikalyq ýniversitetiniń rektory
Bile bilseńiz Q.I.Sátpaev atyndaǵy QazUTÝ-dyń tarihy táýelsiz Qazaqstannyń taǵdyrymen tyǵyz bailanysty. Azdaǵan jyldardyń aralyǵynda álemniń qarqyndy damýshy memleketteriniń qataryna qosylǵan Qazaqstandy jáne onyń Prezidenti Nursultan Nazarbaevty ázir alty atyrap tanidy. Sol siiaqty bizdiń oqý orny da búgingi deńgeige jetý úshin kóp eńbektendi, kóp ter tókti. Talai belesti baǵyndyrdy, talai asýdan asty.
Atap aitsam, alǵash taý-ken institýty retinde qurylǵan oqý orny keiinnen erekshe mártebesi bar Ulttyq deńgeidegi ýniversitetke ainaldy. Bul aitýǵa ǵana ońai. Artta aýyr jol jatyr. Alda áli talai maqsat pen mindet bar.
Bireý bilse, bireý bilmes, biraq Qazaqstanda qanatynan - eki dúrkin Keńes Odaǵynyń Batyry (T.Bigeldinov), alty Keńes Odaǵynyń batyry, Halyq Qaharmany (A.Kúlenov), Qazaqstannyń Eńbek Eri (B.Shaiahmetov) jáne alty Sotsialistik Eńbek Eri túlep ushqan birde bir oqý orny joq! Munymen nege maqtanbasqa? «Súier ulyń bolsa, sen súi» demeýshi me, bizdiń ult.
Jáne myna jaitqa nazar aýdarsańyzdar: bizdiń oqý ornynda bilim alý anaý aitqandai ońai emes. Bul jerdi jeńildiń astymen, aýyrdyń ústimen júrip úirenip qalǵandar mańailamaidy. Sebebi, ózderiniń áýselesin biledi. Al qajyry men qairatyna sengen talaptylar men talanttylar oqý ornynan ózine qajetin alady. Bastysy, bizdiń túlekterge degen túrli saladaǵy suranys azaiǵan emes. Sonyń arqasynda Qanysh Sátpaevtyń atymen atalatyn oqý ornynan qanat qaǵyp ushqan júzdegen, myńdaǵan túlek qazir Qazaqstandy kórkeitýge súbeli úles qosýda. Elbasymyzdyń Jalpyǵa ortaq Eńbek qoǵamy tujyrymdamasyn sózben emes, naqty ispen nyqtap, tiianaqtap júrgen Ulttyq tehnikalyq ýniversitettiń túlekteri. Elimizdiń túkpir túkpirindegi óndiris oryndarynda bizdiń oqý ornynyń bir kezdegi stýdentteri, qazirgi kenshiler men metallýrgter, geologtar men munaishylar, qurylysshylar men energetikter eńbek etedi. Syrttai olardyń eldiń ekonomikasyn órkendetýge qosqan úlesi mardymsyz kórinýi múmkin, biraq tutastai alǵanda bul úlken kúsh. Qazaq mundaida «bes saýsaq - bir judyryq» dep beker aitpaǵan bolar.
BIIKTIK
Elimizdegi eń irgeli oqý oryndarynyń birin búgingi deńgeiinen «qulatyp almaý» áste ońai emes. Sebebi búgingi biikten sál tómendep ketseń synaýshylar árkez tabyla ketedi. Bálkim, bul ómir zańy bolar. Q.I.Sátpaev atyndaǵy QazUTÝ- dyń maqsaty men mindeti aiqyn. Birinshi kezekte biz, tutas ýniversitet ujymy Memleket basshysynyń «Qazaqstan-2050» Strategiiasyn, ondaǵy taiǵa basqan tańbadai kórsetilgen tapsyrmalardy ýaqyt ozdyrmai oryndaýǵa tiispiz jáne bul maqsatta qazirden-aq irgeli is-sharalardy qolǵa alyp jatqan jaiymyz bar. Bul jumys áldeqashan júielengen, áldeqashan jolǵa qoiylǵan. Oqý ornynyń akademiialyq, ǵylymi-innovatsiialyq, tárbielik jumys, qarjylyq-ekonomikalyq jáne halyqaralyq qyzmetin belgili bir deńgeiden túsirmeitin tutas qurylymy bar. Al ýniversitet ujymy óziniń erteń eldiń tizginin ustar bolashaq urpaqqa bilim berýdi jáne sol bergen biliminiń sanaǵa sáýle túsirip, sapaly bolýyn aldyńǵy kezekte oilaidy. Dál qazir ýniversitet qabyrǵasynda bakalavriattyń 116 mamandyǵy boiynsha jáne magistratýra men PhD doktorantýrasynda barlyǵy 12 myńnan astam stýdent bilim alady.
Sózimniń basynda «QazUTÝ erekshe mártebesi bar Ulttyq ýniversitet» dep teginnen tegin aitqan joqpyn. Sebebi bizdiń oqý orny bútin bir memlekettiń injenerlik bilimi men ǵylymynyń damý vektoryn anyqtaidy. Oiymdy naqty dáleldermen tuzdyqtai túseiin: búginde bizdiń muryndyq bolýymyzben «Klassifikatorǵa» Údemeli indýstriialyq innovatsiialyq damý baǵdarlamasynyń suranysyna sai keletin 17 jańa mamandyq engizildi. Budan syrt 66 GOSO, «Injenerlik bilimniń damý tujyrymdamasy» jáne «Joǵary bilimniń integratsiialanǵan klassifikatory» ázirlendi. Bul az ba, kóp pe? Qalai oilaisyzdar?
JAŃA MEJE
Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Qazaqstan-2050» Strategiiasy elimizdiń ekonomikalyq damýyndaǵy jańa baǵytty aiqyndap, baǵdarlap berdi. Bul baǵdarlamaǵa júrdim-bardym qaraýǵa bolmaidy. Bul baǵdarlama degen ataýdyń ózinen biik turǵan asa qundy qujat. Strategiia osy arqyly «kúlli qazaq oilaý mánerin, ómir súrý daǵdysyn ózgertý kerek, iaǵni jańa jaǵdaida básekege beiimdelgeni abzal», - deidi. Biz muny birden túsindik. Jáne de ózimizdiń maqsatymyz ben mindetimizdi osy Strategiiamen sabaqtastyryp otyrmyz. Oqý orny tolyqtai modernizatsiialanyp, osynyń nátijesinde Memlekettik attestatsiiadan, eki márte Eýropalyq ýniversitetter qaýymdastyǵynyń Halyqaralyq institýttsionaldy baǵalaýynan sátti óttik. «Eýroreiting -2013» tiziminde bizdiń bilim ordasy qazaqstandaǵy JOO- lardyń ishinde 1-shi oryn aldy. Yqpaldy ABET, ASIIN, AIOR halyqaralyq agenttikterinen biz usynǵan 21 mamandyq akkreditteýden ótti. Budan syrt biz Shanhai yntymaqtastyq uiymynyń jáne TMD- daǵy Jelilik Ýniversitterdiń qataryna kirdik. Osynyń arqasynda qazir bizdiń JOO diplomdary álemniń 23 (!) elinde jaramdy dep esepteledi. Bul az deseńiz, QazUTÝ qazirgi kúni Ortalyq Aziiadaǵy tehnikalyq ýniversitter qaýymdastyǵynyń negizgi ortalyǵy bolyp otyr.
Qiyn qystaý jyldary ýniversitet ózine qarasty álemdik deńgeidegi ǵylymi mektepterdi saqtap qala aldy. Sonyń arqasynda, qazir biz injenerlik ideiany damytýdyń tyń ári ózekti baǵyttaryn izdestirý ústindemiz.
Bizdiń ujym óz qazanynda ózi qainap jatatyn oqý oryndarynyń qatarynan emes. Qazirgi kúni QazUTÝ: G-Global; Halyqaralyq ǵarysh stansysy; Halyqaralyq termo iaderli ITER reaktory; Jerdegi klimattyń ózgerýin ólsheitin Simýliator syndy 4 halyqaralyq zertteý jobalaryna atsalysýda. Ýniversitet sheńberinde sonymen qatar QR UǴA-nyń Jer týraly ǵylymi bólimshesi jáne Qazaqstan Ulttyq jaratylystaný ǵylymdary akademiiasynyń Almatylyq bólimshesi jumys isteidi.
BASTY NAZARDA ǴYLYM MEN INNOVATsIIa
[caption id="attachment_8244" align="alignleft" width="390"]
Biz jastardyń bilimderin tájiribemen ushtastyrǵanyn qalaimyz. Ázirge 340 otandyq jáne sheteldik kompaniiamen áriptestik týraly kelisimge keldik. [/caption]
Iá, biz birinshi kezekte ǵylym men innovatsiiany damytýǵa jáne osy eki salany ózara bailanystyrýǵa múddelimiz. Osy maqsatqa qyrýar qarjy bóldik. Bastysy, bul bastamamyz bekerge ketken joq. Jasalǵan jumys jemisin berdi.
Naqtylai óteiin, sońǵy 5 jylda ǵylymi jáne innovatsiialyq jumystardy qarjylandyrý 6 esege ósip 2,3 mlrd. teńgege jetti. «Bólingen qarjy bekerge ketken joq, óteýi boldy», - dep aittym ǵoi. Osynyń nátijesinde biz jylyna 60 patent alamyz, sońǵy jyldary nóldikke jatpaityn impakt-faktorlyq jýrnaldarda jariialanǵan ǵylymi maqalalardyń sany 10 esege ósti. Sonymen qatar, biz tehnologiialardyń kommertsiialyq turǵydan tartymdylyǵyn arttyrýǵa da den qoiyp otyrmyz. Atap aitsam, sońǵy 3 jylda olardy qarjylandyrý kólemi baqandai 20 esege ósti.
Bizdiń oqý ornynyń ustazdar ujymy stýdentterge sanaly da sapaly bilim berýge umtylady. Tarqatyp aitsam, QazUTÝ- da stýdentterdiń tájiribelik daiyndyǵyna erekshe kóńil bólinedi. Biz olardyń óz bilimderin tájiribemen ushtastyrǵanyn qalaimyz. Ázirge bas-aiaǵy 340 otandyq jáne sheteldik kompaniialarmen ekijaqty áriptestik týraly kelisimge keldik. Jastardyń bilim biligin, tájiribesin jetildirý jumystary munymen shektelip qalmaidy. Jýyrda jumys berýshilerdiń tikelei atsalysýymen «tehnikalyq salalarǵa qandai mamandyq ieleri qajet?» degen máseleni jan-jaqty zertteitin indýstrialdy-konsýltativtik komitet qurdyq. Ol óz aldyna, biz tórt qabyrǵada tyǵylyp, bilimin tolyqtyrǵandy qup kórmeimiz. Osy maqsatta oqý baǵdarlamalaryndaǵy óndiristik tájiribeden ótý ýaqytyn uzarttyq. Bul da bolsa, bizdiń stýdentterimiz úshin jasalyp otyr. Osynyń arqasynda bizdiń oqý ornyn bitirgen túlekterdiń 85-87 paiyzy (!) oqý bitirgen bir jyldyń aralyǵynda jumysqa ornalasyp alady. Munyń ózi QazUTÝ- dyń, ýniversitet diplomynyń qanshalyqty bedelge ie ekendigin aiǵaqtap tur ǵoi?!
ÁRIPTESTIK ARQAÝY
[caption id="attachment_8250" align="alignright" width="439"]
Ýniversitet AQSh, Resei, Qytai, Angliia, Germaniia, Frantsiia, Ońtústik Koreia jáne Kanadadaǵy 150- den asa betke ustar oqý oryndary jáne ǵylymi ortalyqtarmen tyǵyz bailanys ornatqan.[/caption]
Qazirgi álemde barlyǵy biri-birimen tyǵyz bailanysty. Qazaq «adamnyń kúni adammen» deidi. Sol siiaqty irgeli oqý oryndary da ózara áriptestikke múddeli. Bul tarapta bizdiń baǵytymyz anyq. Ýniversitet AQSh, Resei, Qytai, Angliia, Germaniia, Frantsiia, Ońtústik Koreia jáne Kanadadaǵy 150- den asa betke ustar oqý oryndary jáne ǵylymi ortalyqtarmen tyǵyz bailanys ornatqan. Al «Shaqyrylǵan professor» jáne eki diplom baǵdarlamasy aiasynda oqý ornynyń ustazdary jáne stýdentteri shetelden bilim alý múmkindigine ie boldy. Sózimdi dáleldei keteiin: 2013/2014 oqý jylynda ýniversitetimidiń 509 magistranty Resei, Túrkiia, Malaiziia, Qytai, Germaniia, Frantsiia, Bolgariia, Vengriia jáne Polshanyń aldyńǵy qatarly JOO-lary men kompaniialarynda óz bilimi men tájiribesin ushtaýǵa múmkindik aldy.
Dál osy baǵdarlama boiynsha biylǵy jyly bizdiń oqý ornynyń magistranttary men doktoranttary AQSh-tyń Tehas shtatyndaǵy beldi ýniversitettiń birinde birjyldyq is tájiribeden ótip jatyr. Ǵylymy damyp, bilimi biikke órlegen Amerikanyń ǵylymi zerthanalarynda qatty otyndy ázirleýdiń jańa tásilderimen tanysyp, bul tarapta tyń ǵylymi zertteýler júrgizýde. Kórde turyńyzdar, aldaǵy bolashaqta otyn elementterin ázirleý salasynda sony jańalyq ashylady jáne ony óndiristiń kóptegen salalarynda qoldanýǵa múmkindik alamyz.
Al «Professor shaqyrtý aldy» baǵdarlamasy aiasynda Q.I.Sátpaev atyndaǵy QazUTÝ osynaý jobanyń múmkindigin ózgelerge qaraǵanda jemisti ári tiimdi paidalandy desem artyq aitpaspyn. Bul baǵdarlamanyń basym tusy ózderińizge de belgili bolar. Osy arqyly bilikti ustazdar ózara tájiribe almasýǵa múmkindik alady. Al bul óz kezeginde shaqyrylǵan sheteldik professorlarmen birge otyryp ázirlenip, jaryq kórgen maqalalardyń joǵary impakt- faktorlyq kórsetkishin qamtamasyz etedi.
«Shaqyrylǵan professor» baǵdarlamasy boiynsha búginge deiin álemniń betke ustar oqý oryndarynyń 200 - ge tarta ǵalym professorlary (onyń ishinde Nobel syilyǵynyń laýreattary da bar) Q.I.Sátpaev atyndaǵy QazUTÝ stýdentteriniń aldynda dáris oqydy.
2011 jyly QazUTÝ- da AQSh, Eýroodaq, TMD, Avstraliia jáne Mysyr elinen kelgen 65 professor qazaq jastarymen óz bilgen-túigenin bólisse, 2013-2014 jyldyń aralyǵynda ýniversitet qabyrǵasynda álemniń damyǵan elderinen kelgen 62 professor dáris oqydy.
Al munyń bárine uiytqy bolǵan birinshi kezekti bizdiń ujym, ustazdar qaýymy. Ustazdarsyz bizdiń búgingidei deńgeige jetýimiz neǵaibyl edi. Qazirgi tańda ýniversitet qabyrǵasynda 724 doktor men ǵylym kandidattary sabaq beredi. Professorlyq oqytýshylar quramynyń dárejelik deńgeii 62 paiyzǵa deiin ósti. Ári, biz tájiribeli, bilikti ustazdardy óz qatarymyzda saqtap qala aldyq.
ÁLEÝMETTIK SALANY QATAR QAMTIMYZ
QazUTÝ tek bilim berýmen ǵana shektelmeitinin aitqym kelip otyr. Bizdiń oqý orny áleýmettik jaýapkershilikti jete sezinetin jáne bul tarapta stýdentter men oqytýshylarǵa áleýmettik turǵydan barynsha kómektesetin bilim ordasy. Sońǵy 5 jylda osy maqsatqa 200 mln. teńge bólindi. Aýyr jaǵdaiǵa tap bolǵan kezde tegin meditsinalyq kómek kórsetiledi. Budan syrt bizdiń oqý ornyndaǵy ustazdardyń jalaqysy Qazaqstan boiynsha eń joǵary ekenin aita ketý kerekpin.
Iá, bizdiń óz maqsatymyz, naqty aiqyndalǵan baǵyt-baǵdarymyz bar. Sonyń biri - tárbielik jumys. Ásirese, qazirgi internet urpaqqa ulttyq tárbie berý basty basymdyqtyń biri. Sondai- aq sońǵy jyldary ýniversitette tárbie jumystarynyń jańa, innovatsiialyq tásilderin synaqtan ótkizip jatyrmyz.
Búgingi urpaqqa patriottyq tárbie berýde Elbasy Joldaýlarynyń mańyzy zor. Joldaýdy jastarǵa túsindirý, nasihattaý jumystary jyl saiyn úzbei júrgiziledi. Óz basym stýdenttermen kezdesip, áńgimelesip, oi pikirimdi ortaǵa salýǵa árqashan ázirmin. Mundai kezdesýler ýniversitet qabyrǵasynda jii-jii ótkizilip turady.
Stýdentter sabaqtan tys ýaqytta túrli sporttyq sektsiialar men úiirmelerge barady. Qazir 28 sporttyq sektsiia men shyǵarmashylyqty shyńdaityn 16 úiirmege qatysatyn stýdentterimizdiń sany 4000-ǵa jetti. Jyl saiyn bizde qoǵamdyq-áleýmettik, mádeni-buqaralyq mańyzy bar 400-ge tarta is- shara ótkiziledi. Al mundai jiyndardyń máni men mańyzyna eshkim kúdik keltire almasa kerek. Bastysy, atqarǵan jumysymyz elenbei, eskerilmei jatqan joq. Qalalyq ákimshilik QazUTÝ-dy «Eń belsendi ýniversitet» ári jataqhanasy «Eń taza oqý orny» dep tanydy.
Stýdenttik klýbtardyń jumysy da jolǵa qoiylǵan. Aitarym, bulardy bireý májbúrlegen joq. Bul erikti túrde, jastardyń qalaýymen qurylǵan uiymdar jáne olardy ortaq qundylyqtar biriktiredi. Sońǵy úsh jylda osyndai oi- pikiri, kózqarasy, ustanymy uqsas klýbtardyń sany 53-ten 123-ke deiin jetti. Sonyń nátijesinde, stýdentterimizdiń kózqaras aiasy keńeidi. Jastarymyz qala boiynsha uiymdastyrylatyn túrli aktsiialarǵa, senbilikterge árdaiym uiytqy bolady. Men muny maqtanyshpen aitamyn.
JASTARǴA JAǴDAI JASALYP JATYR
[caption id="attachment_8248" align="alignleft" width="458" class=" "]
Qazir 28 sporttyq sektsiia men shyǵarmashylyqty shyńdaityn 16 úiirmege qatysatyn stýdentterimizdiń sany 4000-ǵa jetti.[/caption]
Materialdyq tehnikalyq bazasy, innovatsiialyq tehnologiialardy kiriktirý jaǵynan Ortalyq Aziia kóleminde QazUTÝ- ǵa teń keler oqý orny joq. Qazir bizde 262 oqý zertteý zerthanasy, 3 ǵylymi zerthana jáne 14 ǵylymi ortalyq bar. Munda biregei qurylǵylar ornatylǵan.
Bizdegi internettiń jyldamdyǵy sekýndyna 120 Mb, al tutas ýniversitettegi kompiýterlerdiń sany qazirgi kúni 4000-ǵa jetti. Iá, jasyrary joq, qazirgi jastarǵa ǵalamtor qajet. Osyny eskergen ýniversitet basshylyǵy bilim ordasyndaǵy jataqhanalardyń barlyǵyna tegin internet ornatyp berdik. Budan artyq ne kerek? Aitpaqshy, qazir 344 oryndyq jataqhananyń qurylysy júrýde. Bizdiń oqý ornyna tapsyrǵysy keletin jastardy qýandyryp qoiaiyn, Alataý aýdanynda oqý korpýsy, jataqhanasy ári tájiribelik zaýyty bar úlken stýdentik keshen salý týraly jobalyq qujat ázirlenip jatyr.
Munyń bárin biz, bir ózimiz atqaramyz desek, artyq aitarmyn. Bilim ordasynyń materialdyq tehnikalyq bazasyn nyǵaitýǵa «Qaztsink», «2 KEI», «GeoQurylysInvest», «Leica Geosystems Kazakhstan», «VMS Kazakhstan», «KAZGOR», Datamine international, Phoenix geophisiecs, INJSERVIKO, AUTODESK, SIEMENS, Honeywell, KazDevSolution, Gorelteh CORTEM GROUP kompaniialarynyń qosqan úlesi zor.
Bilim jáne ǵylym ministrliginiń muryndyq bolýymen «Parasat» holdinginiń quramyna kiretin institýttardy Q.I. Sátpaev atyndaǵy QazUTÝ-men biriktirý jumystary oilastyrylýda. Mundai, Ulttyq deńgeidegi zertteý ýniversitetiniń qurylýy Qazaqstandaǵy ǵylym men bilimniń damýyna dańǵyl jol ashady. Buǵan kúmánim joq.
TÚIIN
Iá, toqsan aýyz sózdiń de tobyqtai túiini bolady. Óziniń 80 jyldyq torqaly toiyn QazUTÝ tolaiym tabyspen qarsy alyp otyr. Alaida ujymnyń aldynda atqarylýy tiis jumystar áli de bolsa jetip artylady. Bolashaqta biz, Úshinshi indýstrialdy revoliýtsiianyń talaby men talǵamyna sai keletin mamandyq túrlerin ashýdy josparlap otyrmyz. Bilim ordasy, budan syrt, biliktilikti rastaityn táýelsiz Ortalyqtar qurýǵa belsene aralasyp otyrǵan jaiy bar. Sonymen qatar, óndiris oryndarynyń suranysyna sai mamandar ázirleý kún tártibinde tur. Al Qazaqstannyń geologiialyq klasterine arnap oqý ordasynyń ustazdar ujymy munai-gaz júieleriniń shókken basseinderine geodinamikalyq, geohimiialyq jáne termobariialyq úlgiler ázirleýde. Mundaǵy bizdiń maqsat kómirsýtekti shikizattyń qoryn kóbeitý. Sonymen birge, qazba bailyqtyń qoryn baǵalap, boljam jasaýda da belsendilik tanytyp otyrmyz.
QazUTÝ jańa mobildi, mýlmediialyq, nano jáne ǵaryshtyq tehnologiialardy ázirleý men bolashaq energiiasyn izdeý jobalarynyń belsendi qatysýshylarynyń biri. Ýniversitet atom energetikasyna arnalǵan arnaiy baǵdarlamany oqý isine kiriktirip jatyr. Bul tarapta iadro himiialyq tehnologiia, iadrolyq energetikalyq qurylǵylar baǵyttary negizinde kadrler ázirleitin bolamyz. Sonymen birge, ǵarysh salasyn jete meńgergimiz, igergimiz keledi. Osy maqsatta bolashaqta ǵaryshqa «Politeh-1» jer serigin ushyrý josparda bar.
Álemdik deńgeidegi oqý ornyna ainalý, bul birinshi kezekte ýaqyt talaby. Al alǵa qoiǵan maqsatqa qol jetkizý úshin bizdiń ýniversitet ujymy aianbai eńbek etý kerek. Saiyp kelgende, adam pikirin qurmetteýge negizdelgen ujymdyq uiymshyldyqtyń arqasynda biz Qazaqstan ekonomikasyn bilikti injener kadrlarmen qamtamasyz ete alamyz.
QAZAQ TEHNIKTERINIŃ QARA ShAŃYRAǴY
