Jeksenbek ÁDİLOV

 Q.I.Sátpaev atyndaǵy Qazaq ulttyq

tehnıkalyq ýnıversıtetiniń rektory

 Bile bilseńiz Q.I.Sátpaev atyndaǵy QazUTÝ-dyń tarıhy táýelsiz Qazaqstannyń taǵdyrymen tyǵyz baılanysty. Azdaǵan jyldardyń aralyǵynda álemniń qarqyndy damýshy memleketteriniń qataryna qosylǵan Qazaqstandy jáne onyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevty ázir alty atyrap tanıdy. Sol sıaqty bizdiń oqý orny da búgingi deńgeıge jetý úshin kóp eńbektendi, kóp ter tókti. Talaı belesti baǵyndyrdy, talaı asýdan asty.

Atap aıtsam, alǵash taý-ken ınstıtýty retinde qurylǵan oqý orny keıinnen erekshe mártebesi bar Ulttyq deńgeıdegi ýnıversıtetke aınaldy. Bul aıtýǵa ǵana ońaı. Artta aýyr jol jatyr. Alda áli talaı maqsat pen mindet bar.

Bireý bilse, bireý bilmes, biraq Qazaqstanda qanatynan - eki dúrkin Keńes Odaǵynyń Batyry (T.Bıgeldınov), alty  Keńes Odaǵynyń batyry, Halyq Qaharmany (A.Kúlenov), Qazaqstannyń Eńbek Eri (B.Shaıahmetov) jáne alty Sosıalısik Eńbek Eri túlep ushqan birde bir oqý orny joq! Munymen nege maqtanbasqa? «Súıer ulyń bolsa, sen súı» demeýshi me, bizdiń ult.

      Jáne myna jaıtqa nazar aýdarsańyzdar: bizdiń oqý ornynda bilim alý anaý aıtqandaı ońaı emes. Bul jerdi jeńildiń astymen, aýyrdyń ústimen júrip úırenip qalǵandar mańaılamaıdy. Sebebi, ózderiniń áýselesin biledi. Al qajyry men qaıratyna sengen talaptylar men talanttylar oqý ornynan ózine qajetin alady. Bastysy, bizdiń túlekterge degen túrli saladaǵy suranys azaıǵan emes. Sonyń arqasynda Qanysh Sátpaevtyń atymen atalatyn oqý ornynan qanat qaǵyp ushqan júzdegen, myńdaǵan túlek qazir Qazaqstandy kórkeıtýge súbeli úles qosýda. Elbasymyzdyń Jalpyǵa ortaq Eńbek qoǵamy tujyrymdamasyn sózben emes, naqty ispen nyqtap, tıanaqtap júrgen Ulttyq tehnıkalyq ýnıversıtettiń túlekteri. Elimizdiń túkpir túkpirindegi óndiris oryndarynda bizdiń oqý ornynyń bir kezdegi stýdentteri, qazirgi kenshiler men metalýrgter, geologtar men munaıshylar, qurylysshylar men energetıkter eńbek etedi.  Syrttaı olardyń eldiń ekonomıkasyn órkendetýge qosqan úlesi mardymsyz kórinýi múmkin, biraq tutastaı alǵanda bul úlken kúsh. Qazaq mundaıda «bes saýsaq - bir judyryq» dep beker aıtpaǵan bolar.

 BIİKTİK

Elimizdegi eń irgeli oqý oryndarynyń birin búgingi deńgeıinen «qulatyp almaý» áste ońaı emes. Sebebi búgingi bıikten sál tómendep ketseń synaýshylar árkez tabyla ketedi. Bálkim, bul ómir zańy bolar. Q.I.Sátpaev atyndaǵy QazUTÝ- dyń maqsaty men mindeti aıqyn. Birinshi kezekte biz, tutas ýnıversıtet ujymy Memleket basshysynyń «Qazaqstan-2050» Strategıasyn, ondaǵy taıǵa basqan tańbadaı kórsetilgen tapsyrmalardy ýaqyt ozdyrmaı oryndaýǵa tıispiz jáne bul maqsatta qazirden-aq irgeli is-sharalardy qolǵa alyp jatqan jaıymyz bar. Bul jumys áldeqashan júıelengen, áldeqashan jolǵa qoıylǵan. Oqý ornynyń akademıalyq, ǵylymı-ınnovasıalyq, tárbıelik jumys, qarjylyq-ekonomıkalyq jáne halyqaralyq qyzmetin belgili bir deńgeıden túsirmeıtin tutas qurylymy bar.  Al ýnıversıtet ujymy óziniń erteń eldiń tizginin ustar bolashaq urpaqqa bilim berýdi jáne sol bergen biliminiń sanaǵa sáýle túsirip, sapaly bolýyn aldyńǵy kezekte oılaıdy. Dál qazir ýnıversıtet qabyrǵasynda bakalavrıattyń 116 mamandyǵy boıynsha jáne magıstratýra men PhD doktorantýrasynda barlyǵy 12 myńnan astam stýdent bilim alady.

Sózimniń basynda «QazUTÝ erekshe mártebesi bar Ulttyq ýnıversıtet» dep teginnen tegin aıtqan joqpyn. Sebebi bizdiń oqý orny bútin bir memlekettiń ınjenerlik bilimi men ǵylymynyń damý vektoryn anyqtaıdy. Oıymdy naqty dáleldermen tuzdyqtaı túseıin: búginde bizdiń muryndyq bolýymyzben «Klasıfıkatorǵa» Údemeli ındýstrıalyq ınovasıalyq damý baǵdarlamasynyń suranysyna saı keletin 17 jańa mamandyq engizildi. Budan syrt 66 GOSO, «Injenerlik bilimniń damý tujyrymdamasy» jáne «Joǵary bilimniń ıntegrasıalanǵan klasıfıkatory» ázirlendi. Bul az ba, kóp pe? Qalaı oılaısyzdar?

 JAŃA MEJE

Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Qazaqstan-2050» Strategıasy elimizdiń ekonomıkalyq damýyndaǵy jańa baǵytty aıqyndap, baǵdarlap berdi. Bul baǵdarlamaǵa júrdim-bardym qaraýǵa bolmaıdy. Bul baǵdarlama degen ataýdyń ózinen bıik turǵan asa qundy qujat. Strategıa osy arqyly «kúlli qazaq oılaý mánerin, ómir súrý daǵdysyn ózgertý kerek, ıaǵnı jańa jaǵdaıda básekege beıimdelgeni abzal», - deıdi. Biz muny birden túsindik. Jáne de ózimizdiń maqsatymyz ben mindetimizdi osy Strategıamen sabaqtastyryp otyrmyz. Oqý orny tolyqtaı modernızasıalanyp, osynyń nátıjesinde Memlekettik attestasıadan, eki márte Eýropalyq ýnıversıtetter qaýymdastyǵynyń Halyqaralyq ınstıtýtsıonaldy baǵalaýynan sátti óttik. «Eýroreıtıng -2013» tiziminde bizdiń bilim ordasy qazaqstandaǵy JOO- lardyń ishinde 1-shi oryn aldy. Yqpaldy ABET, ASIIN, AIOR halyqaralyq agenttikterinen biz usynǵan 21 mamandyq akredıtteýden ótti. Budan syrt biz Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń jáne TMD- daǵy Jelilik Ýnıversıtterdiń qataryna kirdik. Osynyń arqasynda qazir bizdiń JOO dıplomdary álemniń 23 (!) elinde jaramdy dep esepteledi. Bul az deseńiz, QazUTÝ qazirgi kúni Ortalyq Azıadaǵy tehnıkalyq ýnıversıtter qaýymdastyǵynyń negizgi ortalyǵy bolyp otyr.
      Qıyn qystaý jyldary ýnıversıtet ózine qarasty álemdik deńgeıdegi ǵylymı mektepterdi saqtap qala aldy. Sonyń arqasynda, qazir biz ınjenerlik ıdeıany damytýdyń tyń ári ózekti baǵyttaryn izdestirý ústindemiz.

Bizdiń ujym óz qazanynda ózi qaınap jatatyn oqý oryndarynyń qatarynan emes. Qazirgi kúni QazUTÝ: G-Global; Halyqaralyq ǵarysh stansysy; Halyqaralyq termo ıaderli ITER reaktory; Jerdegi klımattyń ózgerýin ólsheıtin Sımýlátor syndy 4 halyqaralyq zertteý jobalaryna atsalysýda.  Ýnıversıtet sheńberinde sonymen qatar QR UǴA-nyń Jer týraly ǵylymı bólimshesi jáne Qazaqstan Ulttyq jaratylystaný ǵylymdary akademıasynyń Almatylyq bólimshesi jumys isteıdi.

 BASTY NAZARDA ǴYLYM MEN INOVASIA

[caption id="attachment_8244" align="alignleft" width="390"] Biz jastardyń bilimderin tájirıbemen ushtastyrǵanyn qalaımyz. Ázirge 340 otandyq jáne sheteldik kompanıamen áriptestik týraly kelisimge keldik. [/caption]

Iá, biz birinshi kezekte ǵylym men ınovasıany damytýǵa jáne osy eki salany ózara baılanystyrýǵa múddelimiz. Osy maqsatqa qyrýar qarjy bóldik. Bastysy, bul bastamamyz bekerge ketken joq. Jasalǵan jumys jemisin berdi.

Naqtylaı óteıin, sońǵy 5 jylda ǵylymı jáne ınovasıalyq jumystardy qarjylandyrý 6 esege ósip 2,3 mlrd. teńgege jetti. «Bólingen qarjy bekerge ketken joq, óteýi boldy», - dep aıttym ǵoı. Osynyń nátıjesinde biz jylyna 60 patent alamyz, sońǵy jyldary nóldikke jatpaıtyn ımpakt-faktorlyq jýrnaldarda jarıalanǵan ǵylymı maqalalardyń sany 10 esege ósti. Sonymen qatar, biz tehnologıalardyń komersıalyq turǵydan tartymdylyǵyn arttyrýǵa da den qoıyp otyrmyz. Atap aıtsam, sońǵy 3 jylda olardy qarjylandyrý kólemi baqandaı 20 esege ósti.

Bizdiń oqý ornynyń ustazdar ujymy stýdentterge sanaly da sapaly bilim berýge umtylady. Tarqatyp aıtsam, QazUTÝ- da stýdentterdiń tájirıbelik daıyndyǵyna erekshe kóńil bólinedi. Biz olardyń óz bilimderin tájirıbemen ushtastyrǵanyn qalaımyz. Ázirge bas-aıaǵy 340 otandyq jáne sheteldik kompanıalarmen ekijaqty áriptestik týraly kelisimge keldik. Jastardyń bilim biligin, tájirıbesin jetildirý jumystary munymen shektelip qalmaıdy. Jýyrda jumys berýshilerdiń tikeleı atsalysýymen «tehnıkalyq salalarǵa  qandaı mamandyq ıeleri qajet?» degen máseleni jan-jaqty zertteıtin ındýstrıaldy-konsýltatıvtik komıtet qurdyq. Ol óz aldyna, biz tórt qabyrǵada tyǵylyp, bilimin tolyqtyrǵandy qup kórmeımiz. Osy maqsatta oqý baǵdarlamalaryndaǵy óndiristik tájirıbeden ótý ýaqytyn uzarttyq. Bul da bolsa, bizdiń stýdentterimiz úshin jasalyp otyr. Osynyń arqasynda bizdiń oqý ornyn bitirgen túlekterdiń  85-87 paıyzy (!) oqý bitirgen bir jyldyń aralyǵynda jumysqa ornalasyp alady. Munyń ózi QazUTÝ- dyń, ýnıversıtet dıplomynyń qanshalyqty bedelge ıe ekendigin aıǵaqtap tur ǵoı?!

 ÁRİPTESTİK ARQAÝY

[caption id="attachment_8250" align="alignright" width="439"] Ýnıversıtet AQSH, Reseı, Qytaı, Anglıa, Germanıa, Fransıa, Ońtústik Koreıa jáne Kanadadaǵy 150- den asa betke ustar oqý oryndary jáne ǵylymı ortalyqtarmen tyǵyz baılanys ornatqan.[/caption]

Qazirgi álemde barlyǵy biri-birimen tyǵyz baılanysty. Qazaq «adamnyń kúni adammen» deıdi. Sol sıaqty irgeli oqý oryndary da ózara áriptestikke múddeli. Bul tarapta bizdiń baǵytymyz anyq. Ýnıversıtet AQSH, Reseı, Qytaı, Anglıa, Germanıa, Fransıa, Ońtústik Koreıa jáne Kanadadaǵy  150- den asa betke ustar oqý oryndary jáne ǵylymı ortalyqtarmen tyǵyz baılanys ornatqan. Al «Shaqyrylǵan profesor» jáne eki dıplom baǵdarlamasy aıasynda oqý ornynyń ustazdary jáne stýdentteri shetelden bilim alý múmkindigine ıe boldy. Sózimdi dáleldeı keteıin:  2013/2014  oqý jylynda ýnıversıtetimidiń 509 magıstranty Reseı, Túrkıa, Malaızıa, Qytaı, Germanıa, Fransıa, Bolgarıa, Vengrıa jáne Polshanyń aldyńǵy qatarly JOO-lary men kompanıalarynda óz bilimi men tájirıbesin ushtaýǵa múmkindik aldy.

Dál osy baǵdarlama boıynsha bıylǵy jyly bizdiń oqý ornynyń magıstranttary men doktoranttary AQSH-tyń Tehas shtatyndaǵy beldi ýnıversıtettiń birinde birjyldyq is tájirıbeden ótip jatyr. Ǵylymy damyp, bilimi bıikke órlegen Amerıkanyń ǵylymı zerthanalarynda qatty otyndy ázirleýdiń jańa tásilderimen tanysyp, bul tarapta tyń ǵylymı zertteýler júrgizýde. Kórde turyńyzdar, aldaǵy bolashaqta otyn elementterin ázirleý salasynda sony jańalyq ashylady jáne ony óndiristiń kóptegen salalarynda qoldanýǵa múmkindik alamyz.

Al «Profesor shaqyrtý aldy» baǵdarlamasy aıasynda Q.I.Sátpaev atyndaǵy QazUTÝ osynaý jobanyń múmkindigin ózgelerge qaraǵanda jemisti ári tıimdi paıdalandy desem artyq aıtpaspyn. Bul baǵdarlamanyń basym tusy ózderińizge de belgili bolar. Osy arqyly bilikti ustazdar ózara tájirıbe almasýǵa múmkindik alady. Al bul óz kezeginde shaqyrylǵan sheteldik profesorlarmen birge otyryp ázirlenip, jaryq kórgen maqalalardyń joǵary ımpakt- faktorlyq kórsetkishin qamtamasyz etedi.

 «Shaqyrylǵan profesor» baǵdarlamasy boıynsha búginge deıin álemniń betke ustar oqý oryndarynyń 200 - ge tarta ǵalym profesorlary (onyń ishinde Nobel syılyǵynyń laýreattary da bar) Q.I.Sátpaev atyndaǵy QazUTÝ stýdentteriniń aldynda dáris oqydy.

2011 jyly QazUTÝ- da AQSH, Eýroodaq, TMD, Avstralıa jáne Mysyr elinen kelgen 65 profesor qazaq jastarymen óz bilgen-túıgenin bólisse, 2013-2014 jyldyń aralyǵynda ýnıversıtet qabyrǵasynda álemniń damyǵan elderinen kelgen 62 profesor dáris oqydy.

Al munyń bárine uıytqy bolǵan birinshi kezekti bizdiń ujym, ustazdar qaýymy. Ustazdarsyz bizdiń búgingideı deńgeıge jetýimiz neǵaıbyl edi. Qazirgi tańda ýnıversıtet qabyrǵasynda 724 doktor men ǵylym kandıdattary sabaq beredi. Profesorlyq oqytýshylar quramynyń dárejelik deńgeıi  62 paıyzǵa deıin ósti. Ári, biz tájirıbeli, bilikti ustazdardy óz qatarymyzda saqtap qala aldyq.

 ÁLEÝMETTİK SALANY QATAR QAMTIMYZ

QazUTÝ tek bilim berýmen ǵana shektelmeıtinin aıtqym kelip otyr. Bizdiń oqý orny áleýmettik jaýapkershilikti jete sezinetin jáne bul tarapta stýdentter men oqytýshylarǵa áleýmettik turǵydan barynsha kómektesetin bilim ordasy. Sońǵy 5 jylda osy maqsatqa 200 mln. teńge bólindi. Aýyr jaǵdaıǵa tap bolǵan kezde tegin medısınalyq kómek kórsetiledi. Budan syrt bizdiń oqý ornyndaǵy ustazdardyń jalaqysy Qazaqstan boıynsha eń joǵary ekenin aıta ketý kerekpin.

Iá, bizdiń óz maqsatymyz, naqty aıqyndalǵan baǵyt-baǵdarymyz bar. Sonyń biri - tárbıelik jumys. Ásirese, qazirgi ınternet urpaqqa ulttyq tárbıe berý basty basymdyqtyń biri. Sondaı- aq sońǵy jyldary ýnıversıtette tárbıe jumystarynyń jańa, ınovasıalyq tásilderin synaqtan ótkizip jatyrmyz.

Búgingi urpaqqa patrıottyq tárbıe berýde Elbasy Joldaýlarynyń mańyzy zor. Joldaýdy jastarǵa túsindirý, nasıhattaý jumystary jyl saıyn úzbeı júrgiziledi. Óz basym stýdenttermen kezdesip, áńgimelesip, oı pikirimdi ortaǵa salýǵa árqashan ázirmin. Mundaı kezdesýler ýnıversıtet qabyrǵasynda jıi-jıi ótkizilip turady.

Stýdentter sabaqtan tys ýaqytta túrli sporttyq seksıalar men úıirmelerge barady. Qazir  28 sporttyq seksıa men shyǵarmashylyqty shyńdaıtyn 16 úıirmege qatysatyn stýdentterimizdiń sany 4000-ǵa jetti. Jyl saıyn bizde qoǵamdyq-áleýmettik, mádenı-buqaralyq mańyzy bar 400-ge tarta is- shara ótkiziledi. Al mundaı jıyndardyń máni men mańyzyna eshkim kúdik keltire almasa kerek. Bastysy, atqarǵan jumysymyz elenbeı, eskerilmeı jatqan joq. Qalalyq ákimshilik QazUTÝ-dy «Eń belsendi ýnıversıtet» ári jataqhanasy «Eń taza oqý orny» dep tanydy.

Stýdenttik klýbtardyń jumysy da jolǵa qoıylǵan. Aıtarym, bulardy bireý májbúrlegen joq. Bul erikti túrde, jastardyń qalaýymen qurylǵan uıymdar jáne olardy ortaq qundylyqtar biriktiredi. Sońǵy úsh jylda osyndaı oı- pikiri, kózqarasy, ustanymy uqsas klýbtardyń sany 53-ten 123-ke deıin jetti. Sonyń nátıjesinde, stýdentterimizdiń kózqaras aıasy keńeıdi. Jastarymyz qala boıynsha uıymdastyrylatyn túrli aksıalarǵa, senbilikterge árdaıym uıytqy bolady. Men muny maqtanyshpen aıtamyn. 

JASTARǴA JAǴDAI JASALYP JATYR

[caption id="attachment_8248" align="alignleft" width="458" class=" "] Qazir 28 sporttyq seksıa men shyǵarmashylyqty shyńdaıtyn 16 úıirmege qatysatyn stýdentterimizdiń sany 4000-ǵa jetti.[/caption]

Materıaldyq tehnıkalyq bazasy, ınovasıalyq tehnologıalardy kiriktirý jaǵynan Ortalyq Azıa kóleminde QazUTÝ- ǵa teń keler oqý orny joq. Qazir bizde 262 oqý zertteý zerthanasy, 3 ǵylymı zerthana jáne 14 ǵylymı ortalyq bar. Munda biregeı qurylǵylar ornatylǵan.

Bizdegi ınternettiń jyldamdyǵy sekýndyna 120 Mb, al tutas ýnıversıtettegi kompúterlerdiń sany qazirgi kúni  4000-ǵa jetti. Iá, jasyrary joq, qazirgi jastarǵa ǵalamtor qajet. Osyny eskergen ýnıversıtet basshylyǵy bilim ordasyndaǵy jataqhanalardyń barlyǵyna tegin ınternet ornatyp berdik. Budan artyq ne kerek? Aıtpaqshy, qazir 344 oryndyq jataqhananyń qurylysy júrýde. Bizdiń oqý ornyna tapsyrǵysy keletin jastardy qýandyryp qoıaıyn, Alataý aýdanynda oqý korpýsy, jataqhanasy ári tájirıbelik zaýyty bar úlken stýdentik keshen salý týraly jobalyq qujat ázirlenip jatyr.

Munyń bárin biz, bir ózimiz atqaramyz desek, artyq aıtarmyn. Bilim ordasynyń materıaldyq tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtýǵa «Qazsınk», «2 KEI», «GeoQurylysInvest», «Leica Geosystems Kazakhstan», «VMS Kazakhstan», «KAZGOR», Datamine international, Phoenix geophisiecs, INJSERVIKO, AUTODESK, SIEMENS, Honeywell, Kaz­DevSolution, Gorelteh  CORTEM GROUP kompanıalarynyń qosqan úlesi zor.

 Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń muryndyq bolýymen «Parasat» holdıńiniń quramyna kiretin ınstıtýttardy Q.I. Sátpaev atyndaǵy QazUTÝ-men biriktirý jumystary oılastyrylýda. Mundaı, Ulttyq deńgeıdegi zertteý ýnıversıtetiniń qurylýy Qazaqstandaǵy ǵylym men bilimniń damýyna dańǵyl jol ashady. Buǵan kúmánim joq.

TÚIİN

Iá, toqsan aýyz sózdiń de tobyqtaı túıini bolady. Óziniń 80 jyldyq torqaly toıyn QazUTÝ tolaıym tabyspen qarsy alyp otyr. Alaıda ujymnyń aldynda atqarylýy tıis jumystar áli de bolsa jetip artylady. Bolashaqta biz, Úshinshi ındýstrıaldy revolúsıanyń talaby men talǵamyna saı keletin mamandyq túrlerin ashýdy josparlap otyrmyz. Bilim ordasy, budan syrt, biliktilikti rastaıtyn táýelsiz Ortalyqtar qurýǵa belsene aralasyp otyrǵan jaıy bar. Sonymen qatar, óndiris oryndarynyń suranysyna saı mamandar ázirleý kún tártibinde tur. Al Qazaqstannyń geologıalyq klasterine arnap oqý ordasynyń ustazdar ujymy  munaı-gaz júıeleriniń shókken baseınderine geodınamıkalyq, geohımıalyq jáne termobarıalyq úlgiler ázirleýde. Mundaǵy bizdiń maqsat kómirsýtekti shıkizattyń qoryn kóbeıtý. Sonymen birge, qazba baılyqtyń qoryn baǵalap, boljam jasaýda da belsendilik tanytyp otyrmyz.

QazUTÝ jańa mobıldi, mýlmedıalyq, nano jáne ǵaryshtyq tehnologıalardy ázirleý men bolashaq energıasyn izdeý jobalarynyń belsendi qatysýshylarynyń biri. Ýnıversıtet atom energetıkasyna arnalǵan arnaıy baǵdarlamany oqý isine kiriktirip jatyr. Bul tarapta ıadro hımıalyq tehnologıa, ıadrolyq energetıkalyq qurylǵylar baǵyttary negizinde kadrler ázirleıtin bolamyz. Sonymen birge, ǵarysh salasyn jete meńgergimiz, ıgergimiz keledi. Osy maqsatta bolashaqta ǵaryshqa «Polıteh-1» jer serigin ushyrý josparda bar.

Álemdik deńgeıdegi oqý ornyna aınalý, bul birinshi kezekte ýaqyt talaby. Al alǵa qoıǵan maqsatqa qol jetkizý úshin bizdiń ýnıversıtet ujymy aıanbaı eńbek etý kerek. Saıyp kelgende, adam pikirin qurmetteýge negizdelgen ujymdyq uıymshyldyqtyń arqasynda biz Qazaqstan ekonomıkasyn bilikti ınjener kadrlarmen qamtamasyz ete alamyz.