Bul maqalada XVIII ǵasyrda qazaq jerin jaýlap alýdy kózdegen dushpanmen soǵysqan batyrlar týraly shejirelik tarıhı derekter salystyrmaly taldaýǵa alynǵan. Maqalada Qazaqstannyń shyǵys, ońtústik-shyǵys jáne ońtústik ólkelerinde 1760-1780 jyldardaǵy áskerı-saıası oqıǵalar qarastyrylady.

Kilt sózder: qazaq, tarıh, batyrlar, shejire, han Abylaı, Jetisý ólkesi

Qazaqstannyń búgingi damýyndaǵy oqıǵalar jańǵyrý úderisimen baılanysty. Álemniń jahandaný qubylystary ult pen ulystardyń jınaqy, yntymaqty, uıymshyl bolýdy talap etedi. Jaryqqa shyqqan Elbasy N.Á.Nazarbavtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamlyq maqalasy elimizdiń aldaǵy damý qadamdaryn aıqyndap berdi. Elbasy: elimiz jańa tarıhı kezeńge aıaq basty, kúlli jer júzi bizdiń kóz aldymyzda ózgerýde degen paıym jasap, álemdegi oqıǵalardy oı eleginen ótkizip, qorytyndy jasaý qajet, qoǵamdyq sana jańǵyrýynyń negizgi qaǵıdalaryn qalyptastyrý kerek, sonyń mindetin atqaratyn memleket júrgizetin sharalar – Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýy, - dep, óziniń keshendi oı-pikirlerin bul maqalada aıqyn bildirdi, bolashaqta nátıjeli, qarqyndy damý úshin baǵdar berdi [1].

Keleli oılar aıtylǵan sol maqalada, ekonomıkalyq jańǵyrý men saıası reformalardy jalǵastyratyn rýhanı jańǵyrý bolmaq, ol tek búgin ǵana bastalǵan jumys emes, 1998 jyldy «Ult tarıhy men birlik» jyly etip jarıalaý, 2004 jyly «Mádenı mura», 2013 jyly «Halyq – tarıh tolqynynda» memlekettik baǵdarlamalarynyń júzege asyrýymen jalǵasyp keletinin atap ótti. Ult retinde jańǵyrýdyń eń basty sharty – ulttyq kodty saqtaı bilý. Ulttyq salt-dástúr, joralǵylarymyz, tilimiz ben mýzyka, tarıh jáne ádebıet, bir sózben aıtqanda ulttyq rýh boıymyzda máńgi qalýǵa tıis. Ulttyq kod, ulttyq mádenıet saqtalmasa, eshqandaı jańǵyrý bolmaıdy, óıtkeni, kez kelgen halyq ánsheıin birige salǵan qaýym emes, shyn máninde ult etetin mádenı-genetıkalyq kod negizinde el bolyp tutasqan týraly mańyzdy tujyrym sol maqalada aıtaldy. Ulttyq kod degenimiz – ulttyń mádenı sımoldarynyń jıyntyǵy dep túsinýmiz kerek.

Memleket tarıh, saıasattaný, áleýmettaný, fılosofıa, psıhologıa, mádenıettaný jáne fılologıa ǵylymdary boıynsha stýdentterge tolyqqandy bilim berýge qajetti barlyq jaǵdaıdy jasaýǵa tıis, - dep mindet qoıǵan Elbasy, «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda: biz tarıhtyń ashshy da tushshy sabaǵyn ózimiz aıqyn túsinýimiz kerek, HH ǵasyr halqymyz úshin qasiretke toly, zobalań da zulmat ǵasyr boldy, ulttyq damýdyń kóneden jalǵasyp kele jatqan ózimizge ǵana tán joly birjola kúıretilip, qoǵamdyq qurylymnyń bizge jat úlgisi eriksiz tańyldy, endi bótenniń bizge tarıh týraly ózderiniń sýbektıvti paıymdaryn tyqpalaýǵa qaqysy joq, - degen oılaryn aıta kele, qazaq halqynyń taǵylymy mol tarıhy men erte zamannan arqaýy úzilmegen ulttyq salt-dástúrlerin aldaǵy órkendeýdiń berik dińi – tól tarıhymyzǵa, babalarymyzdyń ómir saltyna bir sát úńilip, kózi ashyq, kókiregi oıaý bolýǵa umtylý, jaýapkershiligi joǵary Birtutas Ult bolý qajet, týǵan jerge, onyń mádenıeti men salt-dástúrlerine aıryqsha ińkárlikpen qaraý qajet, - degen asa mándi tujyrymdar jasady. Árıne, endi óz taǵdyrymyz óz qalymyzda, bul táýelsizdiktiń bizgen berge syıy, óz aldyna derbes el bolýymyzdyń arqasynda júzege asyrylady.

Rasynda, tarıh taǵylymy qaı zamanda bolmasyn ult úshin erekshe mańyzdy. Qazaq halqynyń kórgen qasireti, zobalań, zulmaty HH ǵasyrda adam aıtqysyz boldy. HVII-XVIII ǵasyrlarda da qazaq halqynyń basynan nebir qıyn, aýyr kúnder ótken. Udaıy jan-jaqtan jaýgershilikke ushyrap, qyrǵyndalyp otyrǵan kóshpeli eldi kóshpeli turmysqa májbúrlegen bir jaǵynan

mal sharýashylyǵynyń talaby bolsa, ekinshi jaǵynan, ǵasyrlar boıy áralýan syrtqy jaýlardyń otyryqshylyqqa yryq bermeýi de jáne bar. Otyryqshy bolyp baıyz taba almaǵan qazaq halqynyń qazirgi quramyndaǵy rýlar Eýrazıanyń ulanǵaıyr dalasynda mol, jınama-jaıly bolýyna qaraı bir óńirdi qystap, qysqy tebini taýsylyp, oty azaıǵan soń erte kóktem men qar sýynan bastap kókteýge, odan kún uzap, kún jylynǵan saıyn qystaýdan taıaý kókteýden uzap arǵy jol jaıylymyn jaılaýyna jyljyp, malyn qomdandyryp, kúz túse kóktemnen beri ótken maýsymdyq óristerdi qaıta basyp, kúzeýden yqtyrmaǵa, odan qystaýyna qar bekı ǵana kelip oralyp otyrǵan.

Tarıh derek kózderiniń mańyzdysy – halyq jadysy. Ony shejire dep ataımyz. Shejire qazaqtyń rýhanı qazynalaryn saqtap jetkizdi. Shejirelerdiń bir qabatyn úlken rýhanı mura jıyntyǵy quraıdy. Mundaǵy qazaqtyń dástúrli oı-sanasy, minez-qulqynyń úlgileri bıler sózinde, sheshendik sóz ben basqa da halyq danalyly nusqalarynda jınalǵan, qazaqtyń ańyz-ápsanalarynan quralǵan. Shejireniń mazmunyndaǵy osy qurylymdar - basqa qabattar ishinde - ata jurt, jer-ana, jer-uıyq sıaqty asyl uǵymdarǵa qatysty qazaqtyń dástúrli tarıhı geografıasy men toponımıkasy týraly túsinik beretin bir top tól derektemelik úlgiler. Jer – halyqtyń basty baılyǵy, babalardyń murasy, amanaty. Jer qorǵaý jolynda talaı batyrlar jer jastanǵan. Qazaq halqy tarıhta zobalań, zulmat, qýǵyn-

súrgin, qyrǵyn men asharshylyq kórgen bolsa, sonyń astarynda ulttyń ómirshendigi úshin, jeri qazynaly, baı bolǵany úshin boldy. Jerdi saqtaý amaly qaı zamanda bolmasyn, elshilik, mámilegerlik, oǵan kónbese jankeshtilik, batyrlyq, erlik jolymen iske asqan.

Qazaqtyń dástúrli soǵys óneri eldi qorǵaý maqsatynda jasaq quryp, áskerı qurylym uıymdastyrý, qarýlaný, qarý túrlerin ıgerý, semserlesý, naızalasý, joryqqa shyǵý, shep qurý, soǵys salý, shaqaısqa túsý ádisteri men tásilderiniń jıyntyǵy retinde ejeldegi saqa, ǵun, túrik dáýirinen jalǵasyn tapqan. Keshegi Abylaıdyń zamanynda da solaı bolǵan. XVIII ǵasyrdaǵy jaýgershilik zamanda qazaqta erjúrek nebir myqty erler bolsa, sonyń ishinde Qanjyǵaly Bógenbaı, Er Jánibek, jádik Jantaı, kókjarlydan kókjal Baraq, muryntaıdan bı Boranbaı, shanshyquldan Berdiqoja, baıǵanadan batyr Shórek, Er Qasabaı, toǵas Qosaı, Er Dáýletbaı, Qaz daýysty Qazybek, úısinnen Raıymbek, qaptaǵaıdan qara Shoqaı, Kókjal baraq, Shynqoja, Berdiqoja, jáne taǵy basqa kóptegen batyrlar bar edi. Bulardyń ishinde Berdiqoja batyr qazaq-jońǵar arasyndaǵy soǵystyń sheshýshi kezeńine aınalǵan 1750-1760-shy jyldardaǵy shaıqastarda batyrlyǵymen erekshe tanylyp, ásirese Abylaı hannyń 1765-1779 jyldardaǵy qazaqtyń qalmaqtan bosatyp alǵan jerin ıelenip alýdy murat qylǵan qyrǵyzdarǵa qarsy joryqtarda mańyzdy ról atqarǵan [2]. Bul batyrlar týraly tarıhı málimetter keltirgen tarıhshylar – Sh. Ýálıhanov [3], M.-

J. Kópeıuly [4], Q. Halıd [5], orys zertteýshileri, sonyń ishinde kapıtan I.G. Andreev (1744-1824) jazbalary negizgi tarıhı derek kózderiniń biri bolyp tabylady [6]. Sh.Sh. Ýálıhanov jazyp qaldyrǵan, "Qazaq shejiresi", "Qazaq handary men sultandarynyń shejiresi", "Abylaı", "Qyrǵyz rýlary", "Uly júz týraly", "Ońtústik Sibirdegi taıpalar", "Uly júzdiń ańyz-ápsanalary", "XVIII ǵ. batyrlar jyry", "Shona batyr týraly ańyz" atty áıgili eńbekteri bar.

M.-J. Kópeıuly «Qazaq shejiresi» eńbeginde Berdiqoja batyrdyń qazasy týraly birqatar derekter keltirilgen. Dushpan qolynda qalyp, ózin jaý óltirerin bilgen soń, joldasyna: «Jaý jerinde qaldym ǵoı, meniń súıegimdi alyp kete almassyńdar, bir barmaǵymdy kesip alyp, mańaılas jerge kómińder de, soǵan tam salyp, “Berdiqoja tamy” atańdar. Meni esine alǵandar duǵa qylyp óter», – depti. Sodan bul tamdy jurt birde «Berdiqoja tamy», birde «Barmaq beıit» dep ataıtyn kórinedi. Qazaq tarıhynan kóptegen tarıhı derekterdi jınap, hatqa túsirgen tarıhshy M.-J.Kópeıuly jazbalarynda: «Abylaı hannyń zamanyndaǵy qazaq jurtynan shyqqan batyrlar – qarakereı Qabanbaı, qanjyǵaly Bógenbaı, Qaz daýysty Qazybek, Shaqshaquly Jánibek, kókjarly Kókjal Baraq, shanyshqyly Berdiqoja, syrym Malaısary, on san Orta júzge uran bolǵan Er Oljabaı, baltakereı Tursynbaı, taraqty Baıǵozy, Malaı jádigerden Jaýǵash, Bıǵash, bóri tondy bórte atty bóribas Ormanshy, Aqsary, Shotana, qozǵan

Bekshe mergen, qaraýylshysy álteke Jıdebaı, ýaq Baıan batyr. Bul aıtylǵan batyrlardyń bári de buzaý jaryp batyr atanǵan emes, jalǵyz júrip qalmaqtyń qamalyn buzǵan batyrlar. Altyn qaqpaly qorǵandy buzatuǵyn jolda syrym Malaısary da bar edi, shanyshqyly Berdiqoja da bar edi», – dep shejirege jazǵan. Máshhúr Júsip Kópeıuly «Abylaı zamanyndaǵy eń ataqty, senimdi batyrlardyń biri bolǵan» dep sıpattaıtyn Berdiqoja sol soǵysta oırattardyń birneshe batyryn jekpe-jekte jer jastandyryp, áskerin shabýylǵa sheber uıymdastyra bilgendigi halyqtyń jyr-dastandarynda aıtylady. «Abylaıhan Berdiqoja batyrsyz keńes ótkizbegen, joryqqa da shyqpaǵan» – dep, derek kózderi syr shertedi. Uly júzde ony Tóle bıden keıingi iri saıasatker, dańqty qolbasshy, sheber dıplomat retinde ulyqtaǵan. Kókbaı aqyn Janataıuly (1861-1925) «Abylaı han» dastanynda:

Kereıden joldas qyldy Jánibekti,

Shetinen osaly joq bári myqty.

Ol qolda kúshi basym esh adam joq,

Tas júrek botaqara Tynybekten.

Ne qylsa turady eken hanǵa qarap,

Ań aýlap ketedi eken tarap-tarap.

Shanyshqyly Berdiqoja taǵy da bar,

Qalmaǵan han artynan kókjal Baraq, – dep jyrlaǵan.

Oıshyl tarıhshy M.-J. Kópeıuly Berdiqoja batyrdyń jerlengen jeri týraly: «Daǵandeli ózeniniń jaǵasyna tam salynypty, shoshaq mola bul kúnge deıin qulamaı tur. Daǵandeli ózeni Qarqaralyǵa qaraǵan eldiń shetinde, Kókshetaý, Dýana taýlarynan kórinip turady», – dep jazǵan.

1781 jyly Abylaı han qaıtys bolady. Han dúnıeden ozǵan soń, qyrǵyz ósh alýǵa kirisip, qazaqtyń malyn aıdap áketip, adamyn óltirgen. İle boıyndaǵy qyrǵyzdar Ádil sultannyń ıeliginde turǵan qazaq jerine qaıtadan kóz alartyp, jerin, malyn tartyp alyp, halyqty qyrǵynǵa ushyratady. Osy kezde Aıagóz mańynda otyrǵan Berdiqoja batyr qolyna qarý alyp, qaıtadan atqa qonady. 1785 jyly Berdiqoja batyr bes júz jigit ertip joryq jasap, qyrǵyzdy baryp shapqan, kóptegen qyrǵyzdy tutqynǵa túsiredi. Óshtesken qyrǵyzdar batyrdy qolǵa túsirip, kegin alýdy oılas-tyryp, aqyry degenine jetedi. Araǵa jansyz jiberip, sonyń kómegimen shaǵyn qolmen qapysyz jatqan batyrdy shabady. 1786 jyly qyrǵyzdar Berdiqoja batyrdyń aýylyna tıisip, ózin qolǵa túsirip, qol-aıaǵyn baılap elderine alyp ketken. Jol-jónekeı Berdiqoja ózin óńgerip bara jatqan adamdy mert etken. Bul qylyǵy úshin onyń basyn, aıaq-qolyn kesip, qarynyn qyrnap, álginiń bárin sonda tyqqan, – dep jazýshy Á. Kekilbaev «Talaıǵy Taraz» kitabynda kórsetken. “Qyrǵyz shejiresi” atty 2007 jyly jaryqqa shyqqan kitapta Berdiqoja batyrdyń Esenqul bastaǵan kóp qolmen shaıqasyp, qaza tapqany jazylǵan.

Reseı ofıseri, kapıtan I.G. Andreevtiń «Orta júz qazaqtarynyń sıpattamasy» atty eńbeginde Berdiqoja týraly jazýyna qaraǵanda, Berdiqoja bastaǵan Shanyshqyly aýyly malǵa baı, jylqysy kóp, uzyn sany úsh júz shańyraq bolypty. Berdiqoja batyr az ǵana qolmen qyrǵyzǵa shaıqasqa attanady. İle ózenine kelip, qyrǵyzǵa taıaý aıaldaıdy. Qazaq qoly artta qalǵan jasaqty kútip attaryn otqa jiberedi. Osy kezde qyrǵyzdyń jasaǵy, shamamen 80 adam, olar da attanysqa shyqqan eken, qos tigip beıqam jatqan qazaqtyń ústinen túsedi. Berdiqojanyń basyn shaýyp, dalaǵa tastap ketedi. Mundaı sumdyqty kórgen qazaqtyń artynan kelgen jasaǵy qyrǵyzdardy qýa jónelip, urysta jeńip, Esengeldi manaptyń ulyn tutqynǵa túsirip, batyrdyń súıegin eline alyp qaıtady. Berdiqoja batyr XVIII ǵasyrda jońǵar basqynshylaryna qarsy 100-den astam shaıqasqa qol bastap kirip, jeńiske jetkeni aıtylady. Sonyń ishinde 1723-1725 jyldary qazaq jeriniń shyǵys, ońtústik-shyǵys ólkelerin, Tarbaǵataı men Jetisýdy, Syrdarıanyń orta aǵysyna deıingi jerlerdi jaýdan bosatýda, 1726 jyly Shubar teńizi mańyndaǵy shaıqasta, 1729 jylǵy mamyr, maýsym aılarynda Ańyraqaı shaıqasynda, Berdiqoja bastaǵan qazaq qoly jaýdy talqandaǵan. 1723 jyly qazaq eliniń basyna kún týǵan aýyr kezeńde batyrlar rýlastarynan jasaq quryp, el men jerdi qorǵaýǵa attanady. Sol kezde han ordasy – Túrkistandy qorǵaýǵa shyqqan Elshibek batyr, múıizdi Ótegen batyr, Tileýke batyr, Bógenbaı batyr, Qabanbaı batyr, Baraq batyr, Malaısary batyr, Er Jánibek batyr, Sámen batyrdyń qataryna Tashkentten Qoıgeldi men Berdiqoja batyrlar jasaq quryp, qatar soǵysady. 1723-1725 jyldar aralyǵynda qazaq jeriniń Jetisýdan Syrdarıanyń orta aǵysyna deıingi jerdi basyp alǵan jońǵarlarǵa qarsy kúreste Berdiqojanyń jasaqtary erligimen kózge túsedi. 1726 jyly Ordabasy taýyndaǵy jıynda Tóle bı, Qazybek bı, Áıteke bı halyqqa jaýǵa qarsy uran salǵanda, bas qolbasshy bolyp Ábilqaıyr sultan saılanyp, shaıqasta Qoıgeldi, Berdiqoja batyrlar óz jasaqtarymen Shubar teńizi mańynda qalmaqtarmen shaıqasyp, jeńiske jetedi. Máshhúr Júsip Kópeıuly:

Taýynyń Arqar degen aty Qulja,

Jigitter, atqa túıe tegin olja

Han Abylaı attandy degendi estip,

Kelipti shanyshqylydan Berdiqoja! –degen.

Tashkent qalasynyń turǵyny B. Turdybekqyzy atalarynan estigen eskilikti áńgimelerinen aıtqan deregi boıynsha, Berdiqoja batyr han Abylaıdyń shaqyrtýymen jaýǵa qarsy maıdanǵa attanǵanda, elimen qoshtasyp, bes tý bıe soıyp arýaqtarǵa as bergen eken. Shamamen, bul myń-myń jarym adam shaqyryp berilgen asqa uqsaıdy. Berdiqoja batyrdyń Abylaıdyń týy astynan tabylýy – HVIII ǵasyrdyń 50-jyldary dep shamalaýǵa bolady. Abylaı hannyń epti saıasaty men 

kóregendigi, eń bastysy, jeńisti joryqtar nátıjesinde dúrbit-oırat birjola talqandaldy. İzinshe, Qazaq ordasy abyroımen aıaqtaǵan shúrshit-qazaq soǵysy bastaldy. Berdiqoja batyrdyń bul urystarǵa da qatysqan bolýy tıis. Ásirese, han Abylaıdyń 1766-1768 jyldardaǵy Qoqanǵa qarsy júrgizgen, Tashkentti qaıtaryp alatyn joryqtarynda júrgeni anyq.

1750 jyldary qazaq batyrlary jerin basyp alǵan qalmaqqa qarsy azat etý soǵysyna kirisedi. Qangeldi batyr bastaǵan jasaqtar qalmaqty İleden bastap Shelek pen Sharyn ózenderiniń arǵy betine qýyp shyǵady. Al, shapyrashty Naýryzbaı batyr bastaǵan jasaq, ishinde múıizdi Ótegen, shanyshqyly Berdiqoja batyrlar, Úshalmaty, Úshqońyr jáne Qordaıdan arǵy jerlerdi azat etýge kúsh salady. Batyrlar jaýǵa qarsy qaı kezde de tastúıin bolyp, jumyla birigip qımyldaǵanda, alban Raıymbek batyr bastaǵan qol jońǵardy Kegen, Narynqol, Súmbege deıin yǵystyrǵan. Bul týraly, «Qabanbaı – halyq batyry» jyrynda:

Qabanbaı, er Bógenbaı batysta edi,

Olar da qalmaqpenen atysta edi.

Shaıqasyp Jetisýda jatyr edi,

Aıqasy barlyǵynyń qatysty edi.

Qazybek, Berdiqoja, Raıymbek,

Osylardyń barlyǵy ár tusta edi, – degen tolǵaý batyrlardyń jankeshtiligin sýretteıdi. 1752 jyly Orta júzdiń jáne Uly júzdiń batyrlary birigip, Shymkent, Saıram jáne Syr boıyndaǵy basqa da qalalardy

jaýdan tazartyp, Tashkentke Tóle bıdiń bılik basyna kelýine kómektesedi. Osy urysta da Berdiqoja erekshe kózge túsedi. Berdiqoja batyrdyń jaýdyń zulymdyǵy ótken 1750-1752 jyldarda keskilesken urystarda da jan aıamaı shaıqasqany týraly naqty derekteri bar. Sın ımperıasy 1755-1758 jyldary qalǵan jońǵardy joıyp jibergennen keıin, qazaq dalasynda azdap tynyshtyq ornaıdy, biraq irgedegi qazaq aýyldaryna qyrǵyzdardyń shapqynshylyǵy kúsheıe túsedi. Zertteýshi Ú. Búrkitbaeva bunyń sebebin bylaı túsindiredi: «qazaq jeri qalmaqtan bosaǵan soń, sol jerge qyrǵyzdarmen jer daýy bastalady, qyrǵyzdar qalmaqtar qazaq tarapynan súrilgen coń, İleniń basyn, Úsharaldy ber degenine qazaq kónbegen, qazaq: «ol bizdiń kóneden kele jatqan Úısin jeri», - dep kelispegen [2]. Sodan keıin qa-zaqpen soǵysýǵa Qapqa degen jerde qol jınaǵan. Sadyr sol jerde qazaqty shaýyp, Shymkentke yǵystyrady. İleniń basyndaǵy qazaqqa da tıise bastaıdy. Shý men Talas, Qarataý men Jetisýdiń kóp bóligin qyrǵyz shaýyp, halyqqa oısyrata qyrǵyn ákeledi» dep jazǵan.

HVIII ǵasyrdaǵy qazaq pen qyrǵyz arasyndaǵy osy qaqtyǵystar qalaı týyndap, qalaı aıaqtalǵany týraly izdenis jasaǵan M. Ábdikimuly tarıhtan biraz tyń derekter keltirgen [7]. 1749 jylyń kókteminde Berdiqoja batyr ásker bastap, Shymkent, Saıram jaqtaǵy qalmaqty qýýǵa attanady. Osyny paıdalanǵan adyǵyn-taǵaılar Shatqaldaǵy dýlat, sirgeli, qańly-shanyshqyly aýyldaryn shabady. Qyrǵyzdyń sarybaǵysh, solty, saıaq, buǵy sıaqty rýlary Ystyqkól jaǵasyndaǵy aǵaıyndarymen sóz baılasyp, Jetisý, Talastaǵy qalmaqpen til tabysyp, Alataýdyń qazaqqa qaraǵan betin, Shýdyń orta tusyn, Áýlıeata, Úshalmaty, Úsharal jerin, İleniń sol jaǵalaýyndaǵy Sarytaýqum jaılaýyna ornyǵyp almaqshy bolady. Qyrǵyzdyń Aron batyry Shýdyń tómengi tusyna, al Qoshoıuly Jamansart Shýdyń joǵarǵy tusyna jaıǵasyp, Sýsamyr men Talas boıyndaǵy Úlken Qaqpa ólkesin saıaq rýynyń basshysy arzymat Sadyr ózinshe enshilep, buǵy Tynaı bı, Sadyq bı, saıaq Qashyke, Atake, Berdike batyrlar Toraıǵyr asýy etegine ornalasady. Qusshy, sary, qytaı rýlary – Talastyń orta tusyna, shyǵysy – Merkeden Úsh Almaty, Ystyq Ataǵa, soltústigi Sarytaýqumǵa deıin oryn tebedi. Birer aı ótkennen keıin Qastek, Samsy, Áýlıeata, Túımekent, Quraǵaty, Shoqpar, Qulan tóńiregin basyp alady. Qazirgi ákimshilik-aýmaqtyq bólinis turǵysynda, Almaty oblysynyń batys aýdandaryn, Jambyl oblysynyń Baızaq, Qulan, Merki, Shý, Qordaı aýdandarynyń shyǵys, ońtústik jaǵyna tutastaı ıemdene bastaıdy.

Bundaı basqynshylyq áreketter qyrǵyz bıleri men batyrlarynyń ózara kelisýimen iske asady. Qazaq jerine basa-kóktep kirýine baılanysty qazaqtyń mal jaıylatyn órisi azaıady. Qalmaqtan ázer qutylyp, soǵystan shyǵyn kórgen qazaq, birden bas kótere qoımaıdy. Solty, sarybaǵysh, saıaq, sarynyń basbuzarlary qazaqtyń malyn aıdap áketip, eldi

mekeninen qýyp, tynyshtyq bermegen. «Bularyń qalaı?» – degen qazaqqa, olar: «Sender İleni, Úsharaldy bosatyp, Arqaǵa kóshińder! Talastan Shymkentke deıingi aradan óziń ketpeseń, kúshpen ketiremiz» - dep qoqan-loqqy jasaıdy. Qazaqtar: «bul ólke ejelden beri úısin jeri, osy óńirdi keshe qalmaq basyp alǵanda úniń shyqpaǵan edi, sonda nege attandamadyń?» – deıdi. Sodan eki jaq soıyldasyp, adam shyǵyny bolady. Qazaqtyń kónbeıtinin uqqan Sadyr men Esenqul, qyrǵyzdyń batyrlaryn jınap alyp, qazaqty Shymkentten asyrmaqshy bolady. Kóp qolmen joryqqa attanyp, jolda bárin japyryp-qyryp, degenine jetkendeı bolady. Qarataýdyń Shaıanǵa asatyn beli ústinen shekara belgisi retinde qorǵan saldyryp, «Qyrǵyz Sadyr qamaly» dep ataıdy. Qazaqqa «endi Jetisýdan Qarataýdyń osy shegine deıin, jáne Shymkentke deıingi jerden dámelenbe!» - deıdi. Sadyr ózin «qyrǵyzdyń hanymyn» dep jar salady. Bul oqıǵa qazaqtyń qalmaqty Jetisý, Aıakózden qýyp jatqan 1749 jyldyń jazynda bolǵan eken.

1752 jyly Tóle bı Balqash jaqtan Berdiqoja batyrdy aldyrtyp, Talastan aryz aıtyp kelgen kelgen qazaqtardy ertip alyp, Qarataýda otyrǵan Abylaı hanǵa barady. Abylaı bul kezde Orta júzge han, biraq sózi bútin Alashqa júrip turǵan kezi. Bulardyń aryzyn tyńdap, han Abylaı: «Qalmaqtan jańa qutylyp otyrǵanda, qyrǵyzǵa qarsy soǵysaıyq dep otyrsyńdar. Qoqan, qytaı, orys úsheýiniń biri alda-jalda bizge qol salsa, burynnan bir tuqymdy boz úıliniń balasy edik, bir kómegi tıer edi»,– deıdi. Tóle bı Abylaı hannyń bul sózine kónedi. Berdiqoja batyr Jápek batyrmen birge Kókjal Baraq sultanǵa baryp, Baraq batyr Berdiqoja batyrǵa arǵyn men naımannan qatarynda tórt myń sarbazy bar qol beredi. Abylaıdyń bul sózin qyrǵyz shejiresi sóıletip tur, shyndyǵyn bir Alla biledi.

1754 jyly Berdiqoja batyr men Jápek batyr qaramaǵyndaǵy myń qaraly qoldy olarǵa qosyp, Esenqulǵa qarsy attanady. Bul habardy sholǵynshy arqyly bilip otyrǵan qyrǵyzdyń bas bıi Esenqul Qashyke, Kebek, Bólekbaı bılerdi shaqyryp, qazaqtardyń qol quryp jatqanyn aıtady. Kókjal Baraq pen Berdiqoja bastaǵan qol sol kezde Qastekten asyp, Boraldaıdaǵy Qashyke batyrdyń aýylyn shabady. Solty men sarybaǵysh atqa qonyp, qarsy atoı salady. Shý boıynan kóp áskermen kómekke kelgen Sadyr Esenqulǵa qosylady. Kúndizgi soǵysta eki tarap ta jeńiske jete almaıdy. Biraq tyń kúshpen tolyqqan Esenquldyń qoly qazaqty qapyda shabady. Shaıqasta Baraq, Jápek, Qaýmen, Jaısań batyrlar sheıit bolady. Qyrylǵan qazaqtyń basyn kesip alyp, Sadyr kállamunara turǵyzady, «kókjal Baraqty aldym, jalǵyz kózdi Qaraqty aldym» dep maqtanady. Qaraq dep Qabanbaıdyń inisi Qaraqursaqty aıtqan eken. Bir jyldan keıin Sadyr Sozaq pen Sholaqqorǵandaǵy qazaq aýyldaryn shapqan, Keles, Qazyǵurttaǵy eldi shapqan, tutqyn alyp, mal aıdap ketedi. Sadyr bul aımaqtardy shaýyp jatqanda Berdiqoja batyrdyń qolynan ajal tapqan baıaǵy Shonyq batyrdyń balasy Erejep Shymǵan taýynan alty júzdeı alamanymen túsip, Shyrshyq pen Qarjantaý bókterindegi jurtty shapqan. Esenqul İle boıyndaǵy qazaqty qýyp, ózenniń oń jaǵyna asyryp jiberedi eken.

1759 jyly Hanbaba men Ábilpeıiz Shatqal men Ferǵana shegindegi qyrǵyzdy shabady. Qazaq pen qyrǵyz arasyndaǵy osy shıeleniske 1760 jyly Qytaı úkimeti aralasyp, «tatý turyńdar» dep elshi jiberedi. 1764 jylǵa qaraı Qytaımen shekaralas óńirdi jaılaǵan naıman men úısin aýyldary úsh ret qyrǵyzdyń shabýylyna ushyraǵan. Ábilmámbet hannyń uıǵarymymen Abylaı han toıtarys berý úshin jorykqa daıyndalady. Qyrǵyzdar Sın úkimetinen Abylaı hannyń shabýylynan qutqarýdy ótinedi. Qytaı Abylaıǵa elshi jiberip, keshirýdi ótinip, budan bylaı qyrǵyz qatygezdikke barmaıtyndaryna sendirip, shabysty toqtatady.

1765 jyly qyrǵyzdar Qoqannyń bıleýshisi Eldana bımen birigip, Tóle bıdiń kenje uly Qojamjar basqaryp turǵan Tashkentti qazaqtardan tartyp almaq bolady. Muny estigen Abylaı han Túrkistannyń begi Baldybek tórege Qojamjarǵa áskerı kómek berýine buıryq beredi. Baldybek Abylaı hannyń hatyn jyrtyp, Túrkistan qazaq bıleýshilerine baǵynbaıtyn derbes ýalaıat ekenin málimdeıdi. Abylaı han Túrkistanǵa attanyp, Baldybekti táýbesine keltiredi [7]. 1766 jyly Abylaı han Tashkent aınalasyndaǵy Eldana bek pen qyrǵyzdar qolyn shabýǵa sherý tartady. Munda qoqan men qyrǵyz birigip, Tashkent túbindegi Piskent qorǵanyna áskerin tyqqan eken. Abylaı qorǵannan jan balasyn shyǵarmaı, bir jarym aıǵa qorǵandy qorshaıdy. Múshkil hálge túsken qoqan-qyrǵyzdar Abylaı hanmen kelisimge kelip, Ferǵanaǵa sheginedi. Abylaı han osy kezde Ábilpeıiz sultandy Talastaǵy Qarabota bıdiń qol astyndaǵy qyrǵyzdyń qytaı rýyn shaýyp kelýge jumsaıdy. Qoqan-qyrǵyz qoly Piskentten ketken soń, Abylaı Shymǵandaǵy qyrǵyzdardy jýasytyp, Qarabota bıdi tutqynǵa alyp otyrǵan Ábilpeıizge keledi. Abylaı han «budan bylaı tatý bolaıyq» dep kelisim jasap, Qarabota bıdi bosatady, onyń bir ulyn toǵyz adammen qosa amanatqa alyp, keri qaıtady [2].

1771 jyly Edildegi torǵaýyttar qytaıdyń qyrǵynynan bos qalǵan oırat jurtyna oralyp qaıta qonystaný úshin shyǵysqa bet alyp, qazaq jerin kesip ótpekshi bolady. «Shańdy joryqqa» shyqqan Edil qalmaqtary qazaq jerimen tynysh ótpeı, jolda kezdesken eldi japyryp júredi. Kiriptar kúıde kele jatsa da, jol-jónekeı soǵys salyp, qyrǵyn uıymdastyryp jyljyǵan. Qalmaqtyń bul qylyǵyn estigen qazaq batyrlary dereý Balqash boıyna jınalyp, jaýdy qarsy alady. Munda da úlken urys bolyp, ol birneshe aıǵa sozylady. Qazaq sarbazdary osy soǵysta júrgende, qyrǵyzdar ońtústiktiń biraz jerine taǵy ylań salady. Esenqul batyr Arqarlydaǵy botpaı rýynyń aýyldaryn talqandap, jylqylaryn aıdap bara jatqanda, mal men jan úshin arpalysyp, shaıqasqa túsken Sámen batyrdyń uly Ergenish pen qyzy Maqpaldy jáne birneshe adamdy óltirip ketedi.

Qyrǵyzdyń qazaqqa jasaǵan shabýyldary birneshe ret qaıtalanǵan, Qabanbaı batyrdyń týysynyń aýylyn da talqandaǵan. Bul týraly mynadaı derek bar: «uzaq jyldyq jońǵarǵa qarsy soǵys órti báseńdep, el ishinde bir mezgil tynyshtyq ornaǵan kúnderdiń birinde Qabanbaıdyń atalas týysy Qaraqursaq aýyly qyrǵyzdar jaǵynan qatty qyrǵynǵa ushyraıdy. Sodan Qabanbaı álgi aýylǵa kelse, búkil el túgel qyrǵynǵa ushyraǵan bolyp tek bir ǵana balanyń qara oshaqtyń astynda aman qalǵandyǵyn taýyp alady. Ústi-basy qap-qara balanyń túrine qarap, qaıran arysym-aı, senen de bir tuqym qalǵan eken ǵoı dep baıbishesine tabys etip baǵyp ósiredi. Keıin osy aýyldy qara qursaqtyń aýyly dep atap ketken eken. Qabanbaı mundaı jan túrshigerlik jaǵdaıǵa qatty ashýlanyp, «bul qyrǵyzdyń bizge ne qylǵany, óriste malymyz, tóskeıde basymyz qosylyp júrgen halyq edik, Qabanbaı qartaıdy dep bizdi basynǵany ma? Men bul qyrǵyzdan kek almaı qoımaımyn», - dep qatty nazalanyp qarsy joryqqa shyǵady. Qabanbaıdyń mundaı kúıde bolǵanyn qazaq batyrlary tutas estip, túgeli qasyna jınalady. Abylaıdyń ózi de kelip Qabanbaıdyń qaıǵysyna ortaqtasyp jalpy qımylǵa jetekshilik etedi. Sondaǵy jınalǵan batyrlardy bylaı dep aıtady: Qanjyǵaly

Bógenbaı, Er Jánibek, jádik Jantaı, kókjarlydan kókjal Baraq, muryntaıdan bı Boranbaı, shanshyquldan Berdiqoja, baıǵanadan batyr Shórek, Er Qasabaı, toǵas Qosaı, Er Dáýletbaı, Qaz daýysty Qazybek, úısinnen Raıymbek, qaptaǵaıdan qara Shoqaı, tentek mataı, teristańbalydan jalǵyz Qaraq, jáne basqa da kóptegen batyrlar bolǵan. Demek sol dáýirdegi qazaq batyrlary negizinen tutas jınalǵan eken. Sonymen olar túgel bas qosyp daıyndyqtaryn kórip jolǵa shyǵyp búgingi Tarbaǵataıdyń Barlyq, Qyzyltuz óńirlerin basyp ótip İleniń Tekestegi Attyń taýy degen jerge kelip toqtaıdy (qazaq shejire derekteri).

1773 jyly Abylaı qyrǵyzǵa ekinshi joryǵyn bastaıdy. Bul joly da Shý-Talas boıyndaǵy qyrǵyzdardy shaýyp, tynyshtandyryp qaıtady. Biraq eki el arasyndaǵy eski daý basylmaı, bes-alty jyl ishinde barymta men kezek-kezek shabýyl údeı túsedi. Qazaq jaǵynan Berdiqoja bastaǵan batyrlar reti kelse qyrǵyz aıyldarynyń topalańyn shyǵarady [7]. Qyrǵyz jaqtan Sadyr, Úsen, Teke tárizdi qol bastaǵan batyrlar Qarataý, Shymkent, Bılikól, Úshalmaty óńirindegi Uly júz ben Orta júz rýlaryn qan qaqsatady. Ásirese, Sadyr bir shapqan aýyl-shaharlardy úsh-tórt márte shaýyp, Shymkent, Sozaq, Sholaqqorǵan qalalaryn qıratady. Bul týraly qyrǵyzdardyń «Alymbek shejiresinde» jazylǵan. Sadyrdyń: «Kókjarly Baraqty aldym, jalǵyz kózdi qaraqty aldym», dep maqtanǵan sózin shejirede aıtyp ketken. Bul oqıǵalar qyrǵyzdyń

«Alymbek shejiresinde» aıtylǵan bolsa, qazaqta «Jalańash baba» áńgimesinde baıandalady. Qazaq handyǵy dáýirinde, han Abylaıdyń tusynda ómir súrgen tarıhı tulǵanyń biri – Jalańash baba esimdi áýlıe. Jalańash baba týraly alǵashqy derekterdiń birin qaldyrǵan qazaqtyń qalamgeri Sultanmahmut Toraıǵyrov «Qazaq» gazetinde jarıalanǵan «Jalańash baba» maqalasynda qazaq-qyrǵyz arasynda bolǵan qandy shaıqas oqıǵalaryn baıandaǵan [8].

Sol zamanda eki eldiń bir-birine jaýlyǵy asqynyp turǵan. Qazaqtyń batyrlary qarakereı Qabanbaı, qanjyǵaly Bógenbaı, shanyshqyly Berdiqoja, tuma Shynqoja, kókjal Baraq syndy erdiń asyldary bolǵan. Bir joly Kókjal Baraq pen tuma Shynqoja ekeýi myń áskermen baryp, Alataýdaǵy qyrǵyzdy shabady: qul alyp, kúń alyp, mol oljamen qaıtady. Biraq osy kezde qyrǵyz da Aqsý, Shymkent mańaıyndaǵy qońyratty shabýǵa daıyndalyp jatqan eken. Olar Alataýdy qazaq áskeri shapty degendi estip, artynan qýady. Aqyry, Shý ózeni boıynda qýyp jetip, qazaq áskerin túgel qyryp, basyn alypty. Sonda qolbasy Kókjal Baraq pen tuma Shynqoja batyrlar jaý qolynan qaza tabady. Sonda, qyrǵyzdyń Nádir bala men Sadyr bala degen batyrlary: «Kókjarly Kókjal Baraqty aldym, jalǵyz kózdi Qaraqty aldym» - dep maqtanyp, qazaq áskerin talqan qylǵanymen qoımaı, Aqsý, Shymkenttegi qońyratty shaýypty. Keterinde qyrǵyzdar Shý ózeni jaǵasyna bir bas, bir shymnan qalap, ólikten munara turǵyzyp ketipti. Qazaq batyrlary zyǵyrdany qaınap, Abylaıǵa urys bastaý úshin kelisim berýin ótinedi. Qora-las Jaýǵash batyrdy basshy etip hanǵa jiberedi. Kókjal Baraq, shapyrashty Qaýmen, Jápek, botbaı Jaısan ba-tyrlardyń qyrǵyz qolynan ólgenin aıtyp, atys-shabysty toqtatýyn suraıdy. El arasyndaǵy daý men barymtaǵa aralasqysy kelmeı han kónbeı otyryp alady. Rýbasylar aqyldasyp, aqyry Buqar jyraýdy ortaǵa salady. Buqar jyraýdyń aıtqany:

Eı, Abylaı hanym,

Qyrǵyz kókjarly Baraqty aldy,

Sart pek qazaqty aldy,

Sholaqqorǵan, Sozaqty aldy,

Seni almaǵyna az-aq qaldy», – dep salmaq sala, jan batyra jyr tógedi [2].

Ásirese, sháıitterdi qorlap, ólgen adamnyń basyn jınap, kállámunara turǵyzǵany týraly habar Abylaıǵa jetken soń han qaharyna minip, qyrǵyzdan ósh alýǵa attanbaq bolady. Abylaıdyń úsh áýlıesiniń biri Jalańash baba eken, jurt ony Jalańash áýlıe, nemese Jalańaıaq ázder dep te ataǵan. Jalańash áýlıeniń azan shaqyryp qoıǵan aty – Qoılybaı. Syr boıynda dúnıege kelgen. On úsh jasynan bastap áýlıe atanǵan. Urysta jaraly bolǵan Abylaı hannyń áskerlerin emdep-jazatyn bolǵan. Ózi úsh aǵaıyndy bolǵan, birinshi aǵasy Túgel, ekinshi aǵasy Kúshmán batyr eken. Qobyz tartyp, halyq emshisi bolǵan kisilerge aqylyn aıtyp, uǵyndyryp júrgen. 71 jasynda dúnıeden ótipti. Kóripkel retinde Abylaıǵa qyzmet etken, jońǵarmen jaýgershilikte aldaǵy kúndi boljap, jaýǵa shabar sátti dál belgileı bilgen degen derekter bar. Abylaı han osy áýlıeniń batasyn almaı joryqqa attanbaıdy eken. Bul joly da joryqqa shyǵar aldynda han batagóı danany izdetedi. Biraq ol qashyp ketken bolyp shyǵady. Aqyry ol Ertistiń jaǵasynda bir jalǵyz aǵash túbinde otyrǵan jerinen tabylady. Onyń qashyp ketýiniń syryn suraǵanda: «Kápirge atar jalǵyz oǵym bar edi, musylmanǵa atpaıyn dep edim» dep jaýap beripti. Onyń bul sózin estigen Abylaı: «Musylman musylmannyń etin ıtke jegizip, basynan kelte munara turǵyzyp, osynsha qorlaı ma eken? Júrmeseń Qudaı aldynda dostyq haqymdy keshpeımin», - dep, joryqqa birge barýǵa kóndiripti. Osylaı «súmbile týyp sumpıyp, at semirip kúmpıgen» shaqta (ıaǵnı, tamyz aıynda) Alataýdyń basyndaǵy jaılaýynan qyrǵyzdardyń túsip kele jatqan sátin ańdyp, Abylaı bastaǵan batyrlar manaǵy munaranyń basyna kelip toqtapty. Abylaı han adam basynan turǵyzylǵan munarany kórip, qaıǵydan kókiregi qars aıyrylyp, moınyna kisesin salyp, aza tutypty. Astyndaǵy boz jorǵasyn baýyzdatyp, etin taratypty.

Qazaqtyń tarıhı derekteri men qyrǵyz shejiresiniń málimetteri arasynda osy ýaqytta bolǵan tarıhı oqıǵalar týraly aıtýynda aıyrmashylyq bar. Qyrǵyz shejiresiniń deregi boıynsha, Abylaı han úsh júzdiń ıgi jaqsylarynyń aldyna shyǵyp: «Ras, sender aıtqan Sadyrdyń qylyǵy aıyp, tynysh jatqan elge búlik salǵan. Bizdiń batyrlardiki de aıyp – jortýyl jasap, ózderi barǵan. Men «qoı» degenimmen, báribir qoımaısyńdar. Men qyrǵyz dep attanbaımyn, Sadyr dep attanamyn! Attanǵanda úsh úıden bir adam, eki adamǵa úsh at alyńdar. Eki adam bir bıeniń sútin ishsin. At basyna bir shider, bir arqan alyńdar», – deıdi eken.

1779 jyly qyrǵyzdyń Esenqul bı, Jaıyl, Kebek, Sadyr qatarly batyrlarmen kelise otyryp, Jamansarttyń sóz biletin jıyrma bir jasar uly Tileýberdini bas qylyp, Tashkentke qyryq elshi jiberedi. Elshilerdiń bir toby Abylaı hanǵa: “Sadyr meni “han” dep tanysyn dep aıtty”, – deıdi. Abylaı úndemeı qoıady. Sodan eki jaqtyń sóz ustaǵandary “shataqtyń basy senderden bastalǵan” dep bir-birin aıyptap uzaq sóıleıdi. Bir kezde úndemeı turǵan Tileýberdi sóıleıdi. Ol shataqtyń basy neden bastalǵanyn aıtyp, sodan qazaq pen qyrǵyz ejelden dos, baýyrlas halyq ekenin aıta kelip: «Qudaıdyń jerine talasyp, bir-birimizdi qyra beremiz be?!» – deıdi. Onyń sózi oıynan shyqqanyna razy bolǵan Abylaı han: “Sender Sadyrǵa aıtyńdar. Budan bylaı eldi shappasyn. Óziniń jerine ketsin de, tynyshtalsyn”, – deıdi [16]. Bul Tileýberdi qyrǵyz qazaqqa aq úılige kisi bergende, han Abylaıdyń qolynda biraz jyl amanatta bolǵan. Tileýberdi eline oralǵanda, qasyndaǵy birshama qyrǵyzdar biz endi qazaqqa baýyr basyp qaldyq dep óz erkimen qazaq ishinde qalyp qoıǵan.

Qyrǵyz elshileri osy sózdi qup kórip, ózderiniń bas bıleri Esenqul men Jaıylǵa Abylaı hannyń sálemin jetkizedi. Esenqul “endigári qazaqqa tıispesin” dep Kebekti Sadyrǵa jumsaıdy. Sadyr ózin hanmyn dep kekireıip turǵan kezi eken, jańaǵy sózdi estigende: “Meni han dep tanymaǵan Abylaıǵa kóresini kórsetem”, – dep shaptyǵady. Sodan Abylaı qyrǵyzdarǵa qaraı amalsyzdan attanady. Sol joryqta Abylaı han taraqty Baıǵozy batyr, shanyshqyly Berdiqoja batyr, qoralas Jaýǵash batyr, túıte Jarylqap batyr sıaqty batyrlar bastaǵan bes-alty myń qoldy bastap, Sarysý boıymen keledi de, Tashkent, Túrkistan, Shymkent jaqtaǵy qazaqtyń jerin basqynshy qyrǵyzdan bosatady. Sozaq, Sholaqqorǵan, Saıram, Shymkent, Keles tóńiregindegi keıbir jerlerdi ıemdengen qyrǵyzdy qýyp, Tashkentke jetedi. Tashkentte jatyp, aradaǵy shataqty beıbit jolmen sheshýdi oılap, Shý, Talas, Aqsý, Qoraǵaty basyndaǵy qyrǵyzǵa elshi jiberedi. Taraqty Baıǵozy batyr Áýlıeata jerin jaýdan bosatady.

Abylaı han qyrǵyz shebine kelgende aradaǵy shataqty taǵy da beıbit jolmen sheshýdi oılap: «Áli de bolsa jaýlaspaıyq, eldeseıik!» dep, Sadyrdy kelisimge shaqyryp, mejeli ýaqytqa deıin amaldap, tynystaı turý úshin qoralas Er Jaýǵashty elshilikke jumsaıdy. Qyrǵyzdar jaǵy han Abylaıdyń: «eldeseıik, Shý-Talasty birge jaılaıyq» degen sózine bitimge kelmeıdi, Sadyr kelissózge kónbeıdi. Abylaı oǵan ekinshi márte elshi jumsaıdy. Sadyr bul joly da qısyq sóılep,

Abylaıdyń namysyna tıetin sózder aıtady. Biraq, Er Jaýǵash ketken soń qyrǵyzdyń tóresi Áteke: «bitimge kelsek keleıik, súıengen piri kúshti eken» dese de, batyr Nádir bala bolmapty. Oǵan Áteke ókpelep, eki myń áskerimen bólinip, eline qaıtyp ketipti. Osy kezde sáske de bolypty. Jalańash baba bir ýys topyraqty jaýǵa qaraı shashyp jiberip, «al endi shabyńdar» depti. Aqyry bul shaıqasta qyrǵyz áskeri oısyraı jeńilip, qyrǵynǵa ushyrapty.

Kelesi bir derekte Áteke jyryqtyń opat bolý tarıhy bylaı baıandalady: «Bul jerde bilip alýǵa tıisti bir uǵym bul aıtyp júrgen qyrǵyz Áteke jyryq búgingi aramyzdaǵy qyrǵyz ba? Joq, burynǵy jońǵar ishinde sińisti bolyp ketken jońǵar qyrǵyzdary ma? Ol jaǵy belgisiz. Búgin de qalmaq qyrǵyz degen qyrǵyzdar bar, Áteke bálkim osy qyrǵyzdardyń batyry bolýy múmkin. Áıteýir, Áteke sol dáýirdegi aıtýly batyrlardyń biri bolǵandyǵy shyndyq. Kezinde qazaq Kishi júziniń ishinde esimi búkil elge jaıylǵan túr tulǵasy ózgeshe, dáý deneli, jaýyryny jerge tımegen balýan ári batyr Qońyrbaı esimdi adam ótken eken. Bul adamnyń erlikteri "Qońyrbaı batyr", "Qońyrbaı batyrdyń Áteke jyryqty jeńýi", "Qońyrbaı batyr men Áteke jyryqtyń saıysy" dep baıandalady. Budan basqa da Áteke jáne onyń erlikteri jaıynda keziktirýge bolady. Áteke qol bastap osy araǵa kelgen soń, Qabanbaıdyń jasaýyldaryna jolyǵyp qazaq batyrlarymen óziniń jekpe-jekke shyǵatyndyǵyn jarıalaıdy. Sodan qazaq jasaýyldary ishinen aldymen Dáýletbaı batyr, odan Baraq batyr syndy qazaqtyń tanymaly úsh batyry jekpe-jekke shyǵady, biraq onyń barlyǵy Átekeden jeńilip qaıtady. Namysqa shydamaǵan Qabanbaı sońynda ózi shyǵyp Átekeni jeńip, ony óltirip, onyń barlyq mal-múlkin oljalap batyrlaǵa úlestirip beredi eken. Sonymen, qyrǵyzben arada týyndaǵan janjaldy sózben sheshý múmkin emesine kóz jetkizgen Abylaı han urysqa daıyndalady. Han Abylaı Shýdyń boıyna túsken el bolsa bilip qaıt dep jibergen elý kisi sholǵynshylary bir taıpa eldi shaýyp, biraz adamdy qolǵa túsirip ákeledi. Abylaı sonyń ishinen ekeýin sol kezdegi qyrǵyzdyń tóresi Átekege jiberip, olarǵa myna sózdi aıtýdy tapsyrady: «Onyń bir jylǵy tólin men aldym, meniń bir jylǵy tólimdi ol aldy. Qumar tarqap, kek bitetin bolmady. Úsh kúnge sheıin osy Kállá-munaranyń túbinde tosamyn, kelip ne meniń qanyma birjola ol toıyp ketsin, ne onyń qanyna men toıyp keteıin». Úshinshi kúni Nádir bala, Sadyr bala bastaǵan Átekeniń qoly kelip jetedi. Kele oq jaýdyryp, Abylaıdyń áskerin shatyrlarǵa qýyp tyǵady. Osy kezde han Jalańash bababan aqyl suraıdy. Jalańash áýlıe: «Sáske kóterilgenshe ol atsa da sen atpa. Ol shapsa da sen shappa. Seniń oǵyń olarǵa sáske kóterilgen soń darıdy. Osy kúngi saǵat olarǵa aýyp tur. Qyrylǵanyń qyryl da, qalǵanyń orynyńda tura ber», - deıdi [8].

Sadyrdyń basshylyǵyna súıengen qyrǵyzdar Jetisýdy, Shý men Talasty jáne taǵy basqa aımaqtardy

basyp alǵanda, han Abylaı qol astyndaǵy alty myń áskerin úsh qanatqa bólip, Berdiqoja batyr bastaǵan qoldy Sadyr otyrǵan Talasqa jiberedi. Ekinshi qoldy Qoraǵatynyń basyndaǵy soltylarǵa jiberedi. Úshinshi qoldy Abylaıdyń ózi bastap, Jaýǵash, Jarylqap batyrlarmen birge Áýlıeataǵa keledi. Berdiqoja batyr Sadyrdy basyp alady. Abylaı han Áýlıeatany baǵyndyryp, soltyǵa qaraı attanady. Soltylar Qoraǵatynyń beline bekinip alyp, Momaqan, Jaıyl, Kebek bı, Úsen, Teke, Iteke batyrlary qazaqqa qatty qarsylyq kórsetedi. Abylaı han kelgesin qazaq jeńip, qarsylas jaqtyń basty adamdaryn tutqynǵa alady. Abylaı han tórt-bes myń adam qol jınap urysqa kiriskende, úsh qanat áskerdi shanyshqyly Berdiqoja batyr, taraqty Baıǵozy batyr, Jarylǵap, Jaýǵash batyrlar basqarady. Sonda qyrǵyzdyń kóp batyrlary men sarbazdary qolǵa túsip, shaıqasta sheıit bolǵan qyrǵyzdyń súıekteri Jaıyl molasyna jerlenip, qorym «Jaıylym mazary» dep atalǵan. «Jaıyl qyrǵyny» dep atalǵan bul shaıqasta Qabanbaı batyrdyń serigi bolǵan Shynqoja batyr Bazarqululy (1706-1770) qaza tabady.

Qazaq-qyrǵyz arasynda bolǵan bul shaıqasta tuma Shynqoja batyr qorshaýda qalyp, óziniń barmaǵyn qylyshpen shaýyp oraıdy da, saý qalǵan batyrlarǵa qazaq jerinde kómýge amanat retinde tapsyrady, ózi shaıqasta sheıit bolǵan. Denesi qaı jerde jerlengeni belgisiz, al barmaǵy qazirgi Aıagóz aýdanyndaǵy Shynqoja esimimen atalǵan aýylda, Naryn ózeniniń boıyndaǵy

tóbege kómilgen. Batyrlar óz barmaǵyn qylyshpen shaýyp, osylaısha amanattaǵany, sol shaıqas aýyr bolǵanyn kórsetedi. Berdiqoja batyr qanypezer Sadyrdy attan túsirip, jaýlasqan qyrǵyzdardy aıaýsyz qyryp-joıady. Onymen qanattas soǵysqan batyrlar qyrǵyzdy Alataý asyryp tastaıdy. «Jaıyl qyrǵyny» shaıqasynda qarǵyz osylaı jeńilis tabady. Soǵystyń surapyl bolǵany sonsha, qazaq pen qyrǵyz arasynda «Jaıyl qyrǵyny» degen atpen saqtalǵan. Shaıqasta myńdaǵan adam ólip, qolǵa túsken Sadyr, Jaıyl, Úsen, Teke, jáne taǵy basqa birqatar qarǵyzdyń batyry men bılerin Abylaı han darǵa asady. Qyrǵyzdyń jasy úlken kórnekti adamy Jaıyl bı bolǵan. Olardy jerlengen mola «Jaıyl mazary» dep ataldy. Tutqynǵa túsken kóp qyrǵyzdardy han Abylaı qazaq rýlaryna sińistirip jiberedi.

1780 jyly qyrǵyz-qazaq shaıqasy aıaqtalǵan soń, eki eldiń ózara shekara máselesi boıynsha kelissózder júrgiziledi. Eki jaq ortaq kelisimge keledi. Abylaı hannyń qyrǵyzdarmen aradaǵy bitimi boıynsha qazaqtar – Alataýdan İlege deıin, qyrǵyzdar – Ystyqkólden Shýǵa deıingi jerdi alatyn bolady. Osydan keıin qyrǵyzdar İle boıyn qaldyryp, kóship ketedi. Shynyshyly Berdiqoja batyr bastaǵan bir qaýym el Shyrshyqtan Jetisýǵa, Aıagóz boıyna ótýine osy joryq sebepshi bolǵan. Balqash kóliniń shyǵys jaǵyn qystap, jaz aılarynda Jıdesý mańaıyn jaılaǵan. Al keıin, 1911 jyly Lepsi oıazynyń jerine statısıkalyq zertteý

júrgizgen orys ofıseri ári ǵalymy P. Rýmánsev keltirgen derekte: «Jyldy taý (Jylandy taý) jotasynyń ońtústik betkeıin aınalsa, «Berdiqoja qonysy» dep atalatyn shatqal bar», dep jazylǵan.

Berdiqoja batyr aıtylyp otyrǵan sol han Abylaıdyń zamanynda qalmaqqa qarsy Aıagóz, Bulanty, Bileýti jáne Sarysý ózeni boıyndaǵy, İle basyndaǵy Talqy, Ebi, Embi, Alakól, Altaıdaǵy Ulanasý, Qandysý, Aıdynsý, Shar, Shorǵa urystarynda, Qozymańyraq, Qoımańyraq, Aqsháýli, Itishpes kólderi mańynda, Ańyraqaıdaǵy shaıqastarynda qazaqtyń jasaqtaryna basshylyq etken. Berdiqoja batyr týraly málimet «Jalańash baba» maqalasynda kókjal Baraq pen qarakereıdiń tuma atasynan shyqqan Shynqoja batyrmen qatar atalady. Eki myń qoldy bastap, Alataýdaǵy qyrǵyz aýyldaryn shaýyp, kóp oljaǵa qaryq bolǵan. Bul shapqynshylyq qazaq pen qyrǵyz arasynda úlken daýǵa aınalǵan. Sonda han Abylaı: «Qordaı, Shý boıy men Talas aımaǵyn qorǵap, tynyshtyqty ornatatyn Berdiqoja bar ǵoı», – dep, oǵan úlken senim artyp, qyrǵyzdarmen kelissózderge aralaspaǵan. Osy oqıǵa Berdiqojanyń tek batyr ǵana emes, elshi de, jaýshy da, ári qolbasshy bolǵanyn kórsetedi. Berdiqoja batyrdyń aıtqan oılary dushpanmen urystarda qundy keńes retinde baǵalanǵan. Sol batyrlardyń jeńisteriniń syry áýeli sarbazdar men qolbasshylardyń soǵys tásilin durys tańdaýy, erekshe erlikpen shaıqasýy, sondaı-aq,

shaıqas ótetin jerdi, ony bastaýǵa ýaqytty dál bilgen abyzdyń keńesinde jatyr.

Berdiqoja batyrdyń súıegi 2011 jyly qabirden qyzyp alynyp, osy zamanǵy zerthanada bir jyl boıy zerttelip, antropologıalyq rekonstrýksıa júrgizgen reseılik ǵalym T.S.Balýeva: «Berdiqoja aýyr jaraqat saldarynan qaıtys bolǵan. Zıratta jatqan súıektiń basy, eki qoly, aıaǵy denesinen bólingeni anyq baıqalady. Súıek ótkir qylyshpen shabylǵan [9]. Iyǵy men basynda aýyr soqqynyń izi saqtalǵan» - dep sıpattaǵan. Ǵalymdar batyrdy azaptap, qınap baryp óltirilgen degen tujyrym jasaıdy. Antropolog ǵalym T.S. Balýevanyń sıpattaýynsha Berdiqoja batyrdyń boıy 177 santımetr bolǵan jáne ózi quralyptas zamandastarynan deneli kelgen, keń ıyqty, jaýryndy, denesinde artyq eti joq, bulshyq etteri shıyrshyq atqan, jastaıynan sadaq pen sýyq qarýdy meılinshe sheber meńgergen. Moıyny jýan ári uzyn kelgen. Mańdaıy keń, bas súıegi tastaı qatty, kózi ótkir, shashy qalyń bolǵan eken. Jaýlar qylyshpen shaýyp keskilep óltirgen [10]. Aıbyndy qolbasshy, jekpe-jekte jaý túsirgen jaýjúrek Berdiqoja ataqty Qabanbaı batyr qatarly Ulytaý óńirindegi Bulanty, Bileýti jáne Sarysý boıyndaǵy Itishpes, Alakól mańyndaǵy Ańyraqaı shaıqasynda, İle basyndaǵy Talqy, Ebi, Alakól, Altaıdaǵy Ulansý, Mamyrsý, Shar, Sharǵa shaıqastarynda erligimen kózge túsken. Qarakereı Qabanbaı, qanjyǵaly Bógenbaı, Er Jánibek, kókjarly Kókjal Baraq syndy áıgili batyrlar qatarly qazaqtyń jerin basyp alǵan qalmaqqa, shúrshitke búıideı tıgen, qyrǵyzǵa ese bermegen.

 

Alpysbes Mahsat Alpysbesuly

tarıh ǵylymdarynyń doktory, profesor

L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa ulttyq ýnıversıteti (E-mail: alpysbes_ma@enu.kz)

XVIII ǵasyrda qazaq jeri men elin qorǵaǵan batyrlardyń

shejirelik tarıhynan (qazaq-qyrǵyz qarym qatynastary)

Ádebıetter men derek kózderi:

1. Nazarbaev N.Á. Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý // Egemendi Qazaqstan. - 12 sáýir. – 2017.

2. Shanyshqyly Berdiqoja batyr / Qurast. Qasymbekov B., Qydyráli D. – Astana: Folıant, 2009. -288b.

3. Valıhanov Ch.Ch. Sochınenıa v 5-tı tomah. – Almaty, 1985.

4. Kópeev M.-J. Qazaq shejiresi. – Almaty: Jalyn, 1993.

5. Halıd Q. Tarýarıh hamsa sharqı. – Almaty: Qazaqstan, 1992.

6. Andreev I.G. Opısanıe Sredneı Ordy kırgız-kaısakov. – Almaty, 1998.

7. Ábdikimuly M. Aıyrqalpaqtylardy aǵaıyn desek te... // Túrkistan. 19 aqpan 2014.

8. Toraıǵyrov S. Jalańash baba / Qurban qajy aýzynan oqshaý sóz// Qazaq. 1916.

9. Dobrovolskaıa M.V., Mednıkova M.B., Berdykoja batyr: ıstorıa jıznı ı smertı po dannym fızıcheskoı antropologıı (ekspertıza ostankov Berdykojı batyra). – V kn: Nasledıe L.N. Gýmıleva ı sovremennaıa Evrazııskaıa ıntegrasıa: Trýdy İH Evrazııskogo

naýchnogo forýma / Pod red. E.B. Sydykova. – Astana: Izdatelstvo ENÝ ım. L.N. Gýmıleva, 2012. – 735 s. – S.378-386.

10. Balýeva T.S., Veselovskaıa E.V. Rekonstrýksıa oblıka nasıonalnogo geroıa-voına Berdykoja batyra. – V kn: Nasledıe L.N. Gýmıleva ı sovremennaıa Evrazııskaıa ıntegrasıa: Trýdy İH Evrazııskogo naýchnogo forýma / Pod red. E.B. Sydykova. – Astana: Izdatelstvo ENÝ ım. L.N. Gýmıleva, 2012. – 735 s. – S.386-401.

Avtor týraly málimet:

Alpysbes Mahsat Alpysbesuly, tarıh ǵylymdarynyń doktory, L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ profesory (alpysbes_ma@enu.kz)

Svedenıa ob avtore:

Alpysbes Mahsat Alpysbesýly, doktor ıstorıcheskıh naýk, profesor ENÝ ım. L.N.Gýmıleva (alpysbes_ma@enu.kz)

About the author:

Alpysbes Makhsat Alpysbesuly, Doctor of History, Professor of ENU. L.N. Gumiliev (alpysbes_ma@enu.kz)

M.A.Alpysbes

Shejıre kazahov o batyrah –

zashıtnıkah kazahskoı zemlı ı gosýdarstva v XVIII veke

V dannoı state predstavlen analız ı svod ıstochnıkovyh dannyh ob ıstorıcheskoı rolı batyrov v osvobojdenıı kazahskıh zemel ot okkýpasıı ı borby protıv popytok zahvata kazahskıh zemel. V state rassmatrıvaetsá voenno-polıtıcheskıe sobytıa 1760-80-h gg. v vostochnyh, ıýgo-vostochnyh ı ıýjnyh predelah granıs Kazahstana.

Klúchevye slova: kazah, batyry, voennaıa ıstorıa, shejıre, Jetysý

M.A.Alpysbes

The Kazakz’s Shezhyre about batyrs –

the defenders of the Land and the State of Kazakh in the XVIII century

This article presents an analysis of and a set of source data on the historical rule of the batyrs for the liberation of the Kazakh lands from occupation and against attempts to capture the Kazakh lands. The article deals with the military and political events of 1760-80-ies. in the eastern, southeastern and southern limits of the borders of Kazakhstan.

Keywords: Kazakh, batyr, military history, shezhire, Zhetysu

References

1. Berdìķoža // Ķazaķ u̇lttyķ ènciklopediâsy. – Almaty, 1999. – 2T. -286b.

2. Šanyšķyly Berdìķoža batyr / Ķu̇rast. Ķasymbekov B., Ķydyra`lì D. – Astana: Foliant, 2009. -288b.

3. Valihanov Č.Č. Sočineniâ v 5-tı tomah. – Almaty, 1985.

4. Kôpeev M.-J. Ķazaķ šežìresì. – Almaty: Žalyn, 1993.

5. Halid Ķ. Taruarih hamsa šarķi. – Almaty: Ķazaķstan, 1992.

6. Andreev I.G. Opisanie Srednej Ordy kirgiz-kaisakov. – Almaty, 1998.

7. A`bdìkìmu̇ly M. Ajyrķalpaķtylardy aġajyn desek te... // Tùrkìstan. 19 aķpan 2014.

8. Torajġyrov S. Žalaņaš baba / Ķu̇rban ķažy auzynan oķšau sôz// Ķazaķ. 1916.

9. Dobrovolʹskaâ M.V., Mednikova M.B., Berdykoža batyr: istoriâ žizni i smerti po dannym fizičeskoj antropologii (èkspertiza ostankov Berdykoži batyra). – V kn: Nasledie L.N. Gumileva i sovremennaâ Evrazijskaâ integraciâ: Trudy ÌH Evrazijskogo naučnogo foruma / Red. E.B. Sydykova. – Astana: Izdatelʹstvo ENU im. L.N. Gumileva, 2012. – 735 s. – S.378-386.

10. Balueva T.S., Veselovskaâ E.V. Rekonstrukciâ oblika nacionalʹnogo geroâ-voına Berdykoža batyra. – V kn: Nasledie L.N. Gumileva i sovremennaâ Evrazijskaâ integraciâ: Trudy ÌH Evrazijskogo naučnogo foruma / Pod red. E.B. Sydykova. – Astana: Izdatelʹstvo ENU im. L.N. Gumileva, 2012. – 735 s. – S.386-401.