Bul maqalada XVIII ǵasyrda qazaq jerin jaýlap alýdy kózdegen dushpanmen soǵysqan batyrlar týraly shejirelik tarihi derekter salystyrmaly taldaýǵa alynǵan. Maqalada Qazaqstannyń shyǵys, ońtústik-shyǵys jáne ońtústik ólkelerinde 1760-1780 jyldardaǵy áskeri-saiasi oqiǵalar qarastyrylady.
Kilt sózder: qazaq, tarih, batyrlar, shejire, han Abylai, Jetisý ólkesi
Qazaqstannyń búgingi damýyndaǵy oqiǵalar jańǵyrý úderisimen bailanysty. Álemniń jahandaný qubylystary ult pen ulystardyń jinaqy, yntymaqty, uiymshyl bolýdy talap etedi. Jaryqqa shyqqan Elbasy N.Á.Nazarbavtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhani jańǵyrý» baǵdarlamlyq maqalasy elimizdiń aldaǵy damý qadamdaryn aiqyndap berdi. Elbasy: elimiz jańa tarihi kezeńge aiaq basty, kúlli jer júzi bizdiń kóz aldymyzda ózgerýde degen paiym jasap, álemdegi oqiǵalardy oi eleginen ótkizip, qorytyndy jasaý qajet, qoǵamdyq sana jańǵyrýynyń negizgi qaǵidalaryn qalyptastyrý kerek, sonyń mindetin atqaratyn memleket júrgizetin sharalar – Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýy, - dep, óziniń keshendi oi-pikirlerin bul maqalada aiqyn bildirdi, bolashaqta nátijeli, qarqyndy damý úshin baǵdar berdi [1].
Keleli oilar aitylǵan sol maqalada, ekonomikalyq jańǵyrý men saiasi reformalardy jalǵastyratyn rýhani jańǵyrý bolmaq, ol tek búgin ǵana bastalǵan jumys emes, 1998 jyldy «Ult tarihy men birlik» jyly etip jariialaý, 2004 jyly «Mádeni mura», 2013 jyly «Halyq – tarih tolqynynda» memlekettik baǵdarlamalarynyń júzege asyrýymen jalǵasyp keletinin atap ótti. Ult retinde jańǵyrýdyń eń basty sharty – ulttyq kodty saqtai bilý. Ulttyq salt-dástúr, joralǵylarymyz, tilimiz ben mýzyka, tarih jáne ádebiet, bir sózben aitqanda ulttyq rýh boiymyzda máńgi qalýǵa tiis. Ulttyq kod, ulttyq mádeniet saqtalmasa, eshqandai jańǵyrý bolmaidy, óitkeni, kez kelgen halyq ánsheiin birige salǵan qaýym emes, shyn máninde ult etetin mádeni-genetikalyq kod negizinde el bolyp tutasqan týraly mańyzdy tujyrym sol maqalada aitaldy. Ulttyq kod degenimiz – ulttyń mádeni simoldarynyń jiyntyǵy dep túsinýmiz kerek.
Memleket tarih, saiasattaný, áleýmettaný, filosofiia, psihologiia, mádeniettaný jáne filologiia ǵylymdary boiynsha stýdentterge tolyqqandy bilim berýge qajetti barlyq jaǵdaidy jasaýǵa tiis, - dep mindet qoiǵan Elbasy, «Bolashaqqa baǵdar: rýhani jańǵyrý» atty maqalasynda: biz tarihtyń ashy da tushy sabaǵyn ózimiz aiqyn túsinýimiz kerek, HH ǵasyr halqymyz úshin qasiretke toly, zobalań da zulmat ǵasyr boldy, ulttyq damýdyń kóneden jalǵasyp kele jatqan ózimizge ǵana tán joly birjola kúiretilip, qoǵamdyq qurylymnyń bizge jat úlgisi eriksiz tańyldy, endi bótenniń bizge tarih týraly ózderiniń sýbektivti paiymdaryn tyqpalaýǵa qaqysy joq, - degen oilaryn aita kele, qazaq halqynyń taǵylymy mol tarihy men erte zamannan arqaýy úzilmegen ulttyq salt-dástúrlerin aldaǵy órkendeýdiń berik dińi – tól tarihymyzǵa, babalarymyzdyń ómir saltyna bir sát úńilip, kózi ashyq, kókiregi oiaý bolýǵa umtylý, jaýapkershiligi joǵary Birtutas Ult bolý qajet, týǵan jerge, onyń mádenieti men salt-dástúrlerine airyqsha ińkárlikpen qaraý qajet, - degen asa mándi tujyrymdar jasady. Árine, endi óz taǵdyrymyz óz qalymyzda, bul táýelsizdiktiń bizgen berge syiy, óz aldyna derbes el bolýymyzdyń arqasynda júzege asyrylady.
Rasynda, tarih taǵylymy qai zamanda bolmasyn ult úshin erekshe mańyzdy. Qazaq halqynyń kórgen qasireti, zobalań, zulmaty HH ǵasyrda adam aitqysyz boldy. HVII-XVIII ǵasyrlarda da qazaq halqynyń basynan nebir qiyn, aýyr kúnder ótken. Udaiy jan-jaqtan jaýgershilikke ushyrap, qyrǵyndalyp otyrǵan kóshpeli eldi kóshpeli turmysqa májbúrlegen bir jaǵynan
mal sharýashylyǵynyń talaby bolsa, ekinshi jaǵynan, ǵasyrlar boiy áralýan syrtqy jaýlardyń otyryqshylyqqa yryq bermeýi de jáne bar. Otyryqshy bolyp baiyz taba almaǵan qazaq halqynyń qazirgi quramyndaǵy rýlar Eýraziianyń ulanǵaiyr dalasynda mol, jinama-jaily bolýyna qarai bir óńirdi qystap, qysqy tebini taýsylyp, oty azaiǵan soń erte kóktem men qar sýynan bastap kókteýge, odan kún uzap, kún jylynǵan saiyn qystaýdan taiaý kókteýden uzap arǵy jol jaiylymyn jailaýyna jyljyp, malyn qomdandyryp, kúz túse kóktemnen beri ótken maýsymdyq óristerdi qaita basyp, kúzeýden yqtyrmaǵa, odan qystaýyna qar beki ǵana kelip oralyp otyrǵan.
Tarih derek kózderiniń mańyzdysy – halyq jadysy. Ony shejire dep ataimyz. Shejire qazaqtyń rýhani qazynalaryn saqtap jetkizdi. Shejirelerdiń bir qabatyn úlken rýhani mura jiyntyǵy quraidy. Mundaǵy qazaqtyń dástúrli oi-sanasy, minez-qulqynyń úlgileri biler sózinde, sheshendik sóz ben basqa da halyq danalyly nusqalarynda jinalǵan, qazaqtyń ańyz-ápsanalarynan quralǵan. Shejireniń mazmunyndaǵy osy qurylymdar - basqa qabattar ishinde - ata jurt, jer-ana, jer-uiyq siiaqty asyl uǵymdarǵa qatysty qazaqtyń dástúrli tarihi geografiiasy men toponimikasy týraly túsinik beretin bir top tól derektemelik úlgiler. Jer – halyqtyń basty bailyǵy, babalardyń murasy, amanaty. Jer qorǵaý jolynda talai batyrlar jer jastanǵan. Qazaq halqy tarihta zobalań, zulmat, qýǵyn-
súrgin, qyrǵyn men asharshylyq kórgen bolsa, sonyń astarynda ulttyń ómirshendigi úshin, jeri qazynaly, bai bolǵany úshin boldy. Jerdi saqtaý amaly qai zamanda bolmasyn, elshilik, mámilegerlik, oǵan kónbese jankeshtilik, batyrlyq, erlik jolymen iske asqan.
Qazaqtyń dástúrli soǵys óneri eldi qorǵaý maqsatynda jasaq quryp, áskeri qurylym uiymdastyrý, qarýlaný, qarý túrlerin igerý, semserlesý, naizalasý, joryqqa shyǵý, shep qurý, soǵys salý, shaqaisqa túsý ádisteri men tásilderiniń jiyntyǵy retinde ejeldegi saqa, ǵun, túrik dáýirinen jalǵasyn tapqan. Keshegi Abylaidyń zamanynda da solai bolǵan. XVIII ǵasyrdaǵy jaýgershilik zamanda qazaqta erjúrek nebir myqty erler bolsa, sonyń ishinde Qanjyǵaly Bógenbai, Er Jánibek, jádik Jantai, kókjarlydan kókjal Baraq, muryntaidan bi Boranbai, shanshyquldan Berdiqoja, baiǵanadan batyr Shórek, Er Qasabai, toǵas Qosai, Er Dáýletbai, Qaz daýysty Qazybek, úisinnen Raiymbek, qaptaǵaidan qara Shoqai, Kókjal baraq, Shynqoja, Berdiqoja, jáne taǵy basqa kóptegen batyrlar bar edi. Bulardyń ishinde Berdiqoja batyr qazaq-jońǵar arasyndaǵy soǵystyń sheshýshi kezeńine ainalǵan 1750-1760-shy jyldardaǵy shaiqastarda batyrlyǵymen erekshe tanylyp, ásirese Abylai hannyń 1765-1779 jyldardaǵy qazaqtyń qalmaqtan bosatyp alǵan jerin ielenip alýdy murat qylǵan qyrǵyzdarǵa qarsy joryqtarda mańyzdy ról atqarǵan [2]. Bul batyrlar týraly tarihi málimetter keltirgen tarihshylar – Sh. Ýálihanov [3], M.-
J. Kópeiuly [4], Q. Halid [5], orys zertteýshileri, sonyń ishinde kapitan I.G. Andreev (1744-1824) jazbalary negizgi tarihi derek kózderiniń biri bolyp tabylady [6]. Sh.Sh. Ýálihanov jazyp qaldyrǵan, "Qazaq shejiresi", "Qazaq handary men sultandarynyń shejiresi", "Abylai", "Qyrǵyz rýlary", "Uly júz týraly", "Ońtústik Sibirdegi taipalar", "Uly júzdiń ańyz-ápsanalary", "XVIII ǵ. batyrlar jyry", "Shona batyr týraly ańyz" atty áigili eńbekteri bar.
M.-J. Kópeiuly «Qazaq shejiresi» eńbeginde Berdiqoja batyrdyń qazasy týraly birqatar derekter keltirilgen. Dushpan qolynda qalyp, ózin jaý óltirerin bilgen soń, joldasyna: «Jaý jerinde qaldym ǵoi, meniń súiegimdi alyp kete almassyńdar, bir barmaǵymdy kesip alyp, mańailas jerge kómińder de, soǵan tam salyp, “Berdiqoja tamy” atańdar. Meni esine alǵandar duǵa qylyp óter», – depti. Sodan bul tamdy jurt birde «Berdiqoja tamy», birde «Barmaq beiit» dep ataityn kórinedi. Qazaq tarihynan kóptegen tarihi derekterdi jinap, hatqa túsirgen tarihshy M.-J.Kópeiuly jazbalarynda: «Abylai hannyń zamanyndaǵy qazaq jurtynan shyqqan batyrlar – qarakerei Qabanbai, qanjyǵaly Bógenbai, Qaz daýysty Qazybek, Shaqshaquly Jánibek, kókjarly Kókjal Baraq, shanyshqyly Berdiqoja, syrym Malaisary, on san Orta júzge uran bolǵan Er Oljabai, baltakerei Tursynbai, taraqty Baiǵozy, Malai jádigerden Jaýǵash, Biǵash, bóri tondy bórte atty bóribas Ormanshy, Aqsary, Shotana, qozǵan
Bekshe mergen, qaraýylshysy álteke Jidebai, ýaq Baian batyr. Bul aitylǵan batyrlardyń bári de buzaý jaryp batyr atanǵan emes, jalǵyz júrip qalmaqtyń qamalyn buzǵan batyrlar. Altyn qaqpaly qorǵandy buzatuǵyn jolda syrym Malaisary da bar edi, shanyshqyly Berdiqoja da bar edi», – dep shejirege jazǵan. Máshhúr Júsip Kópeiuly «Abylai zamanyndaǵy eń ataqty, senimdi batyrlardyń biri bolǵan» dep sipattaityn Berdiqoja sol soǵysta oirattardyń birneshe batyryn jekpe-jekte jer jastandyryp, áskerin shabýylǵa sheber uiymdastyra bilgendigi halyqtyń jyr-dastandarynda aitylady. «Abylaihan Berdiqoja batyrsyz keńes ótkizbegen, joryqqa da shyqpaǵan» – dep, derek kózderi syr shertedi. Uly júzde ony Tóle biden keiingi iri saiasatker, dańqty qolbasshy, sheber diplomat retinde ulyqtaǵan. Kókbai aqyn Janataiuly (1861-1925) «Abylai han» dastanynda:
Kereiden joldas qyldy Jánibekti,
Shetinen osaly joq bári myqty.
Ol qolda kúshi basym esh adam joq,
Tas júrek botaqara Tynybekten.
Ne qylsa turady eken hanǵa qarap,
Ań aýlap ketedi eken tarap-tarap.
Shanyshqyly Berdiqoja taǵy da bar,
Qalmaǵan han artynan kókjal Baraq, – dep jyrlaǵan.
Oishyl tarihshy M.-J. Kópeiuly Berdiqoja batyrdyń jerlengen jeri týraly: «Daǵandeli ózeniniń jaǵasyna tam salynypty, shoshaq mola bul kúnge deiin qulamai tur. Daǵandeli ózeni Qarqaralyǵa qaraǵan eldiń shetinde, Kókshetaý, Dýana taýlarynan kórinip turady», – dep jazǵan.
1781 jyly Abylai han qaitys bolady. Han dúnieden ozǵan soń, qyrǵyz ósh alýǵa kirisip, qazaqtyń malyn aidap áketip, adamyn óltirgen. Ile boiyndaǵy qyrǵyzdar Ádil sultannyń ieliginde turǵan qazaq jerine qaitadan kóz alartyp, jerin, malyn tartyp alyp, halyqty qyrǵynǵa ushyratady. Osy kezde Aiagóz mańynda otyrǵan Berdiqoja batyr qolyna qarý alyp, qaitadan atqa qonady. 1785 jyly Berdiqoja batyr bes júz jigit ertip joryq jasap, qyrǵyzdy baryp shapqan, kóptegen qyrǵyzdy tutqynǵa túsiredi. Óshtesken qyrǵyzdar batyrdy qolǵa túsirip, kegin alýdy oilas-tyryp, aqyry degenine jetedi. Araǵa jansyz jiberip, sonyń kómegimen shaǵyn qolmen qapysyz jatqan batyrdy shabady. 1786 jyly qyrǵyzdar Berdiqoja batyrdyń aýylyna tiisip, ózin qolǵa túsirip, qol-aiaǵyn bailap elderine alyp ketken. Jol-jónekei Berdiqoja ózin óńgerip bara jatqan adamdy mert etken. Bul qylyǵy úshin onyń basyn, aiaq-qolyn kesip, qarynyn qyrnap, álginiń bárin sonda tyqqan, – dep jazýshy Á. Kekilbaev «Talaiǵy Taraz» kitabynda kórsetken. “Qyrǵyz shejiresi” atty 2007 jyly jaryqqa shyqqan kitapta Berdiqoja batyrdyń Esenqul bastaǵan kóp qolmen shaiqasyp, qaza tapqany jazylǵan.
Resei ofitseri, kapitan I.G. Andreevtiń «Orta júz qazaqtarynyń sipattamasy» atty eńbeginde Berdiqoja týraly jazýyna qaraǵanda, Berdiqoja bastaǵan Shanyshqyly aýyly malǵa bai, jylqysy kóp, uzyn sany úsh júz shańyraq bolypty. Berdiqoja batyr az ǵana qolmen qyrǵyzǵa shaiqasqa attanady. Ile ózenine kelip, qyrǵyzǵa taiaý aialdaidy. Qazaq qoly artta qalǵan jasaqty kútip attaryn otqa jiberedi. Osy kezde qyrǵyzdyń jasaǵy, shamamen 80 adam, olar da attanysqa shyqqan eken, qos tigip beiqam jatqan qazaqtyń ústinen túsedi. Berdiqojanyń basyn shaýyp, dalaǵa tastap ketedi. Mundai sumdyqty kórgen qazaqtyń artynan kelgen jasaǵy qyrǵyzdardy qýa jónelip, urysta jeńip, Esengeldi manaptyń ulyn tutqynǵa túsirip, batyrdyń súiegin eline alyp qaitady. Berdiqoja batyr XVIII ǵasyrda jońǵar basqynshylaryna qarsy 100-den astam shaiqasqa qol bastap kirip, jeńiske jetkeni aitylady. Sonyń ishinde 1723-1725 jyldary qazaq jeriniń shyǵys, ońtústik-shyǵys ólkelerin, Tarbaǵatai men Jetisýdy, Syrdariianyń orta aǵysyna deiingi jerlerdi jaýdan bosatýda, 1726 jyly Shubar teńizi mańyndaǵy shaiqasta, 1729 jylǵy mamyr, maýsym ailarynda Ańyraqai shaiqasynda, Berdiqoja bastaǵan qazaq qoly jaýdy talqandaǵan. 1723 jyly qazaq eliniń basyna kún týǵan aýyr kezeńde batyrlar rýlastarynan jasaq quryp, el men jerdi qorǵaýǵa attanady. Sol kezde han ordasy – Túrkistandy qorǵaýǵa shyqqan Elshibek batyr, múiizdi Ótegen batyr, Tileýke batyr, Bógenbai batyr, Qabanbai batyr, Baraq batyr, Malaisary batyr, Er Jánibek batyr, Sámen batyrdyń qataryna Tashkentten Qoigeldi men Berdiqoja batyrlar jasaq quryp, qatar soǵysady. 1723-1725 jyldar aralyǵynda qazaq jeriniń Jetisýdan Syrdariianyń orta aǵysyna deiingi jerdi basyp alǵan jońǵarlarǵa qarsy kúreste Berdiqojanyń jasaqtary erligimen kózge túsedi. 1726 jyly Ordabasy taýyndaǵy jiynda Tóle bi, Qazybek bi, Áiteke bi halyqqa jaýǵa qarsy uran salǵanda, bas qolbasshy bolyp Ábilqaiyr sultan sailanyp, shaiqasta Qoigeldi, Berdiqoja batyrlar óz jasaqtarymen Shubar teńizi mańynda qalmaqtarmen shaiqasyp, jeńiske jetedi. Máshhúr Júsip Kópeiuly:
Taýynyń Arqar degen aty Qulja,
Jigitter, atqa túie tegin olja
Han Abylai attandy degendi estip,
Kelipti shanyshqylydan Berdiqoja! –degen.
Tashkent qalasynyń turǵyny B. Turdybekqyzy atalarynan estigen eskilikti áńgimelerinen aitqan deregi boiynsha, Berdiqoja batyr han Abylaidyń shaqyrtýymen jaýǵa qarsy maidanǵa attanǵanda, elimen qoshtasyp, bes tý bie soiyp arýaqtarǵa as bergen eken. Shamamen, bul myń-myń jarym adam shaqyryp berilgen asqa uqsaidy. Berdiqoja batyrdyń Abylaidyń týy astynan tabylýy – HVIII ǵasyrdyń 50-jyldary dep shamalaýǵa bolady. Abylai hannyń epti saiasaty men
kóregendigi, eń bastysy, jeńisti joryqtar nátijesinde dúrbit-oirat birjola talqandaldy. Izinshe, Qazaq ordasy abyroimen aiaqtaǵan shúrshit-qazaq soǵysy bastaldy. Berdiqoja batyrdyń bul urystarǵa da qatysqan bolýy tiis. Ásirese, han Abylaidyń 1766-1768 jyldardaǵy Qoqanǵa qarsy júrgizgen, Tashkentti qaitaryp alatyn joryqtarynda júrgeni anyq.
1750 jyldary qazaq batyrlary jerin basyp alǵan qalmaqqa qarsy azat etý soǵysyna kirisedi. Qangeldi batyr bastaǵan jasaqtar qalmaqty Ileden bastap Shelek pen Sharyn ózenderiniń arǵy betine qýyp shyǵady. Al, shapyrashty Naýryzbai batyr bastaǵan jasaq, ishinde múiizdi Ótegen, shanyshqyly Berdiqoja batyrlar, Úshalmaty, Úshqońyr jáne Qordaidan arǵy jerlerdi azat etýge kúsh salady. Batyrlar jaýǵa qarsy qai kezde de tastúiin bolyp, jumyla birigip qimyldaǵanda, alban Raiymbek batyr bastaǵan qol jońǵardy Kegen, Narynqol, Súmbege deiin yǵystyrǵan. Bul týraly, «Qabanbai – halyq batyry» jyrynda:
Qabanbai, er Bógenbai batysta edi,
Olar da qalmaqpenen atysta edi.
Shaiqasyp Jetisýda jatyr edi,
Aiqasy barlyǵynyń qatysty edi.
Qazybek, Berdiqoja, Raiymbek,
Osylardyń barlyǵy ár tusta edi, – degen tolǵaý batyrlardyń jankeshtiligin sýretteidi. 1752 jyly Orta júzdiń jáne Uly júzdiń batyrlary birigip, Shymkent, Sairam jáne Syr boiyndaǵy basqa da qalalardy
jaýdan tazartyp, Tashkentke Tóle bidiń bilik basyna kelýine kómektesedi. Osy urysta da Berdiqoja erekshe kózge túsedi. Berdiqoja batyrdyń jaýdyń zulymdyǵy ótken 1750-1752 jyldarda keskilesken urystarda da jan aiamai shaiqasqany týraly naqty derekteri bar. Tsin imperiiasy 1755-1758 jyldary qalǵan jońǵardy joiyp jibergennen keiin, qazaq dalasynda azdap tynyshtyq ornaidy, biraq irgedegi qazaq aýyldaryna qyrǵyzdardyń shapqynshylyǵy kúsheie túsedi. Zertteýshi Ú. Búrkitbaeva bunyń sebebin bylai túsindiredi: «qazaq jeri qalmaqtan bosaǵan soń, sol jerge qyrǵyzdarmen jer daýy bastalady, qyrǵyzdar qalmaqtar qazaq tarapynan súrilgen coń, Ileniń basyn, Úsharaldy ber degenine qazaq kónbegen, qazaq: «ol bizdiń kóneden kele jatqan Úisin jeri», - dep kelispegen [2]. Sodan keiin qa-zaqpen soǵysýǵa Qapqa degen jerde qol jinaǵan. Sadyr sol jerde qazaqty shaýyp, Shymkentke yǵystyrady. Ileniń basyndaǵy qazaqqa da tiise bastaidy. Shý men Talas, Qarataý men Jetisýdiń kóp bóligin qyrǵyz shaýyp, halyqqa oisyrata qyrǵyn ákeledi» dep jazǵan.
HVIII ǵasyrdaǵy qazaq pen qyrǵyz arasyndaǵy osy qaqtyǵystar qalai týyndap, qalai aiaqtalǵany týraly izdenis jasaǵan M. Ábdikimuly tarihtan biraz tyń derekter keltirgen [7]. 1749 jylyń kókteminde Berdiqoja batyr ásker bastap, Shymkent, Sairam jaqtaǵy qalmaqty qýýǵa attanady. Osyny paidalanǵan adyǵyn-taǵailar Shatqaldaǵy dýlat, sirgeli, qańly-shanyshqyly aýyldaryn shabady. Qyrǵyzdyń sarybaǵysh, solty, saiaq, buǵy siiaqty rýlary Ystyqkól jaǵasyndaǵy aǵaiyndarymen sóz bailasyp, Jetisý, Talastaǵy qalmaqpen til tabysyp, Alataýdyń qazaqqa qaraǵan betin, Shýdyń orta tusyn, Áýlieata, Úshalmaty, Úsharal jerin, Ileniń sol jaǵalaýyndaǵy Sarytaýqum jailaýyna ornyǵyp almaqshy bolady. Qyrǵyzdyń Aron batyry Shýdyń tómengi tusyna, al Qoshoiuly Jamansart Shýdyń joǵarǵy tusyna jaiǵasyp, Sýsamyr men Talas boiyndaǵy Úlken Qaqpa ólkesin saiaq rýynyń basshysy arzymat Sadyr ózinshe enshilep, buǵy Tynai bi, Sadyq bi, saiaq Qashyke, Atake, Berdike batyrlar Toraiǵyr asýy etegine ornalasady. Qusshy, sary, qytai rýlary – Talastyń orta tusyna, shyǵysy – Merkeden Úsh Almaty, Ystyq Ataǵa, soltústigi Sarytaýqumǵa deiin oryn tebedi. Birer ai ótkennen keiin Qastek, Samsy, Áýlieata, Túimekent, Quraǵaty, Shoqpar, Qulan tóńiregin basyp alady. Qazirgi ákimshilik-aýmaqtyq bólinis turǵysynda, Almaty oblysynyń batys aýdandaryn, Jambyl oblysynyń Baizaq, Qulan, Merki, Shý, Qordai aýdandarynyń shyǵys, ońtústik jaǵyna tutastai iemdene bastaidy.
Bundai basqynshylyq áreketter qyrǵyz bileri men batyrlarynyń ózara kelisýimen iske asady. Qazaq jerine basa-kóktep kirýine bailanysty qazaqtyń mal jaiylatyn órisi azaiady. Qalmaqtan ázer qutylyp, soǵystan shyǵyn kórgen qazaq, birden bas kótere qoimaidy. Solty, sarybaǵysh, saiaq, sarynyń basbuzarlary qazaqtyń malyn aidap áketip, eldi
mekeninen qýyp, tynyshtyq bermegen. «Bularyń qalai?» – degen qazaqqa, olar: «Sender Ileni, Úsharaldy bosatyp, Arqaǵa kóshińder! Talastan Shymkentke deiingi aradan óziń ketpeseń, kúshpen ketiremiz» - dep qoqan-loqqy jasaidy. Qazaqtar: «bul ólke ejelden beri úisin jeri, osy óńirdi keshe qalmaq basyp alǵanda úniń shyqpaǵan edi, sonda nege attandamadyń?» – deidi. Sodan eki jaq soiyldasyp, adam shyǵyny bolady. Qazaqtyń kónbeitinin uqqan Sadyr men Esenqul, qyrǵyzdyń batyrlaryn jinap alyp, qazaqty Shymkentten asyrmaqshy bolady. Kóp qolmen joryqqa attanyp, jolda bárin japyryp-qyryp, degenine jetkendei bolady. Qarataýdyń Shaianǵa asatyn beli ústinen shekara belgisi retinde qorǵan saldyryp, «Qyrǵyz Sadyr qamaly» dep ataidy. Qazaqqa «endi Jetisýdan Qarataýdyń osy shegine deiin, jáne Shymkentke deiingi jerden dámelenbe!» - deidi. Sadyr ózin «qyrǵyzdyń hanymyn» dep jar salady. Bul oqiǵa qazaqtyń qalmaqty Jetisý, Aiakózden qýyp jatqan 1749 jyldyń jazynda bolǵan eken.
1752 jyly Tóle bi Balqash jaqtan Berdiqoja batyrdy aldyrtyp, Talastan aryz aityp kelgen kelgen qazaqtardy ertip alyp, Qarataýda otyrǵan Abylai hanǵa barady. Abylai bul kezde Orta júzge han, biraq sózi bútin Alashqa júrip turǵan kezi. Bulardyń aryzyn tyńdap, han Abylai: «Qalmaqtan jańa qutylyp otyrǵanda, qyrǵyzǵa qarsy soǵysaiyq dep otyrsyńdar. Qoqan, qytai, orys úsheýiniń biri alda-jalda bizge qol salsa, burynnan bir tuqymdy boz úiliniń balasy edik, bir kómegi tier edi»,– deidi. Tóle bi Abylai hannyń bul sózine kónedi. Berdiqoja batyr Jápek batyrmen birge Kókjal Baraq sultanǵa baryp, Baraq batyr Berdiqoja batyrǵa arǵyn men naimannan qatarynda tórt myń sarbazy bar qol beredi. Abylaidyń bul sózin qyrǵyz shejiresi sóiletip tur, shyndyǵyn bir Alla biledi.
1754 jyly Berdiqoja batyr men Jápek batyr qaramaǵyndaǵy myń qaraly qoldy olarǵa qosyp, Esenqulǵa qarsy attanady. Bul habardy sholǵynshy arqyly bilip otyrǵan qyrǵyzdyń bas bii Esenqul Qashyke, Kebek, Bólekbai bilerdi shaqyryp, qazaqtardyń qol quryp jatqanyn aitady. Kókjal Baraq pen Berdiqoja bastaǵan qol sol kezde Qastekten asyp, Boraldaidaǵy Qashyke batyrdyń aýylyn shabady. Solty men sarybaǵysh atqa qonyp, qarsy atoi salady. Shý boiynan kóp áskermen kómekke kelgen Sadyr Esenqulǵa qosylady. Kúndizgi soǵysta eki tarap ta jeńiske jete almaidy. Biraq tyń kúshpen tolyqqan Esenquldyń qoly qazaqty qapyda shabady. Shaiqasta Baraq, Jápek, Qaýmen, Jaisań batyrlar sheiit bolady. Qyrylǵan qazaqtyń basyn kesip alyp, Sadyr kállamunara turǵyzady, «kókjal Baraqty aldym, jalǵyz kózdi Qaraqty aldym» dep maqtanady. Qaraq dep Qabanbaidyń inisi Qaraqursaqty aitqan eken. Bir jyldan keiin Sadyr Sozaq pen Sholaqqorǵandaǵy qazaq aýyldaryn shapqan, Keles, Qazyǵurttaǵy eldi shapqan, tutqyn alyp, mal aidap ketedi. Sadyr bul aimaqtardy shaýyp jatqanda Berdiqoja batyrdyń qolynan ajal tapqan baiaǵy Shonyq batyrdyń balasy Erejep Shymǵan taýynan alty júzdei alamanymen túsip, Shyrshyq pen Qarjantaý bókterindegi jurtty shapqan. Esenqul Ile boiyndaǵy qazaqty qýyp, ózenniń oń jaǵyna asyryp jiberedi eken.
1759 jyly Hanbaba men Ábilpeiiz Shatqal men Ferǵana shegindegi qyrǵyzdy shabady. Qazaq pen qyrǵyz arasyndaǵy osy shieleniske 1760 jyly Qytai úkimeti aralasyp, «tatý turyńdar» dep elshi jiberedi. 1764 jylǵa qarai Qytaimen shekaralas óńirdi jailaǵan naiman men úisin aýyldary úsh ret qyrǵyzdyń shabýylyna ushyraǵan. Ábilmámbet hannyń uiǵarymymen Abylai han toitarys berý úshin jorykqa daiyndalady. Qyrǵyzdar Tsin úkimetinen Abylai hannyń shabýylynan qutqarýdy ótinedi. Qytai Abylaiǵa elshi jiberip, keshirýdi ótinip, budan bylai qyrǵyz qatygezdikke barmaityndaryna sendirip, shabysty toqtatady.
1765 jyly qyrǵyzdar Qoqannyń bileýshisi Eldana bimen birigip, Tóle bidiń kenje uly Qojamjar basqaryp turǵan Tashkentti qazaqtardan tartyp almaq bolady. Muny estigen Abylai han Túrkistannyń begi Baldybek tórege Qojamjarǵa áskeri kómek berýine buiryq beredi. Baldybek Abylai hannyń hatyn jyrtyp, Túrkistan qazaq bileýshilerine baǵynbaityn derbes ýalaiat ekenin málimdeidi. Abylai han Túrkistanǵa attanyp, Baldybekti táýbesine keltiredi [7]. 1766 jyly Abylai han Tashkent ainalasyndaǵy Eldana bek pen qyrǵyzdar qolyn shabýǵa sherý tartady. Munda qoqan men qyrǵyz birigip, Tashkent túbindegi Piskent qorǵanyna áskerin tyqqan eken. Abylai qorǵannan jan balasyn shyǵarmai, bir jarym aiǵa qorǵandy qorshaidy. Múshkil hálge túsken qoqan-qyrǵyzdar Abylai hanmen kelisimge kelip, Ferǵanaǵa sheginedi. Abylai han osy kezde Ábilpeiiz sultandy Talastaǵy Qarabota bidiń qol astyndaǵy qyrǵyzdyń qytai rýyn shaýyp kelýge jumsaidy. Qoqan-qyrǵyz qoly Piskentten ketken soń, Abylai Shymǵandaǵy qyrǵyzdardy jýasytyp, Qarabota bidi tutqynǵa alyp otyrǵan Ábilpeiizge keledi. Abylai han «budan bylai tatý bolaiyq» dep kelisim jasap, Qarabota bidi bosatady, onyń bir ulyn toǵyz adammen qosa amanatqa alyp, keri qaitady [2].
1771 jyly Edildegi torǵaýyttar qytaidyń qyrǵynynan bos qalǵan oirat jurtyna oralyp qaita qonystaný úshin shyǵysqa bet alyp, qazaq jerin kesip ótpekshi bolady. «Shańdy joryqqa» shyqqan Edil qalmaqtary qazaq jerimen tynysh ótpei, jolda kezdesken eldi japyryp júredi. Kiriptar kúide kele jatsa da, jol-jónekei soǵys salyp, qyrǵyn uiymdastyryp jyljyǵan. Qalmaqtyń bul qylyǵyn estigen qazaq batyrlary dereý Balqash boiyna jinalyp, jaýdy qarsy alady. Munda da úlken urys bolyp, ol birneshe aiǵa sozylady. Qazaq sarbazdary osy soǵysta júrgende, qyrǵyzdar ońtústiktiń biraz jerine taǵy ylań salady. Esenqul batyr Arqarlydaǵy botpai rýynyń aýyldaryn talqandap, jylqylaryn aidap bara jatqanda, mal men jan úshin arpalysyp, shaiqasqa túsken Sámen batyrdyń uly Ergenish pen qyzy Maqpaldy jáne birneshe adamdy óltirip ketedi.
Qyrǵyzdyń qazaqqa jasaǵan shabýyldary birneshe ret qaitalanǵan, Qabanbai batyrdyń týysynyń aýylyn da talqandaǵan. Bul týraly mynadai derek bar: «uzaq jyldyq jońǵarǵa qarsy soǵys órti báseńdep, el ishinde bir mezgil tynyshtyq ornaǵan kúnderdiń birinde Qabanbaidyń atalas týysy Qaraqursaq aýyly qyrǵyzdar jaǵynan qatty qyrǵynǵa ushyraidy. Sodan Qabanbai álgi aýylǵa kelse, búkil el túgel qyrǵynǵa ushyraǵan bolyp tek bir ǵana balanyń qara oshaqtyń astynda aman qalǵandyǵyn taýyp alady. Ústi-basy qap-qara balanyń túrine qarap, qairan arysym-ai, senen de bir tuqym qalǵan eken ǵoi dep baibishesine tabys etip baǵyp ósiredi. Keiin osy aýyldy qara qursaqtyń aýyly dep atap ketken eken. Qabanbai mundai jan túrshigerlik jaǵdaiǵa qatty ashýlanyp, «bul qyrǵyzdyń bizge ne qylǵany, óriste malymyz, tóskeide basymyz qosylyp júrgen halyq edik, Qabanbai qartaidy dep bizdi basynǵany ma? Men bul qyrǵyzdan kek almai qoimaimyn», - dep qatty nazalanyp qarsy joryqqa shyǵady. Qabanbaidyń mundai kúide bolǵanyn qazaq batyrlary tutas estip, túgeli qasyna jinalady. Abylaidyń ózi de kelip Qabanbaidyń qaiǵysyna ortaqtasyp jalpy qimylǵa jetekshilik etedi. Sondaǵy jinalǵan batyrlardy bylai dep aitady: Qanjyǵaly
Bógenbai, Er Jánibek, jádik Jantai, kókjarlydan kókjal Baraq, muryntaidan bi Boranbai, shanshyquldan Berdiqoja, baiǵanadan batyr Shórek, Er Qasabai, toǵas Qosai, Er Dáýletbai, Qaz daýysty Qazybek, úisinnen Raiymbek, qaptaǵaidan qara Shoqai, tentek matai, teristańbalydan jalǵyz Qaraq, jáne basqa da kóptegen batyrlar bolǵan. Demek sol dáýirdegi qazaq batyrlary negizinen tutas jinalǵan eken. Sonymen olar túgel bas qosyp daiyndyqtaryn kórip jolǵa shyǵyp búgingi Tarbaǵataidyń Barlyq, Qyzyltuz óńirlerin basyp ótip Ileniń Tekestegi Attyń taýy degen jerge kelip toqtaidy (qazaq shejire derekteri).
1773 jyly Abylai qyrǵyzǵa ekinshi joryǵyn bastaidy. Bul joly da Shý-Talas boiyndaǵy qyrǵyzdardy shaýyp, tynyshtandyryp qaitady. Biraq eki el arasyndaǵy eski daý basylmai, bes-alty jyl ishinde barymta men kezek-kezek shabýyl údei túsedi. Qazaq jaǵynan Berdiqoja bastaǵan batyrlar reti kelse qyrǵyz aiyldarynyń topalańyn shyǵarady [7]. Qyrǵyz jaqtan Sadyr, Úsen, Teke tárizdi qol bastaǵan batyrlar Qarataý, Shymkent, Bilikól, Úshalmaty óńirindegi Uly júz ben Orta júz rýlaryn qan qaqsatady. Ásirese, Sadyr bir shapqan aýyl-shaharlardy úsh-tórt márte shaýyp, Shymkent, Sozaq, Sholaqqorǵan qalalaryn qiratady. Bul týraly qyrǵyzdardyń «Alymbek shejiresinde» jazylǵan. Sadyrdyń: «Kókjarly Baraqty aldym, jalǵyz kózdi qaraqty aldym», dep maqtanǵan sózin shejirede aityp ketken. Bul oqiǵalar qyrǵyzdyń
«Alymbek shejiresinde» aitylǵan bolsa, qazaqta «Jalańash baba» áńgimesinde baiandalady. Qazaq handyǵy dáýirinde, han Abylaidyń tusynda ómir súrgen tarihi tulǵanyń biri – Jalańash baba esimdi áýlie. Jalańash baba týraly alǵashqy derekterdiń birin qaldyrǵan qazaqtyń qalamgeri Sultanmahmut Toraiǵyrov «Qazaq» gazetinde jariialanǵan «Jalańash baba» maqalasynda qazaq-qyrǵyz arasynda bolǵan qandy shaiqas oqiǵalaryn baiandaǵan [8].
Sol zamanda eki eldiń bir-birine jaýlyǵy asqynyp turǵan. Qazaqtyń batyrlary qarakerei Qabanbai, qanjyǵaly Bógenbai, shanyshqyly Berdiqoja, tuma Shynqoja, kókjal Baraq syndy erdiń asyldary bolǵan. Bir joly Kókjal Baraq pen tuma Shynqoja ekeýi myń áskermen baryp, Alataýdaǵy qyrǵyzdy shabady: qul alyp, kúń alyp, mol oljamen qaitady. Biraq osy kezde qyrǵyz da Aqsý, Shymkent mańaiyndaǵy qońyratty shabýǵa daiyndalyp jatqan eken. Olar Alataýdy qazaq áskeri shapty degendi estip, artynan qýady. Aqyry, Shý ózeni boiynda qýyp jetip, qazaq áskerin túgel qyryp, basyn alypty. Sonda qolbasy Kókjal Baraq pen tuma Shynqoja batyrlar jaý qolynan qaza tabady. Sonda, qyrǵyzdyń Nádir bala men Sadyr bala degen batyrlary: «Kókjarly Kókjal Baraqty aldym, jalǵyz kózdi Qaraqty aldym» - dep maqtanyp, qazaq áskerin talqan qylǵanymen qoimai, Aqsý, Shymkenttegi qońyratty shaýypty. Keterinde qyrǵyzdar Shý ózeni jaǵasyna bir bas, bir shymnan qalap, ólikten munara turǵyzyp ketipti. Qazaq batyrlary zyǵyrdany qainap, Abylaiǵa urys bastaý úshin kelisim berýin ótinedi. Qora-las Jaýǵash batyrdy basshy etip hanǵa jiberedi. Kókjal Baraq, shapyrashty Qaýmen, Jápek, botbai Jaisan ba-tyrlardyń qyrǵyz qolynan ólgenin aityp, atys-shabysty toqtatýyn suraidy. El arasyndaǵy daý men barymtaǵa aralasqysy kelmei han kónbei otyryp alady. Rýbasylar aqyldasyp, aqyry Buqar jyraýdy ortaǵa salady. Buqar jyraýdyń aitqany:
Ei, Abylai hanym,
Qyrǵyz kókjarly Baraqty aldy,
Sart pek qazaqty aldy,
Sholaqqorǵan, Sozaqty aldy,
Seni almaǵyna az-aq qaldy», – dep salmaq sala, jan batyra jyr tógedi [2].
Ásirese, sháiitterdi qorlap, ólgen adamnyń basyn jinap, kállámunara turǵyzǵany týraly habar Abylaiǵa jetken soń han qaharyna minip, qyrǵyzdan ósh alýǵa attanbaq bolady. Abylaidyń úsh áýliesiniń biri Jalańash baba eken, jurt ony Jalańash áýlie, nemese Jalańaiaq ázder dep te ataǵan. Jalańash áýlieniń azan shaqyryp qoiǵan aty – Qoilybai. Syr boiynda dúniege kelgen. On úsh jasynan bastap áýlie atanǵan. Urysta jaraly bolǵan Abylai hannyń áskerlerin emdep-jazatyn bolǵan. Ózi úsh aǵaiyndy bolǵan, birinshi aǵasy Túgel, ekinshi aǵasy Kúshmán batyr eken. Qobyz tartyp, halyq emshisi bolǵan kisilerge aqylyn aityp, uǵyndyryp júrgen. 71 jasynda dúnieden ótipti. Kóripkel retinde Abylaiǵa qyzmet etken, jońǵarmen jaýgershilikte aldaǵy kúndi boljap, jaýǵa shabar sátti dál belgilei bilgen degen derekter bar. Abylai han osy áýlieniń batasyn almai joryqqa attanbaidy eken. Bul joly da joryqqa shyǵar aldynda han batagói danany izdetedi. Biraq ol qashyp ketken bolyp shyǵady. Aqyry ol Ertistiń jaǵasynda bir jalǵyz aǵash túbinde otyrǵan jerinen tabylady. Onyń qashyp ketýiniń syryn suraǵanda: «Kápirge atar jalǵyz oǵym bar edi, musylmanǵa atpaiyn dep edim» dep jaýap beripti. Onyń bul sózin estigen Abylai: «Musylman musylmannyń etin itke jegizip, basynan kelte munara turǵyzyp, osynsha qorlai ma eken? Júrmeseń Qudai aldynda dostyq haqymdy keshpeimin», - dep, joryqqa birge barýǵa kóndiripti. Osylai «súmbile týyp sumpiyp, at semirip kúmpigen» shaqta (iaǵni, tamyz aiynda) Alataýdyń basyndaǵy jailaýynan qyrǵyzdardyń túsip kele jatqan sátin ańdyp, Abylai bastaǵan batyrlar manaǵy munaranyń basyna kelip toqtapty. Abylai han adam basynan turǵyzylǵan munarany kórip, qaiǵydan kókiregi qars aiyrylyp, moinyna kisesin salyp, aza tutypty. Astyndaǵy boz jorǵasyn baýyzdatyp, etin taratypty.
Qazaqtyń tarihi derekteri men qyrǵyz shejiresiniń málimetteri arasynda osy ýaqytta bolǵan tarihi oqiǵalar týraly aitýynda aiyrmashylyq bar. Qyrǵyz shejiresiniń deregi boiynsha, Abylai han úsh júzdiń igi jaqsylarynyń aldyna shyǵyp: «Ras, sender aitqan Sadyrdyń qylyǵy aiyp, tynysh jatqan elge búlik salǵan. Bizdiń batyrlardiki de aiyp – jortýyl jasap, ózderi barǵan. Men «qoi» degenimmen, báribir qoimaisyńdar. Men qyrǵyz dep attanbaimyn, Sadyr dep attanamyn! Attanǵanda úsh úiden bir adam, eki adamǵa úsh at alyńdar. Eki adam bir bieniń sútin ishsin. At basyna bir shider, bir arqan alyńdar», – deidi eken.
1779 jyly qyrǵyzdyń Esenqul bi, Jaiyl, Kebek, Sadyr qatarly batyrlarmen kelise otyryp, Jamansarttyń sóz biletin jiyrma bir jasar uly Tileýberdini bas qylyp, Tashkentke qyryq elshi jiberedi. Elshilerdiń bir toby Abylai hanǵa: “Sadyr meni “han” dep tanysyn dep aitty”, – deidi. Abylai úndemei qoiady. Sodan eki jaqtyń sóz ustaǵandary “shataqtyń basy senderden bastalǵan” dep bir-birin aiyptap uzaq sóileidi. Bir kezde úndemei turǵan Tileýberdi sóileidi. Ol shataqtyń basy neden bastalǵanyn aityp, sodan qazaq pen qyrǵyz ejelden dos, baýyrlas halyq ekenin aita kelip: «Qudaidyń jerine talasyp, bir-birimizdi qyra beremiz be?!» – deidi. Onyń sózi oiynan shyqqanyna razy bolǵan Abylai han: “Sender Sadyrǵa aityńdar. Budan bylai eldi shappasyn. Óziniń jerine ketsin de, tynyshtalsyn”, – deidi [16]. Bul Tileýberdi qyrǵyz qazaqqa aq úilige kisi bergende, han Abylaidyń qolynda biraz jyl amanatta bolǵan. Tileýberdi eline oralǵanda, qasyndaǵy birshama qyrǵyzdar biz endi qazaqqa baýyr basyp qaldyq dep óz erkimen qazaq ishinde qalyp qoiǵan.
Qyrǵyz elshileri osy sózdi qup kórip, ózderiniń bas bileri Esenqul men Jaiylǵa Abylai hannyń sálemin jetkizedi. Esenqul “endigári qazaqqa tiispesin” dep Kebekti Sadyrǵa jumsaidy. Sadyr ózin hanmyn dep kekireiip turǵan kezi eken, jańaǵy sózdi estigende: “Meni han dep tanymaǵan Abylaiǵa kóresini kórsetem”, – dep shaptyǵady. Sodan Abylai qyrǵyzdarǵa qarai amalsyzdan attanady. Sol joryqta Abylai han taraqty Baiǵozy batyr, shanyshqyly Berdiqoja batyr, qoralas Jaýǵash batyr, túite Jarylqap batyr siiaqty batyrlar bastaǵan bes-alty myń qoldy bastap, Sarysý boiymen keledi de, Tashkent, Túrkistan, Shymkent jaqtaǵy qazaqtyń jerin basqynshy qyrǵyzdan bosatady. Sozaq, Sholaqqorǵan, Sairam, Shymkent, Keles tóńiregindegi keibir jerlerdi iemdengen qyrǵyzdy qýyp, Tashkentke jetedi. Tashkentte jatyp, aradaǵy shataqty beibit jolmen sheshýdi oilap, Shý, Talas, Aqsý, Qoraǵaty basyndaǵy qyrǵyzǵa elshi jiberedi. Taraqty Baiǵozy batyr Áýlieata jerin jaýdan bosatady.
Abylai han qyrǵyz shebine kelgende aradaǵy shataqty taǵy da beibit jolmen sheshýdi oilap: «Áli de bolsa jaýlaspaiyq, eldeseiik!» dep, Sadyrdy kelisimge shaqyryp, mejeli ýaqytqa deiin amaldap, tynystai turý úshin qoralas Er Jaýǵashty elshilikke jumsaidy. Qyrǵyzdar jaǵy han Abylaidyń: «eldeseiik, Shý-Talasty birge jailaiyq» degen sózine bitimge kelmeidi, Sadyr kelissózge kónbeidi. Abylai oǵan ekinshi márte elshi jumsaidy. Sadyr bul joly da qisyq sóilep,
Abylaidyń namysyna tietin sózder aitady. Biraq, Er Jaýǵash ketken soń qyrǵyzdyń tóresi Áteke: «bitimge kelsek keleiik, súiengen piri kúshti eken» dese de, batyr Nádir bala bolmapty. Oǵan Áteke ókpelep, eki myń áskerimen bólinip, eline qaityp ketipti. Osy kezde sáske de bolypty. Jalańash baba bir ýys topyraqty jaýǵa qarai shashyp jiberip, «al endi shabyńdar» depti. Aqyry bul shaiqasta qyrǵyz áskeri oisyrai jeńilip, qyrǵynǵa ushyrapty.
Kelesi bir derekte Áteke jyryqtyń opat bolý tarihy bylai baiandalady: «Bul jerde bilip alýǵa tiisti bir uǵym bul aityp júrgen qyrǵyz Áteke jyryq búgingi aramyzdaǵy qyrǵyz ba? Joq, burynǵy jońǵar ishinde sińisti bolyp ketken jońǵar qyrǵyzdary ma? Ol jaǵy belgisiz. Búgin de qalmaq qyrǵyz degen qyrǵyzdar bar, Áteke bálkim osy qyrǵyzdardyń batyry bolýy múmkin. Áiteýir, Áteke sol dáýirdegi aitýly batyrlardyń biri bolǵandyǵy shyndyq. Kezinde qazaq Kishi júziniń ishinde esimi búkil elge jaiylǵan túr tulǵasy ózgeshe, dáý deneli, jaýyryny jerge timegen balýan ári batyr Qońyrbai esimdi adam ótken eken. Bul adamnyń erlikteri "Qońyrbai batyr", "Qońyrbai batyrdyń Áteke jyryqty jeńýi", "Qońyrbai batyr men Áteke jyryqtyń saiysy" dep baiandalady. Budan basqa da Áteke jáne onyń erlikteri jaiynda keziktirýge bolady. Áteke qol bastap osy araǵa kelgen soń, Qabanbaidyń jasaýyldaryna jolyǵyp qazaq batyrlarymen óziniń jekpe-jekke shyǵatyndyǵyn jariialaidy. Sodan qazaq jasaýyldary ishinen aldymen Dáýletbai batyr, odan Baraq batyr syndy qazaqtyń tanymaly úsh batyry jekpe-jekke shyǵady, biraq onyń barlyǵy Átekeden jeńilip qaitady. Namysqa shydamaǵan Qabanbai sońynda ózi shyǵyp Átekeni jeńip, ony óltirip, onyń barlyq mal-múlkin oljalap batyrlaǵa úlestirip beredi eken. Sonymen, qyrǵyzben arada týyndaǵan janjaldy sózben sheshý múmkin emesine kóz jetkizgen Abylai han urysqa daiyndalady. Han Abylai Shýdyń boiyna túsken el bolsa bilip qait dep jibergen elý kisi sholǵynshylary bir taipa eldi shaýyp, biraz adamdy qolǵa túsirip ákeledi. Abylai sonyń ishinen ekeýin sol kezdegi qyrǵyzdyń tóresi Átekege jiberip, olarǵa myna sózdi aitýdy tapsyrady: «Onyń bir jylǵy tólin men aldym, meniń bir jylǵy tólimdi ol aldy. Qumar tarqap, kek bitetin bolmady. Úsh kúnge sheiin osy Kállá-munaranyń túbinde tosamyn, kelip ne meniń qanyma birjola ol toiyp ketsin, ne onyń qanyna men toiyp keteiin». Úshinshi kúni Nádir bala, Sadyr bala bastaǵan Átekeniń qoly kelip jetedi. Kele oq jaýdyryp, Abylaidyń áskerin shatyrlarǵa qýyp tyǵady. Osy kezde han Jalańash bababan aqyl suraidy. Jalańash áýlie: «Sáske kóterilgenshe ol atsa da sen atpa. Ol shapsa da sen shappa. Seniń oǵyń olarǵa sáske kóterilgen soń daridy. Osy kúngi saǵat olarǵa aýyp tur. Qyrylǵanyń qyryl da, qalǵanyń orynyńda tura ber», - deidi [8].
Sadyrdyń basshylyǵyna súiengen qyrǵyzdar Jetisýdy, Shý men Talasty jáne taǵy basqa aimaqtardy
basyp alǵanda, han Abylai qol astyndaǵy alty myń áskerin úsh qanatqa bólip, Berdiqoja batyr bastaǵan qoldy Sadyr otyrǵan Talasqa jiberedi. Ekinshi qoldy Qoraǵatynyń basyndaǵy soltylarǵa jiberedi. Úshinshi qoldy Abylaidyń ózi bastap, Jaýǵash, Jarylqap batyrlarmen birge Áýlieataǵa keledi. Berdiqoja batyr Sadyrdy basyp alady. Abylai han Áýlieatany baǵyndyryp, soltyǵa qarai attanady. Soltylar Qoraǵatynyń beline bekinip alyp, Momaqan, Jaiyl, Kebek bi, Úsen, Teke, Iteke batyrlary qazaqqa qatty qarsylyq kórsetedi. Abylai han kelgesin qazaq jeńip, qarsylas jaqtyń basty adamdaryn tutqynǵa alady. Abylai han tórt-bes myń adam qol jinap urysqa kiriskende, úsh qanat áskerdi shanyshqyly Berdiqoja batyr, taraqty Baiǵozy batyr, Jarylǵap, Jaýǵash batyrlar basqarady. Sonda qyrǵyzdyń kóp batyrlary men sarbazdary qolǵa túsip, shaiqasta sheiit bolǵan qyrǵyzdyń súiekteri Jaiyl molasyna jerlenip, qorym «Jaiylym mazary» dep atalǵan. «Jaiyl qyrǵyny» dep atalǵan bul shaiqasta Qabanbai batyrdyń serigi bolǵan Shynqoja batyr Bazarqululy (1706-1770) qaza tabady.
Qazaq-qyrǵyz arasynda bolǵan bul shaiqasta tuma Shynqoja batyr qorshaýda qalyp, óziniń barmaǵyn qylyshpen shaýyp oraidy da, saý qalǵan batyrlarǵa qazaq jerinde kómýge amanat retinde tapsyrady, ózi shaiqasta sheiit bolǵan. Denesi qai jerde jerlengeni belgisiz, al barmaǵy qazirgi Aiagóz aýdanyndaǵy Shynqoja esimimen atalǵan aýylda, Naryn ózeniniń boiyndaǵy
tóbege kómilgen. Batyrlar óz barmaǵyn qylyshpen shaýyp, osylaisha amanattaǵany, sol shaiqas aýyr bolǵanyn kórsetedi. Berdiqoja batyr qanypezer Sadyrdy attan túsirip, jaýlasqan qyrǵyzdardy aiaýsyz qyryp-joiady. Onymen qanattas soǵysqan batyrlar qyrǵyzdy Alataý asyryp tastaidy. «Jaiyl qyrǵyny» shaiqasynda qarǵyz osylai jeńilis tabady. Soǵystyń surapyl bolǵany sonsha, qazaq pen qyrǵyz arasynda «Jaiyl qyrǵyny» degen atpen saqtalǵan. Shaiqasta myńdaǵan adam ólip, qolǵa túsken Sadyr, Jaiyl, Úsen, Teke, jáne taǵy basqa birqatar qarǵyzdyń batyry men bilerin Abylai han darǵa asady. Qyrǵyzdyń jasy úlken kórnekti adamy Jaiyl bi bolǵan. Olardy jerlengen mola «Jaiyl mazary» dep ataldy. Tutqynǵa túsken kóp qyrǵyzdardy han Abylai qazaq rýlaryna sińistirip jiberedi.
1780 jyly qyrǵyz-qazaq shaiqasy aiaqtalǵan soń, eki eldiń ózara shekara máselesi boiynsha kelissózder júrgiziledi. Eki jaq ortaq kelisimge keledi. Abylai hannyń qyrǵyzdarmen aradaǵy bitimi boiynsha qazaqtar – Alataýdan Ilege deiin, qyrǵyzdar – Ystyqkólden Shýǵa deiingi jerdi alatyn bolady. Osydan keiin qyrǵyzdar Ile boiyn qaldyryp, kóship ketedi. Shynyshyly Berdiqoja batyr bastaǵan bir qaýym el Shyrshyqtan Jetisýǵa, Aiagóz boiyna ótýine osy joryq sebepshi bolǵan. Balqash kóliniń shyǵys jaǵyn qystap, jaz ailarynda Jidesý mańaiyn jailaǵan. Al keiin, 1911 jyly Lepsi oiazynyń jerine statistikalyq zertteý
júrgizgen orys ofitseri ári ǵalymy P. Rýmiantsev keltirgen derekte: «Jyldy taý (Jylandy taý) jotasynyń ońtústik betkeiin ainalsa, «Berdiqoja qonysy» dep atalatyn shatqal bar», dep jazylǵan.
Berdiqoja batyr aitylyp otyrǵan sol han Abylaidyń zamanynda qalmaqqa qarsy Aiagóz, Bulanty, Bileýti jáne Sarysý ózeni boiyndaǵy, Ile basyndaǵy Talqy, Ebi, Embi, Alakól, Altaidaǵy Ulanasý, Qandysý, Aidynsý, Shar, Shorǵa urystarynda, Qozymańyraq, Qoimańyraq, Aqsháýli, Itishpes kólderi mańynda, Ańyraqaidaǵy shaiqastarynda qazaqtyń jasaqtaryna basshylyq etken. Berdiqoja batyr týraly málimet «Jalańash baba» maqalasynda kókjal Baraq pen qarakereidiń tuma atasynan shyqqan Shynqoja batyrmen qatar atalady. Eki myń qoldy bastap, Alataýdaǵy qyrǵyz aýyldaryn shaýyp, kóp oljaǵa qaryq bolǵan. Bul shapqynshylyq qazaq pen qyrǵyz arasynda úlken daýǵa ainalǵan. Sonda han Abylai: «Qordai, Shý boiy men Talas aimaǵyn qorǵap, tynyshtyqty ornatatyn Berdiqoja bar ǵoi», – dep, oǵan úlken senim artyp, qyrǵyzdarmen kelissózderge aralaspaǵan. Osy oqiǵa Berdiqojanyń tek batyr ǵana emes, elshi de, jaýshy da, ári qolbasshy bolǵanyn kórsetedi. Berdiqoja batyrdyń aitqan oilary dushpanmen urystarda qundy keńes retinde baǵalanǵan. Sol batyrlardyń jeńisteriniń syry áýeli sarbazdar men qolbasshylardyń soǵys tásilin durys tańdaýy, erekshe erlikpen shaiqasýy, sondai-aq,
shaiqas ótetin jerdi, ony bastaýǵa ýaqytty dál bilgen abyzdyń keńesinde jatyr.
Berdiqoja batyrdyń súiegi 2011 jyly qabirden qyzyp alynyp, osy zamanǵy zerthanada bir jyl boiy zerttelip, antropologiialyq rekonstrýktsiia júrgizgen reseilik ǵalym T.S.Balýeva: «Berdiqoja aýyr jaraqat saldarynan qaitys bolǵan. Ziratta jatqan súiektiń basy, eki qoly, aiaǵy denesinen bólingeni anyq baiqalady. Súiek ótkir qylyshpen shabylǵan [9]. Iyǵy men basynda aýyr soqqynyń izi saqtalǵan» - dep sipattaǵan. Ǵalymdar batyrdy azaptap, qinap baryp óltirilgen degen tujyrym jasaidy. Antropolog ǵalym T.S. Balýevanyń sipattaýynsha Berdiqoja batyrdyń boiy 177 santimetr bolǵan jáne ózi quralyptas zamandastarynan deneli kelgen, keń iyqty, jaýryndy, denesinde artyq eti joq, bulshyq etteri shiyrshyq atqan, jastaiynan sadaq pen sýyq qarýdy meilinshe sheber meńgergen. Moiyny jýan ári uzyn kelgen. Mańdaiy keń, bas súiegi tastai qatty, kózi ótkir, shashy qalyń bolǵan eken. Jaýlar qylyshpen shaýyp keskilep óltirgen [10]. Aibyndy qolbasshy, jekpe-jekte jaý túsirgen jaýjúrek Berdiqoja ataqty Qabanbai batyr qatarly Ulytaý óńirindegi Bulanty, Bileýti jáne Sarysý boiyndaǵy Itishpes, Alakól mańyndaǵy Ańyraqai shaiqasynda, Ile basyndaǵy Talqy, Ebi, Alakól, Altaidaǵy Ulansý, Mamyrsý, Shar, Sharǵa shaiqastarynda erligimen kózge túsken. Qarakerei Qabanbai, qanjyǵaly Bógenbai, Er Jánibek, kókjarly Kókjal Baraq syndy áigili batyrlar qatarly qazaqtyń jerin basyp alǵan qalmaqqa, shúrshitke búiidei tigen, qyrǵyzǵa ese bermegen.
Alpysbes Mahsat Alpysbesuly
tarih ǵylymdarynyń doktory, professor
L.N. Gýmilev atyndaǵy Eýraziia ulttyq ýniversiteti (E-mail: alpysbes_ma@enu.kz)
XVIII ǵasyrda qazaq jeri men elin qorǵaǵan batyrlardyń
shejirelik tarihynan (qazaq-qyrǵyz qarym qatynastary)
Ádebietter men derek kózderi:
1. Nazarbaev N.Á. Bolashaqqa baǵdar: rýhani jańǵyrý // Egemendi Qazaqstan. - 12 sáýir. – 2017.
2. Shanyshqyly Berdiqoja batyr / Qurast. Qasymbekov B., Qydyráli D. – Astana: Foliant, 2009. -288b.
3. Valihanov Ch.Ch. Sochineniia v 5-ti tomah. – Almaty, 1985.
4. Kópeev M.-J. Qazaq shejiresi. – Almaty: Jalyn, 1993.
5. Halid Q. Tarýarih hamsa sharqi. – Almaty: Qazaqstan, 1992.
6. Andreev I.G. Opisanie Srednei Ordy kirgiz-kaisakov. – Almaty, 1998.
7. Ábdikimuly M. Aiyrqalpaqtylardy aǵaiyn desek te... // Túrkistan. 19 aqpan 2014.
8. Toraiǵyrov S. Jalańash baba / Qurban qajy aýzynan oqshaý sóz// Qazaq. 1916.
9. Dobrovolskaia M.V., Mednikova M.B., Berdykoja batyr: istoriia jizni i smerti po dannym fizicheskoi antropologii (ekspertiza ostankov Berdykoji batyra). – V kn: Nasledie L.N. Gýmileva i sovremennaia Evraziiskaia integratsiia: Trýdy IH Evraziiskogo
naýchnogo forýma / Pod red. E.B. Sydykova. – Astana: Izdatelstvo ENÝ im. L.N. Gýmileva, 2012. – 735 s. – S.378-386.
10. Balýeva T.S., Veselovskaia E.V. Rekonstrýktsiia oblika natsionalnogo geroia-voina Berdykoja batyra. – V kn: Nasledie L.N. Gýmileva i sovremennaia Evraziiskaia integratsiia: Trýdy IH Evraziiskogo naýchnogo forýma / Pod red. E.B. Sydykova. – Astana: Izdatelstvo ENÝ im. L.N. Gýmileva, 2012. – 735 s. – S.386-401.
Avtor týraly málimet:
Alpysbes Mahsat Alpysbesuly, tarih ǵylymdarynyń doktory, L.N.Gýmilev atyndaǵy EUÝ professory (alpysbes_ma@enu.kz)
Svedeniia ob avtore:
Alpysbes Mahsat Alpysbesýly, doktor istoricheskih naýk, professor ENÝ im. L.N.Gýmileva (alpysbes_ma@enu.kz)
About the author:
Alpysbes Makhsat Alpysbesuly, Doctor of History, Professor of ENU. L.N. Gumiliev (alpysbes_ma@enu.kz)
M.A.Alpysbes
Shejire kazahov o batyrah –
zashitnikah kazahskoi zemli i gosýdarstva v XVIII veke
V dannoi state predstavlen analiz i svod istochnikovyh dannyh ob istoricheskoi roli batyrov v osvobojdenii kazahskih zemel ot okkýpatsii i borby protiv popytok zahvata kazahskih zemel. V state rassmatrivaetsia voenno-politicheskie sobytiia 1760-80-h gg. v vostochnyh, iýgo-vostochnyh i iýjnyh predelah granits Kazahstana.
Kliýchevye slova: kazah, batyry, voennaia istoriia, shejire, Jetysý
M.A.Alpysbes
The Kazakz’s Shezhyre about batyrs –
the defenders of the Land and the State of Kazakh in the XVIII century
This article presents an analysis of and a set of source data on the historical rule of the batyrs for the liberation of the Kazakh lands from occupation and against attempts to capture the Kazakh lands. The article deals with the military and political events of 1760-80-ies. in the eastern, southeastern and southern limits of the borders of Kazakhstan.
Keywords: Kazakh, batyr, military history, shezhire, Zhetysu
References
1. Berdìķoža // Ķazaķ u̇lttyķ ènciklopediâsy. – Almaty, 1999. – 2T. -286b.
2. Šanyšķyly Berdìķoža batyr / Ķu̇rast. Ķasymbekov B., Ķydyra`lì D. – Astana: Foliant, 2009. -288b.
3. Valihanov Č.Č. Sočineniâ v 5-ti tomah. – Almaty, 1985.
4. Kôpeev M.-J. Ķazaķ šežìresì. – Almaty: Žalyn, 1993.
5. Halid Ķ. Taruarih hamsa šarķi. – Almaty: Ķazaķstan, 1992.
6. Andreev I.G. Opisanie Srednej Ordy kirgiz-kaisakov. – Almaty, 1998.
7. A`bdìkìmu̇ly M. Ajyrķalpaķtylardy aġajyn desek te... // Tùrkìstan. 19 aķpan 2014.
8. Torajġyrov S. Žalaņaš baba / Ķu̇rban ķažy auzynan oķšau sôz// Ķazaķ. 1916.
9. Dobrovolʹskaâ M.V., Mednikova M.B., Berdykoža batyr: istoriâ žizni i smerti po dannym fizičeskoj antropologii (èkspertiza ostankov Berdykoži batyra). – V kn: Nasledie L.N. Gumileva i sovremennaâ Evrazijskaâ integraciâ: Trudy ÌH Evrazijskogo naučnogo foruma / Red. E.B. Sydykova. – Astana: Izdatelʹstvo ENU im. L.N. Gumileva, 2012. – 735 s. – S.378-386.
10. Balueva T.S., Veselovskaâ E.V. Rekonstrukciâ oblika nacionalʹnogo geroâ-voina Berdykoža batyra. – V kn: Nasledie L.N. Gumileva i sovremennaâ Evrazijskaâ integraciâ: Trudy ÌH Evrazijskogo naučnogo foruma / Pod red. E.B. Sydykova. – Astana: Izdatelʹstvo ENU im. L.N. Gumileva, 2012. – 735 s. – S.386-401.
