Qazaq-ózbek saýda-ekonomıkalyq baılanysy jańa deńgeıge kóterildi

Dalanews 28 qyr. 2017 15:54 1474

Qazaqstannyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev 16-17 qyrkúıekte Ózbekstanda memlekettik saparmen bolǵany belgili. Bul sapardyń eki el úshin de mańyzy zor bolǵany sózsiz. Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń bılik basyna Shafkat Mırzıóev saılanǵannan keıingi Tashkent qalasyna jasaǵan alǵashqy sapary boldy. Osy jyldyń ishinde eki Prezıdent alty ret kezdesse,  tórt  ret Shavkat Mırzıóev Qazaqstanǵa resmı saparmen kelgen bolatyn.  Osynyń nátıjesinde kórshiles ári baýyrlas elderdiń qarym-qatynasy jańa deńgeıge kóterilip, mańyzdy kelisimderge qol jetkizilip otyr.

Ózbekstan elimen shekaralas Ońtústik Qazaqstan oblysy úshin de bul sapardyń orny erekshe ekeni aıqyn. Sondyqtan da, qazaqstandyq resmı delegasıanyń quramyna Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Janseıit Túımebaev ta enip, kórshi memlekettiń úsh oblysymen yntymaqtastyq memorandýmyna qol qoıdy. Sonymen qatar, Tashkent qalasynda eki el kásipkerleriniń qatysýymen qazaq-ózbek bıznes forýmy ótip, qazaqstandyq taýaróndirýshilerdiń kórmesi uıymdastyryldy. İskerlik kezdesýge Ońtústik Qazaqstan oblysynan óńir basshysy bastaǵan 150-den astam kásipker qatysyp, tıisti mámileler jasasty.



Baýyrlas el Elbasymyzben qazaqstandyq delegattardy sán-saltanatymen qarsy alyp, meımandostyqtyń naǵyz úlgisin kórsetti. Bir kún buryn Tashkent qalasynyń kóshelerin jaıqaltyp, qazaq pen ózbektiń týyn qatar ilip, qazaq basshysyna degen jyly sózderin jarqyratyp jazdy. Mine,  osy kóńil – baýyrlas eldiń dostyq qarym-qatynasynyń nyq ekenin aıqyndaı túskendeı.

Elbasymyz Nursultan Nazarbaev joǵary deńgeıdegi turaqty kezdesýlerdiń  ıgi dástúrge aınalǵanyna erekshe toqtalyp, Ózbekstanǵa jasaǵan osy saparyn «tarıhı sapar» dep atady.

– Az ǵana merzimde osymen altynshy ret júzdesip otyrmyz. Bul – bizdiń strategıalyq seriktestigimizdiń, ekijaqty qarym-qatynastardyń qarqyndy damýynyń jarqyn mysaly, – dedi Memleket basshysy.

Ras, búginde Qazaqstan men Ózbekstan arasynda áriptestik baılanys arta tústi. Máselen, bıyldyń ózinde beketter ashylyp, eki eldiń arasynda jańadan poıyz ben avtobýstar qatynap, kedendegi birqatar aksızdik tólem alynyp tastaldy.



Bul jolǵy Memleket basshysynyń jumys saparynda da  10 mańyzdy qujatqa qol qoıyldy. Sonyń ishinde eki el Prezıdentiniń qatysýymen Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Janseıit Túımebaev pen Tashkent oblysynyń hokımy Babaev Shýkýrýllo men Syrdarıa oblysynyń hokımy Ashýrmatov Oıbek jáne Djızak oblysynyń hokımy Ismolılov Saıfýddın arasynda saýda-ekonomıkalyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq salalardaǵy ózara túsinistik týraly memorandým túzildi.

Eki eldiń ǵasyrdan beri jalǵasqan dostyq qarym-qatynasy jandanǵan iskerlik jıynda OQO kásipkerleri men ózbekstandyq bıznesmender arasynda saýda-ekonomıkalyq týraly 7 yntymaqtastyq memorandýmyna qol qoıyldy. Sondaı-aq, Qazaqstan boıynsha quny 1,2 mlrd dollar quraıtyn birneshe kelisimder túzildi. Sondaı tıimdi kelisimderdiń birine elimizdegi 200-den astam dári-dármek shyǵarýmen aınalysatyn «Hımfarm» aksıonerlik qoǵamy qol jetkizdi. Elimizdegi bul  saladaǵy jetekshi kásiporyn buǵan deıin kórshi Qyrǵyzstan, Ázerbaıjan, Túrkimenstan, Monǵolıa syndy elderge óz ónimderin eksporttap kelgen bolsa, endi mine Ózbekstanǵa óz ónimin shyǵarmaq.

Aıta keteıik, jyl basynan beri  Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Janseıit Túımebaev kórshi elmen  qarym-qatynasty kúsheıtý maqsatynda birqatar kelissózder júrgizip, iskerlik jıyndar ótkizdi. Máselen, Elbasynyń tapsyrmasyna sáıkes transshekaralyq Ógem ózeninen sýdy birigip, paıdalaný maqsatynda Ózbekstan memleketimen kelissózder júrgizilip, aýyzsý bólip alýǵa kelisim jasaldy. Nátıjesinde, aldaǵy bes jylda Ońtústik Qazaqstan oblysynyń 700 myńǵa tarta halqy bar úsh aýdany sapaly aýyzsýmen qamtamasyz etiletin bolady.



Ózbekstan kúngeı kásipkerleri úshin 32 mıllıondyq tutynýshysy bar eń jaqyn naryq. Sondyqtan da taýar aınalymyn arttyryp, kásipkerlikti birlese damytý maqsatynda naýryz aıynda J.Túımebaev bastaǵan ońtústikqazaqstandyq delegasıa Ózbekstanǵa resmı saparmen barǵan bolatyn.

Aımaq basshysy bastaǵan jumysshy top osy is-sapar kezinde, Ózbekstannyń Premer-mınıstriniń orynbasary – Aýyl jáne sý sharýashylyǵy mınıstri Zaır Mırzaevpen kezdesti. Sóz basynda Premer-mınıstr orynbasary – Aýyl jáne sý sharýashylyǵy mınıstri oblys ákiminiń Tashkentke arnaıy jumys saparymen kelgenine alǵysyn bildirip, eldiń Táýelsizdik alǵan jyldardan bergi ál-aýqatyn kóterýdegi jetistikteri men ony odan ári damyta túsýdegi josparlarymen bólisken-di.

Óz kezeginde, sóz alǵan aımaq basshysy Janseıit Qanseıituly Ońtústik Qazaqstanda ómir súretin ózbek ulttaryna jasalǵan jaǵdaıdyń birqataryn baıandap, týysqan elmen aradaǵy baılanysty túrli baǵytta damytýǵa nıetti ekenin jetkizgen bolatyn.

– Ońtústik Qazaqstan oblysyn Ózbekstanda jaqsy damyǵan jeńil ónerkásip, óndiris, aýylsharýashylyǵy salalaryndaǵy jetistikter qyzyqtyrady. Atalǵan salalarda tájirıbe almasyp, birigip eńbek etsek, qos memleketke de tıimdi jobalar júzege asady degen senimdemin. Máselen, sizder de jasap shyǵarylatyn aýylsharýashylyǵy traktorlaryn satyp ala alyp, Ózbekstannyń saýda úıin uıymdastyrýymyzǵa bolady. Nemese arnaıy jumysshy tobyn quryp, shekaralyq aımaqtaǵy keıbir máselelerdi retteýge qatysty usynys bar. Óıtkeni, Qazaqstan – sizder úshin ózge memleketterge shyǵatyn qaqpa ispettes. Máselen, ótken jyldyń ózinde, 9 mln. 400 adam qazaq-ózbek keden beketinen ótip, ózge elderge bet alypty. Sondyqtan, Ońtústik óńiri men Ózbekstannyń barlyq salada múmkindikterin biriktirýi kerek dep esepteımin, – dedi J.Túımebaev.

Vıse-premermen bolǵan otyrysta óńir basshysy qos memlekettiń týrızmdi damytýdaǵy ortaq múddeleri men shekaralyq aımaqta oryn tepken OQO aýdandarynyń aýyz sý máselelerin de talqyǵa saldy.

Osy rette, aıta ketken jón, Ońtústik Qazaqstannan Ózbekstanǵa eksporttalǵan taýarlardyń quny byltyr 274 mln. AQSH dollaryn qurasa, atalǵan respýblıkadan óńirimizge ımporttalǵan ónimderdiń qarjysy 375 mln. dollarǵa jetken.  Ózbekstanǵa sapary kezinde OQO ákimi Janseıit Túımebaev Tashkent qalasynyń ákimi Rahmanbek Ýsmanovpen kezdesti.



Ózara áńgimede shahar basshysy Tashkenttiń kúngeı aımaǵymen saýda-ekonomıkalyq, mádenı-gýmanıtarlyq baılanystarynyń nyǵaıyp kele jatqanyna rızashylyǵyn bildirip, kásipkerlik salasyndaǵy jetistikterine toqtaldy. Aıtýynsha, Ózbekstan astanasynda búginde 55 myńnan astam kásiporyn shaǵyn jáne orta kásip aıasynda jumys istese, onyń basym bóligi qyzmet kórsetý salasy men ónerkásip úlesinde eken. Qalada jyl saıyn bıznes bastap, isin jolǵa qoıyp jatqan kásipkerler kóbeıgen. Máselen, jyl basynan beri bir ǵana Tashkenttiń ózinde 2,5 myńǵa jýyq kásiporyn ashylyp, jumysyn bastap ketipti.

Mundaǵy sharýalardyń aýylsharýashylyǵyndaǵy jetistikterine tánti bolǵan ákim kórshi eldiń úzdikterin óńirimizge arnaıy shaqyryp, sáýir aıynyń sońyna qaraı Ońtústik Qazaqstanda ózbekstandyq taýar óndirýshilerdiń kórmesin uıymdastyrý boıynsha kelisimge kelgen bolatyn. Kóp uzamaı mamyr aıynda Tashkent taýar óndirýshileriniń kórmesi Shymkentte uıymdastyrylyp, kórmege kórshiles eldegi 230-ǵa jýyq kásiporynnyń ónimderi qoıyldy. Atap aıtsaq,  tamaq ónerkásibi, qurylys, mashına jasaý, metalýrgıa, hımıa, jeńil ónerkásip, farmasevtıka, jıhaz, kıim jáne toqyma salasyna qatysty, sonymen qatar, kádesyılar men sporttyq taýarlar jáne oıynshyqtar syndy 1 myńnan astam ónim ońtústikqazaqstandyqtardyń nazaryna  usynyldy.

Búginde Qazaqstannan Ózbekstanǵa baǵyttalǵan eksporttyń basym bóligi munaı jáne onyń ónimderi men un-jarma ónerkásibiniń ónimderi, astyq, qara jáne tústi metal, sement, transformatorlar, organıkalyq emes hımıa jáne azyq-túlik ónimderi bolyp tabylady. Al Ózbekstannan Qazaqstanǵa jemis-jıdek, kókónis ónimderi, maqta talshyǵy, toqyma jáne daıyn tigin ónimderi, tyńaıtqyshtar, mehanıkalyq qurylǵylar, plasmassa buıymdary, aǵash jáne gıps, mataly emes materıaldar men matalar ımporttalýda.

Al bıylǵy jyldyń naýryz aıynda eki eldiń qarym-qatynasyn jaqsartý maqsatynda «Almaty-Tashkent» jáne «Samarqand-Tashkent-Astana» baǵytyndaǵy alǵashqy poıyz jolǵa shyqty.

Budan bólek, shilde aıynda «Tashkent-Termez» avtojoly men «Syrdarıa» ótkizý beketi ashyldy. Qatynas joly men arnaıy bekettiń saltanatty ashylý rásimine Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Janseıit Túımebaev, QR Investısıalar jáne damý vıse-mınıstri Roman Sklár, Syrdarıa oblysynyń ákimi Gofýrjon Mırzaev pen QR Ózbekstan Respýblıkasyndaǵy tótenshe jáne ókiletti elshisi Erik Ótembaev qatysqan bolatyn.

Óńir basshysy qos memleket jurtshylyǵyn jańa nysannyń paıdalanýǵa berilýimen quttyqtap, Ózbekstan men Qazaqstan Respýblıkalary arasyndaǵy ǵasyrlar boıy qalyptasqan tarıhı qatynastardy jandandyryp, týysqan eki el arasynda máńgilik altyn kópir bolatynyna senim bildirgen-tin.

– 2006 jyly jabylǵan osy joldyń qaıta ashylýyna eki el Prezıdentteriniń kelisimi nátıjesinde qol jetkizildi.  Jyl basynan beri eki el arasyndaǵy ekonomıkalyq ahýal jandana tústi. Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev pen Ózbekstan Prezıdenti Shafkat Mırzıóevtiń jańa bastamalarmen tyǵyz baılanysty kúsheıtýi aımaqtardyń damýyna zor serpilis ákeldi. Eki el jetekshileriniń Astana qalasy men Saryaǵashtaǵy kezdesýleri, elordadaǵy Ózbekstan bıznes-forýmy, mamyr aıynda Shymkent qalasynda ótken Tashkent qalasy taýar óndirýshilerinin jármeńkesi sonyń naqty aıǵaǵy, – dedi J. Túımebaev.

Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Shavkat Mırzıóevpen jasalǵan ýaǵdalastyqtardyń qorytyndylary boıynsha eki el arasyndaǵy yntymaqtastyqty, sonyń ishinde kólik salasyndaǵy baılanystardy nyǵaıtýǵa qatysty qol jetkizilgen nátıjelerge nazar aýdardy.

– Qazirdiń ózinde ýaǵdalastyqtarymyzdyń naqty nátıjeleri kórine bastady. Máselen, aptasyna eki ret Almaty men Tashkent arasynda «Tulpar-Talgo» júrdek poıyzy qatynaıdy. Bizdiń ulttyq áýe tasymalymen aınalysatyn kompanıalarymyz eki eldiń astanalary arasynda qosymsha reıster ashty, aldaǵy ýaqytta basqa da qalalarymyz arasynda áýe qatynasy ornaıdy. Turaqty avtobýs qatynasy bar. İri memleketaralyq avtojoldy jóndeý jumystary júrgizilýde. M-39 avtodálizinde eki ótkizý pýnkti ashyldy. Qazaqstan-Ózbekstan yntymaqtastyǵynyń aıasynda avtomobıl qurastyrý jónindegi joba júzege asyryldy, – dedi Elbasy.

Ózbekstannyń ımporttalatyn taýarlardyń keıbir túrine aksızdi tómendetý týraly sheshimi saýda yntymaqtastyǵyn jandandyrý jolynda jasalǵan oń qadam boldy. Nátıjesinde bıylǵy 7 aıdyń ishinde ekijaqty saýda 35 paıyzǵa ósken. Bul – óte jaqsy nátıje. 2020 jylǵa qaraı taýar aınalymyn 5 mlrd  dollarǵa jetkizý mindeti qoıylyp otyr. Osyǵan oraı, eki el Úkimeti ózara tıimdi yntymaqtastyqty jandandyrý jáne paıdalanylmaǵan barlyq rezervti jumyldyrý jóninde tapsyrma aldy.

Budan bylaı  eki el arasyndaǵy baılanystardy keńeıtýge septigin tıgizetin Óńiraralyq yntymaqtastyq forýmy turaqty túrde ótkizilip turatyn bolady.

Sondaı-aq eki el arasynda mádenı-gýmanıtarlyq baılanystardy damytý maqsatynda 2018 jyly Qazaqstanda Ózbekstan jylyn ótkizý kózdelip otyr.  Ózbekstanda Qazaqstan jylyn ótkizý de kún tártibinde tur. Osy bastamalar aıasynda ótkiziletin túrli is-sharalar baýyrlas halyqtarymyzdyń jaqyndastyǵyn odan ári tereńdetýge septigin tıgizetin bolady.

Tashkent qalasynda ótken bıznes-forým sheńberinde Qazaqstanda óndiriletin ónimderiniń kórmesi uıymdastyryldy. Ózbekstan astanasynda úsh kúnge jalǵasqan kórmede  50-den astam iri kompanıalardyń eksportqa arnalǵan ónimderi qoıyldy.  Qazaqstandyq taýaróndirýshiler kórmege tamaq jáne ónerkásip, ınjenerlik, mashına jasaý, farmasevtıka jáne qurylys zattary men hımıa, metalýrgıa IT salalaryndaǵy ónimderi ákelingen.

«Ózekspoortalyq» kesheninde ótken kórmege Ońtústik Qazaqstan oblysynyń birqatar iri kásiporyndarynyń ónimderi qoıyldy. Atap aıtqanda, kilem ónimderin shyǵaratyn – «Bal Tekstıl» fabrıkasy, un jáne sút ónimderin óndirýde kóshbasshy kásiporynnyń biri – «Altyn Dán» JSHS-i men sement óndiretin «Shymkent sement» jáne «Standart sement» zaýyttary jáne TMD-da birinshi ashylǵan vakýmdyq probırkalar men ekijaqty ıne shyǵaratyn «EkoFarm Interneıshnl» kompanıasy men terapıanyń túrli salalaryndaǵy aýrýlardy emdeýge arnalǵan 12 faramasevtıkalyq topqa jatatyn generıktik jáne túpnusqalyq 200-den astam dári-dármek shyǵaratyn «Hımfarm» zaýyty,  medısınalyq jabdyqtardyń 17 túrin shyǵaratyn «Marai E7 Group» JSHS-niń ónimderi. Sonymen qosa, kórmede «AtaStroı» qurylys kompanıasy Saryaǵash aýdanyndaǵy Jibek-Joly shekara beketin modernızasıadan ótkizý jobasyn tanystyrdy. Quny 18 mln AQSH dollary bolatyn joba júzege assa, táýligine 30 myń adam emin-erkin eki el shekarasynan óte alady.

Jıynda Ońtústik kásipkerleri tarapynan birqatar usynystar aıtyldy. Sonyń biri – taýardy shekaradan ótkizip, saýdalaý kezindegi keıbir salyqtardy alyp tastaýǵa qatysty. Máselen, qazir bizdegi kilem óndirýshiler men sý shyǵaratyn seriktestikter Ózbestanǵa ónimin kirgizse, aksız salyǵyn tóleýi kerek. Ol bıznesmender úshin tıimsiz.

– Elbasymyzdyń Ózbekstanǵa jasaǵan sapary óte mańyzdy. Eki el basshysy eki jaqty saýda-sattyqty, ekonomıkalyq baılanystardy damytýǵa kúsh salyp otyrǵany kásipkerlerdi qýantyp otyr. Osy rette bizdiń de kásiporyn jańa belesterdi baǵyndyratyny sózsiz, – deıdi «Baltekstıl» JSHS-niń dırektory Talǵat Ysqaqov.

Eki eldiń ǵasyrdan beri jalǵasqan dostyq qarym-qatynas jandanǵan iskerlik jıynda oblystyń kásipkerleri saýda-ekonomıkalyq týraly 7 yntymaqtastyq memorandýmǵa qol qoıyldy. Sondaı-aq, onda quny 1,2 mlrd dollaryn quraıtyn birneshe kelisimder túzildi. Sondaı tıimdi kelisimderdiń birine elimizdegi 200-den astam dári-dármek shyǵarýmen aınalysatyn «Hımfarm» aksıonerlik qoǵamy qol jetkizdi. Eldegi osy saladaǵy jetekshi kásiporyn buǵan deıin kórshi Qyrǵyzstan, Ázerbaıjan, Túrkimenstan, Monǵolıa syndy elderge óz ónimderin eksporttap kelgen bolsa, endi mine Ózbekstanǵa óz ónimin shyǵarmaq.

Taıaýda ǵana eki el arasyndaǵy baılanystardyń tereńdeýiniń arqasynda Ońtústik Qazaqstan oblysynda turmystyq tehnıka ıaǵnı gaz plıtasyn shaǵaratyn seh iske qosyldy. «Badam» ındýstırıaldy aımaǵyndaǵy jańa kásiporyndy Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Janseıit Túımebaev pen Qazaqstan Respýblıkasynyń Ózbekstandaǵy tótenshe jáne ókiletti elshisi Erik Ótembaev arnaıy aralap, jumysymen tanysyp shyqty.

Jylyna 50 myń dana gaz plıtasyn shyǵarýǵa qaýqarly jobanyń quny – 102 mln teńgeni quraıdy. Qazirgi tańda kásiporynda qondyrǵylardy ornatý jumystary aıaqtalyp, iske qosylǵan.

– Ázirge biz jeke qarjymyzǵa qondyrǵylardy satyp alyp, ornatyp shyqtyq. Munda 30 adam turaqty jumyspen qamtylatyn bolady. Shyǵarylǵan ónimdi ishki naryqqa saýdalaýdy josparlap otyrmyz. Bizdiń zaýytta daıyndalǵan gaz plıtalarynyń sapasy sheteldik ónimnen esh kem bolmaıdy. Ári baǵasy da qazirgi naryqtaǵydan tómen bolady, – dedi «ArtelManufacturing» JSHS-niń dırektory Ramzıtdın Hıkmatov.

Jańa kásiporynnyń jumysyn oń baǵalaǵan oblys ákimi jergilikti bılik tarapyna kórsetilip otyrǵan kómekterdiń tıimdiligine toqtaldy.

– Qazaqstan men Ózbekstannyń baılanysy jańa deńgeıge kóterildi. Kúni keshe ǵana Elbasymyz N. Nazarbaev Tashkentke resmı saparmen baryp, birqatar jańa kelisimderge qoljetkizdi. Kórshi eldiń úsh oblysymen ózara túsinistik memorandýmdaryna qol qoıdyq. Jyly qarym-qatynastyń alǵashqy jetistikteri de kórine bastady. Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ekonomıkasyna jańa serpin beretin ındýstrıaldy-ınnovasıalyq jobalarǵa qarjy salýshy ınvestorlardy qashanda qoldaýǵa ázirmiz.  Eń bastysy, ishki jáne syrtqy naryqta suranysqa ıe, ónim óndiretin kásiporyndardyń qataryn kóbeıtýimiz kerek. Búgingi biz aralap kórgen kásiporynnyń ónimderine ishki jáne syrtqy naryqtan da suranys mol bolatynyna senimdimin, – dedi Janseıit Túımebaev.

 

Nurlan ÁÝBÁKİR

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar