2023 jyldyń aqpanynda qazaqstandyq telekórermenniń nazaryna ilinip, qoǵamnyń kóleńkede qalǵan kórinisin baiandaityn «Ashy shyndyq» jobasy efirge shyǵady. Endi elimizdiń túkpir-túkpirindegi qyz-kelinshektiń áleýmettik máselesin estitin qulaq, bei-jai qaldyrmaityn tutas komanda bar. Jeke bastyń problemasyn, túitkilin qoǵam aldyna jaiyp salý ońai emes, árine, biraq qazaqta «aýrýyn jasyrǵan óledi» degen ashy aqiqat jáne bar. Máseleni ortaǵa salǵanda ǵana ony sheshýge bar kúsh jumyldyrylady. Jobanyń basshysy jáne júrgizýshisi, belgili otandyq jýrnalist ári prodiýser Ǵaziza Raiymbek bizdiń basylymǵa bergen kólemdi suhbatynda tok-shoý týraly mańyzdy aqparattyń bárin aityp berdi.
– «Ashy shyndyq» tok-shoýynyń maqsat-mindeti qandai? Joba týraly ideia qalai keldi?
– Negizi "Ashy shyndyq" siiaqty jobany bastaý – burynnan oida júrgen dúnie. Áýelde «Ózińdi tabý» (naiti sebia) degen aidarmen ashqym keldi. Ómirden ózin, óz ornyn taba almai júrgen qyz-kelinshekke baǵdarshamdai jol nusqaityn baǵdarlama bolsa dep oilaǵanmyn. Al dál osy jobaǵa ne úshin kiriskenimdi surasańyz, áńgimeni áriden bastaý kerek. Alty jyl buryn sheshendik óner kýrstarynda dáris oqyp júrip myna nársege kózim jetti: maǵan kelgen qyz-kelinshektiń kóbi áleýmettik ortadaǵy ornyn tappaǵan. Boilarynda buǵyp jatqan qarym-qabiletti oiatyp, ómir saltyn ózgertkisi, demeý bolyp, jón silteitin mamandardyń kómegin alǵysy keletin. Iaǵni olar durys oilap, sóileýdi ǵana úirenip qoimai, tutas ómirin ózgertkisi keledi eken. Bizdiń jobada máseleler búkpesiz, ashyq aitylady. Keiipkerlerimizdiń ómirge degen qushtarlyǵyn arttyrýǵa menimen birge arnaiy mamandar, sarapshylar atsalysady. Al nátijesinde biz bul álemge náziktik pen sulýlyq syilaý úshin jaralǵan áieldiń dál sol mindetin ózine qaitaryp beremiz. Mundai múmkindik ár áielde bolýy kerek. Onsyz bolmaidy.
Áieldiń ómiri men taǵdyryn, eń aldymen, ózine degen, sodan soń ainalasyndaǵylarǵa degen mahabbaty ózgerte alady. Menińshe, qyz-kelinshektiń túrli treningke qatysyp, únemi izdenýiniń sebebi sol: bul álemde kóp nárseniń ózderine bailanysty ekenin, bar izgilik áielden bastaý alatynyn ishtei sezip, sezinedi. Kez kelgen otbasynyń baqytyn áieldiń baqytynan bólip qarai almaisyz. Eger ol óziniń bolmysyn, talanty men múmkindigin tolyq asha alsa, qoǵamda kádege jaratsa, onda bul áieldiń baqytsyz bolýy qiyn. Máselen, bizdiń qoǵamda «áieldiń baqyty – balada» degen uǵym qalyptasqan. Al men bala týyp, ony baǵyp-qaǵýdy ǵana áieldiń bar baqytyna teńemes edim. Áieldiń ǵana kózi kóretin dúnieler bar. Onyń názik tabiǵaty, birden problemanyń túbine úńile alatyn qasieti kóp túitkildiń túiinin tarqatyp, qoǵamǵa paidaly bola alady. Ózin qorshaǵan ortaǵa septigi tiip, múmkindigi shektelmei, tolyqqandy ómir súrip jatqan áieldi ǵana baqytty deýge bolady. Al endi iske asyrar áleýeti mol bola tura, úiinen shyqpai, bala baǵyp otyrǵan áiel men álginde biz aitqan qoǵamdaǵy orny yǵystyrylyp, múmkindigi shektelmegen áieldiń qaisysy baqytty, aityńyzshy?
– Meniń televideniede jumys istegenime 18 jyldan asypty. Osy jyldary, árine, bir basyma jeterlik tájiribe jinadym. Bul salaǵa men tehnikalyq baǵyttaǵy joǵary oqý ornyn bitirip kelgenmin. Mamandyǵym – metallýrgiialyq ónerkásiptiń injener-ekonomisi. Jýrnalistik bilimim bolmasa da, men kásibi maman retinde de , tulǵa retinde dál osy salada júrip qalyptastym. Meniń prodiýserlik ortalyǵym sońǵy 1,5 jylda tynbai eńbek etti. Áli de sol úrdisten tanǵanymyz joq. Biz respýblikalyq telearnalar úshin qyzyqty jobalar, al ózimizdiń klientter úshin piar-strategiia ázirleimiz. Budan bólek, men sheshendik óner men tulǵalyq damý boiynsha treningter ótkizemin. Júgi aýyr shoý-baǵdarlamany jasaýdy maǵan tapsyrǵan telearna basshylyǵynyń artyp otyrǵan senimi men úshin óte mańyzdy. Bul qyzyq ári kerek joba!
Usynys túsken kezde men: Buny da atqaryp kóreiin, bul da tájiribe, –dedim de, birden iske kiristim. Jaratqannyń bergenin baiqai bilý kerek syndy. Esik aldyńnan bekerden-beker ashylmaidy ǵoi.
Qazir men ózimniń kásibi komandammen birge «Ashy shyndyq» degen sapaly ári myǵym ónimdi daiyndap jatyrmyn.
– Shyǵarylymdardy daiyndap júrip, qandai qiyndyqpen betpe-bet kelip jatyrsyzdar?
– «Ashy shyndyq» jobasynyń basynda men turmyn. Ideiasy, qurylymy men mazmuny meniń miymda pisip-jetilgenine biraz bolǵan. Ishtei daiyn bolǵanda bir aýyzdan bastap kettik. Munda, aita keterligi, men basqaratyn «Media Professional» kompaniiasy qyzyq taqyryp pen keiipkerlerdi jyldam tabýǵa jaqsy mashyqtanǵan. Sondyqtan shoýǵa tán elementteri bar kez kelgen jobany túsire alady. Sol arqyly osy naryqtaǵy úzdik komandalardyń biri ekenin dáleldedi de.
Tok-shoý – eń qiyn janr, iaǵni ony túsirýdiń de mashaqaty jetedi. Bul baǵyttyń qiyn da qyzyq tusy – únemi adamdarmen jumys isteitinimiz. Ár adamnyń yǵyna jyǵyla sóilep, tyńdai bilý, aryzyna der kezinde ún qatý ońai sharýa emes. Árqaisysynyń syzdaǵan jan jarasy bar. Árqaisysyna kómekteskiń keledi.
Bizdiń mindetimiz – jaǵdaidy kórermenge obektivti jetkizý. Al mundaǵy basty qiyndyq mynaý: júikesin juqartqan máseleni qarsy jaqtyń kózinshe ashyq talqylaýǵa kóbiniń batyly jete bermeidi. Jasyratyny joq, keide túrli ailaǵa salýǵa májbúrmiz. Keiipkerlerdi nietimizdiń shynaiy ekenine, naqty kómektiń de beriletinine sendirýge tyrysamyz. Men, kásibi jýrnalist retinde, aqparattyń beitarap, saýatty daiyndalyp, usynylǵanyn qup kóremin. Qandai tartysty jaǵdai bolmasyn, eki jaqtyń da tolyq tyńdalyp, túitkildiń ádil sheshilgeni durys. Keide keiipkerdiń stýdiiadan tura qashýynyń kesirinen búkil daiyndyǵymyz, izdengen eńbegimiz zaia ketedi. Qolyn bir siltep, ketip bara jatqan keiipkerdi qaitarýǵa barymyzdy salyp, baǵdarlamany sońyna deiin jetkizgen kezderimiz de bolǵan. Qysqasyn aitqanda, adrenalin jetip jatyr!
–Baǵdarlamanyń taqyrybyn qalai tańdaisyzdar? Belgili bir kriteriiler bar ma? Keiipkerlerdi qalai tabasyzdar?
– Kórermen telefon arqyly redaktsiiamen bailanysa alady. Buǵan qosa, áleýmettik jeli arqyly, tipti Instagram-daǵy meniń jeke paraqshama shyqsa da, keri bailanys ornatý qiyn emes. Oqyrmandar menen direct-te kómek surap, óz oqiǵalaryn aityp beredi. Maǵan problemalar bir-birine uqsas bolyp kórinedi. Baiqaǵanym, kóp qyz-kelinshek quqyqtyq saýatsyzdyqtyń kesirinen aram nietti adamdardyń quryǵyna túsip qalady. Mundai jandarǵa biz kásibi quqyqtyq kómek kórsete alamyz. Bir ókinishtisi, bizdiń quqyq qorǵaýshylar da óz mindetin der kezinde atqarmai, saldarynan bútin bir shańyraq shaiqalyp, ana baiǵustyń taǵdyry tálkekke túsip jatady. Biz mundai jaǵdaida da qaýqar kórsete alamyz!
– Bizde tek joǵary bilikti mamandar jumys isteitinin maqtanyp aita alamyn.
Birinshi talap – ana tilimizde erkin sóilep, jaza alýy kerek. Ekinshisi, televideniedegi tájiribesi mol bolýy kerek. Meniń ujymymda eńbekqor jýrnalist, jaqsy beineinjener, pysyq prodiýser, qyraǵy rejisser men saýatty bas redaktor jumys isteidi. Ázirge komandama kóńilim tolady. Olar berilgen tapsyrmany kerek ýaqytta, qajet sapada buljytpai oryndai alady. Eki-úsh aýysym boiy jumys isteitini jáne bar. Keide tipti «senderdiń aýysymdaryń bitti, úilerińe qaityńdar» degenime de qaramai, úidegi jaily tósekten góri jumystyń kreslosynda kóz shyrymyn alǵandy artyq kóredi. Meniń súiikti, eńbekqor ujymym alǵa qoiǵan biik maqsattarǵa jetý úshin tań jaryǵynan tún qarańǵysyna deiin úzdiksiz jumys istep jatyr.
Respýblikalyq arnadan búkil el kóretin eki saǵattyq aptalyq tok-shoýdy jasaý qiyn. Biraq naǵyz mamandar iske kirisse, alynbaityn qamal joq. Osy sátti paidalanyp, komandama shynaiy alǵysymdy bildirgim keledi. Janqiiarlyqpen eńbek etý óz isin sheksiz súietinderdiń ǵana qolynan keledi. Bul kontentti jasarda biz haipty kózdegen joqpyz. Janjal, eldiń kóz jasy arqyly ataq jinaýdy emes, talqyǵa salynatyn máselelerdiń oń sheshim tapqanyn qaladyq. Osy joba arqyly qazaq áielderiniń ómirine igi ózgeris ákele alatynymyzǵa senim sol!
– Baǵdarlama shyn máninde keiipkerlerdiń problemasyn sheshýge kómektese me? Básekelesterińiz týraly ne oilaisyz?
– Árine. Bul men úshin óte mańyzdy. Birinshiden, biz keiipkerdiń máselesi sheshilmeiinshe, ony stýdiiadan eshqaida jibermeimiz. Ekinshiden, stýdiiadaǵy shart-purt emotsiialardy qanaǵat tutatyn jónimiz joq, keiipkerdiń keiingi ómirin nazardan tys qaldyrmaimyz, baqylaýda ustaimyz. Úshinshiden, biz keiipkerdiń erteńgi kúnine degen senimin nyǵaityp, baǵdarlamadan soń ózine senimdi tulǵa bolyp shyǵýy úshin kúsh salamyz. Basqa jobalardan basty artyqshylyǵymyz da osy siiaqty. Bizdiń jobaǵa uqsas tok-shoýlardyń bolǵany óte jaqsy, óitkeni básekelestik bar jerde ósý de bolady. Estýimshe, kei áriptesterimiz baǵdarlamalarynyń qurylymyn ózgertip, komandalaryn kúsheitip jatyr eken. Ózderin bizben salystyratyndary da bar, ondaida qýanbasam, renjimeimin. Demek, bizdiń alǵan baǵytymyz durys.
– Ǵaziza, siz myqty orystildi jýrnalissiz. Sóite tura, qazaq tilindegi tok-shoýlardy júrgizesiz. Júregińiz qalai daýalady?
– Bul jobany júrgizýge men arnaiy daiyndalǵan joqpyn. Ondai múmkindik te bolmady. «Koremiz» jobasyn júrgizgende, qansha tyryssam da, men kóp qate jiberdim. Qiyn boldy, árine. Biraq týǵannan tilim oryssha shyǵyp, sol tildi ǵana estip óssem de, tilimdi burap, qate sóilegenimde jurttyń kúlgenine qaramai, ana tilime adal bolýǵa tyrystym. Óitkeni men ana tilimdi súiemin. Kúlgen adam kúle bersin. Kúnderdiń kúninde maǵan kúlgenderdiń kóbinen asyp túsemin. Men oǵan senimdimin. Qazaq tilin úirenýge degen yntam ainalamdaǵylarǵa da oń áserin tigizdi. Asfaltta ósken, tilderi oryssha shyqqan, biraq óz tilinde sóilegisi keletin zamandastarym maǵan qarap qazaqsha til syndyra bastady.
Men, qazaq retinde, qazaq tiliniń aiasyn keńeitýge kúsh salyp kelemin, onyń nátijesi de joq emes. Tek «shala qazaqtar» bar yntasyn salyp, qazaqsha úirenip jatqanda, «taza qazaqtar» saýsaq shoshaityp kúlmese eken. Qazaq tili órken jaisyn desek, óz tilinde sóileýge nietti qandastarymyzǵa barynsha qoldaý bildireiik.
– Sizdiń bolashaqqa josparyńyz qandai?
– Damý jáne joǵary reitingter. Ár qazaqstandyq saǵat 17.55 -de «Ashy shyndyq» tok-shoýyn kórýge ekran aldyna jinalsa, keiipkerlermen birge synasa, jylasa, ýaiymdasa, demek, maqsatymyzǵa jetkenimiz. Jobamyzdyń ǵumyry uzaq bolady dep esepteimin, óitkeni bizdiń kómegimizge zárý adam kóp, taǵdyr kóp.
Batylyraq josparymyzdy bilgińiz kelse, Qazaqstan naryǵyn jaýlap alsaq deimiz. Onymen toqtap qalmai, halyqaralyq deńgeidegi mańyzdy marapattardy alý úshin de ter tógýge daiynbyz. Jobamyz basqa tilderge aýdarylyp, ózektiligi artyp jatsa, men úshin eń úlken ataq sol bolar edi!
Biz sizdermen birgemiz. Bizdi kórińizder, túiin shyǵaryńyzdar, úirenińizder, jaqsy jaqqa ózgerińizder. Shyǵarmashylyq top úshin sizderdiń nazarlaryńyzdan artyq syi joq, qurmetti kórermen!
