2023 jyldyń aqpanynda qazaqstandyq telekórermenniń nazaryna ilinip, qoǵamnyń kóleńkede qalǵan kórinisin baıandaıtyn «Ashshy shyndyq» jobasy efırge shyǵady. Endi elimizdiń túkpir-túkpirindegi qyz-kelinshektiń áleýmettik máselesin estıtin qulaq, beı-jaı qaldyrmaıtyn tutas komanda bar. Jeke bastyń problemasyn, túıtkilin qoǵam aldyna jaıyp salý ońaı emes, árıne, biraq qazaqta «aýrýyn jasyrǵan óledi» degen ashshy aqıqat jáne bar. Máseleni ortaǵa salǵanda ǵana ony sheshýge bar kúsh jumyldyrylady. Jobanyń basshysy jáne júrgizýshisi, belgili otandyq jýrnalıs ári prodúser Ǵazıza Raıymbek bizdiń basylymǵa bergen kólemdi suhbatynda tok-shoý týraly mańyzdy aqparattyń bárin aıtyp berdi.
– «Ashshy shyndyq» tok-shoýynyń maqsat-mindeti qandaı? Joba týraly ıdeıa qalaı keldi?
– Negizi "Ashy shyndyq" sıaqty jobany bastaý – burynnan oıda júrgen dúnıe. Áýelde «Ózińdi tabý» (naıtı sebá) degen aıdarmen ashqym keldi. Ómirden ózin, óz ornyn taba almaı júrgen qyz-kelinshekke baǵdarshamdaı jol nusqaıtyn baǵdarlama bolsa dep oılaǵanmyn. Al dál osy jobaǵa ne úshin kiriskenimdi surasańyz, áńgimeni áriden bastaý kerek. Alty jyl buryn sheshendik óner kýrstarynda dáris oqyp júrip myna nársege kózim jetti: maǵan kelgen qyz-kelinshektiń kóbi áleýmettik ortadaǵy ornyn tappaǵan. Boılarynda buǵyp jatqan qarym-qabiletti oıatyp, ómir saltyn ózgertkisi, demeý bolyp, jón silteıtin mamandardyń kómegin alǵysy keletin. Iaǵnı olar durys oılap, sóıleýdi ǵana úırenip qoımaı, tutas ómirin ózgertkisi keledi eken. Bizdiń jobada máseleler búkpesiz, ashyq aıtylady. Keıipkerlerimizdiń ómirge degen qushtarlyǵyn arttyrýǵa menimen birge arnaıy mamandar, sarapshylar atsalysady. Al nátıjesinde biz bul álemge náziktik pen sulýlyq syılaý úshin jaralǵan áıeldiń dál sol mindetin ózine qaıtaryp beremiz. Mundaı múmkindik ár áıelde bolýy kerek. Onsyz bolmaıdy.
Áıeldiń ómiri men taǵdyryn, eń aldymen, ózine degen, sodan soń aınalasyndaǵylarǵa degen mahabbaty ózgerte alady. Menińshe, qyz-kelinshektiń túrli trenıńke qatysyp, únemi izdenýiniń sebebi sol: bul álemde kóp nárseniń ózderine baılanysty ekenin, bar izgilik áıelden bastaý alatynyn ishteı sezip, sezinedi. Kez kelgen otbasynyń baqytyn áıeldiń baqytynan bólip qaraı almaısyz. Eger ol óziniń bolmysyn, talanty men múmkindigin tolyq asha alsa, qoǵamda kádege jaratsa, onda bul áıeldiń baqytsyz bolýy qıyn. Máselen, bizdiń qoǵamda «áıeldiń baqyty – balada» degen uǵym qalyptasqan. Al men bala týyp, ony baǵyp-qaǵýdy ǵana áıeldiń bar baqytyna teńemes edim. Áıeldiń ǵana kózi kóretin dúnıeler bar. Onyń názik tabıǵaty, birden problemanyń túbine úńile alatyn qasıeti kóp túıtkildiń túıinin tarqatyp, qoǵamǵa paıdaly bola alady. Ózin qorshaǵan ortaǵa septigi tıip, múmkindigi shektelmeı, tolyqqandy ómir súrip jatqan áıeldi ǵana baqytty deýge bolady. Al endi iske asyrar áleýeti mol bola tura, úıinen shyqpaı, bala baǵyp otyrǵan áıel men álginde biz aıtqan qoǵamdaǵy orny yǵystyrylyp, múmkindigi shektelmegen áıeldiń qaısysy baqytty, aıtyńyzshy?
– «Koremiz» baǵdarlamasynan keıin siz 1,5 jyl boıy tok-shoý jasaǵan joqsyz. Qaıda boldyńyz jáne nemen aınalystyńyz?
– Meniń televıdenıede jumys istegenime 18 jyldan asypty. Osy jyldary, árıne, bir basyma jeterlik tájirıbe jınadym. Bul salaǵa men tehnıkalyq baǵyttaǵy joǵary oqý ornyn bitirip kelgenmin. Mamandyǵym – metalýrgıalyq ónerkásiptiń ınjener-ekonomısi. Jýrnalısik bilimim bolmasa da, men kásibı maman retinde de , tulǵa retinde dál osy salada júrip qalyptastym. Meniń prodúserlik ortalyǵym sońǵy 1,5 jylda tynbaı eńbek etti. Áli de sol úrdisten tanǵanymyz joq. Biz respýblıkalyq telearnalar úshin qyzyqty jobalar, al ózimizdiń klıentter úshin pıar-strategıa ázirleımiz. Budan bólek, men sheshendik óner men tulǵalyq damý boıynsha trenıńter ótkizemin. Júgi aýyr shoý-baǵdarlamany jasaýdy maǵan tapsyrǵan telearna basshylyǵynyń artyp otyrǵan senimi men úshin óte mańyzdy. Bul qyzyq ári kerek joba!
Usynys túsken kezde men: Buny da atqaryp kóreıin, bul da tájirıbe, –dedim de, birden iske kiristim. Jaratqannyń bergenin baıqaı bilý kerek syndy. Esik aldyńnan bekerden-beker ashylmaıdy ǵoı.
Qazir men ózimniń kásibı komandammen birge «Ashshy shyndyq» degen sapaly ári myǵym ónimdi daıyndap jatyrmyn.
– Shyǵarylymdardy daıyndap júrip, qandaı qıyndyqpen betpe-bet kelip jatyrsyzdar?
– «Ashshy shyndyq» jobasynyń basynda men turmyn. Ideıasy, qurylymy men mazmuny meniń mıymda pisip-jetilgenine biraz bolǵan. İshteı daıyn bolǵanda bir aýyzdan bastap kettik. Munda, aıta keterligi, men basqaratyn «Media Professional» kompanıasy qyzyq taqyryp pen keıipkerlerdi jyldam tabýǵa jaqsy mashyqtanǵan. Sondyqtan shoýǵa tán elementteri bar kez kelgen jobany túsire alady. Sol arqyly osy naryqtaǵy úzdik komandalardyń biri ekenin dáleldedi de.
Tok-shoý – eń qıyn janr, ıaǵnı ony túsirýdiń de mashaqaty jetedi. Bul baǵyttyń qıyn da qyzyq tusy – únemi adamdarmen jumys isteıtinimiz. Ár adamnyń yǵyna jyǵyla sóılep, tyńdaı bilý, aryzyna der kezinde ún qatý ońaı sharýa emes. Árqaısysynyń syzdaǵan jan jarasy bar. Árqaısysyna kómekteskiń keledi.
Bizdiń mindetimiz – jaǵdaıdy kórermenge obektıvti jetkizý. Al mundaǵy basty qıyndyq mynaý: júıkesin juqartqan máseleni qarsy jaqtyń kózinshe ashyq talqylaýǵa kóbiniń batyly jete bermeıdi. Jasyratyny joq, keıde túrli aılaǵa salýǵa májbúrmiz. Keıipkerlerdi nıetimizdiń shynaıy ekenine, naqty kómektiń de beriletinine sendirýge tyrysamyz. Men, kásibı jýrnalıs retinde, aqparattyń beıtarap, saýatty daıyndalyp, usynylǵanyn qup kóremin. Qandaı tartysty jaǵdaı bolmasyn, eki jaqtyń da tolyq tyńdalyp, túıtkildiń ádil sheshilgeni durys. Keıde keıipkerdiń stýdıadan tura qashýynyń kesirinen búkil daıyndyǵymyz, izdengen eńbegimiz zaıa ketedi. Qolyn bir siltep, ketip bara jatqan keıipkerdi qaıtarýǵa barymyzdy salyp, baǵdarlamany sońyna deıin jetkizgen kezderimiz de bolǵan. Qysqasyn aıtqanda, adrenalın jetip jatyr!
–Baǵdarlamanyń taqyrybyn qalaı tańdaısyzdar? Belgili bir krıterııler bar ma? Keıipkerlerdi qalaı tabasyzdar?
– Kórermen telefon arqyly redaksıamen baılanysa alady. Buǵan qosa, áleýmettik jeli arqyly, tipti Instagram-daǵy meniń jeke paraqshama shyqsa da, keri baılanys ornatý qıyn emes. Oqyrmandar menen direct-te kómek surap, óz oqıǵalaryn aıtyp beredi. Maǵan problemalar bir-birine uqsas bolyp kórinedi. Baıqaǵanym, kóp qyz-kelinshek quqyqtyq saýatsyzdyqtyń kesirinen aram nıetti adamdardyń quryǵyna túsip qalady. Mundaı jandarǵa biz kásibı quqyqtyq kómek kórsete alamyz. Bir ókinishtisi, bizdiń quqyq qorǵaýshylar da óz mindetin der kezinde atqarmaı, saldarynan bútin bir shańyraq shaıqalyp, ana baıǵustyń taǵdyry tálkekke túsip jatady. Biz mundaı jaǵdaıda da qaýqar kórsete alamyz!
–Komandańyz týraly aıtsańyz. Kimder jumys isteıdi? Kim qandaı baǵytqa jaýapty?
– Bizde tek joǵary bilikti mamandar jumys isteıtinin maqtanyp aıta alamyn.
Birinshi talap – ana tilimizde erkin sóılep, jaza alýy kerek. Ekinshisi, televıdenıedegi tájirıbesi mol bolýy kerek. Meniń ujymymda eńbekqor jýrnalıs, jaqsy beıneınjener, pysyq prodúser, qyraǵy rejıser men saýatty bas redaktor jumys isteıdi. Ázirge komandama kóńilim tolady. Olar berilgen tapsyrmany kerek ýaqytta, qajet sapada buljytpaı oryndaı alady. Eki-úsh aýysym boıy jumys isteıtini jáne bar. Keıde tipti «senderdiń aýysymdaryń bitti, úılerińe qaıtyńdar» degenime de qaramaı, úıdegi jaıly tósekten góri jumystyń kreslosynda kóz shyrymyn alǵandy artyq kóredi. Meniń súıikti, eńbekqor ujymym alǵa qoıǵan bıik maqsattarǵa jetý úshin tań jaryǵynan tún qarańǵysyna deıin úzdiksiz jumys istep jatyr.
Respýblıkalyq arnadan búkil el kóretin eki saǵattyq aptalyq tok-shoýdy jasaý qıyn. Biraq naǵyz mamandar iske kirisse, alynbaıtyn qamal joq. Osy sátti paıdalanyp, komandama shynaıy alǵysymdy bildirgim keledi. Janqıarlyqpen eńbek etý óz isin sheksiz súıetinderdiń ǵana qolynan keledi. Bul kontentti jasarda biz haıpty kózdegen joqpyz. Janjal, eldiń kóz jasy arqyly ataq jınaýdy emes, talqyǵa salynatyn máselelerdiń oń sheshim tapqanyn qaladyq. Osy joba arqyly qazaq áıelderiniń ómirine ıgi ózgeris ákele alatynymyzǵa senim sol!
– Baǵdarlama shyn máninde keıipkerlerdiń problemasyn sheshýge kómektese me? Básekelesterińiz týraly ne oılaısyz?
– Árıne. Bul men úshin óte mańyzdy. Birinshiden, biz keıipkerdiń máselesi sheshilmeıinshe, ony stýdıadan eshqaıda jibermeımiz. Ekinshiden, stýdıadaǵy shart-purt emosıalardy qanaǵat tutatyn jónimiz joq, keıipkerdiń keıingi ómirin nazardan tys qaldyrmaımyz, baqylaýda ustaımyz. Úshinshiden, biz keıipkerdiń erteńgi kúnine degen senimin nyǵaıtyp, baǵdarlamadan soń ózine senimdi tulǵa bolyp shyǵýy úshin kúsh salamyz. Basqa jobalardan basty artyqshylyǵymyz da osy sıaqty. Bizdiń jobaǵa uqsas tok-shoýlardyń bolǵany óte jaqsy, óıtkeni básekelestik bar jerde ósý de bolady. Estýimshe, keı áriptesterimiz baǵdarlamalarynyń qurylymyn ózgertip, komandalaryn kúsheıtip jatyr eken. Ózderin bizben salystyratyndary da bar, ondaıda qýanbasam, renjimeımin. Demek, bizdiń alǵan baǵytymyz durys.
– Ǵazıza, siz myqty orystildi jýrnalıssiz. Sóıte tura, qazaq tilindegi tok-shoýlardy júrgizesiz. Júregińiz qalaı daýalady?
– Bul jobany júrgizýge men arnaıy daıyndalǵan joqpyn. Ondaı múmkindik te bolmady. «Koremiz» jobasyn júrgizgende, qansha tyryssam da, men kóp qate jiberdim. Qıyn boldy, árıne. Biraq týǵannan tilim oryssha shyǵyp, sol tildi ǵana estip óssem de, tilimdi burap, qate sóılegenimde jurttyń kúlgenine qaramaı, ana tilime adal bolýǵa tyrystym. Óıtkeni men ana tilimdi súıemin. Kúlgen adam kúle bersin. Kúnderdiń kúninde maǵan kúlgenderdiń kóbinen asyp túsemin. Men oǵan senimdimin. Qazaq tilin úırenýge degen yntam aınalamdaǵylarǵa da oń áserin tıgizdi. Asfáltta ósken, tilderi oryssha shyqqan, biraq óz tilinde sóılegisi keletin zamandastarym maǵan qarap qazaqsha til syndyra bastady.
Men, qazaq retinde, qazaq tiliniń aıasyn keńeıtýge kúsh salyp kelemin, onyń nátıjesi de joq emes. Tek «shala qazaqtar» bar yntasyn salyp, qazaqsha úırenip jatqanda, «taza qazaqtar» saýsaq shoshaıtyp kúlmese eken. Qazaq tili órken jaısyn desek, óz tilinde sóıleýge nıetti qandastarymyzǵa barynsha qoldaý bildireıik.
– Sizdiń bolashaqqa josparyńyz qandaı?
– Damý jáne joǵary reıtıńter. Ár qazaqstandyq saǵat 17.55 -de «Ashshy shyndyq» tok-shoýyn kórýge ekran aldyna jınalsa, keıipkerlermen birge synasa, jylasa, ýaıymdasa, demek, maqsatymyzǵa jetkenimiz. Jobamyzdyń ǵumyry uzaq bolady dep esepteımin, óıtkeni bizdiń kómegimizge zárý adam kóp, taǵdyr kóp.
Batylyraq josparymyzdy bilgińiz kelse, Qazaqstan naryǵyn jaýlap alsaq deımiz. Onymen toqtap qalmaı, halyqaralyq deńgeıdegi mańyzdy marapattardy alý úshin de ter tógýge daıynbyz. Jobamyz basqa tilderge aýdarylyp, ózektiligi artyp jatsa, men úshin eń úlken ataq sol bolar edi!
Biz sizdermen birgemiz. Bizdi kórińizder, túıin shyǵaryńyzdar, úırenińizder, jaqsy jaqqa ózgerińizder. Shyǵarmashylyq top úshin sizderdiń nazarlaryńyzdan artyq syı joq, qurmetti kórermen!
