Qazaqtildi ortada "qıaq murt" atanyp ketken Másimovtiń eks-prezıdentke eliktep kitap jazatyn ádeti bar-tyn. Dalainside onyń komıtetti basqaryp turǵanda "Amanat" dep atalatyn baspa úıin ashqanyn anyqtady. Baspanyń ataýy qazaqsha bolǵanmen, jaǵrafıasy Qazaqstannan jyraqta – Vashıngtonda tirkelgen.
Baspa úıiniń qonys-mekeni etip, AQSH astanasyn tańdap alýy tegin emes. Alys qurlyqta Másimovty qoldaıtyn yqpaldy lobbı bar.
Buǵan sál keıinirek toqtalamyz, "Amanat-qa" qaıtyp oralaıyq.
Baspanyń korporatıvtik saıty jyp-jylmaǵaı, kúdik týǵyzarlyq dáneńe joq. "Amanat" ózin eshkimniń sózin sóılemeıtin, derbes kompanıa retinde tanystyrady. "Suranysqa ıe úzdik týyndylardy jarıalaýǵa árkez daıar ekenin" málimdeıdi.
Solaı bola tura, osy kúnge deıin baspadan nebári 3-aq kitap jaryq kórgen. Túsingen bolarsyz, úsheýi de Másimov áýletine tıesili.
"Amanat" baspasynan Másimovtyń – "Tamyr" jáne "Álemniń kelesi qojaıyny: jasandy ıntellekt" atty kitaby basylyp shyqqan.
Al úshinshi kitaptyń egesi – Kárimniń ákesi marqum Qajymuqan aqsaqal. "Estelikter" dep atalatyn kitapta Másimovter áýletiniń ótkeni men ketkeni baıandalǵan.
Dalainside budan da tereńge úńgip, Másimovtiń AQSH-taǵy sybaılasyn tapqan. UQK-nyń burynǵy basshysynyń tól týyndylaryn keńinen taratýǵa, ári onyń AQSH-taǵy jaǵymdy obrazyn qalyptastyrýǵa Ýkraın azamaty bolysyp otyrǵan.
Aksenıa Krýpenko ýkraın týmasy jáne bizdiń boljam boıynsha Másimovke tıesili "Amanat" baspasyna tikeleı qatysty tulǵa, tipti osy baspanyń qojaıyny bolýy da ǵajap emes.
Baspa úıiniń veb-saıtynda onyń esim-soıy joq, alaıda quryltaıshylardyń qujatynda – Krýpenko mekemeniń beldi qyzmetkeri dep kórsetilgen.
Másimovtyń qolymen jazylǵan týyndylardy AQSH-taǵy yǵaı men syǵaıǵa taratý jumysy tikeleı Krýpenkoǵa júktelgen deýge negiz bar.
Aksenıanyń quzireti munymen shektelmeıdi. Dalainside onyń álemjelidegi paraqshalaryn aqtaryp, kelesideı qyzyqty maǵlumat tapty.
Krýpenko Másimovtyń dáýirlep turǵan shaǵynda Vashıntonǵa túrli maqsatpen at sabyltyp keletin sheneýnikter men dıplomattarǵa arnap agenttik ashqan.
Bylaısha aıtqanda, VIP klıentterge qyzmet kórsetken. Olarǵa oqqaǵar usynǵan, qonaq úıge ornalastyrǵan, at-kóligi men as-sýyn qamdaǵan.
Baspanyń korporatıvtik qujatynda Krýpenkodan ózge Másimovtyń uly – Eskendir Kárimniń de aty-jóni júr.
Álbette, Krýpenko Másimovtyń háli múshkil ekenin jaqsy biledi, oǵan janashyr ekeni jasyryn emes. Ýkraınaǵa basyp kirgen Pýtın Krýpenkonyń "Kárimge qol ushyn sozsam..." degen josparyn buzǵan tárizdi.
Ksenıa qazir atajurtyna járdemdesýge bilek túre kirisken. Onyń uıytqy bolýymen Ýkraınaǵa gýmanıtarlyq kómek jóneltetin arnaıy qor qurylypty. Álbette, munysy quptarlyq is. Dese de, bizdi Másimovtyń máselesi kóbirek qyzyqtyrady.
Dalainside anyqtaǵanyndaı Krýpenko Másimovtyń tól týyndylaryn AQSH-tyń ishki-syrtqy saıasatyn aıqyndaıtyn birtalaı yqpaldy tulǵalarǵa arnaıy tartý etken. Osyǵan qarap-aq amerıkalyq elıta da óz tarapynan "murttymen" baılanys ornatýǵa múddeli bolǵanyn ańǵaramyz. Álgi kitaptar bul arada "oramal ton bolmaıdy, jol boladynyń" degen ısharanyń rólin atqaryp tur.
Sonda munyń túpki máni nede? Kárimniń kóńilin tabýǵa tyrysqandar neni kózdedi? İlgeride aıtqanymyzdaı, alys qurlyqta Másimovtiń máselesine beı-jaı qaramaıtyn myqty lobbı bar. Másimovke kimder arasha túsýde?
Zertteýdiń 2-shi taraýynda bul másele ary qaraı jalǵasady. Arnaǵa tirkelip alyńyz
