Taldan taıaq jas bala taıanbaıdy
Qazaqtyń óte kóne ánderiniń qataryna jatatyn «Bir bala» deıtin áni bar ǵoı, sonyń sózi ǵajap endi! Jalpy, atalarymyz ándi qalaı tyńdaıdy? Án aıtylyp jatqanda onyń ár sózine baılanysty, sol sózdi áýenniń ekpindetip, syzyltyp qubyltýyna baılanysty, ony ánshiniń tamyljytyp, sorǵalatyp, túrlendire, egildire, tógildire salýyna baılanysty óz qıalyn qyr asyryp, kóńil qyranyn aspan kezdirip, ár qıyrǵa kóz saldyryp sharyqtatyp, shabyttanyp, shalqymaı ma?! Keıde aýyr oıǵa berilip kúrsinbeı me, terńinen marjan súzip tebirenbeı me?! Sol «Bir bala» ánin atalarymyz tyńdap otyr delik. Ánniń sózi bastalyp aıtyla bergende-aq onyń mán-maǵynasy tyńdaýshy sanasynda jýsandaı burqyrap shyǵa keledi. «Taldan taıaq jas bala taıanbaıdy…», — dep aqyryn ǵana áýelep barady. Ol ne degen sóz?
Biraz qazaq bilse kerek, Jetisý óńirinen kóbirek baıqaımyz, kisi qaıtys bolǵanda marqumnyń týystary esik aldynda taıaq taıanyp turady. Belge túsken qaıǵyny taıaqqa súıenip áreń kóterip turǵandaı beınede eńkishtep, kúrsinip kóńil aıta kelgen kisilermen bet kórisedi. Al, bala degen appaq álem, onyń qaıǵyrǵany bolmaıdy, ony qaıǵyrtýǵa bolmaıdy.
Bala kúnimizde qolymyzǵa qapelimde bir taıaq ustaı qalsaq úlkender, «tasta» dep ursatyn. Bul, bala taıaq ustasa kisi ólip qalady degennen emes, qaıǵyrýdyń balaǵa jat ekenin sezindirý. Jetim qalyp bara jatqan bala kóńiline de qapelimde qaıǵy túsip ketpeýiniń qamyna qylǵan is bolsa kerek. Endi osy ǵuryp bir qajetti jerinde ánniń sózine aınalyp otyr ǵoı. Ánge zer sala qarasańyz, ándi shyǵarýshy sol toptaǵy bir balaǵa án saldyrý úshin aıtyp otyrǵandaı elesteıdi. Qazirgi tilimizben aıtqanda birinshi jol: «Sen jassyń, balasyń ǵoı, endeshe, mundaı topta jalyńdy jyǵyp, kóńilińdi pás etpe, al, ánge sal!» degendi aıtýdyń alǵashqy emeýrini emes pe!? Mine, ándi tyńdamaqqa otyrǵan atalarymyzdyń qulaǵyna jetken osy bir jol óleń olarǵa ishteı de syrttaı «ıá, jón-aý!..» degizip shyntaqtap jatqan ornynan qozǵalaqtatyp, maldas qurǵyzady ǵoı!
Bala búrkit túlkiden aıanbaıdy
Qusbeginiń qolynda ne ushyp júrgen kezinde aý, tor, qaqpan quryp ustaǵan búrkit bolady da, ne jumyrtqa jaryp, áli ushpaǵan kezinde uıadan alǵan búrkit bolady. Alǵashqysyn túzden ustaǵan soń «túz búrkit», sońǵysyn balapan kúninde uıadan alǵan soń «qolbala», «bala búrkit», «balapan qus» degen ataýlarmen ataıdy. Keı búrkitshiler ekeýin qatar ustaıdy. Sebebi, ekeýiniń ań alý tásili eki túrli bolady.
Ushýdy, ań aýlaýdy qansha degenmen uıabasar men sarshadan (ákesi men sheshesi) tabıǵı túrde úırengen qý ǵoı, túz búrkittiń ań alýyn kásibı deńgeı dep túsinińiz. Qalaı ustaıdy? Tura turyńyz, onyń ańdy qaıtyp ustaýynyń aldynda adamǵa qalaı úıirlesetini jaıynda mynadaı bir qyzyqty ádis týraly qysqasha aıta keteıin.
Yrǵaqqa otyrǵyzý. Túz búrkitti ustap ákelgen bette qolǵa úıretý múmkin emes. Aspannyń erke serisi emes pe, janyna adam jaqyndasa shalqalaı shyryldap jany shyǵyp kete jazdaıdy. Sondyqtan ony úıge ákelgen kúni «yrǵaqqa» otyrǵyzady. Úıdiń ishine arqan kerip sol arqannyń ortasyna búrkittiń sheńgeline tolatyndaı keltek aǵash baılaıdy da soǵan otyrǵyzady. Basyna tomaǵasyn kıgizgen soń kózi de jabylady ǵoı, endi kerýli arqanǵa bir jipti baılap, arqandy qozǵaıdy da otyrady. Kózi tańylǵan búrkit qulap ketpes úshin álgi keltekti barynsha syǵa túsedi. Arqandy qozǵaıtyn jiptiń ushyn bir balaǵa ustatyp qoıyp aýyldyń shaldary áńgimeniń kórigin qyzdyrady-aı kep. Jaratqan ıemiz búrkittiń búkil kúshin aıaǵyna bergen ǵoı, keı búrkitter álgi aǵashty keshten tań atqansha syǵady bar kúshimen. Sóıtip, ábden áli quryp, shamasy taýsylǵanda yrǵaqtan qulap túsedi. Kádimgi ólip qalǵan sekildi jatady. Sol kezde ıesi óziniń ter ıisi sińgen kúpisin jaýyp qoıady. Ábden silelegen búrkit saǵattap jatyp aqyryn esin jınaı bastaıdy. Óte álsiz halden birtindep qozǵalyp kózin ashady. Mine, ol endi adamzat ortasynda ekinshi ret ómirge kelip jatyr. Osy kezde ıesi ony sylap-syıpap qasynda bolady. Tańnan keshke deıin sylap-syıpap, jem bere otyryp ózin qabyldattyrady. Buǵan aptalaǵan ýaqyt ketedi. Odan ary túletý, qaıyrý, shyrǵalaý degen satylarmen tárbıeleı beredi…
Sonymen, túz búrkitpen qansonarǵa shyǵaıyq. Tomaǵasyn sypyryp qalǵanda aldynda qashyp bara jatqan túlkini kórgen qyran eń aldymen jer jaǵdaıyn qaraıdy. Qashyp bara jatqan túlkiniń aldyńǵy jaǵy qaıqań bolsa búrkit aldymen bıikke kóterilip alady da, qalqı ushyp, túlki qaıqańǵa jetip baıaýlaı bastaǵanda baryp basyp qalady. Jan bermek ońaı ma, keı túlki búrkitke qarsy atylyp kerip («kerilip» emes «kerip» dep aıtady, búrkitshilerdiń óz tili) tura qalady. Ondaıda túz búrkit bir sheńgeldi túlkiniń tumsyǵyn búre tumashalaı salady da, ekinshi sheńgelmen ókpeden qysyp qana janyn úzip jiberedi. Al, túzý qashyp bara jatqan túlki bolsa tańynan ilip, túlkiniń óz ekpinimen tońqalań astyryp jyǵady da, sheńgeldi jáne de ókpege salady. Boldy. Sondyqtan qolyńda túz búrkitiń bolsa túlkige kez kelgen jerden jibere beresiń, yńǵaıyn ózi taýyp ustaıdy. Al, bala búrkit she?
Oǵan, túlki qashady-aý degen jerlerdi boljaǵannan keıin nemese kóre qalǵanda atpen shaýyp ońtaıly jerden jiberýge tyrysady. Óıtkeni, túlki jańaǵydaı qaıqańǵa qaraı qashyp bara jatsa bala búrkit sonyń sońynan ere qýady. Alǵashynda tómen ushyp alǵannan keıin qaıqańǵa barǵanda túlkige jete almaı, túlkiń ne, tóbege jete almaı qalbalaqtap qaptalǵa qonady. Ondaıda «Qol bala salǵan qor bolady» degen osy dep bir kijinedi búrkitshiler. Qoıanǵa túskende de bala búrkit týra qýyp, endi jetip ustaımyn deı bergende qoıan jalt burylady da qolbalańyz qopań etip ornyna túsip qalady. Túz búrkit qoıannyń ústinen bıikteý ushyp, shalǵynyń ushymen eki jaǵynan qaıyrmaqtaı aýdaryla qýyp, ábden sharshatady. Sharshaǵan soń qoıan beıbaq óziniń anaý-mynaýdan qutylyp ketetin «qoıanbultaǵyna» sala almaı qalady. Eki qulaǵy salpıyp buǵyp jata ketedi. Endi eki kózi qantalap qylǵyp jutardaı jutynyp kele jatqan qandybalaq qyranǵa jatqan qoıannyń ústine qona salý qıyn bop ba? Syńar aıaqtyń sheńgeli de jetip jatyr. Ýystaı salady ǵoı.
Al sonda láj bolsa bala búrkit salyp áýre bolmaı búrkitshiler tek túz búrkit ustamaı ma? Degen suraq týady ǵoı. Jo-o-q, bala búrkit salýdyń da óz qyzyǵy jetip jatyr.
Túz búrkit ákki ǵoı. Sál toq bolsa, eti kóterińki semiz bolsa nemese túlkini alystan kórse, kóńili shappaı erinse, aıdaladaǵy shoqyǵa baryp qonyp kerbezdenip, sylanyp otyryp alady. Asa qajettilik bolmasa ózin onsha qınaǵysy kelmeıdi. Mundaıda ıesi «Shirkin-aý, ushsa jeter edi ǵoı, átteń qolbalany ákelmegen ekem, qýyp júrip indetsek te eki jaqtap júrip birdeńe ǵyp ustar edik qoı!», dep kijinedi. Al bala búrkit onsha bap tilemeıdi. Zaty qyran bolsa boldy, kórsetken túlkińdi qýyp, jetse jetti, jetpese ony kóresiń. Renish, ókinish joq. Ol tipti túz búrkit qusap qıa bet, qıyn jartasta qashyp bara jatqan túlkini etekke túsirip basaıyn demeıdi. Jetken jerinde aıaǵy ilingen jerinen ustap jabysyp, aıaǵyn shaınatyp alǵanyna da qaramaı, qıa betten túlkimen birge domalap qan-josa bolsa da bir qıyrdan shapqylap ıesi kelgenshe aıyrylmaı otyrady ǵoı baıqus! Minekı, «bala búrkit túlkiden aıanbaıdy» dep otyrǵany osy emes pe?! Túlkini soǵyp ózin bıalaıyna qondyrǵanda tumsyǵyn ıesiniń ıyǵyna súrtip-súrtip alady bala búrkit. Onysy endi maqtanǵany. Mundaıda onyń topshysy men balaq júnin erkelete syıpap qoıý sizge de mindet bop qalady…
Álgi ándi aıtam-aý. Ekinshi tarmaǵy aıtylǵanda tyńdap otyrǵan atalarymyzdyń ón-boıyn bala búrkittiń osyndaı adal da, taza, jankeshti de erke jan álemi bir sharpyp ótetin shyǵar-aý! Mundaıda ánge ene, ekilene túsedi ǵoı tyńdarmany. Sonda aıtýshy qalaı quıqyljytpasyn?! Qalaı sorǵalatpasyn, qalaı egildirip, tógildirip, ár sózdiń qoıny-qonshyn aqtara tintip tula boıyńdy titirete salmasyn ándi?!
Tańbasy joq, eni joq býryltaıdyń
Taǵy da solaı. Birjan saldyń bul ániniń alǵashqy joly aıtylǵanda-aq, «e,e, ras-aý…» deıdi shaldar. Ne ras? Býryltaı dep otyrǵany qalqasy ǵoı Birjannyń. Qansha yntyq bolǵanmen ony aıttyrmasa, yqtıaryn alyp, qalyńyn beremese, tańbasy joq, eni joq emeı ne? Tańbasy joq, eni joq bolsa kim alam dese, talasyń bar ma? Ras qoı. «Saǵasy ótkel bermeıdi tereń saıdyń». Sol qalqany jar etýge qoıylǵan tosqaýyl ǵoı bul. Kim? Jaqyn týysy ma, óz jary ma, aǵasy ma, bolys pa, qyzdyń ákesi me? Árkim bilgeni, estigeni boıynsha, ótkel bermegen tereń saıdy árnege balap kúrsinedi ǵoı. «Quba jonǵa shoqytyp shyǵa kelsem» deıdi-aý sonda! Ǵashyqqa asyqqan yntyq kóńildi budan artyq qalaı beınelep, qalaı jetkizetinin bilmedim, osyndaǵy «shoqytyp» degen sóz estilgende tyńdaýshynyń qulaqtúbi terlep keterine kúmánińiz bolmasyn. Al ary qaraı ne bolady?
Quba jonǵa shoqytyp shyǵa kelse.., «jurty jatyr, ózi joq qalqataıdyń». «Kúrsinttiń ǵoı, Birjan-aý!», «Armanyńa jet asyl er!». Bul árıne ánniń qaıyrmasyna jetpeı jatyp-aq shaldardyń aýzynan atylyp shyǵar shyn sózderi. Endi budan keıingi qaıyrmadaǵy «Aqaý bıkem jar-jar, Alma moıyn aqsuńqar, Bir kún aýrý bir kún saý, Taba almadym babyńdy-aý» dep keletin joldarǵa shatyrlatyp shapalaq soǵa almaısyń. Tek shapalaq soǵasyń, aldyńǵy jaǵyndaǵy sózderden dym túsinbegende nemese qaıyrmanyń aldyńǵy joldarǵa qatysy joq dep eseptegende. Sonda da «bir kún aýrý, bir kún saý» kúıge qol shapalaqtaý qalaı bolady ózi? Tipti bir sózin túsinbeıtin shetel tilinde tyńdap, mýzyka ekpin alǵanda kilt esin jınap qol soǵyp qozǵalaqtap qoıǵanymyzda ne lázzat aldyq? Ne oı túıdik?
Abaı atamyz aıtady:
«Shyrqap, qalqyp, sorǵalap, tamyljıdy,
Júrek terbep, oıatar basta mıdy.
Bul dúnıeniń, lázzaty bári sonda,
Oısyz qulaq ala almas ondaı syıdy.
…
Uıyqtap jatqan júrekti án oıatar,
Únniń tátti oralǵan máni oıatar.
…
Jamanǵa “jar” degen-aq án kóriner,
Jaqsy ándi bile aıtýǵa kim eriner?
Jaramdy ándi tyńdasań, janyń erip,
Jabyrqaǵan kóńiliń kóteriler» deıdi. Esh taldaýdy qajet etpeıdi. Qalaı dál! Qandaı jandy?!
Biz án týraly osynsha taldaý jasaǵanymyzda án sóziniń máni týraly ǵana aıtyp jatyrmyz ǵoı, Abaı atamyz ol jaǵyn óz aldyna bir qaıyryp qoıyp, «únniń mánine» úńiledi. Joq, ol jaqqa eńkeıip kórýge bizdiń júrek daýalamaıdy. «Únniń mánin» kúımen daý sheshken Beısenbi kúıshi, sol kezdegi qunyker men daýgerler biletin. Biz beıbaqqa aryq eshkiniń sharby maıyndaı alabulttap juqanasy jetken, sonymen de dáýlesker kúıshi shertken keıbir kúıdiń ár jerinen bir bas ızeýge jaraǵanymyzǵa mázbiz.
Konfýsıı jaryqtyq aıtqan eken: «Bir eldi jaýlaý úshin án-kúıin qara. Án-kúıin tyńdaǵanda jylap-syqtap, eziletin bolsa ony jaýlaý qıyn emes. Án-kúıin tyńdaǵanda qutyrynyp tursa ony da jaýlaý qıyn emes. Al án-kúıin tyńdaǵanda oılanatyn bolsa, ol eldi ońaı jaýlaımyn dep oılama!» dep. Sol sońǵysy biz edik qoı! Joǵaryda basyn shalyp ótken alty tarmaq óleńdi qarmap qalyp, máni janyńa áser etip, odan oı túıip, rahat alý úshin qanshalyqty parasat paıymyń, ushqyr qıal, júırik kóńiliń qansha aýmaqty sharpyp jatýy kerek ekenin túsingende ǵana baryp atalar bıiginiń anaý-mynaý oılaǵandaı alasa dúnıe emes ekendigine kóziń jete túsedi-aý!
Biz qamalǵan tuıyq
Baıaǵyda aǵylshyndardyń otarynda bolǵan bir qaýym jurttyń san sanaýǵa da sanasy jetpeıtin ýaqyty bolǵan eken. Keıin olarǵa sandy saýsaǵyn sanatyp úıretipti. Olar onǵa deıin sanap, ary qaraı «11» dese, eshteńeni túsinbeı kózderi alaqtap turyp qalady. Saýsaǵy taýsylyp qalǵan soń, kóz aldynda joq nárseni, esh elestete almaǵan ǵoı. Sóıtip, eń alǵash test degen paıda bolyp, eshteńeni túsinbese de jattata bergen eken.
Buǵan ózimizshe jaǵamyzdy ustap tańǵalǵan keıip tanytqanmen atalarymyzdyń tanymy (ony jaı tanyp qana qoımaı ustanǵannan sońǵy ustanymy) jóninde bul kúnde bizdiń jaıymyz da Abaı atamyz aıtqan kep: «Kózinen basqa oıy joq». Oı-qıal shektelgen. Edi onyń oı-qıalyna ólshep qana sóz jazylyp, oı-qıalyna ólshep qana áýen jazylyp oryndalýy kerek. «Alań da alań alań jurtqa» salyp kep jibershi, kózderi saýsaǵy taýsylyp qalǵan álgi bir qaýymnyń kózderindeı alaqtap azdan keıin esineı bastaıdy. Sóıte tura ony mensinbegendeı syńaı tanytady. Alda-jalda osy kúngi ánderdiń ortasyna baıaǵy qazaqtardyń biri túsip qaldy delikshi, tereze ashyq turǵanda ańdamaı úıge kirip ketken torǵaıdaı topalań kúı keshedi. Qabyrǵaǵa soǵylyp, áınekke urylyp esi shyǵa entigedi. Ashyq terezege týralap shyǵaryp jiberińizshi, dombyrany ekpindete eki-úsh qaǵyp jiberip «Bazaryń qutty bolsyn, ardaqty elim, ardaqty eleeeeemmm…» degen Birjandaı samǵap beredi.
Búgingi jas urpaq ta án tyńdaıdy, biraq ol ánnen janyna azyq taba almaıdy. Qysqa ýaqytqa rahat kúı keshkendeı nemese muńymen muńdasqandaı bolǵanymen, sózi men áýeninde tereńdik joq jalańash bolǵannan keıin áseri boıǵa tarap, oı qozǵarlyq qýaty joq, mınýtqa jetpeı qardaı erip joq bolady. Qazaqtyń shendestire, salystyra, beıneleı aıtylatyn sózderi aıtylǵan jerde-aq adasyp qalamyz. Qaı qıyrdan qalaı aıtylyp otyrǵan sóz ekenin túısinip jeterge túısik – shaban, oı – tuıyq. Ádette, óz-ózine qol jumsaıtyndardyń oıy tuıyqtalyp, aqyly aınalyp óter jol tappaı qalǵanda sondaı áreketke eriksiz barady dep paıymdaıdy eken ǵalymdar. Bizdegi búgingi otbasylyq urys-keris, qabarǵan qabaq sol bir genetıkalyq jadynyń suranysynyń qanaǵat tappaı, tar tuıyqqa qaıta-qaıta qamalyp shıyrshyq atqan jan qysylysynan bolsa kerek. Al, ózin ólimge qıǵan kóp jastarymyzdyń qulaqjipke baılanyp tańnan keshke deıin estrada tyńdaıtyny kóp sóz bolady, bul tegin emes.
Qazir bizdiń sanamyzda zattardyń ataýlaryn bildiretin til bar bolǵanymen uǵymdarǵa jeteleıtin sóz azaıǵan. Sol sózben birge ult ta bolmysynan aıyrylady. Ahań aıtqan álgi sóz taǵy aldymyzdan shyǵady. «Sózi joǵalǵan jurttyń ózi joǵalady». Tilimiz bola tura sózimiz joq bolýy múkmin. Keńes ýaqytynan beri qaraı bizde óz sózderimizdiń aıasynan shyǵyp, ózge ulttyń sóziniń (uǵymdarynyń) ishine enýge talpynys júrildi. Alaıda, ózge ulttyń tilin qansha úırengenińmen janyńdy terber sózine ene almaıtynyń zańdylyq eken. Onyń áziline dál ózderindeı rahattana kúle almaısyń. Biz ortada qaldyq. Kúlkimiz, qýanyshymyz ózimizdiki (janymyzdiki) emes, jasandy bolýǵa májbúr boldy. Sebebi sóz genetıkalyq jadymen japsarlasyp jatqan dúnıe. Ózge tilden jetpis jeti atańnan beri belińe berilip, túısikterińniń tereń qatparlarynda buǵyp jatqan genetıkalyq jady suranysyna tolyq jaýap taba almaısyń. Ol kelip minezge áser etpek. Ata-ájelemiz aıtatyn «oryssha oqyǵan, minezi tik» deıtin sózde bir mán bar. Bul qursaýdy jaryp shyǵar tulǵa neken-saıaq bolatynyn ómirdiń ózi kórsetken.
Alla Taǵala alapat talant bergen Oljas Súleımenovtiń genetıkalyq jadysynyń qýatty qalaýy ony sonaý túrkilik dáýirdiń sóz álemine súırelep, aqyry adamzat mádenıetinde aıryqsha qubylys «Az ı Ia» ómirge kelgen joq pa?! Al, jurttyń bári Oljas pa? Oljas – bireý ǵoı!
Tili bar da sózi joq
Sózdegi keńdik – sanadaǵy keńdik. Ol óz kezeginde minezdegi keńdik, ómirdegi ustamdylyqqa alyp keler jol emes pe? Aspan qulap ketse de ańǵarmaıtyn atalarymyzdyń salmaqty tulǵasy men qazirgi shybyq tımeı shyńq eter shyjbalaq erlerimizdi salystyra qarasaq, syqpytymyz syn kótermes. Biz joǵaryda adam balasy óz genetıkalyq jadysynyń alapat suranysyna laıyqty jaýap bere bilmese, ol jegi qurtqa aınalyp jan álemin ishten kemiretini týraly aıtyp edik, endi áni ózgergen, sózi jalańashtanǵan jurttyń minez, bolmysy da ózgeretinin kórip otyrmyz.
Biraz buryn bir basylymda «Shala qazaqtar» bilip júrińder, «naǵyz qazaqtar bizdiń baýyrymyz emes» degen maqal jarıalanyp, avtor «naǵyz qazaqtar» dep ózi bólip alǵan topty biraz kústanalaǵan eken. «Naǵyz qazaqtar» jemqor bolady» dep te siltegen eken. Anyǵynda naǵyz qazaq uǵymy bıik uǵym. Ol jemqor qazaqtyń tilinde sóılegenmen, sózine amal etpeıtin qazaq eseptelinedi. Sebebi, naǵyz qazaqtar qaldyrǵan «Amanatqa qıanat júrmeıdi» degen sóz bar. «Jasama» demeıdi, «júrmeıdi» deıdi. Qıanat jasasań, kesiri aldyńnan shyǵady, óz aldyńnan shyqpasa, balańnyń aldynan, tipti kúnderdiń kúni («kúnderdiń kúni» dep hıamet kúnin aıtady. Patshalardyń patshasy – ımperator degen sekildi búkil kúnderdiń qorytyndy kúnin osylaı ataǵan ǵoı) aldyńnan shyǵady deıdi. Mine, osy sóz boıynda bar, hal-qadirinshe amal etken qazaq memleket halyq isine jumsa dep amanattaǵan aqshaǵa qıanat jasar ma edi? Atalarymyz tanymy osylaı edi. Mundaı sózder tuǵyryna qona bastasa qazaq óz bolmysyna qaıta bastady dep esepteı berińiz. Bylaıynsha qazaqtyń tilinde sóılegen adamnyń bárin «naǵyz qazaq» dep atap, onyń kemshiligin anaý atalarymyzǵa jabýǵa múlde bolmaıdy.
Búırektiń sıraqqa qandaı qatysy bar?
Saýap. Qazaqtyń eki dúnıe arasyn jalǵap jatqan «saýap» deıtin sóz bar edi, táýelsizdik alyp, dinimizge qaıta orala bastap edik, bul sóz de taǵyna otyra bastady. Áıtpese, bul sózdiń kórmegeni joq. Keńes kezinde mazaqqa da ushyrady. Bireý mas bolyp bir iske dýshar bolsa «saýap bolypty» deıtin edik. Saýapty emes kúnáli is edi ǵoı. Beınelep aıtqanda bul mollany qınap araq ishkizgendeı is edi. Shúkir, qazir olaı aıtý joǵalyp, óz maǵynasynda qoldanylyp júr. Iá, biz keıbir sózdi mazaq qylǵanmen keıbir sóz bizderdi de mazaq qyldy. Bul biz joǵaryda aıtqan qazaq sóziniń jalań maǵyna emes, astarly keletinin, onyń adam sanasyn keńdikke jeteleıtin ǵajaıyp qýat ekenin keıbir «jaman sózderiniń» de boıyn jasyryp sálıhaly jınalysqa kirip ketkeninen kórýge bolady.
Búırekten sıraq shyǵarý. Osy bir turaqty tirkesti mańyzdy jınalys, toı-tomalaqtyń bárinde bir keremet sózdeı-aq qoldanamyz ǵoı. Asylynda, bul ondaı jerde aıtýǵa bolmaıtyn basqa maǵynadaǵy sóz edi. Bala kúnimde kórshi aqsaqaldyń osy sóz shyqqanda «Óı jaman sóz aıtpańdar» degeni esimde. Ol kezde «ottama, qyrtpa» degendi de jaman sózge jatqyzýshy edi ǵoı, sondaıdyń biri shyǵar dep oılaıtynmyn. Sóıtsem, onan da qıyndaý sóz bolyp shyqty. Áp-ádemi, typ-tynysh ótip jatqan keńes, jınalystyń shyrqyn buzyp, aıqaıǵa basyp ketetin bir adamdar bolady ǵoı, bul sóz sondaılarǵa qaratyp aıtylǵan boqtyq sóz eken. Bala kúnimizde jurt «Jaqaıdyń apasy» atap ketken, sózderine ádeıi boqtyq qosyp sóıleıtin qyrsyq, elden erekshe bir kempir bolatyn. Birde sol kisiniń kelini osy sózdi aıtyp qaldy. Sonda apamyz, «Oıbaı-aý kelin, maǵan tartyp, jaman sózdi sen de jiberetin bolypsyń ǵoı» demesi bar ma? Sol kezde dastarhanda otyrǵan bir jigit ádeıi me, shyn bilmedi me, «Apa, sonda ol jaman sóz be?» dep surady. Sóziniń jartysy álgindeı sózden turatyn apamyzdyń kózi jaınap ketedi mundaıda. Myrs etip bir kúlip aldy da, «Búırek dep taqymyńdaǵy tasty aıtyp otyr, endi sıraǵyn suramaıtyn shyǵarsyń» dep qarqyldap turyp kúlsin kep. Sháı quıyp otyrǵan kelinniń eki beti órtteı qyzaryp dalaǵa shyǵa jóneldi. Jigitter máz. «Áı apam-aılap» shek-silesi qatyp, kúlkiden óle jazdady. Sodan beri bir kisi sálıhaly otyrysta osy sózdi aıtyp qalsa eriksiz myrs etetinim bar. Óte yńǵaısyz-aq endi.
Qyzdyń jasy – on segiz. Bul sózdi qyryq-elýdi erkin aralaǵan áıelderge qarata da aıta beretin boldyq. Taıdan keıin qunan/baıtal degen sekildi on segizden keıin «otyrǵan qyz» atanatyn buryn. Sondyqtan osy sózge qalmas úshin qyzdy erterk qıasyna qondyrýǵa asyǵatyn edi atalarymyz. Jıyrma besti kórmeı qyz turmysqa shyqpaıtyn keıingi ýaqytta bul sóz de amalsyz ishin almastyryp el ishinde aman júr áıteýir.
Qyzdyń joly – jińishke. «Qyz onbeske kelgen shashynan kóp jalasy» degendeı, kóldeneń sóz, kóp ósekke qalmas úshin, jińishke joldan taıyp ketpes úshin abaılap júrýdi eskertken sóz edi bul. Ony toıda tórt erkek bir áıel tileý aıtýǵa shyqsa, «qyzdyń joly jińishke» degen siz bastańyz» -dep mıkrofon usynamyz. Sózimiz durys-aq, biraq isimiz kerisinshe.
Paıǵambar jasy. Alpystan asqan, anyǵy 63-ke kelgen kisige «paıǵambar jasyńyz qutty bolsyn» deımiz. Al, qazaq paıǵambar jas dep 40 jasty aıtqan. Sebebi, paıǵambarlyq mindet júktelgen, jaýapkershilikti arqalaýǵa ábden jaraıtyn jas degendi bildirý úshin. Paıǵambarymyz 63 jasynda qaıtys boldy al, sonda anaý kisige, «endi siz de sol jasqa kelip qaldyńyz…» degen sóz be sonda? «Al, arǵy jaqqa ketetin ýaqytyńyz bolyp qaldy endi…» degen quttyqtaý bola ma? Qandaı yńǵaısyz?! Joq, olaı emes. Qazaq 25 jasty erekshe aıtatyny, oǵan deıin jigittikpen artyq-kem qylǵan isi bolsa kóp adam oǵan keshirimmen qaraıtyn edi. Odan ótkennen keıin eskeýil sóz, oǵash qylyǵyńnyń bárine tıisinshe jaýap beresiń. Quddy zańdyq jaýapkershilikke tartylatyn jas sekildi. Mine, munyń bárinde mán-maǵyna, bolmys jatyr. Bárin bidiń ómir saltymyz, júris-turysymyzdy belgilep berip otyr. Alaıda biz onyń kóbin umyttyq, birazyn teris qoldanyp, az sandy sózin kádege jaratqanymyz úshin de ózimizdi ájeptáýir sálıhaly ulttyń ókili retinde sezinip qalatynymyz bar.
Qaqy. Keńes úkimeti tusynda qazaq mıyna qanshama termınder shegedeı qaǵylyp, tanymyn atala qyldy. Sonyń biri – «Quqyq» sózi. Ol Keńes úkimetine deıingi qazaqtyń sózdik qorynda joq sóz ekenine dálel keltirip jatpaı-aq qoıalyq. Qazaqta onyń ornynda «Qaqy» degen sóz bar edi. Ol ózgelerdiń aldynda Siz tarapynan óteletin mindetterdi meńzeıtin edi. Balanyń ata-ana aldyndaǵy qaqylary, aǵaıynnyń bir-birine qaqylary, qysqasy Siz aınalańyzdyń qaqysyn berseńiz, aınalańyzdaǵylar óz aınalasyndaǵylardyń qaqysyn berse sonyń ishinde Siz de barsyz. Mine tepe-teńdik! Mine qazaqtyń demokratıasy!
Quqy. Al, qazaqtyń mıyna shegedeı qaǵylǵan «Quqyq» sózine keleıik. Ol ózgelerdiń Siz tarapyna óteletin mindetterdi meńzeıdi. Munda Sizdiń ózgeler aldyndaǵy mindet emes, ózgelerdiń Sizdiń aldyńyzdaǵy mindet birinshi kezekke shyǵady. Al, endi ózgeniń aldyndaǵy mindetińdi ysyryp qoıyp «Quhqym» dep qylǵynasyń kep. Onyń kimge kerek?!! Kim moıyndap jatyr?!! «Qyzmet qyl da mindet qyl» deıdi qazaq. Aldymen Onyń qaqysyn ber, qaıtarym – seniń qaqyń. Asyryp aıtsam aıyp kórmessizder qazaqtyń osy kúnge aman jetýine bir sebep osy «qaqy» tanymy.
Balalarǵa ózgeniń aldyndaǵy qaqysyn emes, quqysyn úıretip órkókirektendirik. Qazirgi álemdik júıe solaı. Nemereńdeı qyz «kóke, bul meniń quqym!» dese boldy, jasyń jetpisten, saqalyń belýardan asyp otyrsa da aýzyńdy jabasyń. Sosyn oınaqtap júrip ot basyp, oqý bitirmeı jatyp oń jaqta otyryp jamanatty bolyp jatqany. Basyna is túspeı turǵanda ersi qylyǵyna nalyp aǵalyq aqylyn aıtqan adam bolsa «Bul meniń quqym, ózim bilem, qaı zamanda júrsiz kóke-aý» dep mıyǵynan kúler edi-aý. Sonda aǵaıyndyq, týystyq, dos-jarandyq qaqysyn bereıin dese, sony alýǵa qaýqarymyz qalmaǵan ba? Endi barlyǵy – bir basynda. Sharshaý, jalǵyzsyrý, depressıa, ashý, otbasylyq janjal, ómirden bezinýge deıin aparatyn qıyndyqtarmen torlanǵan maǵynasyz ómir.
Sóz saǵasy
Bir nárseni jańsaq túsinbeýimiz kerek. «Bul mal baǵyp, kóshpendi kún keshken burynǵyn zaman emes, ǵylym-bilimniń zamany» dep aqtala kórmeńiz, bul qaǵıdalar barlyq ýaqytqa jaramdy zańdylyqtar negizine qurylǵan. Oǵan ǵasyrlar boıǵy tájirıbeni qosyńyz. Sen ony kerek qylmaǵanyńmen ol óz orynynda myzǵymaı tura beredi. Bylaıynsha taspen japalaqty ursań da japalaq óledi, japalaqpen tasty ursań da japalaq óledi degendeı zıan shegetin – ózimiz.
Bir anyǵy qazaq óz bolmysyna búgingi kún turǵysynda qaıta qaýyshýǵa májbúr. Eptep bet buryp ta keledi. Solaı bolǵanda ǵana atalarymyz aıta beretin «ushpaqqa» shyǵamyz. Salt-dástúrimizdegi burynǵy danalyq pen qazirgi shalalyqtar hám ózgergen urpaq ókinishteri jaıynda buıyrsa, aldaǵy ýaqytta aıta jatarmyz.
Ularbek Nurǵalymuly, «Egemen Qazaqstan»
