– Elimizdiń joǵary bilim ordalarynyń qarashańyraǵy – Qazaq ulttyq ýniversitetine rizashylyǵymdy bildire otyryp, ustazdarym men ǵylymi jetekshilerime alǵysym sheksiz ekenin aitqym keledi. Alǵashqy dekandarymyz Qazii Úrgenishbaev pen Qalimolla Halyqov boldy. Sondai-aq áigili ustazdar Iýrii Basin, Sultan Sartaev, Asabai Mamytov, Aleksei Hýdiakov, Saǵyndyq Baisalov, Erkin Jákishev, Anatolii Didenko jáne taǵy basqa kórnekti pedagogtardan tálim aldyq. Bizdi qaitalanbas akademikter Salyq Zimanovtyń, Ǵairat Saparǵalievtiń sabaqtary tánti etti. Olardyń tereń bilimi, biliktiligi men sheshendigi bolashaq mamandyǵymyzdyń qupiialaryn bilýge jol ashty. Ǵylymǵa shyn berilgen osyndai tulǵalarmen shyǵarmashylyq qarym-qatynas kásibi shyńdalýymyzǵa, bolashaǵymyzdy aiqyndaýymyzǵa sebep boldy.
– Stýdent kezińizde kim bolýdy, qandai biikterdi baǵyndyrýdy armandadyńyz? Búginde sol arman-maqsatyńyzǵa jettińiz be?
– Árine, jarqyn bolashaq týraly armandadym, alaida taǵdyr maǵan qandai tosyn syi daiyndap qoiǵanyn boljai alǵan joqpyn. Jasyratyny joq, sot ne prokýror bolý meniń maqsat-armanym boldy. Biraq Joǵarǵy sottyń tóraǵasy, bas prokýror bolý úsh uiyqtasam túsime kirmeitin arman bolatyn. Eki jyl buryn stýdenttermen kezdesýlerdiń birinde aýditoriiadan: «Joǵarǵy sottyń tóraǵasy bolý úshin ne isteý kerek?» degen suraq qoiyldy. Ol jigittiń suraǵy, árine, jasandylyqsyz, tabiǵilyǵymen erekshelenip turdy. Osy tektes suraqtar árqashan aldymnan shyǵady. Qysqasha jaýap bersem, birinshiden, ondai biikterge aparatyn joldyń uzaqtyǵymen qatar, oi-shuqyry da kóp bolady. Sol úshin kezdesken sáttilikter men qiyndyqtardy birde tez, birde baiaý eńserý kerek. Osyndai syn sátterde joldan adastyrmas, baǵyt-baǵdarymdy aiqyndaityn kompasym óz ustanymym boldy. Ol – eń aldymen tańdaǵan mamandyǵyńa adaldyq jáne adamdardy jaqsy kórý. Meniń jetken jetistikterimniń negizinde tek qana eńbek jatyr. Ekinshiden, bilimińdi únemi ushtastyryp, damytyp otyrý kerek. Eshkim birden bárin bilip týmaidy, bul úlken jáne kúrdeli jumystyń nátijesi. Tipti tereńine úńiler bolsaq, sáttilik óz-ózińdi qamshylaýmen jeńýden bastalady.
– Ózińiz oqyǵan jyldarda kýrstastaryńyzben, ustazdaryńyzben ótkizgen jyly estelikterińizben bólisseńiz.
– Biz ótken ǵasyrdyń 70-jyldary arman qala – Almatyǵa respýblikanyń ár túkpirinen keldik. Alǵashqy sátten bastap sol ýaqyttaǵy el astanasynyń erekshe energiiasymen birge, ózimiz qujat tapsyrǵan oqý ornynda qalyptasqan úlken konkýrsty sezindik. Árqaisymyz armandaǵandai QazUÝ-dyń zań fakýltetiniń stýdenti atandyq. Zańger mamandyǵynyń mártebesi ár kezde de ózekti bolatynyna sendik. Biz bul salany sanaly túrde tańdadyq.
Kýrstastarymyzdyń basym bóligi ásker qatarynda qyzmet etken nemese zaýyt-fabrika, kolhoz-sovhozdarda jumys istegen qyz-jigitter boldy. Sondyqtan kóptegen tanymal zańgerlerdiń eńbek ótili jumysshy laýazymdarynan bastalǵanyna tańǵalmaý kerek. Eń bastysy, bul ǵana emes, bizdi dostyq, ózara kómek jáne romantika biriktirdi. Áli kúnge deiin sonaý jastyqtyń jaily keshterinde bi bilep nemese gitaramen án shyrqaityn ystyq shaqtar umytylǵan emes.
1981 jyly oqý bitirgen bizdiń kýrsty zań fakýlteti tarihyndaǵy «eń juldyzy biik» kýrstyń biri dep baǵalaityn pikirdiń keide qylań berip qalatyny bar. Oǵan negiz joq emes. Sebebi bizdiń kýrstyń túlekteri arasynan áleýmettik ómirdiń bilim jáne ǵylym salalarynda, memlekettik biliktiń barlyq tarmaqtarynda biik laýazymdarǵa kóterilip, qoǵamymyzdyń eń tanymal, bedeldi ári syily azamattaryna ainalǵandary kóp. Bizdiń býynǵa qazaq biliminiń qarashańyraǵy – QazUÝ-da bilim alý ǵana emes, stýdentter qalashyǵynyń irgesin qalaý qurmeti de buiyrdy. Búginde úlken qalanyń bir shaǵynaýdanyna ainalǵan qalashyqtyń ár korpýsy, ár jataqhanasy, ár buryshy biz úshin ystyq.
Osyndai uzaq eńbek jolynda stýdenttik baýyrlastyq qaǵidattary men ózara kómek kórsetý ári jyly sezimderimizdi saqtai bildik. Kýrstastarymyzdyń keibireýi ǵylym jolyn tańdap, keiin ǵylym doktorlary men rektor qyzmetterine deiin kóterildi. Olardyń ishinde Ábdimanap Bekturǵanov pen Zailaǵi Kenjaliev erekshe atap ótýge laiyq. Aramyzdan respýblikaǵa belgili memleket jáne qoǵam qairatkerleri, zańgerler shyqty. Olardyń qatarynda Musabek Álimbekov, Zaǵipa Balieva, Qozy-Kórpesh Kárbozov, Ádil Qyryqbaev, Rashid Jaqypov, Dastan Sartaev jáne basqalar bar.
– Alma-materdiń ataýyna laiyqty ál-Farabidiń 1150 jyldyǵyna orai, túlekter ýniversitetke syi retinde tsiferblatty mehanikalyq saǵatty usynǵan-dy. Quddy stýdentterge «Ár sátińniń qadirin uq...» dep turǵan ýaqyt jarshysyndai. Mundai tosyn syilyq kimdi bolsyn eleń ettirmei qoimasy anyq. Túlekterdiń kieli shańyraqqa degen taǵy qandai tosyn syilary men joba-josparlary bar?
– Bul jomart syilyq dástúrli jalpyýniversitettik mereke – Túlekter kúnine tartý. Saǵat-stella túlekterdiń ýniversitettiń damý endaýment qorynyń qoldaý kórsetýindegi pármendiligin beineleidi. Ol qarly Ile Alataýy siiaqty jyldyń kez kelgen ýaqytynda óziniń sulýlyǵymen qýantyp, «Ýaqyttyń qunyn bil, minýttyń salmaǵyn bil, sekýndtyń esebin bil!» dep, árkimge óte mańyzdy shyndyqty eske salyp turatyn bolady. Sondai-aq jyldyń basty mereitoilyq oqiǵasy – Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyna orai, «Qairatkerler qoltańbasy. Avtografy avtoritetov» kitaby ázirlenýde. Ol QazUÝ-dyń el táýelsizdiginiń qalyptasýy men damýyna qosqan zor úlesi týraly bolmaq. Kitapty Elbasy N.Nazarbaevtyń «Táýelsizdik dáýiri» jáne QR Prezidenti Q.Toqaevtyń «Táýelsizdik bárinen qymbat» atty maqalalary ashady. Basqa maqalalardyń avtorlary – ýniversitettiń tanymal túlekteri. Olardyń arasynda ministrler, ákimder, elshiler, ǵalymdar, Memlekettik syilyqtyń laýreattary, jazýshylar men aqyndar bar. Bul da jobanyń ózindik ereksheligi. Tótenshe jáne ókiletti elshiler B.Sársenbaev pen Q.Ábýseiitovter avtorlar materialyna saraptamalyq baǵa beredi.
«Qairatkerler qoltańbasy. Avtografy avtoritetov» jobasy egemen memlekettiń ideologiiasy men saiasatynyń bastaýynda turǵan, táýelsizdikke erekshe úles qosqan túlekter týraly biregei basylym bolmaq. Osyndai jobalarmen ózi de QazUÝ-dyń túlegi, jańa rektor Janseiit Qanseiitulynyń ýniversitetimizdiń damýyna jalǵasqan jańa kezeńi bastalmaq.
– Qazaq eliniń damýyna súbeli úles qosqan bilim ordasy túlekterine arnalǵan «Bizdiń elita» jobasynyń bas redaktory ekenińiz málim. Bolashaqta bul kitaptyń jańa tomdyqtary basylyp, dástúrli jalǵasyn taba ma? Zamandastaryńyzdan eldiń, onyń ishinde QazUÝ-dyń damýyna úlesi mol tidi dep kimderdi atap aitar edińiz?
– Bizdiń alma-mater Qazaqstanda birinshi bolyp Túlekter qaýymdastyǵyn qurdy. Qaýymdastyq aiasynda ǵylymi jobalardy jasaý, ýniversitettiń kelbetin jaqsartý, úzdik stýdentterdi qoldaý, arnaiy aýditoriialardy ashý turaqty tájiribege ainaldy.
«Bizdiń elita» kitaby – qaýymdastyqtyń alǵashqy jobalarynyń biregeii. Osyndai aýqymdy jobany usyna otyryp, túlekterimizdiń ázirligi halyqaralyq deńgeige jaýap beretinine jáne zamanaýi naryqtyń talaptaryna sáikestigi men básekege qabilettiligine esh kúmán týǵyzbaitynyna senimdimiz. Kelesi tomdarǵa kiretin túlekterdiń tizimin, olardyń qajetti deńgeiin naqtylaityn basty kórsetkishti otandyq bilim berý brendi retinde qaýymdastyq pen ýniversitet basshylyǵy anyqtaidy. Tórtinshi tom ýniversitetimizdiń 90 jyldyǵyna arnalmaq. Qazirdiń ózinde kandidatýralardy irikteý, stýdenttik muraǵat isterin zerdeleý jumystary júrgizilýde. «Bizdiń elita» entsiklopediiasynyń alǵashqy kitaptarynda barlyq fakýltetterdiń 672 túlegi týraly ocherk bar.
– Tereń bilim igerý, bilikti maman bolý – ýaqyt kóshinen qalmaýdyń basty talaby. Osy talaptyń údesinen shyǵý úshin búgingi tańda stýdentter qandai qabiletterge ie bolǵany jón? Qazirgi eńbek naryǵy jaǵdaiynda QazUÝ túlekteriniń básekege qabilettiligin arttyrýǵa qandai faktorlar áser etedi? Sizdiń oiyńyzsha, bilim ordasy túlekteri qandai artyqshylyqtarǵa ie?
– QazUÝ – qazaqstandyq elitanyń basty ustahanasy. Munda bilim alý árdaiym qurmet pen mártebe, óitkeni ýniversitet jastardyń úmitterin aqtap, armandaryn júzege asyrady. Joǵaryda atap ótkenimdei, kóptegen QazUÝ túlekteri bizneste, memlekettik organdarda úzdikter qatarynda qyzmet etip júr. Bizdiń túlekter ekonomikanyń túrli salalarynda, Qazaqstannyń damýyna baǵa jetpes úles qosyp keledi. Sondyqtan Ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ-dyń túlegi ataný – bul ózindik sapa belgisi. Bizdiń alma-mater – postkeńestik keńistiktegi joǵary oqý oryndary arasynda Máskeý memlekettik ýniversitetinen keiingi QS reitingi boiynsha jahandyq deńgeide moiyndalǵan álemdegi eń úzdik 200 ýniversitettiń qataryna kirgen jalǵyz ýniversitet. Oqý ornynyń joǵary mártebesi stýdenttiń bilim deńgeii ǵana emes, sonymen qatar olardyń belsendi azamattyq ustanymy, áleýmettik jaýapkershiligi, rýhani-adamgershilik qasietteri. Búgingi ustazdar aǵa býynnyń kóshin jalǵap, jańa Qazaqstannyń damýyna eńbek etetin óz eliniń patriot-jastaryn tárbieleýde. Bizdiń erekshe maqtanyshymyzdyń negizi – ózderi oqyǵan oqý ornynyń taǵdyryna belsene aralasqan ýniversitet túlekteriniń baýyrmaldyǵy, birligi, korporativti rýhy.
– Biylǵy Túlekter kúni el Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna arnalýda. Ýniversitetimizdiń qadirli túlegi retinde oqý bitirýshilerge aitar tilegińiz qandai?
– Túlekter kúnin atap ótý – óz dástúrimizge degen turaqtylyq, ustazdar men áriptesterimizge degen shynaiy qurmet. Bul – Ál-Farabi atyndaǵy Qazaq ulttyq ýniversitetine degen úlken mahabbatymyz ben alǵys aitar kúnimiz. Árdaiym osylai bola bermek.
– Qairat Ábdirazaquly, mazmundy suhbatyńyz úshin raqmet!
Suhbattasqan Nurbek NURJANULY
