– Elimizdiń joǵary bilim ordalarynyń qarashańyraǵy – Qazaq ulttyq ýnıversıtetine rızashylyǵymdy bildire otyryp, ustazdarym men ǵylymı jetekshilerime alǵysym sheksiz ekenin aıtqym keledi. Alǵashqy dekandarymyz Qazıı Úrgenishbaev pen Qalımolla Halyqov boldy. Sondaı-aq áıgili ustazdar Iýrıı Basın, Sultan Sartaev, Asabaı Mamytov, Alekseı Hýdákov, Saǵyndyq Baısalov, Erkin Jákishev, Anatolıı Dıdenko jáne taǵy basqa kórnekti pedagogtardan tálim aldyq. Bizdi qaıtalanbas akademıkter Salyq Zımanovtyń, Ǵaırat Saparǵalıevtiń sabaqtary tánti etti. Olardyń tereń bilimi, biliktiligi men sheshendigi bolashaq mamandyǵymyzdyń qupıalaryn bilýge jol ashty. Ǵylymǵa shyn berilgen osyndaı tulǵalarmen shyǵarmashylyq qarym-qatynas kásibı shyńdalýymyzǵa, bolashaǵymyzdy aıqyndaýymyzǵa sebep boldy.
– Stýdent kezińizde kim bolýdy, qandaı bıikterdi baǵyndyrýdy armandadyńyz? Búginde sol arman-maqsatyńyzǵa jettińiz be?
– Árıne, jarqyn bolashaq týraly armandadym, alaıda taǵdyr maǵan qandaı tosyn syı daıyndap qoıǵanyn boljaı alǵan joqpyn. Jasyratyny joq, sot ne prokýror bolý meniń maqsat-armanym boldy. Biraq Joǵarǵy sottyń tóraǵasy, bas prokýror bolý úsh uıyqtasam túsime kirmeıtin arman bolatyn. Eki jyl buryn stýdenttermen kezdesýlerdiń birinde aýdıtorıadan: «Joǵarǵy sottyń tóraǵasy bolý úshin ne isteý kerek?» degen suraq qoıyldy. Ol jigittiń suraǵy, árıne, jasandylyqsyz, tabıǵılyǵymen erekshelenip turdy. Osy tektes suraqtar árqashan aldymnan shyǵady. Qysqasha jaýap bersem, birinshiden, ondaı bıikterge aparatyn joldyń uzaqtyǵymen qatar, oı-shuqyry da kóp bolady. Sol úshin kezdesken sáttilikter men qıyndyqtardy birde tez, birde baıaý eńserý kerek. Osyndaı syn sátterde joldan adastyrmas, baǵyt-baǵdarymdy aıqyndaıtyn kompasym óz ustanymym boldy. Ol – eń aldymen tańdaǵan mamandyǵyńa adaldyq jáne adamdardy jaqsy kórý. Meniń jetken jetistikterimniń negizinde tek qana eńbek jatyr. Ekinshiden, bilimińdi únemi ushtastyryp, damytyp otyrý kerek. Eshkim birden bárin bilip týmaıdy, bul úlken jáne kúrdeli jumystyń nátıjesi. Tipti tereńine úńiler bolsaq, sáttilik óz-ózińdi qamshylaýmen jeńýden bastalady.
– Ózińiz oqyǵan jyldarda kýrstastaryńyzben, ustazdaryńyzben ótkizgen jyly estelikterińizben bólisseńiz.
– Biz ótken ǵasyrdyń 70-jyldary arman qala – Almatyǵa respýblıkanyń ár túkpirinen keldik. Alǵashqy sátten bastap sol ýaqyttaǵy el astanasynyń erekshe energıasymen birge, ózimiz qujat tapsyrǵan oqý ornynda qalyptasqan úlken konkýrsty sezindik. Árqaısymyz armandaǵandaı QazUÝ-dyń zań fakúltetiniń stýdenti atandyq. Zańger mamandyǵynyń mártebesi ár kezde de ózekti bolatynyna sendik. Biz bul salany sanaly túrde tańdadyq.
Kýrstastarymyzdyń basym bóligi ásker qatarynda qyzmet etken nemese zaýyt-fabrıka, kolhoz-sovhozdarda jumys istegen qyz-jigitter boldy. Sondyqtan kóptegen tanymal zańgerlerdiń eńbek ótili jumysshy laýazymdarynan bastalǵanyna tańǵalmaý kerek. Eń bastysy, bul ǵana emes, bizdi dostyq, ózara kómek jáne romantıka biriktirdi. Áli kúnge deıin sonaý jastyqtyń jaıly keshterinde bı bılep nemese gıtaramen án shyrqaıtyn ystyq shaqtar umytylǵan emes.
Bıyl – QazUÝ dıplomyn alǵanymyzǵa 40 jyl. Barlyq dostardy osy aıtýly kúnmen quttyqtaımyn! Jyldar óte kele, tıanaqty bilimimizge tájirıbe men danalyq ta qosyldy. Sonymen birge bizge jańa táýelsiz memlekettiń irgesin qalaý jáne nyǵaıtý baqyty buıyrdy.
1981 jyly oqý bitirgen bizdiń kýrsty zań fakúlteti tarıhyndaǵy «eń juldyzy bıik» kýrstyń biri dep baǵalaıtyn pikirdiń keıde qylań berip qalatyny bar. Oǵan negiz joq emes. Sebebi bizdiń kýrstyń túlekteri arasynan áleýmettik ómirdiń bilim jáne ǵylym salalarynda, memlekettik bıliktiń barlyq tarmaqtarynda bıik laýazymdarǵa kóterilip, qoǵamymyzdyń eń tanymal, bedeldi ári syıly azamattaryna aınalǵandary kóp. Bizdiń býynǵa qazaq biliminiń qarashańyraǵy – QazUÝ-da bilim alý ǵana emes, stýdentter qalashyǵynyń irgesin qalaý qurmeti de buıyrdy. Búginde úlken qalanyń bir shaǵynaýdanyna aınalǵan qalashyqtyń ár korpýsy, ár jataqhanasy, ár buryshy biz úshin ystyq.
Osyndaı uzaq eńbek jolynda stýdenttik baýyrlastyq qaǵıdattary men ózara kómek kórsetý ári jyly sezimderimizdi saqtaı bildik. Kýrstastarymyzdyń keıbireýi ǵylym jolyn tańdap, keıin ǵylym doktorlary men rektor qyzmetterine deıin kóterildi. Olardyń ishinde Ábdimanap Bekturǵanov pen Zaılaǵı Kenjalıev erekshe atap ótýge laıyq. Aramyzdan respýblıkaǵa belgili memleket jáne qoǵam qaıratkerleri, zańgerler shyqty. Olardyń qatarynda Musabek Álimbekov, Zaǵıpa Balıeva, Qozy-Kórpesh Kárbozov, Ádil Qyryqbaev, Rashıd Jaqypov, Dastan Sartaev jáne basqalar bar.
– Alma-materdiń ataýyna laıyqty ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyna oraı, túlekter ýnıversıtetke syı retinde sıferblatty mehanıkalyq saǵatty usynǵan-dy. Quddy stýdentterge «Ár sátińniń qadirin uq...» dep turǵan ýaqyt jarshysyndaı. Mundaı tosyn syılyq kimdi bolsyn eleń ettirmeı qoımasy anyq. Túlekterdiń kıeli shańyraqqa degen taǵy qandaı tosyn syılary men joba-josparlary bar?
– Bul jomart syılyq dástúrli jalpyýnıversıtettik mereke – Túlekter kúnine tartý. Saǵat-stella túlekterdiń ýnıversıtettiń damý endaýment qorynyń qoldaý kórsetýindegi pármendiligin beıneleıdi. Ol qarly İle Alataýy sıaqty jyldyń kez kelgen ýaqytynda óziniń sulýlyǵymen qýantyp, «Ýaqyttyń qunyn bil, mınýttyń salmaǵyn bil, sekýndtyń esebin bil!» dep, árkimge óte mańyzdy shyndyqty eske salyp turatyn bolady. Sondaı-aq jyldyń basty mereıtoılyq oqıǵasy – Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyna oraı, «Qaıratkerler qoltańbasy. Avtografy avtorıtetov» kitaby ázirlenýde. Ol QazUÝ-dyń el táýelsizdiginiń qalyptasýy men damýyna qosqan zor úlesi týraly bolmaq. Kitapty Elbasy N.Nazarbaevtyń «Táýelsizdik dáýiri» jáne QR Prezıdenti Q.Toqaevtyń «Táýelsizdik bárinen qymbat» atty maqalalary ashady. Basqa maqalalardyń avtorlary – ýnıversıtettiń tanymal túlekteri. Olardyń arasynda mınıstrler, ákimder, elshiler, ǵalymdar, Memlekettik syılyqtyń laýreattary, jazýshylar men aqyndar bar. Bul da jobanyń ózindik ereksheligi. Tótenshe jáne ókiletti elshiler B.Sársenbaev pen Q.Ábýseıitovter avtorlar materıalyna saraptamalyq baǵa beredi.
Respýblıkanyń táýelsizdik jyldarynda bizdiń ýnıversıtet túlekteriniń ishinde bir premer-mınıstr jáne onyń bes orynbasary, úsh senat tóraǵasy, eki májilis tóraǵasy jáne onyń orynbasarlary, úsh memlekettik hatshy, úsh prezıdent ákimshiliginiń basshysy jáne onyń orynbasarlary, Konstıtýsıalyq Keńestiń tórt tóraǵasy, tórt Joǵarǵy sot tóraǵasy, jeti bas prokýror boldy. QazUÝ-dyń bes túlegi oblys jáne respýblıkalyq mańyzy bar qalalardyń ákimderi bolyp taǵaıyndaldy. Táýelsizdik jyldary 43 túlek ártúrli mınıstrlikterdi basqardy. Tótenshe jáne ókiletti elshilerdiń ishinde QazUÝ-dyń dıplomdarymen 52 dıplomat bar. Statısıkany ári qaraı jalǵastyra túsýge bolady.
«Qaıratkerler qoltańbasy. Avtografy avtorıtetov» jobasy egemen memlekettiń ıdeologıasy men saıasatynyń bastaýynda turǵan, táýelsizdikke erekshe úles qosqan túlekter týraly biregeı basylym bolmaq. Osyndaı jobalarmen ózi de QazUÝ-dyń túlegi, jańa rektor Janseıit Qanseıitulynyń ýnıversıtetimizdiń damýyna jalǵasqan jańa kezeńi bastalmaq.
– Qazaq eliniń damýyna súbeli úles qosqan bilim ordasy túlekterine arnalǵan «Bizdiń elıta» jobasynyń bas redaktory ekenińiz málim. Bolashaqta bul kitaptyń jańa tomdyqtary basylyp, dástúrli jalǵasyn taba ma? Zamandastaryńyzdan eldiń, onyń ishinde QazUÝ-dyń damýyna úlesi mol tıdi dep kimderdi atap aıtar edińiz?
– Bizdiń alma-mater Qazaqstanda birinshi bolyp Túlekter qaýymdastyǵyn qurdy. Qaýymdastyq aıasynda ǵylymı jobalardy jasaý, ýnıversıtettiń kelbetin jaqsartý, úzdik stýdentterdi qoldaý, arnaıy aýdıtorıalardy ashý turaqty tájirıbege aınaldy.
«Bizdiń elıta» kitaby – qaýymdastyqtyń alǵashqy jobalarynyń biregeıi. Osyndaı aýqymdy jobany usyna otyryp, túlekterimizdiń ázirligi halyqaralyq deńgeıge jaýap beretinine jáne zamanaýı naryqtyń talaptaryna sáıkestigi men básekege qabilettiligine esh kúmán týǵyzbaıtynyna senimdimiz. Kelesi tomdarǵa kiretin túlekterdiń tizimin, olardyń qajetti deńgeıin naqtylaıtyn basty kórsetkishti otandyq bilim berý brendi retinde qaýymdastyq pen ýnıversıtet basshylyǵy anyqtaıdy. Tórtinshi tom ýnıversıtetimizdiń 90 jyldyǵyna arnalmaq. Qazirdiń ózinde kandıdatýralardy irikteý, stýdenttik muraǵat isterin zerdeleý jumystary júrgizilýde. «Bizdiń elıta» ensıklopedıasynyń alǵashqy kitaptarynda barlyq fakúltetterdiń 672 túlegi týraly ocherk bar.
– Tereń bilim ıgerý, bilikti maman bolý – ýaqyt kóshinen qalmaýdyń basty talaby. Osy talaptyń údesinen shyǵý úshin búgingi tańda stýdentter qandaı qabiletterge ıe bolǵany jón? Qazirgi eńbek naryǵy jaǵdaıynda QazUÝ túlekteriniń básekege qabilettiligin arttyrýǵa qandaı faktorlar áser etedi? Sizdiń oıyńyzsha, bilim ordasy túlekteri qandaı artyqshylyqtarǵa ıe?
– QazUÝ – qazaqstandyq elıtanyń basty ustahanasy. Munda bilim alý árdaıym qurmet pen mártebe, óıtkeni ýnıversıtet jastardyń úmitterin aqtap, armandaryn júzege asyrady. Joǵaryda atap ótkenimdeı, kóptegen QazUÝ túlekteri bızneste, memlekettik organdarda úzdikter qatarynda qyzmet etip júr. Bizdiń túlekter ekonomıkanyń túrli salalarynda, Qazaqstannyń damýyna baǵa jetpes úles qosyp keledi. Sondyqtan Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń túlegi ataný – bul ózindik sapa belgisi. Bizdiń alma-mater – postkeńestik keńistiktegi joǵary oqý oryndary arasynda Máskeý memlekettik ýnıversıtetinen keıingi QS reıtıńi boıynsha jahandyq deńgeıde moıyndalǵan álemdegi eń úzdik 200 ýnıversıtettiń qataryna kirgen jalǵyz ýnıversıtet. Oqý ornynyń joǵary mártebesi stýdenttiń bilim deńgeıi ǵana emes, sonymen qatar olardyń belsendi azamattyq ustanymy, áleýmettik jaýapkershiligi, rýhanı-adamgershilik qasıetteri. Búgingi ustazdar aǵa býynnyń kóshin jalǵap, jańa Qazaqstannyń damýyna eńbek etetin óz eliniń patrıot-jastaryn tárbıeleýde. Bizdiń erekshe maqtanyshymyzdyń negizi – ózderi oqyǵan oqý ornynyń taǵdyryna belsene aralasqan ýnıversıtet túlekteriniń baýyrmaldyǵy, birligi, korporatıvti rýhy.
– Bıylǵy Túlekter kúni el Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna arnalýda. Ýnıversıtetimizdiń qadirli túlegi retinde oqý bitirýshilerge aıtar tilegińiz qandaı?
– Túlekter kúnin atap ótý – óz dástúrimizge degen turaqtylyq, ustazdar men áriptesterimizge degen shynaıy qurmet. Bul – Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetine degen úlken mahabbatymyz ben alǵys aıtar kúnimiz. Árdaıym osylaı bola bermek.
Eń aldymen ýnıversıtetti bıyl bitiretin túlekterdi shyn júrekten quttyqtaımyn! Úlken ómirge basqan qadamdary sátti bolǵaı! Búgingi tańda jańa Qazaqstanda bári de múmkin, kez kelgen stýdent erteń úlken qyzmetter isteı alady. Bastysy – tıanaqty oqý jáne únemi óz-ózińdi damytý. Jastar ulttyq básekege qabilettilik deńgeıin kótere alýy úshin sapaly jáne suranysqa saı quzyrettilikterge ıe bolyp qana qoımaı, sonymen birge el taǵdyry úshin óziniń jaýapkershiligin de sezinýi tıis. Árıne, stýdentterdiń árqaısysy kóshbasshy bolýdy armandaıdy. Ábý Nasyr ál-Farabı: «Memlekettegi kóshbasshylar adamdardy ál-aýqatqa jeteleý úshin týyp, tárbıelenedi», – dep bekerge aıtpasa kerek. Sondyqtan ýnıversıtet túlekteri eń aldymen óz bolashaǵyn el bolashaǵymen baılanystyrýy kerek. Uly ǵulama sondaı-aq «Naǵyz kóshbasshy bolý úshin kásibı quzyrettiliktermen qatar, adaldyq, izettilik, ádildik, bekzattyq pen aqıqatqa umtylysty qalyptastyrý qajet» degen eken. Eń bastysy – ózińe senip, kez kelgen bıiktikke jetýge táýekel etý kerek. Árıne, únemi ózińmen jumys isteı otyryp, maqsatty jáne jigerli bolǵan abzal. Básekelestikke de árqashan daıyn bolý kerek.
– Qaırat Ábdirazaquly, mazmundy suhbatyńyz úshin raqmet!
Suhbattasqan Nurbek NURJANULY
