Basqa aımaqtardaǵyny bylaı qoıǵanda, Jetisý óńirindegi alapattar oıǵa oralǵan saıyn bir qıyrda jatqan Qarqara men Ereýiltóbe aýmaǵyn alyp jatqan endikterdegi elimizdiń bastan keshken qandy sheńgeldegi oqıǵalary sanańnan qyltıyp shyǵa bastaıdy. Olaı bolmaı qaıtsin. Sanasynda sáýlesi bar adam balasynyń kókirek kózinen murajaı qujattaryn aqtaryp-tóńkerip qaramaǵannyń ózinde, ǵulama jazýshy Muhtar Áýezovtiń «Qıly zaman» povesi men tarıhty zertteýshiler Turlybek İlıasuly men Jumádil Qarabaıulynyń «Qarqara kóterilisi», «Qarqara aıbaty» kitaptaryn jáne qoǵam qaıratkeri Seıdálim Tánekeevtiń «1916 Qarqara – Alban kóterilisi» shyǵarmashylyq eńbegin oqymaýdan tysqary qalǵan adam kemde-kem shyǵar degen toqtamǵa tirelesiz.
Kóp eńbekpen jaryqqa shyqqan osy bir dúnıelerdi oı elegimen súzbelep otyrǵanda, sol kezdegi patsha jarlyǵynyń qaharynyń qatty bolǵanyn, órimdeı bozbalalardy qoıdaı kógendep, qıan-keski urystarǵa salý úshin soldatqa almaq bolý jáne qara jumysqa salý ekendigi halyqtyń qany men ashý-yzasyn qazandaı qaınatyp-aq jiberedi. Sonda judyryqtaı jumylǵan qara halyq:
– Balasy men týysynan bezgen adam joq. Kógen kózderdi japan dalada óltirip, qarǵa-quzǵynǵa jem qyla almaımyz. Sory qaınasa bozdaqtarynan aıyrylǵan, qolbasynan aıyrylǵan ata-analardyń sory qaınaıdy. Patshanyń nesi ketedi! Qyrylsa, bizdiń balalarymyz qyrylady. Aq patsha ádiletten taıdy. Onyń oıranshyl jarlyǵyn oryndamaımyz. Sondyqtan bala bermeımiz! – dep jaltarmas jaýabyn kesip-piship, bir-aq aıtady.
Qaraqurym halyq aldynda osy bir oıǵa qonarlyq sheshimtal jaýabyn aıtyp otyrǵan kim degen oıdyń jeteginde qalaryńyz anyq. Árıne, ol qarabaıyr halyqtyń qataryndaǵy jaı adam emes. Ol halyqtyń ózi saılap alǵan on alty bolys bıleriniń biri – Qudıarbek bı Shotamanuly. Sondaǵy ult-azattyq kóterilisi kóshbasshylarynyń betkeustar qaımaqtarynyń biri ekendigi ol jaıynda joǵaryda atap ketken kitaptarda ǵana emes, merzimdik basylymdardaǵy maqalalar barysynda da ádildik pen aqıqatty tý etip ustap ótken bı bolǵandyǵy jıi tilge tıek bolyp jatady. Qara qyldy qaq jaryp aıtatyn, halyqtyń qamyn oılaıtyn bı bolǵandyqtan ony tóbesindegi tóreler men aınalasyndaǵy halyqtyń aldynda abyroıy men mártebesi daralanyp turady. Onyń dýaly aýyz sheshendigi de, istiń yǵyn biler kósemdigi de kóptiń kóńilinen shyǵyp júrse kerek.
Qudıarbek bıge berilgen qysqa ári nusqa myna bir minezdi baıyptama da kóp jaıdan habardar ete alady. «Qudıarbek bı Shotamanuly 61 jasta. 1855 jyly dáýletti shańyraqta dúnıege kelgen. Rýy Dosaly – Shoǵan. Ivanov bolysynan. Jurtqa ádiletti bı bolǵan. Uzyn boıly, tańqy muryn, qalyń qas, tereń kóz, qalyń erin, uıań minezdi qara kisi». Oǵan berilgen osynaý syrtqy sıpattama onyń tabıǵı jaratylysy qandaı bolǵanyn qaz-qalpynda aınytpaı aıtyp tur emes pe?! Eldiń betkeustaryna aınalǵan jaǵaly bıdiń sol bir qıyn-qystaý kúnderdegi ómirlik is-qımyly da ony bilgisi kelgen adamdy beı-jaı qaldyra almaıdy. Ol úshin tarıhı derekterdegi myna bir kórinisterge kóńil aýdarsaq, artyq bolmaıdy.
Qudıarbek bı Shotamanuly túlki bórkin basynan alyp, eki qolyn arqasyna ustap, qyrǵyz órme qamshysyn beline qystyryp, máýiti shapannyń aldyńǵy etegin keri qatparlap, jótkirinip alyp jıyn ortasyna shyqty. Ol – aqylǵa tolǵan, toqtamdy sózin baptap, salmaqtap aıtatyn, halyqqa jaǵymdy el bıleýshi. Úlken tóbede birine-biri syǵylysyp otyrǵan adamdarǵa úńile qarap sóz sóıledi:
– 1854 jyly patshaǵa qarsy shyǵyp, soǵysyp atysqanymyz joq. Ádil patsha dep qaradyq. Sodan beri patshaǵa qarsylyq qylyp, atysyp kórgen emespiz. Sondaǵy ýáde boıynsha, «qazaqtan ásker almaımyz, tek qana jıyrma tıynnan tútinge ramat alamyz» dep kelisken. Soǵan toqtam jasap, ant qaǵazǵa atalarymyz qol qoıǵan. Endi mine, patsha antyn buzyp, ýádesinen taıyp otyr. Zulymdylyǵy basynan asqan aq patshanyń taqtan túsetin ýaqyty da alys emes. Qazaqtyń qalyń buqarasy keń dalada ósken. Oqyǵandary biren-saran. Tizimge alynatyn jigitterdiń bári de kúni buryn áskerlik isine tartylyp úıretilmegen. Bul jaǵynan olar tipti de túleı. Bular Germanıanyń bastan-aıaq qarýlanǵan áskerine qarsy shyǵyp, túgel qyrylyp, qurban bolsa da patsha men ulyqtardyń jany ashymaıdy. Jigitterdiń tizimin júrgizýdi toqtatamyz. Kúnde erteńge salyp, prıstavtyń basyn qatyramyz. Jámeńke men Uzaqtan bólektenip shyǵarymyz joq. Bárimiz Jákeń men batyrdyń aıtqandaryna qosylamyz jáne qýattaımyz! – dep alqaly jıynda aıtqan osy sóziniń ózi-aq Qudıarbek bıdiń el aǵalaryna tán ońdy kózqaras ıesi bolǵandyǵyn kórsetedi.
Patsha tarapynan bolǵan nusqaýmen qazaqtarǵa jasalǵan aıýandylyqtyń sol ýaqytta sheti men shegi joq edi. Onyń zorlyǵy men quqaıyn Qudıarbek bı Shotamanuly da az kórmepti. Myna bir kórinis sol sátten aına-qatesiz syr shertedi. «İńirde qazaqtar qamalǵan kameranyń eki terezesine tórt soldat kelip, narda jatqandarǵa besatardan jalyndy oq jaýdyrdy. Ár terezede qos soldat, ústi-ústine eselengen atystyń demi basylmady. Nardyń terezege tirelgen jerinde bet-aýzy aıǵyz-aıǵyz, jotasy qan-qan Qudıarbek etbetinen sulap jatyr», – dep adam tózbesteı ashyna sýrettelgen. Sondaǵy bas kóterer qazaqtardyń kórgen kúni osylaı bolǵan. Patsha soldattary adam qorlaýdyń aılasyn asyryp baqqan. Aıaýshylyq degendi bilmegen.
Zamananyń sol bir seıile qoımaıtyn qara bultty qateri tónip turǵanda, halyqtyń arqa súıep júrgen atpal azamattarynyń qýǵyn-súrginge túsip, kórmegen teperishteri qalmapty. Odan bir bolystyń bıi atanǵan, ary men janynyń tazalyǵymen Qudıarbek bı qalaı tysqary qalsyn. Sol zobalańda ol halyqtyń qalqany bolyp júrgen ıgi jaqsylarymen áıgili Qaraqol túrmesine úsh-tórt márte qamalypty. Tek tergeýdi ǵana emes, tepkiniń astyna alynǵanyn da tarıhı derekter aıǵaqtap bere alady. Ondaı qorlyq pen zorlyqtan ol jasyp qalǵan joq. Qaıta odan ári qaharyna minip, qaterli kezeńniń qaısar perzenti ekendiginen qaıtpaıdy.
«Qolynan kelip turǵan, qonyshynan basady» demekshi, sol ýaqytta janalǵysh ázireıil patshanyń aq degeni alǵys, qara degeni qarǵys bolyp, bas kóterip qarsy shyqqan qazaqtardyń halyqty kóteriliske úndegen utqyr uıymdastyrýshylary men top bastar jetekshilerin qınaý men atýdan aıanǵan jeri bolmady. Sol sıaqty patsha úkimetiniń «Úkimetke qarsy qarýly kúsh jumsamaq bolǵany úshin, patshanyń jeke basyna nuqsan keltirerlik qylmysty is istegeni úshin, úkimetke qarsy eldi qarýly kúreske shaqyrǵany jáne úgit júrgizgeni úshin jaýapqa tartý týraly» qaýly qabyldaǵany odan ári qatty soqqy bolyp tıdi. Osy qaýlyny jeleý etken patsha jendetteri bolys ataýlydan ózderiniń kózderine túsip júrgen 66 belsendini birden túrmege jabady. Olardyń aldyńǵylarynyń biri bolyp Qudıarbek bı Shotamanuly da Ivanov bolysynan qaýipti qylmyskerler qataryna tirkeledi. Sonda patsha úkimi boıynsha jazaǵa tartylǵandardyń aldy atýǵa, arty 15 jyldan 25 jylǵa deıin qatyrmaǵa (katorgaǵa) aıdalady. 66 adamnyń birde-bireýi saý qalmaıdy. Bári de jazyqsyzdan japa shegedi. Qudıarbek bı de ekinshi toptan atý jazasyna kesilip, armanda ketedi. Naqty derekke súıenip aıtar bolsaq, sol ospadyr soıqannyń saldarynan Qarqaraǵa qatysty aýmaqtarda 373 úı órtenip, 1905 adam oqqa ushyp, 684 adam jaralanyp, 1105 adam tutqyndalyp, keıinnen olardyń múldem iz-túzsiz ketkenderin tarıh dáleldep otyr. Átteń, osyny retke keltirýge tıisti oryndar qulyqsyz...
Degenmen, halqy úshin qabyrǵasy sógilip, oqtan opat bolǵan Qarqara kóterilisiniń tarıhı tulǵasy ári qaıratkeri Qudıarbek bı Shotamanulynyń artynda aıshyqty iz qaldy. Qaqpaq aýylynda onyń atynda kóshe bar. Raıymbek aýdanynyń ortalyǵyndaǵy ult-azattyq kóterilisine qatysýshylarǵa arnalǵan eskertkishte ádiptelip jazylǵan aty-jóni tur. Endi onyń artynda qalǵan el-jurty men urpaǵy aýyldyq, aýdandyq, oblystyq ákimdikter men QR Prezıdenti ishki saıasat bólimi maquldap otyrǵan Kókbel aýylyndaǵy «Kóksaı» orta mektebine baba atynyń berilýin asyǵa kútip otyr. Onyń da oryndalary sózsiz. Oǵan basqa da qurmetterdiń kórsetile jataryna senim mol.
Qalyń qatparly sol soıqandaǵy «Bala ólgenshe, shal ólsin» dep uran tastaǵan Qudıarbek bı babasynyń ataly sózin aýzynan tastamaıtyn, paıǵambar jasynan asqan shóberesi Ábilahat Rysmendıev patsha jendetteriniń jaýyzdyǵyn óziniń júrek sózimen bylaı jyrǵa qosypty:
Besiktegi balany,
Emizip jatqan anany.
Jaýyzdyǵyn kórsetip,
Bárin de jaý sanady.
Qaraýylǵa qoıyp balany,
Áskerleri jattyqty...
Tartyp alyp azyǵyn,
Jasasty qoldan ashtyqty.
Jer betinde estip-peń,
Dál osyndaı ashtyqty.
Patshaǵa qalaı senersiń,
Aıtqanyna qalaı kónersiń?
Kórip turyp jaýyzdyǵyn,
Balańdy qalaı berersiń? – dep 16-shy jyldyń qasiretti kúnderin kóz aldyńyzǵa tizbektetip ákeledi. Ábilahat shóberesiniń bizdi babasynyń arýaǵy men rýhyna arlylyq adaldyǵymen taǵzym etip, eli men jas urpaqty baba ómirinen tanym men taǵylym alýǵa úndeýi súısindirdi. Onyń munysy qýana quptarlyq is...
Qanat TÁKEBAEV, Qazaqstan Jýrnalıser odaǵy syılyǵynyń laýreaty
