Qaterli kezeńdegi qaisarlyq
Basqa aimaqtardaǵyny bylai qoiǵanda, Jetisý óńirindegi alapattar oiǵa oralǵan saiyn bir qiyrda jatqan Qarqara men Ereýiltóbe aýmaǵyn alyp jatqan endikterdegi elimizdiń bastan keshken qandy sheńgeldegi oqiǵalary sanańnan qyltiyp shyǵa bastaidy. Olai bolmai qaitsin. Sanasynda sáýlesi bar adam balasynyń kókirek kózinen murajai qujattaryn aqtaryp-tóńkerip qaramaǵannyń ózinde, ǵulama jazýshy Muhtar Áýezovtiń «Qily zaman» povesi men tarihty zertteýshiler Turlybek Iliiasuly men Jumádil Qarabaiulynyń «Qarqara kóterilisi», «Qarqara aibaty» kitaptaryn jáne qoǵam qairatkeri Seidálim Tánekeevtiń «1916 Qarqara – Alban kóterilisi» shyǵarmashylyq eńbegin oqymaýdan tysqary qalǵan adam kemde-kem shyǵar degen toqtamǵa tirelesiz.
Kóp eńbekpen jaryqqa shyqqan osy bir dúnielerdi oi elegimen súzbelep otyrǵanda, sol kezdegi patsha jarlyǵynyń qaharynyń qatty bolǵanyn, órimdei bozbalalardy qoidai kógendep, qiian-keski urystarǵa salý úshin soldatqa almaq bolý jáne qara jumysqa salý ekendigi halyqtyń qany men ashý-yzasyn qazandai qainatyp-aq jiberedi. Sonda judyryqtai jumylǵan qara halyq:
– Balasy men týysynan bezgen adam joq. Kógen kózderdi japan dalada óltirip, qarǵa-quzǵynǵa jem qyla almaimyz. Sory qainasa bozdaqtarynan aiyrylǵan, qolbasynan aiyrylǵan ata-analardyń sory qainaidy. Patshanyń nesi ketedi! Qyrylsa, bizdiń balalarymyz qyrylady. Aq patsha ádiletten taidy. Onyń oiranshyl jarlyǵyn oryndamaimyz. Sondyqtan bala bermeimiz! – dep jaltarmas jaýabyn kesip-piship, bir-aq aitady.
Qaraqurym halyq aldynda osy bir oiǵa qonarlyq sheshimtal jaýabyn aityp otyrǵan kim degen oidyń jeteginde qalaryńyz anyq. Árine, ol qarabaiyr halyqtyń qataryndaǵy jai adam emes. Ol halyqtyń ózi sailap alǵan on alty bolys bileriniń biri – Qudiiarbek bi Shotamanuly. Sondaǵy ult-azattyq kóterilisi kóshbasshylarynyń betkeustar qaimaqtarynyń biri ekendigi ol jaiynda joǵaryda atap ketken kitaptarda ǵana emes, merzimdik basylymdardaǵy maqalalar barysynda da ádildik pen aqiqatty tý etip ustap ótken bi bolǵandyǵy jii tilge tiek bolyp jatady. Qara qyldy qaq jaryp aitatyn, halyqtyń qamyn oilaityn bi bolǵandyqtan ony tóbesindegi tóreler men ainalasyndaǵy halyqtyń aldynda abyroiy men mártebesi daralanyp turady. Onyń dýaly aýyz sheshendigi de, istiń yǵyn biler kósemdigi de kóptiń kóńilinen shyǵyp júrse kerek.
Qudiiarbek bige berilgen qysqa ári nusqa myna bir minezdi baiyptama da kóp jaidan habardar ete alady. «Qudiiarbek bi Shotamanuly 61 jasta. 1855 jyly dáýletti shańyraqta dúniege kelgen. Rýy Dosaly – Shoǵan. Ivanov bolysynan. Jurtqa ádiletti bi bolǵan. Uzyn boily, tańqy muryn, qalyń qas, tereń kóz, qalyń erin, uiań minezdi qara kisi». Oǵan berilgen osynaý syrtqy sipattama onyń tabiǵi jaratylysy qandai bolǵanyn qaz-qalpynda ainytpai aityp tur emes pe?! Eldiń betkeustaryna ainalǵan jaǵaly bidiń sol bir qiyn-qystaý kúnderdegi ómirlik is-qimyly da ony bilgisi kelgen adamdy bei-jai qaldyra almaidy. Ol úshin tarihi derekterdegi myna bir kórinisterge kóńil aýdarsaq, artyq bolmaidy.
Qudiiarbek bi Shotamanuly túlki bórkin basynan alyp, eki qolyn arqasyna ustap, qyrǵyz órme qamshysyn beline qystyryp, máýiti shapannyń aldyńǵy etegin keri qatparlap, jótkirinip alyp jiyn ortasyna shyqty. Ol – aqylǵa tolǵan, toqtamdy sózin baptap, salmaqtap aitatyn, halyqqa jaǵymdy el bileýshi. Úlken tóbede birine-biri syǵylysyp otyrǵan adamdarǵa úńile qarap sóz sóiledi:
– 1854 jyly patshaǵa qarsy shyǵyp, soǵysyp atysqanymyz joq. Ádil patsha dep qaradyq. Sodan beri patshaǵa qarsylyq qylyp, atysyp kórgen emespiz. Sondaǵy ýáde boiynsha, «qazaqtan ásker almaimyz, tek qana jiyrma tiynnan tútinge ramat alamyz» dep kelisken. Soǵan toqtam jasap, ant qaǵazǵa atalarymyz qol qoiǵan. Endi mine, patsha antyn buzyp, ýádesinen taiyp otyr. Zulymdylyǵy basynan asqan aq patshanyń taqtan túsetin ýaqyty da alys emes. Qazaqtyń qalyń buqarasy keń dalada ósken. Oqyǵandary biren-saran. Tizimge alynatyn jigitterdiń bári de kúni buryn áskerlik isine tartylyp úiretilmegen. Bul jaǵynan olar tipti de túlei. Bular Germaniianyń bastan-aiaq qarýlanǵan áskerine qarsy shyǵyp, túgel qyrylyp, qurban bolsa da patsha men ulyqtardyń jany ashymaidy. Jigitterdiń tizimin júrgizýdi toqtatamyz. Kúnde erteńge salyp, pristavtyń basyn qatyramyz. Jámeńke men Uzaqtan bólektenip shyǵarymyz joq. Bárimiz Jákeń men batyrdyń aitqandaryna qosylamyz jáne qýattaimyz! – dep alqaly jiynda aitqan osy sóziniń ózi-aq Qudiiarbek bidiń el aǵalaryna tán ońdy kózqaras iesi bolǵandyǵyn kórsetedi.
Patsha tarapynan bolǵan nusqaýmen qazaqtarǵa jasalǵan aiýandylyqtyń sol ýaqytta sheti men shegi joq edi. Onyń zorlyǵy men quqaiyn Qudiiarbek bi Shotamanuly da az kórmepti. Myna bir kórinis sol sátten aina-qatesiz syr shertedi. «Ińirde qazaqtar qamalǵan kameranyń eki terezesine tórt soldat kelip, narda jatqandarǵa besatardan jalyndy oq jaýdyrdy. Ár terezede qos soldat, ústi-ústine eselengen atystyń demi basylmady. Nardyń terezege tirelgen jerinde bet-aýzy aiǵyz-aiǵyz, jotasy qan-qan Qudiiarbek etbetinen sulap jatyr», – dep adam tózbestei ashyna sýrettelgen. Sondaǵy bas kóterer qazaqtardyń kórgen kúni osylai bolǵan. Patsha soldattary adam qorlaýdyń ailasyn asyryp baqqan. Aiaýshylyq degendi bilmegen.
Zamananyń sol bir seiile qoimaityn qara bultty qateri tónip turǵanda, halyqtyń arqa súiep júrgen atpal azamattarynyń qýǵyn-súrginge túsip, kórmegen teperishteri qalmapty. Odan bir bolystyń bii atanǵan, ary men janynyń tazalyǵymen Qudiiarbek bi qalai tysqary qalsyn. Sol zobalańda ol halyqtyń qalqany bolyp júrgen igi jaqsylarymen áigili Qaraqol túrmesine úsh-tórt márte qamalypty. Tek tergeýdi ǵana emes, tepkiniń astyna alynǵanyn da tarihi derekter aiǵaqtap bere alady. Ondai qorlyq pen zorlyqtan ol jasyp qalǵan joq. Qaita odan ári qaharyna minip, qaterli kezeńniń qaisar perzenti ekendiginen qaitpaidy.
«Qolynan kelip turǵan, qonyshynan basady» demekshi, sol ýaqytta janalǵysh ázireiil patshanyń aq degeni alǵys, qara degeni qarǵys bolyp, bas kóterip qarsy shyqqan qazaqtardyń halyqty kóteriliske úndegen utqyr uiymdastyrýshylary men top bastar jetekshilerin qinaý men atýdan aianǵan jeri bolmady. Sol siiaqty patsha úkimetiniń «Úkimetke qarsy qarýly kúsh jumsamaq bolǵany úshin, patshanyń jeke basyna nuqsan keltirerlik qylmysty is istegeni úshin, úkimetke qarsy eldi qarýly kúreske shaqyrǵany jáne úgit júrgizgeni úshin jaýapqa tartý týraly» qaýly qabyldaǵany odan ári qatty soqqy bolyp tidi. Osy qaýlyny jeleý etken patsha jendetteri bolys ataýlydan ózderiniń kózderine túsip júrgen 66 belsendini birden túrmege jabady. Olardyń aldyńǵylarynyń biri bolyp Qudiiarbek bi Shotamanuly da Ivanov bolysynan qaýipti qylmyskerler qataryna tirkeledi. Sonda patsha úkimi boiynsha jazaǵa tartylǵandardyń aldy atýǵa, arty 15 jyldan 25 jylǵa deiin qatyrmaǵa (katorgaǵa) aidalady. 66 adamnyń birde-bireýi saý qalmaidy. Bári de jazyqsyzdan japa shegedi. Qudiiarbek bi de ekinshi toptan atý jazasyna kesilip, armanda ketedi. Naqty derekke súienip aitar bolsaq, sol ospadyr soiqannyń saldarynan Qarqaraǵa qatysty aýmaqtarda 373 úi órtenip, 1905 adam oqqa ushyp, 684 adam jaralanyp, 1105 adam tutqyndalyp, keiinnen olardyń múldem iz-túzsiz ketkenderin tarih dáleldep otyr. Átteń, osyny retke keltirýge tiisti oryndar qulyqsyz...
Degenmen, halqy úshin qabyrǵasy sógilip, oqtan opat bolǵan Qarqara kóterilisiniń tarihi tulǵasy ári qairatkeri Qudiiarbek bi Shotamanulynyń artynda aishyqty iz qaldy. Qaqpaq aýylynda onyń atynda kóshe bar. Raiymbek aýdanynyń ortalyǵyndaǵy ult-azattyq kóterilisine qatysýshylarǵa arnalǵan eskertkishte ádiptelip jazylǵan aty-jóni tur. Endi onyń artynda qalǵan el-jurty men urpaǵy aýyldyq, aýdandyq, oblystyq ákimdikter men QR Prezidenti ishki saiasat bólimi maquldap otyrǵan Kókbel aýylyndaǵy «Kóksai» orta mektebine baba atynyń berilýin asyǵa kútip otyr. Onyń da oryndalary sózsiz. Oǵan basqa da qurmetterdiń kórsetile jataryna senim mol.
Qalyń qatparly sol soiqandaǵy «Bala ólgenshe, shal ólsin» dep uran tastaǵan Qudiiarbek bi babasynyń ataly sózin aýzynan tastamaityn, paiǵambar jasynan asqan shóberesi Ábilahat Rysmendiev patsha jendetteriniń jaýyzdyǵyn óziniń júrek sózimen bylai jyrǵa qosypty:
Besiktegi balany,
Emizip jatqan anany.
Jaýyzdyǵyn kórsetip,
Bárin de jaý sanady.
Qaraýylǵa qoiyp balany,
Áskerleri jattyqty...
Tartyp alyp azyǵyn,
Jasasty qoldan ashtyqty.
Jer betinde estip-peń,
Dál osyndai ashtyqty.
Patshaǵa qalai senersiń,
Aitqanyna qalai kónersiń?
Kórip turyp jaýyzdyǵyn,
Balańdy qalai berersiń? – dep 16-shy jyldyń qasiretti kúnderin kóz aldyńyzǵa tizbektetip ákeledi. Ábilahat shóberesiniń bizdi babasynyń arýaǵy men rýhyna arlylyq adaldyǵymen taǵzym etip, eli men jas urpaqty baba ómirinen tanym men taǵylym alýǵa úndeýi súisindirdi. Onyń munysy qýana quptarlyq is...
Qanat TÁKEBAEV, Qazaqstan Jýrnalister odaǵy syilyǵynyń laýreaty
